Vaba eestlane , March 8, 1977

              GOettna.wAac q^uOnits,i tions •S ecticn
KlA 0N4
Seeond class mail regi»
tratiošr ntiinber — im.
1 1 Ü s
Teisipäeval, 8. martsü 1917 — Tw^sday, March 8. 1977 Üksiknumbri hJad 3S ceitä
Ssimeii® suurem antikdmmusiistlik ra
L^a^äevai toimus Torontos ^§mene laiabAax delisem internatsionaalile rahvakogmiemine wMr
ilma vabaduseks. SeUe korraldajaks oli samaoimellne kpJsAte®, Ugemale lOOO osav5iJai, kais oli
e^ndatud palju rahvaid» nende hulgas ka mõned eestlased, nõudsid maailmale vabadusi Ja. sum*
ms rohu asetamist antikommimisflikale tQSle. Eesti Kesknõukogii eslndajalaa oM
(Megaaödeks EKN abiesimees L. Leivat ja E . Altosaar.
Kököoituleilsu ajguil mäaigis; Praegu on I s c ^^
tjtosöriikidest feüla s õ t od võiduiks, söst seni toul lääiiemaa.
i lm ainullt feomproonissitab ja t a -
Brass Bänd" riitmikaid mmssilca- gsneb, ei ss^ kommunismi pidur-
Itäiasid, mlsjärgi (kava alga® s>a5^ dada.
tor « t . S j M n i Miikese . Ta vaatles vene ortodoiksliku
j a Kanada hümniga.
Jäi^infiivialt ^komitee esimees R.
J>tiffy ütles avasõna, rõhuitades,
et , on esimene seülesamane
fettktoifculek, m i l e s Me. 21 etnilise
griQji osa võtavad. Ta ütles, et
ta Ott Ikanadalane, sündinud pä­rast
II maailmasõda ja pole ise
timäaud sõda ega terrorit, vaid
<m elanud vabana.
See vabadus on aga nüüd Ear
tsadas ohustatud maricsistide
j a kommunistide tegevuse läbi
,-,Me peame ^ alustama aktsiooni
seöle vastu ja^täitma oma kohus­tusi
niaaiima vabadusp kaitsefks",
i'Mss ta, ,Meie juhtidel - puudub
moraalne julgus, seOle asemel
väertžaikse asju kergelt. Vajame
glpöaalsetreetilist süsteemi, kus
vaba ajaikirjandujs ja massmeedia
p^vad olema konstruiktüvsed."
Ta arvas, et täna OKI koos loHn©.
^ d , fkiös tunnevad vabaduse väär-
\mt j a et selline kogumine annab
kanadataatele suurema arusaami­ste
kcjmmunismi ohtlöö^^
Tervituse tõi (Mjario iparilamen-diliige
Margata GampbeH, õnnit-
JedCT ikx&kutuleku korraldadaid
ja soovis, et seE^t üritusest t u -
iaks maailmale l<x3(tusi andev a l ­galus.
" ' ^1 •
Komitee peasekretär Ä. Wfl-dlogj
tänas korraldajaid, öeldes,
^ selle korraldamisel on fa
tntvanud erirahvastega, kes
a«la algatusi on tänanud tele-pmnmide
Ja kirjadega,
^/ümasfee hulgas ka Ontario pea-manister
W. Davis j a Toronto lin­napea
D. Grombie. j Palju tele­gramme
on tulnud teistest maail­majagudest.
Peakene pidas Toronto ülikoo-li
St. Michael koUedzhi õppejõud,
professor dr. Petro T^ Bilaniuk,
.lürsiilit ukrainlane, kelle ettekan-ne
(käsitles:kristlust ja kommunis­mi.
Ta vaatles enam kui' 100 aasitat
kestnud konflikti ristiusu ja
maifcsismi vahel, mis algas juba
19. sajandil, mil Rooma paavst
.julges sellele maailmavaaltele vas­tu
hakaita. See on korduvalt jät-
, louiud kuna bolshevistlikus dokt­riinis
pole enam ruumi JiunaMe
ega inimhingele,
Kommunism! edu on olenenud
JaänemaaiUna liberaliseerumi-sestf
j a ajakirjanduse puuduli-ksisi
informatsioonilt kommu-nlsmä
iseloomu ja kuritegude
• Me,
Ta ütles, et 1961. aastast alates
m kommunistlik maailma j a ka-tolüküiku
kiriku suhted muutu­nud
regulaarseks. Paavst on
püüdnud kommimMidele vastu
tulla. S e l l ^ vahekordade nor­maliseerimisest
ei tulnud midagi
väHja. Kirikulionverentsidest on
osa v&tnud N . ; Liidu saadikud,
Hdsingi konverentsil kirjutas Va­tikan
alla dokumendile tunnista-dea
N. Lüdu vallutusi Euroopas.
kiriku k u i Trcoja hobuse vastu-võtmistt
kirikute (maaiimalütu, et
selle abil alustada kolonialistlik-ku
„vabastamislükumist" venelas­te
relvadega Aafrikas, ^shehhi
valutamist aga nimetati „maail-marahu
säilitamiseks". /
Oleme praegu sotsialismi ja
kommunismi ees. Kanadas olid
esimesed kohad, kus katsuti oma
propagandat külvata ülikoolides,
peamiselit keeleteaduskoiidades.
See on olnud N. Liidu strateegia
ühendriikide piiramiseks. Kom­munismi
oht Kanadas on ^mitmes
kohas suur, kuigi pole veel alati
nähtav.
KGB töötab igas N . Lüdu saat­konnas
ja kaubanduskeskuses.
Peame elimineerima need ra­k
ud
Kirikud peavad olema kommunis­mi
vastu agressiivsema. Rügid
ei tohi N. Ludule saata materja­li,
millest tehakse relvi.
Mitme maa delegaadid pidasid
oma maa aspektist nähtud kõne-sld.
Nü ütles ühendriikide dele-gaat
G. P. Willis, et segaduste aja.
jäitk ühandfiikides peaks olerrm
Ki^ingeri lahkumisega'm^
Aga (ta üitl^, et oleks liiga varar
jane öelda, mis cm tulemas. On
juha kahtlusi, et uus vaim, mil­lest
president Oarter rääkis, on
suurenenud nioraÄIseil printsii­pidel
võrreldes eelmise presiden­diga,
peamiselt inimõiguste poflii-tžkas.
Aga on siiski paar nähet,
kus on jätikunud eelmise valitsus©
välispodiitika.
Järgnevas Kambodzha esindaja
P. Nearovi r ä ä ^ oma miaa olu­korrast,
kus üks miljon inimest
on välja aetud kodudest ja kus
toimub kavakohane inimeste hä­vitamine.
Vietnami esindaja Q;
Tuong apelleeris maatoa jMxde.
Ta ütles» et ta on siin sellelcs, et
maailma hakkaks mõistma, mis
praegu Vietnamis juhtub.
Ingilismaa esindaja T. Brabazon
rääkis vabaduse ja kristluse
printsüpidest ^ läänernaailmas,
mäifeides muuhulgas, et relvad
Inglismaal rahutuste ja hävituste
tekitamiseks on pärit Tshehhoslo-vakkioist.
Rumeenia esindaja G.
Baläsu rääkis inimese probleemi­dest
j a nende praegusest eemal­olekust
Jmnalast, mis annab või­maluse
kommunismil oma levi­kuks.
Korea esindaja ü. Yong
K i m tutvustas oma probleeme
Põhja^Korea kommunistidega.
Suurt tälielepanu anti aga N.
Lüdu dissidendile, õpetlatsele • ja
p o e ^ e Älexänder Guidonlle, kes
alustas tuntud filmi, pealkirjalise
fraasiga „Tului Venemaalt ar-mastusega",
tuues tervitusi tu-handeillt
nõukogude dissidenti­delt,
kes šeMist anitlkommunistlik-ku
tööd hindavad. Ta rääkis oma
konnatusist ikuna oii julgenud
protesteerida nõukogude korra
vastu j a seda ikritiseerida.
Ta ütles, et see kord pole mitte
ü k s ! antikristlik, vaid ka anii^
humanistlik j a paljusid rahvaid
peetakse Hdulrogude Liidts üm-
Külalisi ja vastuvõtjaid EKN-u kõnekoosolekul Toronto Eesti Majas. Seisavad vasakult: EKN-u
V* Petersoo, EKN-u abiesimees Montrealis P.Möldre, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liige toimetaj©
H. Raudsepp N^w Yorgist, EKN-u väliskomisjoni esimees \L. Leivat Ja EKN-u abiesimees-H.Lupp. Lär
liemaltlk.-S. ' ; V FötovTm^
esacsbunud kirjad
WASHINGTON — Välismaailma saabub aeg-ajalt teateid nendest suurtest raskustest j a kšiü-natustest,
mida peavadüle elama kommunistide võimn alla painutatud Lõuna-Vietnami elanikud.
Elanikkonna kamiatustest räägivad ka paljud kirjad, mis on saabiimud ÜhendrtikSdesse sMa ümber
asunud vietnamlaste sugulastelt.
Nn mainitakse ühes kirjas, et seegi, et ühe aspiriinitableti eest raflsendatakse- maal
Saigonis ei ole pikema aja jook- j nõutakse 75: oenti. Üks küo suhk- ^ dele
sul oliiud liha ning samuti on [ riit maksab 10 dolarit j a kakssa-suur
puudus paljudest teistest
„Mõistan hukka N. Lüdu korra
ptäeguisel kujul" ja lisas lääne
sotsialistide kohta, et juba Lenin
ütles, et need on ,jkasi81ikud idi­oodid".
Ta ültles koosolijaile, et
ärge väsige oma .püüdlustest, oma
häält tegemast, sest teie hääl
jõuab Moskvani, Gulagi orjalaag-reini
j a mujale. Tehke seda täna,
homme võib olla juba liiga hilja.
Järgmisena L. Leivat andis and­meid
Balti rahvaste ajaloost, nen­de
võitlpist sajandite jooksul
mitme võõra võimu vastu. Vaba- j
düse õitseng saabus 1916 aga lõp­pes
juba 1940 nõukogude okupat^
siocniga.
(Järg lk. 4)
toiduainetelt ja tarbekaupadest.
tiks vietnami-põgenak,. kes elab
is^yna naise Ja viie lapsega
't!nie4drukideidarannikM, mai­nib,
et ta kõige vanem tütar,
kes oli põgenemise aja! kesk­kooli
õpilane, elatab end sellest,
et müüb tänaval perekonnale
jälnud miningatd esemeid.
tfe kooliõpetaja kirjutab Sai-gonist
välja toodud kirjas, et elu
muutub iga päevaga talumatu­mate.
E r i t i suur puudus oh ars­tirohtudest,
mida kinnitab juba
MONTREAL - Quebeci uuel
peaministril ja separatistide juhu
Eene Levesquel juhtus möödunud
pühapäeva varahommikul Mont-reahs
autoõnnetus, kUna auto, mi­da
juhtis Levesque, sõitis otsa tä-naval
maaslamavale mehele. Sel­gus,
et mees oli surnud ja praegu
toimub juurdlus,.kaš ta'oli surnud
juba varem või sai surmava hoobi
Levesque'i autolt. Politsei tegi
kindlaks, et surmasaanu oli 62-
aastane Edgar Ti'ottier. Politsei­võimud
mainivad, et LevesqueM
vastu ei esitata esialgu süüdistust,
kuid surmasaanu laip • saadetakse
lahkamisele, et teha kindlaks sur­ma
põhjust, õnnetus juhtus kell 4
varahommikul kui Levesque sõitis
koju oma sõprade juurest, kellede
juures ta oli olnud külas. Politsei­võimud
ei lasknud teha Levesque'i|
puhumistesti, kuna nende arvates
oli Levesque käitumine normaalne.
pübap., 13. veebr, kell 12 p. Suttonls
Kogunemine Fair Groimd'il •• •
Võistlused naistele, meestele ja noortele
KÖIK TERETULNUD!
¥eb@rk€iitsebN: Liidu
kõrgeid iõjlimcflkse
Toronto ajalehe Star'i küsimus­te
ja vastuste nurgas küsib üks lu­geja,
miks N. Lüt võtab liü suurt
tolli N. Liitu saadetud esemete
pealt. Näitena mainitakse, et üks
vanem ukrainlane saatis Ukrainas­se
kolm villast rätikut, milledest
igaüks maksis 7.5Ö dollarit. Selle
saadetise eest tuli tal maksta tolli
45.50 dollarit. Ajaleht on pöördu­nud
vastuse saamiseks Ottawasse
N. laidu saatkonna poole, kust vas­tuse
andis saatkonna eestlasest
konsulaarosakonna juhataja Volde­mar
Veber. Veber kinnitas, et kõr­ged
tollid N. Liitu saadetud eseme­telt
on ettenähtud vene oma töös­tuse
kaitseks. Ta lisas juurde, et
Kanadast on võimalik saata N. Lii­tu
igale sugulasele raha ning sel­liseid
operatsioone teostab iga Ka­nada
pank. Ta kinnitas, lehele, et
sugulastel ei ole mingisuguseid se­keldusi
selle raha kättesaamisega.
Tössi
/WASHINGTON Ühendriikide
valitsus tegi korralduse Tassi kor-resDoridendi
Vladimir , Aleksejevi
ühendriikidest välja saatmiseks.
Välisministeeriumist mainitakse,
et otsus Aleksejevi välja saatmi­seks'
tehti pärast seda kui N. Lu­du
valitsus saatis N. Liidust välja
Associated Pressi reporteri Geor­ge
Krimslky.
giptus
^usi rahutusi
KAIRO— Egiptuse president Sa
dat on rakendanud ranged korral­dused,
et vältida uusi samalaad­seid
demonstratsioone ja tänavara-hutusi,
mis vapustasid kogu Egip
twst 18. ja 19. jaanuarü toiduhinda-de
iõstmise puhul. Presidendi otsu­sega
keelustati igasuguste põran
daaluste gruppide tegevus ja kuu;
lujuttude levitamine ning sellise
tegevuse eest süüdimõistetud isi­kud
langevad raskete karistuste al­la.
President.Sadat deklareeris, et
jaanuaris toimunud demonstrat-sioonid
olid organiseeritud kom­munistide
ja teiste pahempoolsete
poolt, kes kavatsesid sellega nõr­gestada
Egiptuse positsiooni peat­selt
algaval Genfi konverentsil.
Endfeed ohvitserid on saade-da
naela riisi 100 dollarit. tud ,^iimberkašvatuse'* laagrites-
Tööpuudus on suur n h ^ see se, m i s kujutayad endist itegeli-suureneb
kõig! eelduste köha. W t vangkaagreid, kiis p^^u^ cih-
'selt,-welgi' 1911..^ista.'^ke^.:.- yj*s^^};>^
iCommunistiikui^
kinud, •et.suur o s a l M Ä ' Aiio^tivõimrad'^^ ^^et
mi töölistest viiakse FÕhja-Viefc-namisse
ülesehžtustöödeile . ning
Saigoni linnast kavatsetakse väl­ja
saata 1 nilljon elanikku, kes
vntserid jäävad nendesse laag­ritesse
kolmeks aastaks kuid
omaksed on arvamisel, et nad
ei pääse sealt kunagi välja.
Aktusekõnelej^ks EKN-u
Pühapäeval, 27. veebruaril, kell 4 p.l. Toronto ülikooli aulas M -
muva Eesti Vabarügi aastapäeva aktuse kava Torontos on nüüd
üksikasjaliselt selgunud ning lagu nähtub Eesti Seltsi esmiehe
y. Poolsaare informatsioonist, tõotab see knjüneda mitmekesiseks
ja rikkalikuks. Muusikalises osas esinevad Toronto Eesti Meekoor
Harri Toi Juhatusel ning Estonia orkester Uno Kook*i jahatusei, mis-peaks
tagama aktusele küllaldase kontsertosa.
Tervituse eestlastele ütleb E.V.
aupeakonsul Kanadas L Heinsoo,
kuna aktusekõnelejaks on EKN-u
rahvuspoliitilise komisjoni esimees
ja EKN-u juhatuse liige H. Teder.
AktusekÕneleja oli Eestis kutse-liüje
ohvitser ning on lõpetanud
Tartu üiikooli õigusteaduskonna.
Tervituse Imlalistele ütleb noo­rema
generatsiooni esindaja Osm
Müllerbeök, kes õpib keeleteadust
Toronto ülikoolis ning on ülikooli se liige skm ]Enn JCülaspea.
Bebating Society
aute mäleštamištseremoonial on
sõnavõtt Vabadusristi kavalerilt
P. Kass'üt;-'
Sõnalise põimikuga, mille on
koostanud Rajaleidjate gaidSip-kossna
vanem Ehe Runge, esine­vad
eesti skaudid Ja gaidid.
Aktusel on teadustajaks Kalevi
lipkonna vanem ja EKN-u juhatu-ao
WASHINGTON - ühendrükide
Esindajatekoja sõjaliste küsimuste
ekspert Les Aspin kinnitab, et N..
Liit ei ole võimeline praeguses
olukorras sooritama konventsio­naalsete
sõjaliste jõududega ülla-tusmnnakut
läände. Les Aspin
mai/iib^ et N, Liidu käsutuses ei
õle lihtsalt nü palju diviise, et ta
suudaks ilma mobilisatsioonita sel­lise
rünnaku teostada. Pooled
Warssavi Pakti riikide divüsidest,
mis asuvad ida ja lääne rindejoo­nel
kuuluvad Poolale, Ida-Saksä-maale
ja Tshehhoslovakkiale ja
need ei ole Moskva silmis usal­dusväärsed.
Varem on terve rida
USA eksperte kinnitanud, et vene­lastel
on praegu suured jõud rün-nakuvahnis
ning neüe ei tee ras­kusi
lääneriikide kaitseliinidest lä-dmisie.
i i l
Kuuldused sojciVäe
BERLIIN — Ida-Berliinist saadud andmeil on Ida-Säksamaa va­litsus
asetanud oma sõjalised jõud hän-eolukorda, kartes elanik-kWarahu|
usi inimõiguste kitsendamise pärast. Samal ajal on
Jda-Saksamaa esitanud lääneriikidele nõudmise suurema tasu saa
miseks sõjaväeliste raudteetranspdrtide eest, mis lähevad läbi löa-
'/roPüe..-:.:.: -
Ida-Saksamaa ajakirjanduses ei
oie konunenteeritud Lääne-Saksa-maa
ajakirjanduses ilmunud tea­teid,
et IdarSaksamaa sõjavägi on
pandud rahuüiste kartuses häire­olukorda.
Lääne-Säksamaa ajakir­janduses
. mainiti ühtlasi, et Ida-
Saksamaal on sõjaväeteenistusesse
kutsutud reservväelasi, et tugev-dai?
a sõjavä© kcosseisiii.
Huvitaval kombel pöördusid Ida-
Saksamaa võimud selles küsimu­ses
otseselt lääneriikide poole ja
soovisid nendega läbirääkimiste
alustamist.
Varematel aegiadel on kõik selli­sed
läbu-ääkimised toimunud N .
Liidu kaudu ja lääneriikide arva­tes
allub Lääne-Saksamaalt Lää-ne-
Berliini suunduv raudteeliik-
- lm ka veel praegu Moskva konfe-