1977-03-08-03 |
Previous | 3 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 10 Nr. m VABA EESTLANE teisipäeval, 8. v^'
Viijaks
Inšeks T6S&
itejaamad^
l i sõja i ^ *
sident Carteri
Iksikutele osaU-liseks.
Presi-lasti
andis aua
sõjast kõrvale
jtsiooniealistele,
lud sõtta läinud
jooksu läinud
Põgenikuni
ivad nüüd K a -
beile on tehtud
iuna presideai
Je andestama.
on kahtlematu
üd seda mitfe*
last lähtudes,
last väljudes oii
väga kaugele-i
ja kui praegu
satsioonist kõr-
Itatakse, siis ts-idrükidel
üldse
|ada, kuna igal
kuuluval noo
}lla oma „põhl-khad",
millede
BÕtta minemast,
idi otsus oma-l:^
ks nendekv
Ble, kes valitsu-fetades
sõtta läk-
|ilüdidena tagasi
r-as selle otsuse
Ihvast mineviku-ihoidjatefja
lepi-
|ud ka kõigi se-fie
järele r-t^ms-rki.
Nü näiteks
ida ajalehtedes
Is eknud Ühend-
(loojiist kaiTslf
id Ameerikasse
kus isa, ema ja
la rõõmuhõisete
Lrakadnnud poiv
tervitama temu
i:aptenina mere-ies
(marines).
sõjast osa võt-
Idanud väärikaks
les,kriisi momen
ivadel jättis ma
ja põgenes vä-mseid
on Ühend
parteri armuand-
;mata väga palju
(et president tegi
lise otsusega
^ase säilitamisele
iinisele ja lepi^ar-
^hju kui kasu.
maapacxs olifö
oma kuulsat
5t j a vaja-aafrikalikike
pä-letusi,
oli Prant-liige
j a koguni
ta sai parast
ävumist liigi pre-
1'" '
t .
i
i
VALVEARST
MÄDALÄLdPUL :
13. ja U . veebr, on valvearstiks
di. Loesment, teL 481-6834.
koiBvereritsil
.&üzbiirgi ajMeht ,,.Dar Staate-bürges:'"
avaldas ülikooli^is^
toodi dr. Helmut Sohrejneri >kir-jdduse
Saizburgi üükooü õigus-füpscM>
f|a^m©todoloogia ja iüd-oigisse
(riigiõiguse) ijisrtituüdis
oesiüaflesit p r o f e ^ r i ja instituu-cHJtiihatajä
dr. Ilmar Tammelp
^gatus^ toimunud õigusloogika
raibivusvalielisest konverentsist.
•SeHest võttis osa tervet 25 eriteadlast
(õigusfaosooffe, resp, —
löogBka aual) Austria kõrval ka
Itaaliast, Prantsusmaalt, Poolast
jt. Euroopa maüt. Beaproblee-m
f e oli õigusloogika ja loogili-salt
fcoireiktse l ^ t l u s e õigusli-tet
struktuuridest kättesaada-vä^
j a ; Ikasuitatavaks tegemine
õigusteaduslikiile praksiseäe ning
,.praikt!listele" juržstidela
Leatt k a vajalpk olevat õigus-loögška
otsustusmenetlust' kohan-ciada
raalidele kasutatavaks, mis
tähendaks suurt sammu edasi
kõik-ikülgselt vastuvõetavaite õi-g
i ^ o n n i d e sHuviiniisel.
Suurlaager Kotkajärve '1? juhtkond: Istuvad vasakult — gdr. Saima varangia, ngdr. Tiia Kütt,
gdr/Ene Runge, nskm. Ivas* Nippak, skm. Edward PiMberg, nskm, Bruno Lindre. nskm. Yello
Silm Ja skm. Gimnar M ! 4 i Seisavad vasakult — skm, Ervin Aleve, skm. Asko Kütti, ja skm. Siil-ver
Kask. : . - . ' ' .
Soliidne ja poliitiliselt mõjukas „SüddeTiitscIie Zeitung" Münchems tõi detsembri teisel poole!
sarja „Ileis läbi Baltikmni". Eriartiklite alapealkirjadeks olid ,Raskesti juurdepääsetavteedu, kus
minevik ei sure, „Eelpost Läti — aken, mis peiegeSdab ajalugu" ning „Lääneliste sugemetega Eesti
— Nõukugude Liidu mugavaim nurk". Sarja Õ E kirjutanud „Süddeutsche Zeitungi" korrespondent
RudolphCMmeUL Avaldame alljärgnevalt Eesti kohta ^k^^
Juba novembrikuus alustati eeltöödega tänavusuviseks aoorto
suurlaagriks Muskokas, nimega ^Kotkajärve '77*'. lasmuaris pee-inä
4. süürlaagri juhtkonna koosolekul olid juba enamus administratiivseid
kohti täidetud, kuid abijõudude varbamSne oa v ed
• " v v , ; . : . . : : : : -v; v:;..
gdr. Saima Varangu. Laagri ad-ministratsiooni
osakonna juhiks
on skautide maleva juhit stan.
Silver Kask, majandusosaikonna.
juihlfcš on skm Gunnar Mitt,
programmiosakonna juiüks gdr.
Ene Ruiige, infomiaitsioonios».
konna juiüks gdr. Säie Ruiigis,
Informatsiooniosaikonna juhikss
skm. Edward Pihlberg j a ibonsu
valve osakonna juhiks nskm.
Vello Sihri, tmna itehnüise
konna juhi koht on veel täitmata.
Iga osakond on jaotatud ala^
üksusteks, kus yee! abljõudud®
värbamine Oli täies käigus.
iksgri- konstruktsioon peaks taw
t i i a Kütt gaidlaagri üldjuhi k c h - ' sujuva töö j a tegevus®
ta. Suurlaagri sekretäriks onilaagris.
Laagrijuhi vastutiisrikas koht
on malevajte |K)oIt seekord usaldatud
nškm. Ivar Nippakule, kes
omakorda värbab laagri juhrtk;6n-na.
Laagri vanemateiks on otsustatud
paluda malevat® vanemad:
gdr. Liis Juske j a slrni. E r m i Soomet.
Suurlaagri juhtkomsa. neljandal
koosolekul jaanuaris oli
selle koosseis kujunenud jäirg-mäseks:
abijuhitidelks m dcm.
Erwin Aleve j a ngdr. Tüa Kütt,
kusjuures Aleve täidab k a skautlaagri
üldjuhi kohta ning samuti
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik kindlustusliigid
^58 Broadview Ave., Süite 203
Toronto, Ont. M4K 2Slfi
Tel. 461-800®
Kesü kunstipärandi registreerimise
le&ed on saadaval, palume he-i^
5?*^ada ja küsida.
; ? ^ T I KUNSTIDE KESKUS .
86 Ellis Park Rd.
Toronto, Ont. M6S 2V5
Tel. 766^^
(Algus lk. 2) \
Viefaami sõda ja ameeriklaste
paaniline taandumine Saigonist sõja
%upäevadel on aastaid olnud
ameeriklastele luupainajalikuks
imeaaoks. Kuid Washington ei ole
oma Vietnami hädadest veel praegugi
üle saanud, kuna Hanoi valitsus
pommitab pidevalt ameeriklasi
majandusliku abi nõudmiste
esitamisega, väites, et Nixon Ja
Kissinger olii selliseid lubadusi
andnad.
Ja uäib, et ameeriklaste vastupanu
hakkab selle lakkamatu dip-
{omaatilise ofensüvi ees Järk-jär-gult
lairenema. N i ! näiteks garanteeris
International Monetary Fond
EAiaaüe Jaanuaris 35 miljoni dolla-räise
laenu ning Washington aktsepteeris
selle otsuse silma pUgu-tamata.
Ning samuti ei kostnud
Valgföt Majast ega; Ühendriikide
välisministeeriumist ühtegi pro-te^
eaivat nooti kui Maailmapanga
^majanduslik delegatsioon asus
teele Vietnami. .
Asjatundjad ja diplomaatilised
ftksbcsrdid mainivad, et Ühendrü-gid
oa valmis Vietnami punastele
käe oiatama kui Hanoi annab neile
lõpliku nimekirja sõjas kaduma
läinud ameerika sõdurite kohta
nirag käitub inimlikult ameeriklaste
endiste liitlastega Lõuna-Vietnamis.
Vastutasuks aga tahavad
HaKoi tegelased nende pisikeste
teenete eest Ameerika dollareid
oma maa ülesehitamiseks ning
garantüd, et Ameerika ei sega küi-da?;
i nende mahinatsioonidesse In-do-
Hiinas. '
Arvatakse, et need asjad annavad
kõik pikapeale seada nii nagu
Ranai parteimehed seda soovivad
ja planeerivad. Miks ameeriklased
on valmis oma vaenlnst Ja Vietnami
terrörirezMImi nii heldekäeli-toetama
— selle kohta puudub
esialgu seletus ja tõenäoliselt jääb
se hoopiski tulemata. Ja öeldagu
süs veel, et agressioon ei tasu!
Tasub— ja isegi iväga rikkalikult.
mi
Kohe- oma Mrjuituse alguses
nendib saJlislaiie, et eestlased aja-lehe^
kioskist ..Sövjetskaja Estonia"
ja „Eesti Kommunisti" asemel
ostavad soome kommunistliku
partei hääieilsandjat, kuna. seal
sees on soome televisiooni kava.
'Rudolph Chimelli seletab oma
salksa lugejaile, et ikuna eesti ja
soome keel oma suguluse itõttu
teatud sarnasusi omavad, saab
Talllnjnasit 80-ne kilomeetri, kaugusel
üle lahe asuvat Helsingi te-levisiooni
jälgida j a sellest ka aru
saada.
Vaba infomatsloon soome" televisioonist
kuigi vaba igasugusest
antinõukogude propagandast
Soome eriolukorra tõttu
idanaabri suhtes mõjub suurel
määral kaasa, et Eestile ja teistele
Baltikumi osadele anda
eriilmet.
Just seda ilmet, mida kodanikud
Nõukogude Lüdu sisemaa
osadest teatud uhkusega nimetavad
meie Lääs". Sõjast peaaegu
puutumata jäänud Vanalinnas ja
Toompea jalal leidub „säärast
mugavuse helki ja sõbraHlkke
teenindust",. millest, kaugemal
idapool kui vääntuslikust puhku-semälestusest
jutustatakse; siin
Võib kohvikusse astuda, -mille ukse
ees ei nae piiska ootajate sa^
tia, baarileti ääres juua expressi-kohvl
konjakiga, istuda sõprade
seltsis mõnes veinikeldris klaasi
veini juures.
Siin võib restorani ettekandjalt
küresti j a naeratusega tee-nindatud
saada ning ööklubis
nautida itähelepanuväärse Kõrge
tasemega revüüd, ütleb entusiastlikult
GhimöHi.
,,Süddeutsche Zeitungi" reporter
leiab, et ka ärid on Tallinnas
kaupade poolest soodsamas
elamispinda, kmrn . inimestel
Nõukogude Venes ..aSnuIt .9.5
.ruutmeetrit.
Tallinna eeslinnades leidub ühe-perekoraiaelamuid
Kesk-Euroopa
standardiga.
Seda Nõukogude Liidus, vä)ljas-pool
Baltikumi, ei leidu! Artikli
autor kõneleb k a Tallinna hotellidest.
Soomlaste poolt ipüstitatud
„Viru" on saanud nõukogude ho-telüasjanduse
mõõdupuuks.. Vanalinna
südamikus restaureeri-takse
praegu kahte hoteli. Saksa
ajakirjanikule on seletatud, et
nõukogude pommitajad sõjaajal
eksikombel arvasid Adolf Hitleri
Taillinnaš viibivat ja sellepärast
kohe kaks hotelli puruks pommitanud!
AntMi autor kirjeldab .pchjali.
kult Vanalinna ametliku „uuesiti-elustamise-
plaani", mis sinna
tooks irohlcem ärisid ja müuseu-me.
„ Aga maanduvad puupalko-
Eesti Vabariigi aastapäeva aktus
Montrealis toünub laupäeval,
19, veebruaril, algusega kell 6.3Ö
õhtul Rosedale United Cliurch.kirikusaalis,
6870 Terrebonne, N.D.G.
Aktusekõnelejaks on Laas Leivat
Torontost, kes on alates 1973. aas-,
tast Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
välispolitüise komisjoni esimees,
ning alates 1975 E K N Kanadas
abiesimees.
Aktuse eeskavalist osa sisustavad
Ingrid Tärk klaverisoologa,
Ain Vaus deklamatsiooniga, skaut-
Harva tuli maaoteol vastu mõnil likkude noorte kõnekoor, Mtl. E .
sõiduk. Ta sõitis mööda suurtest rahvatantsurühm • „Kuppari" ja
metsadest ja ülcsiloitesit taludest, Mtl. Eesti Segaikoor.
mille ehitusstiil meenutas väikesi | Aktuse pääsmed, palutakse mu-nid,
murenevad fas^iadld ja
müürisesn osuitawad ähvardavale
slimimi olukorrale." ,
Eušuvalt mõjus Chimellile ka
autömatk Tallinnast Pärnu. Ta
leidis» et maal Mõjus kõik nii
lääne-Euroopa ennesõjaaegseid
tahisid. ^4,^
Kokkuvõttes ütleb Chimelli
baltikumi kohta, et pärast aasta-saöwi
kestnud saksa j a vene ülemvõimu,
mis kohalikud rahvad surus.
Kagu veskikivide vahele, on
lootus Iseseisvate riikide peale
nüüd luhtunud. Enamus inimestest
pliüab leippida ja ennast kohandada
©ellele, mis Moskvast tul
e b . . •
' . '.EH.-.
retseda eelmüügilt M.E. Seltsi juhatuse
ning ranvatantsurühma
„Kuppari" ja Segakoori liikmetelt.
Kuna Kanada Riigipank otsustas
äsja oma laenude intressimäära
Järjekordselt alandada viies selle
8.5 protsendilt 8 protsendile, siis
tegi ka Toronto Eesti Ühispanga
juhatus oma intressimäärades vastavalt
muudatusi. Toronto Eesti
t^hJspanga personäallaenude intress
on uute korralduste 'kohaselt
10,2 protsenti, kinnisvaralaenude
protsent 9,5 protsenti, hoiuarvete
kindlustusel antavatelt laenudelt
9.6 protsenti ja jooksva arve kindlustusel
antavatelt laenudelt 7,2
protsenti. '
Intresimäärad hoiustelt on järgmised:
jooksval arvel olevatelt
summadelt endiselt 3,5 protsent,
hoiuarvetelt 6,5 protsenti ning täht-ajalistelt
hoiustelt (1 ja 2 aastased)
7% protsenti.
•MWS
Pensionäride järjekordne koos-viibmiine
toimub Toronto Eesti
Maja suures saalis 17. veebruaril
kell 3 p.l., millest 'klubi liikmeid
külalistega palume osavõtta.
JUHATUS'
Insurance
Agency
KINDLUSTIISED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
RexdaFe. Ont M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Eestlaste esindaja Saksainaal Elmar Heisenlberg pMas Lüne-burgis
lülemaailmse Eesti Kesknõukogu koosolekul pikema ettekande,
milles ta analüüsis Euroopa vaatekohalt maailmapoliitika probleeme,
puudutades ka
olukorras kui mujal Nõukogude
Liidus, eriti sisemaa osades.
Skandinaavia disaini sugemeid
näeb mööblitel, laraipidel, elekt-ri-
aparaatidel ja takstühnustreil.
Tarbekaubad Baltilsumist on
igalpool Nõukogude Lüdius kõr-,
ges hinnas. Saksa reporter tõstab
esile asjaolu, et TäiUinna iseteeninduse,
kaubamajas on võimalik
osta autopeegleid ja klaasipuhastajaid,
nünimetatud ,;kojamehi*\
Mujal Nõukogude Liidus aga
peab autojuht parkimisel niihäst
i välise autopesgli ikui k a klaasipuhastid
ikka kaasa võtma. Mus-taturu-
Jhangeldajaitele toovad
need haruldased tagavara-osad
head raha sisse j a nü on pargitud
auto nende Icäsilastele ihaldatud
objekt.
Edasi kirjutab Chimelli Eesti
kõrgest elustandardist üldse mis
on isegi 16-ne protsendi võrra
kõrgem Ikui Nõukogude Vene S'ö.
deratüvses Vabarügis.
Eestis on ühe inimese peale ik- ^
1 14.4 mutmeetrift > geUkult.
Elmar ' Reisenbergi vaatekoht
olukoiTale oli suhteliselt pessimistlik:
Natol on nü sõjatehnilisi 'kui
poliitilisi raskusi. USA seisukohad
praeguse presidendi vahetamise
puhul pole teada. ' .
Väikerahvaste probleemid kipuvad
rahvusvahelises ulatuses tahaplaanile
jääma.
Kommunismi oht on 60 aasta
jooksul muutunud ikka kardetavamaks.
Ida ja Lääne probleemid
varjutavad tänapäeva maailmas
kõik teised. Pealegi ei tunne lääne
polütikud ja sõjamehed küllaldaselt
oma vastast. Viimasel ajal on
hakatud tundma muret ida poolt
tuleva võimaliku „välkrünnaku"
pärast.
Kuuldavasti pole läänel sel puhu!
kindlaid tegutsemisplaane.
Ida palavikuline relvastumine on
siiski äratanud läänes tähelpanu
ja sellest on ikka enam juttu ka
avalikkuses. On märgatud, et konventsionaalsete
jõudude alal on
idal suur ülekaal, pealegi on need
strateegüiselt paremini paigutatud.
Moskva teeb mitmesuguseid
„pingevähendamise"; pakkumisi
läänele, mille tegelikuks sihiks on
lääne valmisoleku ja relvastuse
vähendamine.
Peale otsese sõjalise ohu võib
Moskva oma ülekaalukat relvastust
kasutada Euroopa riikide ja
•USA hirmutamiseks, tarvitada
lihtsalt poliitilist terrorit, väljapressimist.
Läänes ei tunta fcüUal-dasfilt
poliitilisi olusid idas, ei tea-
Ihendab kommunism te-
Saksamaal.
Ei võeta ka tõsiselt^ Lenini ja
teiste kommunismi teoreetikute
tteostes avaldatud taktikalisi
Maksab Sanate:
$28.
8.
$15.5®
$ 8 J i
pole veel kuidagi
ühiiiemiseks. Rahvusriikide huvid
takistavad üldhuvide harrastamist.
Mitmesugused segavad tegurid
häirivad koostöö tekkimist, üks
neist on nn. eurokömmunism, mU-lest
on teada amult niõningaid teoreetilisi
avaldusi.
Keegi ei tea, missuguseks see eurokömmunism
kujuneb, kui kommunistid
mõnes Lääne-Euroopa
riigis valitsusse pääsevad — ja see
oht, mis tugevasti nõrgendaks Na-tot,
on olemas mi Itaalias kui
Prantsusmaal.
Kokkuvõttes on Euroopa olukord
ebastabiilne. Isegi kaitseks on Na-to
jõud liiga nõrgad. Mitmed Nato
riigid kannatavad majandušüke ja
poliUüiste kriiside aü (Inglismaa,
Itaalia), teised on omavahel tülis
(Kreeka-Türgi).
Ebastabiilne on olukord ka Bai-kanil,
kus Tito surm võib välja
M s u d a kriisi.
Euroopa loodab liigselt Ameerikale,
kes võib oma abivalmidust
vähendada. Presidendivahetuse
puhul lausutud replügid mõlema
presidendi poolt pole eriti lootustäratavad.
USA-1 on oma sisemisi
raskusi — majanduskriis kestab,
töötute ai*v on suhteliselt suur. ,
Belgradis jäävad tõenäoliselt jul-geolekukonverentsi
otsused taha-plaanüe.
Euroopa ühtehoidmine on
kardinaalprobleem - - aga meie ei
tea, kuidas see
>46
$23.5@
V@erandaast«as $12.5©
LENNUPOSTIGA
$51.
$26.
$14.
Aadressi muudatus 30 centi.
.50, veerandaastas $15.^
üMknumbri iKl&d 3S mM.
Eaaada aadressiclele palume' märMcia ,>POSTAIJ C O D E " Ja
USA aadressidele ,*SIP C O D E " ,
Paagatshekk või posti rahakaart
: i^ree Estoniasa Pisblisheirs olmele.
M6J 3M7
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise7 kiripostiga alates
197----. T d l i m i s e k a t t ^ lisan sMnjuureä
rahas y tshekiga / rabakaardiga, «(Baläa, saate aiad* «Mi^jas).
Nimi . '
Aadress
ara
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 8, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770308 |
Description
| Title | 1977-03-08-03 |
| OCR text | Nr. 10 Nr. m VABA EESTLANE teisipäeval, 8. v^' Viijaks Inšeks T6S& itejaamad^ l i sõja i ^ * sident Carteri Iksikutele osaU-liseks. Presi-lasti andis aua sõjast kõrvale jtsiooniealistele, lud sõtta läinud jooksu läinud Põgenikuni ivad nüüd K a - beile on tehtud iuna presideai Je andestama. on kahtlematu üd seda mitfe* last lähtudes, last väljudes oii väga kaugele-i ja kui praegu satsioonist kõr- Itatakse, siis ts-idrükidel üldse |ada, kuna igal kuuluval noo }lla oma „põhl-khad", millede BÕtta minemast, idi otsus oma-l:^ ks nendekv Ble, kes valitsu-fetades sõtta läk- |ilüdidena tagasi r-as selle otsuse Ihvast mineviku-ihoidjatefja lepi- |ud ka kõigi se-fie järele r-t^ms-rki. Nü näiteks ida ajalehtedes Is eknud Ühend- (loojiist kaiTslf id Ameerikasse kus isa, ema ja la rõõmuhõisete Lrakadnnud poiv tervitama temu i:aptenina mere-ies (marines). sõjast osa võt- Idanud väärikaks les,kriisi momen ivadel jättis ma ja põgenes vä-mseid on Ühend parteri armuand- ;mata väga palju (et president tegi lise otsusega ^ase säilitamisele iinisele ja lepi^ar- ^hju kui kasu. maapacxs olifö oma kuulsat 5t j a vaja-aafrikalikike pä-letusi, oli Prant-liige j a koguni ta sai parast ävumist liigi pre- 1'" ' t . i i VALVEARST MÄDALÄLdPUL : 13. ja U . veebr, on valvearstiks di. Loesment, teL 481-6834. koiBvereritsil .&üzbiirgi ajMeht ,,.Dar Staate-bürges:'" avaldas ülikooli^is^ toodi dr. Helmut Sohrejneri >kir-jdduse Saizburgi üükooü õigus-füpscM> f|a^m©todoloogia ja iüd-oigisse (riigiõiguse) ijisrtituüdis oesiüaflesit p r o f e ^ r i ja instituu-cHJtiihatajä dr. Ilmar Tammelp ^gatus^ toimunud õigusloogika raibivusvalielisest konverentsist. •SeHest võttis osa tervet 25 eriteadlast (õigusfaosooffe, resp, — löogBka aual) Austria kõrval ka Itaaliast, Prantsusmaalt, Poolast jt. Euroopa maüt. Beaproblee-m f e oli õigusloogika ja loogili-salt fcoireiktse l ^ t l u s e õigusli-tet struktuuridest kättesaada-vä^ j a ; Ikasuitatavaks tegemine õigusteaduslikiile praksiseäe ning ,.praikt!listele" juržstidela Leatt k a vajalpk olevat õigus-loögška otsustusmenetlust' kohan-ciada raalidele kasutatavaks, mis tähendaks suurt sammu edasi kõik-ikülgselt vastuvõetavaite õi-g i ^ o n n i d e sHuviiniisel. Suurlaager Kotkajärve '1? juhtkond: Istuvad vasakult — gdr. Saima varangia, ngdr. Tiia Kütt, gdr/Ene Runge, nskm. Ivas* Nippak, skm. Edward PiMberg, nskm, Bruno Lindre. nskm. Yello Silm Ja skm. Gimnar M ! 4 i Seisavad vasakult — skm, Ervin Aleve, skm. Asko Kütti, ja skm. Siil-ver Kask. : . - . ' ' . Soliidne ja poliitiliselt mõjukas „SüddeTiitscIie Zeitung" Münchems tõi detsembri teisel poole! sarja „Ileis läbi Baltikmni". Eriartiklite alapealkirjadeks olid ,Raskesti juurdepääsetavteedu, kus minevik ei sure, „Eelpost Läti — aken, mis peiegeSdab ajalugu" ning „Lääneliste sugemetega Eesti — Nõukugude Liidu mugavaim nurk". Sarja Õ E kirjutanud „Süddeutsche Zeitungi" korrespondent RudolphCMmeUL Avaldame alljärgnevalt Eesti kohta ^k^^ Juba novembrikuus alustati eeltöödega tänavusuviseks aoorto suurlaagriks Muskokas, nimega ^Kotkajärve '77*'. lasmuaris pee-inä 4. süürlaagri juhtkonna koosolekul olid juba enamus administratiivseid kohti täidetud, kuid abijõudude varbamSne oa v ed • " v v , ; . : . . : : : : -v; v:;.. gdr. Saima Varangu. Laagri ad-ministratsiooni osakonna juhiks on skautide maleva juhit stan. Silver Kask, majandusosaikonna. juihlfcš on skm Gunnar Mitt, programmiosakonna juiüks gdr. Ene Ruiige, infomiaitsioonios». konna juiüks gdr. Säie Ruiigis, Informatsiooniosaikonna juhikss skm. Edward Pihlberg j a ibonsu valve osakonna juhiks nskm. Vello Sihri, tmna itehnüise konna juhi koht on veel täitmata. Iga osakond on jaotatud ala^ üksusteks, kus yee! abljõudud® värbamine Oli täies käigus. iksgri- konstruktsioon peaks taw t i i a Kütt gaidlaagri üldjuhi k c h - ' sujuva töö j a tegevus® ta. Suurlaagri sekretäriks onilaagris. Laagrijuhi vastutiisrikas koht on malevajte |K)oIt seekord usaldatud nškm. Ivar Nippakule, kes omakorda värbab laagri juhrtk;6n-na. Laagri vanemateiks on otsustatud paluda malevat® vanemad: gdr. Liis Juske j a slrni. E r m i Soomet. Suurlaagri juhtkomsa. neljandal koosolekul jaanuaris oli selle koosseis kujunenud jäirg-mäseks: abijuhitidelks m dcm. Erwin Aleve j a ngdr. Tüa Kütt, kusjuures Aleve täidab k a skautlaagri üldjuhi kohta ning samuti KINDLUSTUSBÜROO Kõik kindlustusliigid ^58 Broadview Ave., Süite 203 Toronto, Ont. M4K 2Slfi Tel. 461-800® Kesü kunstipärandi registreerimise le&ed on saadaval, palume he-i^ 5?*^ada ja küsida. ; ? ^ T I KUNSTIDE KESKUS . 86 Ellis Park Rd. Toronto, Ont. M6S 2V5 Tel. 766^^ (Algus lk. 2) \ Viefaami sõda ja ameeriklaste paaniline taandumine Saigonist sõja %upäevadel on aastaid olnud ameeriklastele luupainajalikuks imeaaoks. Kuid Washington ei ole oma Vietnami hädadest veel praegugi üle saanud, kuna Hanoi valitsus pommitab pidevalt ameeriklasi majandusliku abi nõudmiste esitamisega, väites, et Nixon Ja Kissinger olii selliseid lubadusi andnad. Ja uäib, et ameeriklaste vastupanu hakkab selle lakkamatu dip- {omaatilise ofensüvi ees Järk-jär-gult lairenema. N i ! näiteks garanteeris International Monetary Fond EAiaaüe Jaanuaris 35 miljoni dolla-räise laenu ning Washington aktsepteeris selle otsuse silma pUgu-tamata. Ning samuti ei kostnud Valgföt Majast ega; Ühendriikide välisministeeriumist ühtegi pro-te^ eaivat nooti kui Maailmapanga ^majanduslik delegatsioon asus teele Vietnami. . Asjatundjad ja diplomaatilised ftksbcsrdid mainivad, et Ühendrü-gid oa valmis Vietnami punastele käe oiatama kui Hanoi annab neile lõpliku nimekirja sõjas kaduma läinud ameerika sõdurite kohta nirag käitub inimlikult ameeriklaste endiste liitlastega Lõuna-Vietnamis. Vastutasuks aga tahavad HaKoi tegelased nende pisikeste teenete eest Ameerika dollareid oma maa ülesehitamiseks ning garantüd, et Ameerika ei sega küi-da?; i nende mahinatsioonidesse In-do- Hiinas. ' Arvatakse, et need asjad annavad kõik pikapeale seada nii nagu Ranai parteimehed seda soovivad ja planeerivad. Miks ameeriklased on valmis oma vaenlnst Ja Vietnami terrörirezMImi nii heldekäeli-toetama — selle kohta puudub esialgu seletus ja tõenäoliselt jääb se hoopiski tulemata. Ja öeldagu süs veel, et agressioon ei tasu! Tasub— ja isegi iväga rikkalikult. mi Kohe- oma Mrjuituse alguses nendib saJlislaiie, et eestlased aja-lehe^ kioskist ..Sövjetskaja Estonia" ja „Eesti Kommunisti" asemel ostavad soome kommunistliku partei hääieilsandjat, kuna. seal sees on soome televisiooni kava. 'Rudolph Chimelli seletab oma salksa lugejaile, et ikuna eesti ja soome keel oma suguluse itõttu teatud sarnasusi omavad, saab Talllnjnasit 80-ne kilomeetri, kaugusel üle lahe asuvat Helsingi te-levisiooni jälgida j a sellest ka aru saada. Vaba infomatsloon soome" televisioonist kuigi vaba igasugusest antinõukogude propagandast Soome eriolukorra tõttu idanaabri suhtes mõjub suurel määral kaasa, et Eestile ja teistele Baltikumi osadele anda eriilmet. Just seda ilmet, mida kodanikud Nõukogude Lüdu sisemaa osadest teatud uhkusega nimetavad meie Lääs". Sõjast peaaegu puutumata jäänud Vanalinnas ja Toompea jalal leidub „säärast mugavuse helki ja sõbraHlkke teenindust",. millest, kaugemal idapool kui vääntuslikust puhku-semälestusest jutustatakse; siin Võib kohvikusse astuda, -mille ukse ees ei nae piiska ootajate sa^ tia, baarileti ääres juua expressi-kohvl konjakiga, istuda sõprade seltsis mõnes veinikeldris klaasi veini juures. Siin võib restorani ettekandjalt küresti j a naeratusega tee-nindatud saada ning ööklubis nautida itähelepanuväärse Kõrge tasemega revüüd, ütleb entusiastlikult GhimöHi. ,,Süddeutsche Zeitungi" reporter leiab, et ka ärid on Tallinnas kaupade poolest soodsamas elamispinda, kmrn . inimestel Nõukogude Venes ..aSnuIt .9.5 .ruutmeetrit. Tallinna eeslinnades leidub ühe-perekoraiaelamuid Kesk-Euroopa standardiga. Seda Nõukogude Liidus, vä)ljas-pool Baltikumi, ei leidu! Artikli autor kõneleb k a Tallinna hotellidest. Soomlaste poolt ipüstitatud „Viru" on saanud nõukogude ho-telüasjanduse mõõdupuuks.. Vanalinna südamikus restaureeri-takse praegu kahte hoteli. Saksa ajakirjanikule on seletatud, et nõukogude pommitajad sõjaajal eksikombel arvasid Adolf Hitleri Taillinnaš viibivat ja sellepärast kohe kaks hotelli puruks pommitanud! AntMi autor kirjeldab .pchjali. kult Vanalinna ametliku „uuesiti-elustamise- plaani", mis sinna tooks irohlcem ärisid ja müuseu-me. „ Aga maanduvad puupalko- Eesti Vabariigi aastapäeva aktus Montrealis toünub laupäeval, 19, veebruaril, algusega kell 6.3Ö õhtul Rosedale United Cliurch.kirikusaalis, 6870 Terrebonne, N.D.G. Aktusekõnelejaks on Laas Leivat Torontost, kes on alates 1973. aas-, tast Eestlaste Kesknõukogu Kanadas välispolitüise komisjoni esimees, ning alates 1975 E K N Kanadas abiesimees. Aktuse eeskavalist osa sisustavad Ingrid Tärk klaverisoologa, Ain Vaus deklamatsiooniga, skaut- Harva tuli maaoteol vastu mõnil likkude noorte kõnekoor, Mtl. E . sõiduk. Ta sõitis mööda suurtest rahvatantsurühm • „Kuppari" ja metsadest ja ülcsiloitesit taludest, Mtl. Eesti Segaikoor. mille ehitusstiil meenutas väikesi | Aktuse pääsmed, palutakse mu-nid, murenevad fas^iadld ja müürisesn osuitawad ähvardavale slimimi olukorrale." , Eušuvalt mõjus Chimellile ka autömatk Tallinnast Pärnu. Ta leidis» et maal Mõjus kõik nii lääne-Euroopa ennesõjaaegseid tahisid. ^4,^ Kokkuvõttes ütleb Chimelli baltikumi kohta, et pärast aasta-saöwi kestnud saksa j a vene ülemvõimu, mis kohalikud rahvad surus. Kagu veskikivide vahele, on lootus Iseseisvate riikide peale nüüd luhtunud. Enamus inimestest pliüab leippida ja ennast kohandada ©ellele, mis Moskvast tul e b . . • ' . '.EH.-. retseda eelmüügilt M.E. Seltsi juhatuse ning ranvatantsurühma „Kuppari" ja Segakoori liikmetelt. Kuna Kanada Riigipank otsustas äsja oma laenude intressimäära Järjekordselt alandada viies selle 8.5 protsendilt 8 protsendile, siis tegi ka Toronto Eesti Ühispanga juhatus oma intressimäärades vastavalt muudatusi. Toronto Eesti t^hJspanga personäallaenude intress on uute korralduste 'kohaselt 10,2 protsenti, kinnisvaralaenude protsent 9,5 protsenti, hoiuarvete kindlustusel antavatelt laenudelt 9.6 protsenti ja jooksva arve kindlustusel antavatelt laenudelt 7,2 protsenti. ' Intresimäärad hoiustelt on järgmised: jooksval arvel olevatelt summadelt endiselt 3,5 protsent, hoiuarvetelt 6,5 protsenti ning täht-ajalistelt hoiustelt (1 ja 2 aastased) 7% protsenti. •MWS Pensionäride järjekordne koos-viibmiine toimub Toronto Eesti Maja suures saalis 17. veebruaril kell 3 p.l., millest 'klubi liikmeid külalistega palume osavõtta. JUHATUS' Insurance Agency KINDLUSTIISED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 RexdaFe. Ont M9V 3Y7 Tel. 745-4622 Eestlaste esindaja Saksainaal Elmar Heisenlberg pMas Lüne-burgis lülemaailmse Eesti Kesknõukogu koosolekul pikema ettekande, milles ta analüüsis Euroopa vaatekohalt maailmapoliitika probleeme, puudutades ka olukorras kui mujal Nõukogude Liidus, eriti sisemaa osades. Skandinaavia disaini sugemeid näeb mööblitel, laraipidel, elekt-ri- aparaatidel ja takstühnustreil. Tarbekaubad Baltilsumist on igalpool Nõukogude Lüdius kõr-, ges hinnas. Saksa reporter tõstab esile asjaolu, et TäiUinna iseteeninduse, kaubamajas on võimalik osta autopeegleid ja klaasipuhastajaid, nünimetatud ,;kojamehi*\ Mujal Nõukogude Liidus aga peab autojuht parkimisel niihäst i välise autopesgli ikui k a klaasipuhastid ikka kaasa võtma. Mus-taturu- Jhangeldajaitele toovad need haruldased tagavara-osad head raha sisse j a nü on pargitud auto nende Icäsilastele ihaldatud objekt. Edasi kirjutab Chimelli Eesti kõrgest elustandardist üldse mis on isegi 16-ne protsendi võrra kõrgem Ikui Nõukogude Vene S'ö. deratüvses Vabarügis. Eestis on ühe inimese peale ik- ^ 1 14.4 mutmeetrift > geUkult. Elmar ' Reisenbergi vaatekoht olukoiTale oli suhteliselt pessimistlik: Natol on nü sõjatehnilisi 'kui poliitilisi raskusi. USA seisukohad praeguse presidendi vahetamise puhul pole teada. ' . Väikerahvaste probleemid kipuvad rahvusvahelises ulatuses tahaplaanile jääma. Kommunismi oht on 60 aasta jooksul muutunud ikka kardetavamaks. Ida ja Lääne probleemid varjutavad tänapäeva maailmas kõik teised. Pealegi ei tunne lääne polütikud ja sõjamehed küllaldaselt oma vastast. Viimasel ajal on hakatud tundma muret ida poolt tuleva võimaliku „välkrünnaku" pärast. Kuuldavasti pole läänel sel puhu! kindlaid tegutsemisplaane. Ida palavikuline relvastumine on siiski äratanud läänes tähelpanu ja sellest on ikka enam juttu ka avalikkuses. On märgatud, et konventsionaalsete jõudude alal on idal suur ülekaal, pealegi on need strateegüiselt paremini paigutatud. Moskva teeb mitmesuguseid „pingevähendamise"; pakkumisi läänele, mille tegelikuks sihiks on lääne valmisoleku ja relvastuse vähendamine. Peale otsese sõjalise ohu võib Moskva oma ülekaalukat relvastust kasutada Euroopa riikide ja •USA hirmutamiseks, tarvitada lihtsalt poliitilist terrorit, väljapressimist. Läänes ei tunta fcüUal-dasfilt poliitilisi olusid idas, ei tea- Ihendab kommunism te- Saksamaal. Ei võeta ka tõsiselt^ Lenini ja teiste kommunismi teoreetikute tteostes avaldatud taktikalisi Maksab Sanate: $28. 8. $15.5® $ 8 J i pole veel kuidagi ühiiiemiseks. Rahvusriikide huvid takistavad üldhuvide harrastamist. Mitmesugused segavad tegurid häirivad koostöö tekkimist, üks neist on nn. eurokömmunism, mU-lest on teada amult niõningaid teoreetilisi avaldusi. Keegi ei tea, missuguseks see eurokömmunism kujuneb, kui kommunistid mõnes Lääne-Euroopa riigis valitsusse pääsevad — ja see oht, mis tugevasti nõrgendaks Na-tot, on olemas mi Itaalias kui Prantsusmaal. Kokkuvõttes on Euroopa olukord ebastabiilne. Isegi kaitseks on Na-to jõud liiga nõrgad. Mitmed Nato riigid kannatavad majandušüke ja poliUüiste kriiside aü (Inglismaa, Itaalia), teised on omavahel tülis (Kreeka-Türgi). Ebastabiilne on olukord ka Bai-kanil, kus Tito surm võib välja M s u d a kriisi. Euroopa loodab liigselt Ameerikale, kes võib oma abivalmidust vähendada. Presidendivahetuse puhul lausutud replügid mõlema presidendi poolt pole eriti lootustäratavad. USA-1 on oma sisemisi raskusi — majanduskriis kestab, töötute ai*v on suhteliselt suur. , Belgradis jäävad tõenäoliselt jul-geolekukonverentsi otsused taha-plaanüe. Euroopa ühtehoidmine on kardinaalprobleem - - aga meie ei tea, kuidas see >46 $23.5@ V@erandaast«as $12.5© LENNUPOSTIGA $51. $26. $14. Aadressi muudatus 30 centi. .50, veerandaastas $15.^ üMknumbri iKl&d 3S mM. Eaaada aadressiclele palume' märMcia ,>POSTAIJ C O D E " Ja USA aadressidele ,*SIP C O D E " , Paagatshekk või posti rahakaart : i^ree Estoniasa Pisblisheirs olmele. M6J 3M7 Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / veerandaastaks — tavalise7 kiripostiga alates 197----. T d l i m i s e k a t t ^ lisan sMnjuureä rahas y tshekiga / rabakaardiga, «(Baläa, saate aiad* «Mi^jas). Nimi . ' Aadress ara |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-08-03
