Vaba eestlane , September 3, 1981

              V A B A EES rLANi!. neljapäeval, 3. septembrü 1981 — Thursday, September 3, 1981 Nr. 62
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA
TÄUAANBJA: O/Ü Vaba Eestlane; 135 TecumsethSž. T o im
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haxmes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toroato Ont. M6J 3M?
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (teUimised, kuulutused.
ekspeditsiocm) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.—.poolaastas $21.- ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas ^3.—
ja veerandaastas $17.—
TEIJJMISHINNÄD^v^^ Kanadat: aastas $42—, poolaas­tas
$23.-- j a veerandaastas $12.--. Kiripostiga USA-s:aa^
' $67—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76.—,
$38.— j a veerandaastas $20.^
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hiad 50 c.
: Jõekääru suvekodu Valguspeolesaabumd. külalised jälgivad moorte ettekandeid. Foto: J . Säägi
Arvo Kimmel
^ öUd^^^västi Nõuk
maa loöMiiseJ paremateksdisr
tsipllnee^tumateks kommiraistide
võitlusüksuseks;; Mõned aj
sediäasjaifcndjäd isegi vaidafvad,
et Lenin oleks: löödud j^gii oinä
revoIutsio9niga üsna yirešti ajaloo
priigikasti kui tä pol^
volutsiooni ajal Läti küttide eriük-:
sust kaitsema Peterburis Smolnõis;
ja hiljem Moskva nõukogu
:;'sust.;/'-- ':•••[•
y^eni on vaid vähestele teiäda, et
Läti punane tööli^polk pandi 1941.
aastal kommunistidele usaldus­väärse
väeosana ka Tallinnat kait­sema
ja pealetungivatele safelast^^^
le yüroast meeleheitlikku vastupa-
" pe andma. Lati töÖdispolgn osast
1941. aasta augustis võitlustest
Tallinna pärast kir^ ,;Rahva
eäälef 17. juulil artikli Balti Lae­vastiku
veteraniks tituleeritud ve-nelane
F. ^olohhov,
Yolohhov took s verie-laste
vapruse ülistamiseks kilde ja
Kanada keskvalitsuse igaaasta- valitsuse kulutused piirdusid ühe vait vaUtsuse sooiidele^xeguleerib vahe^^
sed kulutused viimase viie aasta mUjardi dollari raamides, siis 1976. panga juhtkond, käibeloleva raha ^öõlispolgu osa juures, kirjuta-^
jooksul on olnud 50 müjardi dollari aastaks oli see summa kasvanud hulka nitig sellega kas^ aeglustab; "^^s: l
ümber. Vähem kui kakskümmend 77 miljardi dollarini. Eeloleva surn- või Mirend^bkogü^ta^ «Tuhanded verielas^, ^lätlased^
. ^„ protsentr nendest kuludest lähevad ma sisse tuleb arvestada pidevat pd^^^^ Ja eestlased kaitsesid õlg-õla kõ
Kanadas avaldas pärast pikema- danud McDonaldi rapordde palju riigiteenijate ja eriteadlaste palka- inflatsiooni. ' 1960-nendaU aastaü riigipanga ^'«^ ^^pralt Tallinna. Mehiselt
ajalist uurimist oma 10 miljom ruumi mng küsimust on äratatud ^^^^ ^.^^^^ vaatame summa- poolt lubatava käibeloleva raha ^«^«^^ kommunistidest ja kõmmu-dollarilise
too tulemused McDo» edasi-tagasi, piloiti-laiuti. -OTisel ^. '^^^^^^^ ^^^^^^^^^ ^.^^ ^^^^^^^^ )^M^X^Y. summa kasv püsib 4.3 protsendi ,f f f ^ . ^ ^ ^ ^ J '^f
naid' nmielme^kuninglik komis- jaah mulje et Kanada vaatlejad ^^^^^ .^^^^^ ^^^^^ ^^^^ .^^^^^^^^^ ^^^^.^^^^^ ^^^^ aastakümne t e i s e h ^ e i l a lähistel. Polgu k^-
jon, kes vaatles ja analüüsis Royal ja analüüsijate ei ole selget ule- ^^^^^^^^^ ^.^^^^ .^^^^ ^^^^.^^^^^^ sidepidamise poolel selle protsent tõusis 7.0 pea- ^'^'f ^""^
Canaihan j^^^ ^««^f jolgeolekuteemstuse üles- ^^^^^ väüaehitamiseks, siis me leiame,- le. 1971 ja 1975 aastate vahel kesk- paeva jooksul on tagasi ^onud
mng lk ^^^^^^ ^^^''f 7 f't^'"''' r . s^d^ " i d rii- et 1926. -aastal pusas summadest, mine rügi poolt kontn)Uitava surn- ^«^^^f , ^f?
teenistuse tegevust. Komisjon, Kes Kanada demokraatliku rezhnmi ., . : . ^ , i ^ i ^ ^ ^ -A , ^-^^ . ^ V augustit asus polk kaitsele Talhnna
sai endale nime komisjoni esimehe õõnestamiseks süsteemikindlalt f^fft 'l'^''''' ^"^^, ^ " ^ . f miUised kogusummas ulatusid 10 ma kasv tõusis 13-protsendile, ülemiste järve ja Yil-
Alberta ülemkohtu kohtuniku Da- koovad pahempoolsed elemendid, kond kelle ülesandeks on teenida protsendi piirideni kogu rngi eel- ^^^^^^^^ g^^^
Vid McDonaBdi järele, jõudis oma opereerivad mitmesuguste kat- Kanada rahvast ülejäänud sum- arvest. 1976. aastal ohd ku^ud sel- . a p j
kokkuvõtetes seisukohale, et R C - teorganisatsioonide varjus. Kahtle- "^^^ ^^^^^^^ väljajagamisele kas les osas aga juba tõusnud, 25-le
MP julgeolekuteenistuse lükmed mata oli R C M P jul^eolekuteenis- P^vintside kaudu voi antakse need protsendile,
on talitanud paljudel juhtudel oma tuses tegevuses .igu ja võimupüri- «^f selt üle üksikisikutele,^ gnippi- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^. Märkimata
Ptiblished by Free Estonian Publüher Ltd., 135 Tecumseth St.,
ToroiQtd Ont. M6J 2H2
Ä^ialiiiis JCanadd pmegyste majcindyslike rciiskuste k@ht@^
perekondadele makstavad abira-ülesannete
teostamisel seaduse vas- dest üleastumisi, kuid nende vastu dele ning organisatsioonidele vasta-toselt
ja meelevaldselt, ületades võitlemisel ei ole õige likvideerida va seadusandluse alusel,
kaugelt oma võimupiirid. Komis- kogu julgeoleknteenistust, kellel om ^^^^^^ kulutuste alla kuuluvad
joni ettepanekute kohaselt tuleks eriti suured kogemused kommunis-
RGMP Juures tegutsev julgeoleku- tide ja teist paliempoolsete elemen-teenistuse
osakond likvideerida tide põrandaaluse tegevuse paljas-ning
selle asemel organiseerida tamisel Selline tegevus meenutab
täiesti uus iseseisev luure- ja julge- seda vana võrdlust, kus laps v i ^ -
olekuteenistus, millel enam midagi takse koos pesuveega välja. E i ole
tegemist ei ole praeguste politsei- kuidagi mõeldav, et uus agentuur
Jätta, et riigiametnike palgad on
suhteliselt tõusnud kiiremini kus
eratööstuse poolt valmistatavate
kaupade hinnad.
tootmisprotsess ei jõudnud enam pidasid Läti vabatahtlikud oma vii-
^ammu pidada inflatsiooniga ning mase lahingu Eestis."
. Jee muutus vaütsuse poUitika lä- «Tallinna aU võitles ka Läti pol-biviimiseks
ikka enam ja enam gw noor sõjamees Lurje," jätkab
takistavamaks teguriks. veteran Votohhov. „Pärast tema
hukkumist leiti tema komsomolipi-
Riigipanga poolt loodava olukdr- Jeti vahelt kiri emale, milles oli
ra kasutasid erapangad sel teel. öeldud: „ . . . kahju on surra 24-
had, toetused firmadele Ja mit- Ainult vnmase kahe aasta joök-^^ tegid kergeks laenude saamise, aastaselt, kuid tõelises võitluses,
mesugused keskvalitsuse sotsi- on see olukord vastupidiseks ^^'-''''^"^'^''''^^^
aalprogrammid' k(Jos provmtsi IZmä "'''^P^''''"' W i tõusv|. SeUe a^
vaHtsustega. . Maianduslikiilt eriti koormavaks alguses väiketööstureile antavate önia eta, sest tean, et tulevased:
4 J, .iegd. Majanduslilmlt eriti koormavaks lamde • summad olid ainult 12 põlvkonnad ja teie, elavad, austate
. . . , - . ^f' f^'r' flT^^": aastad alates 1975. aas-. .^^^^.^^ ^^^^^^^ '^^^ ,
aparatuuriraamistikus organiseeri- oma uute kogenematute ametnike- vast doUanst kulutatakse • 46 senti tast. Summa, mida valitsus on pi- ^soodustasid need lae- vabastasid maailma hirmsast kat-tud
korra- ja julgeolekuvõimudega. .ga ja akadeemilistest ringkondadest varustuse ja teenindamise peale, danud laenama nende aastate jook- ^^^^ ^3 protsenti aasta kesk- kust,"
RCMP vastu tõstetud süüdistu- juurde tõmmatud liberaal-demo- Selle kategooria piirides on riik sul ületab kogusummas eelmiste ^.^^^^ ^^^^^^^^^ Volohhovi lugu pakub huvitavat
§ed õn- väga mtaepalgelised. Osa kraatlikus vaimus töötavate kaas- määranud 16 senti üldise majan- 28 aastase kogusumma. Sunjuures laiendasid, oli eraisi- lugemismaterjali. Loos on omajagu
neist tunduvad suuremakaliibriliste- töölistega suudaks paremini teha duslikii heaolu edutamiseks, valit- tuleb märkida, et protsentuaalselt ^^^^ antavais laenudes millised dramaatilist elementi, kuid sellest
na, kuna räägitakse põletamistest, julgeoleku säilitamise tööd kui pl- suse administratiiv kulude katteks on laenatud summad tõusnud kii- ^^.^ tõusnud 1976. aastaks 27 mil- jääb ka mulje, et eesti kommunis-dünamiidi
-— ^—•» • ». a- .A^^ I X I I / ^ K tn n/^m^-i p r t i O T T Ö / i t r o v i i o i - o m i . t^nt-ir-iin? Iriii iviri-i<inr?llc1ilr. Iroci? cci- • ' . __'
mistest.
tütakse unsiiuisjauacii aciiisi<f Tum-^^ «^^^ puuiscuiHivuu. ..•,] ti, « . x u i i o y v i v i i j « o.vxv.«^« i>x.«xv. . p v ^ . ^ j u o v iw "^v^-^J^v*"' i^^agy^ ojj^^ ka hüDoteeklae-semate
süütegude juures nagu pos- Riigi julgeoleku kindlustanüne senti ning kultuuri ja meelelahutus- te arv pole näidanud mingit nime-. ^^^^ taotlemisel mulised aUes se nende kahe rahvuse järele alles
ti avamine,' e^ektrooniUste kuula- on palju komplitseeritum küsimus, te peale 4.5 senti. tamisväärset tagasiminekut, mille ^^^^ ^^^^^^ ^^.^ ^ ^ müiardit doUa- kolmandas järjekorras. Üleskiidc-misaparaatide
ülesmonteerimine, ikui seda oskavad arvata ja kalku- Otseselt ülekantava summa suu- tõttu summad, mis laekuksid riigi ^.^^^^.^ 1973 aagiakg oU ge^^ tud kommunistlik noor ei ole kind-valedokumentide
kasutamine jne. leerida naiivsest idealismist Säbiim-rus on 54 senti igast rügile laeku- kassasse täis-tööjõu rakendami- uba tõusnud i2 1 mii a d ' d o l ' ^ ^ ^ ^ * ' ^ " ^ ' '^''"^
lulgeolekoteenistusele heidetakse bnnid maailmaparandajad. Bemo- vast dollarist. sel, on jäänud saamata. y^.,^ " ..^ ^' nimi j a kiaöluh^^^^
ka ette, et ta peab tohutusi^urt kar- kraatliku riigikorra vaenlased on
toteeM Kanada kodanike kohta, julmad ja hea ettevalmistuse saa­mis
hõlmab ligemale 800.000 nime nud operaatorid ja manipulaato-ning
on läinud is^gi nii häbema- rid, kes kasutavad oma eesmärkide
toks, et spioheerib poliitiliste par- saavutamiseks kõike võimalikke
üheks silmatorkavaks tunnu- Koos eravõlgade kasvuga on ^^'«ek rahvusele. Ja seda teab vist
seks, et valitsusest on saanud sammu pidanud riigi poolt laenata- amult sõjaveteran Volohhov, kui-
Kanada üks kõige suuremaid töö- vate summade suurus. f?^. toolispolgu mees Lurje ema e
kirjutades juba ette teadis, et talle
Seda tuleb pidada peamiseks lüüakse peatselt surmakellai
põhjuseks, miks süani pole veel Lurje lugu on ilusti yäljamõel-olnud
suuri majanduslikke taga- dud ja ritta seatud kuid põhiliselt
silööke. maiivne propaganda.
andjaid, on kiire Tiigiteenijate ar
vu kasvamine.
Mainimisväärne selles kategoo­rias
on summa, mida keskvalitr
sus maksab protsentide arvel
laenajaile, nimelt 12 senti.
Heide ja parlamendilikmete järele, trikke j a võtteid. BemOkraatliku Tervishoiule ülekantavad summad
Kuidas võidelda sellise võimu süsteemi säilitamise huvides tuleb provintsidele kaetakse 8 sendiga Pärast Teist maailmasõda andis
kuritarviduse vastu? Mida tuleks nende vastu sageli kasutada abi- ning vanaduspensioni reservid hoi- valitsus tööd igale üheteistkümnen-valitsusel
ette võtta, et suruda jul- nõusid, mis on teataval määral takuse üleval 9 sendise reserviga, dale oma kodanikule. Aga 1974.
geolekuteenistust seadusepärastesse vastuolus demokraatlike printsiipi- Keskmine summa, mida provintsid aastal oli juba iga viies töötav ini- Aga samast külgepidieda^imine- *
raamidesse ja kõrvaldada esinevaid dega, kuid neid on võimalik kont- saavad omaalgatuslikkude pro- mene seotud valitsuse tööga. Nel- vat majanduspolütUcat ei saa ajada i^^g-j^^^^.^^^^^^
väärnähteid? McDonaldi komisjon roUida kui valitsus teatavad ette- grammide läbiviimiseks, hinnatak- jast ja poolest müjonist uutest loo- lõpmatuseni. Kõigüe lisaks P^ab \^gj^g.g^v
ei tunne ilmselt huvi selle vastu, vaatusabinõnd rakendab. Kanada se 8 sendüe. Perekonna abirahade davaist töökohtadest 1946. ja 1974. valitsus võistlema eraettevõtetega: kui naiiu ort
kuidas RCMP juures tegutsevat et tohiks praeguses segases suuna summa suunise algtoetuseks on 6 aasta vahel, enam kui 33 protsenti kredüdi saamisel, mis paratama- ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ j^^^^j^ kindlusla-julgeolekuteenistust
kontrollida, otsimise: perioodis unustada, et senti ning samasuguse summa on loodi valitsuse juurde. Selle peri- tult on olnud üheks suuremaks ^e- ^ i - ^ g j a laiadele massidele mu-yaid
teeb drastUise ettepaneku: ameeriklased elasid üle väga valu- küUaldane, ef hoida töötatöölistele oodi alguses oli riigiteenistujaid guriks praegustele kõrgetele prot- ,^ ja ilusa elu võimaldamiseks"
praegune luure- ja julgeolekuapara- sa õppetunni kui nad hakkasid maksetava kapitali taset soovitud 417.000 kuid selle perioodi" lõpuks sendimääradele. g^^ ^^^^^ ^j^^j^ teoreetili'
tuur tules poUtseivoimude ^kontrol- oma luuretegevust igasuguste libe- suunises. Mitmesuguste teiste ku- see arv oli suurenenud 1.940.000 Kanada majanduselu on raskus- ne kuna praktiliselt on asiad nai
h alt ara tuua ja moodustada taies- raalsete teooriate järele modemi- ju^e resevkapitali käigus hoidmi- peale, näidates 365 protsendilist tes, palju suuremates raskustes j„des elusektorites võrdlemisi na
ti uus tsiviilisikutest koosnev ise- seerima ja julgeolekuteenistuse geks on tarvis ainult 5 senti igast kasvu. Eraettevõtete juures tööta- kui me arvata võime. |,ad
sejsev institutsioon Security In- operatsioonidele kaikaid kodara- sissetulevast doUarist. vate tööUste arv tõusis ainult 170 ^' .....L ^ ^ , , Võtame näiteks suvitamise ia
telligence Agency. See uus organi- tesse piiluma. Kui Kanadas lüüak- Keskvalitsuse ainukeseks sissetu- protsenti. püüdlused seda okkor- J ^ ^ h e a o u e^^^^^
satsioon peaks tegutsema liberaal- se praegu käsi kokku ja kurdetak- j^^^^s on eraisikute ja ettevõtete Alajaotatult 349.000 leidis teenis- ' 'if^^^' ^«'^ s T võLr"o^^^^^
demokraatlil^u^ selle se, et R C M P pidas silmas ja pidas ^.ksustamine, kaitsetoUid ja pu- tust keskvalitsuse juures, 450.000 ^^^^^^^^ iseloomuga. nlillris eriti vaat|„sT^
jnnm ja teenistujad peateid olema kartoteeke isegi momngate parla- ^^^^^^^ . ^^^^^^^^
nagu seda provintside valitsuse koosseisus ja Selleks on valitsus kasutanud riigi llmnvkonimhmstlik alnfplit PoK. Z S mtr^^^^^^^ Jat- - - " omavalitsustes. eelarvet; kuid on sattunud raskus- va Hääl" kes on korr^danud^^^^^^
ka vaimuinimesi ja akadeemikuid, mendiliikmete riigitegelaste, diplo- ^ Juba öeldud ei ole sissetulevad Tähelepanemata ei saa ka jätta tesse provintsi omavalitsustega tava ringküsimuse suvitajate hu^^^
kellede ülesandeks oleks hoolitse- maatide ja teiste juhtivate isikute summad enam tänapäeval kullal- neid,_keledeleriüc annab kas kaud- sissetulekute- ja valjammeku e kolmes suvituskohas ~ - P o ha
da selle eest, et uus organisatsioon seas on aV.f! ^Jnni reetureid ning ^^.ff' f ^.^^ '^'f f f f ^ ' Z ^^^'^ ''f ^ f sa^a Kanada k e s k j i i k u l ^asuvas ¥osul, Peipsi-aarses
ei kuinnek. rirfid.Pk. ^nlit.PlvaS. . P I I U P S H kp« r^nvJ. "^htud kulutusi. gooriasse kuuluksid 1.800.000 pen- valitsus toetuda kindlalt eelarveler^auksis ja Kloogarannal. _
„ . .. . sionäri; 1.140.000 sõjaveteranil kui ta nole Mendanud enerigahin-- pelgub, et plaazhide heakorras-
KeskvaMsi^ m yumastel aasta- ^Q^^QQ^ pensioneeritud riigi- ja dade probleemi Albertägä. SeÜe tusega ollakse üldiselt tahid Kauk-tel
jarjekmölalt pidamiö laenama omavalitsuse töötajat, 1.500.000 otseseks tulemuseks on olmid, et
eramajandusest ^summasid, et ^ . ^ ^ ja momen- töötätööliste arv bh jüba^^ rand soostuma ja: vee puhtus
tas uue agentuuri juhatajaks 46- get Fred Rose't, kes oli tihedalt , «"^^ dil ligemale üks mUjon töötatöölist. seisnud 7-9 protsendi vahel, Uma Jätab palju soovida. KIooRarannal
« o e * o c « ^r^^'i.i^^i:„i^^^^zL, l^-u-j :JI iga doUar, mis laekub valitsuse . " . . et midagi paremat oleks loota l i - on ac;a häda randa viivate teedega,
kuna 1973. aastal sillötati ühe
kömmunirtlikugeennise poolt rän­da
viiv käidavam jaietee terava
kruusakillustikiifiia. muutes selle
sõna tõ<!i<;es mõttes Kolgata teeks.
Kliid kuidas on lood söökide ja
ei kujuneks rigüdseks politseivai- selliseid inimesi, kes enda poliiti
must läbiimbunud organisatsioo- Istel motiividel või mõnel teisel
mks, põhjusel võõrale rügile maha on
Kanada valitsus haaras kohe müünud. Kanadalastel pruugib ai-sellest
ettepanekust kinni ja nime- nult meenutada oma parlamendilii-aastase
karjäär-riigiametniku Fred seotud vene luureoperatsioonidega , ... ^ . .... .
Gibsoni, kes varem kunagi pole ning kukkus alles siis sisse kui Igor Pantohga:
julgeoleku- ega luureküsimustega Gussenko ta paljastas." tulumaksust saadakse 45
tegelenud. Gibsoni esimeseks" üles- Kuninglike komisjonide aruan- toostus-tulumaksudest laekub
andeks on hakata organiseerima deid ja ettepanekuid on sageli hu- ^T^' välismaalaste panus
omale juht-|a ametkonda, kliid sa- vitav lugeda, kuid sealjuures on ^^^^^^ ^ ^^^^^^^^ Mitmesuguste Kui veel j^mrde arvestada nende
mai ajal puhastama ka RCMP jul- omaette küsimus, kas komisjon on "^""^^ maksude näol laekub riigi perekonnaliikmed, sns kahtlemata
peolekuteenistn^e karintoM k«G ipWmfi? niHrWnvnip wnWppmiJp kõ5. kassasse 20 senti ning kaitsetollide saame arvu, m^llme ulatub 10 mü-
Kui arvestada kokku mõlemad
arvude pooled, siis saame 6.8
miljoni kanadalast, kellede sisse­tulek
oleneb valitsusest.
gemas tulevikus.
Rahvusvahelist veerandaastat! i l - f «^J^^^f Kloogaranna suvit.;ad
tiühingute juhid, sotsialistide par- tada tühimiku, millel võivad o i - Alates 1929-st aastast on keskva- litsuse -kasutada on rii^i e?Iarve vene keeltes. Selle^ tänayuses, 28- ^ samad saiakesed, lisaks
tei pahempoolse tiiva Waffie IJik- väga tõsised ja kaugeleulatuvad ta- üksuse osatähtsus majanduselus oi- sissetulekute j-^. väljaminekute re- ndas numbris ilmus Aleksis Ranni- varianti võileibu. ^Uhekultine
med, homoseksuaalid jne. gajärjed, , nud aina kasvava tähtsusega ja kii- fiüe^^ri^^ine Käsikäes rahamin^s- ti ülevaatlik artikkel Eduard Wii- suupistete valik
Kanada ajakirjandus on pühen- K. A Õ rendatud tempoga. Kui 1929. aastal teeriumiga töötab riigipank. Vasta- raltist. -, (Järg lk 3)