1977-03-08-02 |
Previous | 2 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA ffiSTLANS teisi^fifml, 8.-geebruaii 1 ^
manmiif mi 11 iniiMiiKinnimi ii ii 11 im lUMiatuui '
Kr.
VABADE EESTLASTE HMLEEANDJA
VHJAANBJA: O/Ü Vaba Eesüaie, 135
I PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: HaniKK Oja
PCOTAÄDRMS: P.O. BÖX 70, SÖL C, Toronto 3, » B16J 3M7
TEI^FONID: toimetus 364-7521, talitus (tolliiaised, feiulutissed,
ekspeditsioon) 364-7675
TEUalMMIINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja
veerasdaas^ $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $^.50
ja veerandaastas 112.50
TELLIMISHINHAD väljaspool Ka^dat: aastas $30.—, poolaastas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: asu^
151.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas IM.--
? IdENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastes
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudate 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.
FRiE ESfON
by FVee Estonian Publisher, Ltd., 135 tecuasisoth St.,
Toroito 3, Ont. M6J 2H2
Nagu suureni osa Ühendriikide i kaitseks, k e ^ N . U i t e ita^a Mniu
presid^te, on ka Jimipy CSartei*
Valgesse Majjs^ saabumisel võrdlemisi
vähese ettevalmistusega
välispoliitilistes küsimustes. M -
lesi tingituna pani Carteir ka valimiskampaania
ajal pearõhta sl-s^
polütilistele ja ühendriikide
majanduselu korraldamise ja or«
ganlseerimise küsiniustele, kuna
välispoliitilised probleemid PIS
tahaplaanile. Valgesse Majja saa-bunult
on aga presidendile selgunud,
et Ühendriigid läänemaailma
tugevaima riigina ei saa välispoliitilistes
küsimustes Jääda kõrvaltvaataja
ossa vaid ei Valge
Maja ja Ühendriikide administ.
ratsioon peavad maaUma aren-gui
pidevalt ja pingsalt jälgima
ning vajaduse korral kiirelt oma
seisukohti avaldama ja otsuseid
tegema.
Presidendi esimesed sammud
välispoliitillsei rindel tunduvad
ebaldndla kobamisena ja ettevaatlike
katsesarvede väljaajami.
sena, millele võib järgned^ kind-
Jajoönelisema poliitika väljakujundamine.
Nii abipresident Wal-ter
Mondalel reisi Euroopasse
kui ka Ühendriikide üN-i peade-legaadi
Ändrew Young^i reisi
Aafrikasse võib vaadelda sellest
vaatevinklist ning Valgesse Majja
toodud informatsioon peab andma
presidendile ja välisministrile
alused Ja võimalused teatud
probleemide ja küsimuste kohta
seisukohti võtta, ..otsuseid .teha
ning tulevikusuundi planeerida.
! Suure idealistina ja kindla
missiooniga messiasena on presi-dent
korduvalt toonitanud, et U
tahab võidelda inimõiguste m-'
ikendamise ^eest kogu maaihnas
ning Carteri administratsioon on
Juba oma esimese tegevusnädala
kestel selles suunas esimesed tuvid
lendu lasknud, mis aga sugugi
ei ole tagasi tulnud rahu ja
koostööd kuulutavate palmioks,
tega noka vahel. Nii on ühendriikide
välisministeerium protesteerinud
Tshehhoslovakkia ja N.
Liidu dissidentide tagakiusamise
vastu, mille järele N. Liidu kuulsam
inimvabaduste eest võitleja
' aatomiteadlane Andrei Sahharov
saatis Carterile kirja, paludes tal
oma häält tõsta nende isikut©
satakse nende poliitiliste ja usuliste
tõekspidamiste pärast. Sellele
järgnes N. Liidu Washington!
saadiku Dobrõnlni terav
välisminister Vancele ja hoiatus»
et selline teguviis on H. Liidu siseasjadesse
sekkumine.
Inimõiguste kaitse probleemi
Ühendriikide kohn suurfi televisiooni saatejaama võistlesid omava hei Moskva olümpiasaadetemonopoMõiguse pärast. Võitjaks osai-tüs
NBC ^NationalBroadcastuig Corporation), kes maksab vene lastele saadete õiguse eest SO miljonit dollarit; Võrdluseks vfiÜi
mainida, et Montreali olümpiamängude ajal makseti sama õiguse eest ainult 25 miljonit dollart. Piidal läeme USA
omavahelist võistlust karikaturist E.
esile tõstmisega on Carter kahtle>
mata asunud valimiskampaania
ajal antud lubadusi välja lunastama,
kuid samal ajal peab ta kogema,
et õiguse tagaajamine rahvusvahelisel
areenil ei ole lihtne
ja kerge ülesanne ning nõuab tohutut
ettevalmistust ja ristisõda
kommunistide vägiv^la^ezlüimi-de
vastu, mis võib esile kutsuda»
uue külma sõja. Kuld uus külm
sõda on omakorda tölelikult vastuolus
president Carteri kavat-süste
ja plaanidega, mis näevad
ette uute kokkulepete sõlmimist
venelastega tuumarelvade produktsiooni
püramiseks Ja riigikaitseliste
kulutuste vähendamiseks.
Nende üksteisega ristlevate
kavade Ja plaanide teostamisel
peab Carter oma Inimõiguste
printsiipide rakendamise nõud-riiisega
olema väga ettevaatlik
ta ei taha venelasi vihastada.
Välisminister Vaniee möödunud
nädalal toimunud pressikonverentsil
ilmnesidki esinlesed tunnused,
mis lasevad oletada,
president tõmbub vähemalt esialgu—
inimõiguste printsiipide
rõhutamise ja rakendamise nõudmistest
tagasi. Välisminister mai-nis
ajakirjanikele ettevaatlikult,
et Ühendriikide administratsioon
kavatseb inhnõiguste küsimust
ainult ^vahete-vahel" avalikule
foorumile iõsta ning ..hoiduda
sealjuures poleemikasse laskumisest;
Ning samal ajal ei saa unustada,
et välisminister Vance on
nimetanud oma välispoliitiliseks
nõuandjaks N. Liidu küsimustes
Columbia ülikooli õppejõu Marshall
D. Shulmani, kes on avalikult
deldäreerinud, et inimõiguste rakendamise
küsimuses Moskvaga
avalikult vaielustesse ja vastuoludesse
laskumine võib anda ebasoovitavaid
ja loodetust hoopis
vastupidiseid Memuši :.
• .K. A.
Nõukogude tohututest ettevalmistustest rimnakuks lääne vastu avaldab Lääne-Saksa ajakiri
.,(Wck" sensatsioonilise materjali, tuues kirjutise juures kuus lehekülge värvifotosid N. Vene salarelvadest,
peale selle must-valgeid fotosid. Ajakiri ei maini, kust ta fotod on saanud, ütleb aga, et
kõik on tembeldatud N. Venes üHmalt salajaseks. Sama syakiri on ka varem N., Vmest mnud salajasi
fotosid, näiteks
Ajakiri lurjutab, eit Lääne-Saik- pordliks'. Nonde helikopteritega t i B n s p a r t l a e v a raimas maabu^
samaa suurlinnad, samuti Euhri
piirkond on juba ammugi N. Ve^
ne/raikettrelvade ; ^ l t võetud
märklauaiks. Kõik nmiikogude kavad
on koostatud rüiinaiklkayade-na
ning need näevad ette Lääne-
Euroopa vallutamise võimalikult
lühikese aja (kested — enne, kui
lääs jõuab end kaitseks vajknis
seada. v
võidaikse läinud suvest alates: mise seadeldistega,
teostada ka rünnaikuid soomus-
Poola algkooliõpetajad saatsid
ajakirjale ,Przekroj" tsitaate ja
katkendeid algkooliklasside õpilaste
kirjanditest. Avaldame allpool
mõned neist:
® Inimkond jaguneb naisteks ja
meesteks. Tõenäoliselt oleme kõik
ühe ahvi järeltulijad.
• ® Keskmine inimese pikkus on 163
em üle merepinna.
® õlge ammu uskusid inimesed, et
Maa on tasapinnaline nagu söögilaud,
ainult et suurem. Et Maa oö
ümmargune, nägid vanad kreeklased
merelt tuleva laeva järgi: algul
paistis vaid horisont, siis laeva
suits, siis korstnad ja lõpuks laev
ise.;.
©Keskajal tehti linnaväravadynii
kitsad, et kaks autot mahtusid vaevu
teineteisest mööda.
<B Maal kasvatatakse palju liha-locmi,
lühidalt öeldes — sigu. Tädi
juures olles nägin kanu. Kanal
on sees liha ja väljas suled.
® Hobune ei lüpsa hoopiski mitte
lehmapiima, vaid nünimetatud kumõssi.
® Fosforit leitakse inimese kontides
ja kaevandusites.
©Tahaksin saada arstiks. Arstiamet
on huvitav: lõikad kõhu lahti
ja vaatad, mis seal sees valutab.
© Lüter tavalist vedelikku mahub
vabalt Uitrise^ pudelisse.
^ Kuulsatesit lauljatest tean Eo-binson
Carusot. Meil on kodus tema
heliplaat.. Ta elas koos kitsedega
üksikul saarel.
® Näidendi lõpus kukkus peategelane
lavale nagu tapetud laip.
® Aatomiosakesed on nü. pisikesed,
et neid ei näe isegi palja silmaga.
© Kuupsentimeetreid kasutatakse
mootorrataste mootorites.
© Töötajatele antakse vabu päevi
ootamatute asjaolude puhul (näiteks
lapse sünd).
VÕITLEJA
VÕIMSAD KÄfSEPLAHVATÜ-
SED NOVAJA SEMLJAL
Nõukogude' Vene aaitomkatse-tuste
peaala on Novaja Zemilja
Fdhja-Jäämeres. Siin katsetatakse
kõiki aatompommi-liike ning
ralketipäid. 10—15 korda iga aasta
kostab siin"võimsaid plahvatusi,
mis tekitavad suures kaares
maaväringuld. 1975. a. oktoobris
registreeriti lääne vastavate jaa^
made poolt 3 päeva kestel tervelt
kaks võimast aatomplaiivajtust.
„Quiok" ikirjutab, et vene rdva.
ekspertidei on õoinestunud ka
1500 mm süurtükilaenguld varustada
aatanilahikiekehadega.
Nõukogude ra&etiüilisuste ju-liiks
on armeeliindrai Tolbuko,
kelle käsutuses on 345.000-meh^
Une rakettide-meeskond. Pom-mikindlates
silodes on N. Venel
valmis 1600 kontineniidevalhelist
raketti, milledest suurem osa on
suunai,ud USA-le. Neid rakette
võib välja tulistada nupule vajutamisega
Moskvas, 200 km. Kiie-vist
loodes, Valgevenes, S^tiku-mis
ja Koola poolsaarel. Lisaks
nendede on N. Venel vaämis tuhanded
lähipommitanüse raketid.
MOSKVA ..KAVANDAB ..
HÄVITAVAT LÖÖKI MÕNE
TUNNIJOOKSUL
Euroopa tandril on N. Venel
vÕitlusvaJimis 2 mjXjonit. meest,
kui juurde arvata ka Sfateliitrii-kide
sõjaväed. Nendest 1,4 milj
on venelased. Kogusummas on
N. Venel püssi aill praegu 4,2 müj.
meesit, USA4 aga ainult 1,5 milj
meest.
PõgenjkudN. Venest on jutustanud,
et Mosk\'a on teinud vail-mis
kavad ofensiiviks, kusjuures
on ette nähtud, et Lääne-Euroo-pa
'tööstusilšeskustele antakse hävitav
löök mõne tunni jooksul.
SatelliitriMdes asuv punaarmee
ei vaja mingit ettevalmistusaega,
see võib asuda rünnaikuile otsekohe.
iKaugemad, Nõukogude sl-semaal
paiknevad diviisid jõuavad
rindele hiljemalt- 72 tunni
jooksul.,
Ida-Saksamaal paikneb 16. N.
Vene õhu-rünnakamiee, mida
vanistatakse järjest uute heli-kopteritega
iangevarjuriite .trans.
üksustele maapinnal, olles varustatud
juhitavate rakettidega.
ETTEVALMISTUSTEST .
SATELLIIT RIIKIDES
iSatelliitriikides toimuvad järjest
ulatuslikumad katsed jõgede
ületamiseks kaaisaveetaviate suur-sildadega.
Iga nõukogude diviis
on varustatud moonaga kuueks
päevaifcs. Peale selle on üle Ida^
Saksamaa loodud salajasi • maa-aluseid
ladusid laske- ja toidumoonaks.
Alates 1075. a, on
NATO jõudude poolt märgatud,
et rünziatanainöövritesse on lülitatud
ka Ide-Saksa piidvalve üksused.
Muide, ka NATO üiemijuhata^
ja ikindral Haig ütles 1. a. augustis
jutuajamisel ajakirjale „Spie-gel",
et nõukogude manöövrid
muutuvad oma iseloomiit järjest
enam rišnnak-harjutusteks.
35.000 : H.Ö0O.VASTU ^V -
Palju tähelepanu on omistatud
ka soomusväe väljaarendamisele.
Soome lahe ja Musta mere vahel
cn venelastel 25.000 tanki.
NAT04 on nendele vastu panna
ainult lil.OOO tanki. Seni käsutatud
tankibüübid T 54/55 on kõr-valdattud
ja soomusväed varustatud
uute T 62 tankidega. Vana
tüiipi tanke omab veel vaid Ida-
Saksa aimee.
„Quidk" 'kirjutab, et venelastel
on igaks juliüks" valmis ka kee^
milised relvad, nende Jiulgäs eriline
närvigaas, m^ muudab vaenlase
s'õduri võitlusvõimetulks.
Silma pidamiseks vastaspoolel
on ajakirja teatel 1975. a. ^taeva-ruumi
lastud 40r-^50 N. Vene luu-
Ka meresõjas on Nõukogude
varustus tunduvalt kasvanud.
Vene lennukikandja „Kiiev** liii
ühendriikide Vietnami sõja kasv
guriö ei oie rahul pr^identCarterJ
otsusega sõjaväejooksikutele osali-se
amnestia andmiseks. President
Carter teatavasti andis sm
nestia Vietnami sõjast kõrvale
hoidunud mobllisatsiooniealistele,
kuid ta ei andestanud sõtta läinu<ll
ja oma väeosadest jooksu läinud
s õjaväe jooksikutele. Põgenikud,
kelledest paljud elava^ nüüd Kanadas,
leiavad, et neile on tehtud
rasket ülekohut, kuna presideot
oleks pidanud kõigile andestama.
Presidendi otsus on kahtlemata
kontroversiaalne, kuid seda mitk
kargurite seisukohast lähtudes.
Moraalisest seisukohast väljudes OÖ
presidendi otsusel väga kaugeleulatuvad
tagajärjed ja kui praegu
tuhandetele mobilisatsioonist kõr-valhoidjatele
andestatakse, süs ta-levikus
ei ole Ühendriikidel iüdse
võimalik sõda pidada, kuna iga!
mobilisatsiooiü alla kuuluval noo
rel mehel võivad olla oma „põbi^
mõttelised seisukohad", millede
alusel ta keeldub sõtta minemast.
Samuti on presidendi otsus omamoodi
madallöögiks nendele
resateUiiti. Need jälgivad, samiti i '^"«^^^^^
kui im luuresatellüdid nmake-Vs^^»^"*^^^ '^^l
rai igat punMi oma 1000 kaame- f?^^^
rasümaga. •.,
jõuks on aga venelastel alilvee-paadid,
millede arv on tõusnud
4004e, nendest 130 töötab a;atom-jõul.
Nõukogude mereväe suurus
on praegu 500.000 meest.
Kuigi-fca Ameerika teeb relvas.; Ki« P^esiden^a^^
... tuse alal edusamme; on nõukogu-|g^?^®!!?^f^^^
gub juba Vaii^erel ja uusi sel- de suureks edumaaks moraalne' f^^^ sojast korvalhoidjate^a
letaolisi laevu on ehitamisel. Pea- külg. N. Venes ja säMiitides | ^^f» ^ ^f?f^
kaib tugev wpr^o^pwa>g„aon«d^ .a, ,j,k,„a.i,t„s^e-m; V st,e t.u nnusmärkide larele •otsu^s
sojaks Hnpenalistide-lKapita/listi- . . ^ „ ' , . , , . j,
de vastu, läänes aga kasvavad sõ- S^Ätatae Kanada
javastased Weolud, miHedele l«m««hest Kanadas eknud TOond-veel
rohkem hoogu , võib anda
on venelastel 230 väejooksikute amnesteerinaine
kürpaaiti. 225 hävitajat, 30 rist--ning vene agentide saüapropagan-lejat,
3 hellkopterikandjait, 220'da.
allveelaevahävitajät ja 200 i : VES/-^.
f STOKHÖLM (EPL) — Andres Küng viibis hüjsati Senegaüs,
kuhu ta oli kutsutud pidama loengut kaksikkeelsusest minorl-teetide
väljaõppes, võrdlusi Rootsi ja Aafrika kogemuste vahel.
Küng kohtas Senegali luuletajast presidenti Senghori, kes oi!
hästi teadlik Balti küsimusest, kuid leidis, et takistuseks BaitB
vabadusvõitluses on USA-Vene vaikne kokkulepe mitte segada
vahele teineteise mõjupürides^
riikide mobilisatsioonist kõiTah^
i hoidjast, kes liüüd Ameerikasse
j koju tagasi läks, kus isa, ema jn
mõned sugulased ta rõõmuhõisetega
vastu yõtsid. Ärakadunud poega
ei tulnud aga tervitama tema
vend, kes teenib kaptenina mereväe
dessantüksüstes (marines),
Vend on Vietnami sõjast osa või:
Eud ning ta ei pidanud väärikaks
tervitada meest, kes kriisi momendil
Ja rasketel päevadel jättis ma
ha oma koduiiaa ja põgenes välismaale.
:
Sellelaadilisi juhuseid on ÜhencD
riikides pärast Carteri armuand-mise
otsust kahtlemata väga palju
ning see näitab, et president tegi
oma armuandmise otsusega
ühendriikide ühtsuse sailitamiseie
ning rahva koondamisele ja lepita
mfeele rohkem:kahju kui kasu.
Leopold Sedar Senghor —- poeet
ja president. Vabadusvõitlus-aegne
juht on veel praegugi oma
riigi juiiiiks. Kristlik humanist,
keUe sõnu kuulatakse kõiiky ai.
Senghor sai hiljuti ^itsme-kümne-
aastaselcs. Sel puhul i l mus
kogu maailmast kultuuri-isilcsusi
Däl^risse, Senegali pealinna,
et austada Senghori, kes on
elav monument, osa alktuaatest j hulgas Prantsusmaa
ajaloost.
Ta Isa oli pealik, suumaa-omanik,
kel oli 25 last.
Leopold kasvas üles suurpere-konnas
ja näitas Dakari jesuiitide
Semiearis oma andekust. Jesuii-
3)
; VabataMlikus maapaos öH^
arendas Senghor oma &uu3^
•õpetust neegerlikkusešt ja vaja-did
saatsid ta Pariisi, kus ta oll|dustest, lünnata^iikalte
esimene doktoritiiüi saavutanud' rjmusi. '
aafriklane. Sorbonnel üiikoplis
tutvus Senghor paljude tulevaste
Ta kirjutas luuletusi, oli Prantsuse
rahvuskogu liige ja kogun!
I poliitikutega ja klrjanfeega, muu- valitsuses, kuna ta sai pärast
tulevase j Senegali iseseisvumist: Mgi pre-
Nr: 10
13. ja
Si
Salzbi
biirger'^
jelduse
filosoofi
Õiguse
dijuihatsajl
Mgatusell
rati:vus\
teadlast
loogika
Itaaliast,
Jt. ;
miks OÜ I
Ijeat St
1 ^ ja
Leiti ;
loogika
dada
täbendalj
Äk-gustaoi
p Victaai
paaniline
ja lõpnp
ameerikl
uneaäob
»ma Vie
I- • .•• gugi^e
li'• . litstu po
• .lasi ma
'}' • esitaniis|
.Sissinge
:; andnud.
• ; j a : Ed
pand ha
lomaatin
gultmni
teefis Im
Hanoile
• .rfliae lai
1 tarnata.
. Valget
;vä!ismin
testeeriJ
ga Htajj
. teele vi
Asjatu
f^ksnerdj
^id oa 1
^ • • • •' • käe alal
!e iõplifl
1 • • läinud r • ' liing käi
to endil
namis. 1
l : Hanoi j
teenete; 1
oma n|
I/; garantii
1 ' dap:I nej
1 ^' do-Hiin|
Arva!
vad kõj
Hanoi 1
t •' ja planj
oa vald 1 ' ' mi teri
1 seltlod
esialgdi
r ' se Jfeoõi 1 ' siis VM 1 ' ' IM Tasub 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 8, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770308 |
Description
| Title | 1977-03-08-02 |
| OCR text | VABA ffiSTLANS teisi^fifml, 8.-geebruaii 1 ^ manmiif mi 11 iniiMiiKinnimi ii ii 11 im lUMiatuui ' Kr. VABADE EESTLASTE HMLEEANDJA VHJAANBJA: O/Ü Vaba Eesüaie, 135 I PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: HaniKK Oja PCOTAÄDRMS: P.O. BÖX 70, SÖL C, Toronto 3, » B16J 3M7 TEI^FONID: toimetus 364-7521, talitus (tolliiaised, feiulutissed, ekspeditsioon) 364-7675 TEUalMMIINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja veerasdaas^ $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $^.50 ja veerandaastas 112.50 TELLIMISHINHAD väljaspool Ka^dat: aastas $30.—, poolaastas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: asu^ 151.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas IM.-- ? IdENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastes $30.50 ja veerandaastas $15.50 Aadressi muudate 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c. FRiE ESfON by FVee Estonian Publisher, Ltd., 135 tecuasisoth St., Toroito 3, Ont. M6J 2H2 Nagu suureni osa Ühendriikide i kaitseks, k e ^ N . U i t e ita^a Mniu presid^te, on ka Jimipy CSartei* Valgesse Majjs^ saabumisel võrdlemisi vähese ettevalmistusega välispoliitilistes küsimustes. M - lesi tingituna pani Carteir ka valimiskampaania ajal pearõhta sl-s^ polütilistele ja ühendriikide majanduselu korraldamise ja or« ganlseerimise küsiniustele, kuna välispoliitilised probleemid PIS tahaplaanile. Valgesse Majja saa-bunult on aga presidendile selgunud, et Ühendriigid läänemaailma tugevaima riigina ei saa välispoliitilistes küsimustes Jääda kõrvaltvaataja ossa vaid ei Valge Maja ja Ühendriikide administ. ratsioon peavad maaUma aren-gui pidevalt ja pingsalt jälgima ning vajaduse korral kiirelt oma seisukohti avaldama ja otsuseid tegema. Presidendi esimesed sammud välispoliitillsei rindel tunduvad ebaldndla kobamisena ja ettevaatlike katsesarvede väljaajami. sena, millele võib järgned^ kind- Jajoönelisema poliitika väljakujundamine. Nii abipresident Wal-ter Mondalel reisi Euroopasse kui ka Ühendriikide üN-i peade-legaadi Ändrew Young^i reisi Aafrikasse võib vaadelda sellest vaatevinklist ning Valgesse Majja toodud informatsioon peab andma presidendile ja välisministrile alused Ja võimalused teatud probleemide ja küsimuste kohta seisukohti võtta, ..otsuseid .teha ning tulevikusuundi planeerida. ! Suure idealistina ja kindla missiooniga messiasena on presi-dent korduvalt toonitanud, et U tahab võidelda inimõiguste m-' ikendamise ^eest kogu maaihnas ning Carteri administratsioon on Juba oma esimese tegevusnädala kestel selles suunas esimesed tuvid lendu lasknud, mis aga sugugi ei ole tagasi tulnud rahu ja koostööd kuulutavate palmioks, tega noka vahel. Nii on ühendriikide välisministeerium protesteerinud Tshehhoslovakkia ja N. Liidu dissidentide tagakiusamise vastu, mille järele N. Liidu kuulsam inimvabaduste eest võitleja ' aatomiteadlane Andrei Sahharov saatis Carterile kirja, paludes tal oma häält tõsta nende isikut© satakse nende poliitiliste ja usuliste tõekspidamiste pärast. Sellele järgnes N. Liidu Washington! saadiku Dobrõnlni terav välisminister Vancele ja hoiatus» et selline teguviis on H. Liidu siseasjadesse sekkumine. Inimõiguste kaitse probleemi Ühendriikide kohn suurfi televisiooni saatejaama võistlesid omava hei Moskva olümpiasaadetemonopoMõiguse pärast. Võitjaks osai-tüs NBC ^NationalBroadcastuig Corporation), kes maksab vene lastele saadete õiguse eest SO miljonit dollarit; Võrdluseks vfiÜi mainida, et Montreali olümpiamängude ajal makseti sama õiguse eest ainult 25 miljonit dollart. Piidal läeme USA omavahelist võistlust karikaturist E. esile tõstmisega on Carter kahtle> mata asunud valimiskampaania ajal antud lubadusi välja lunastama, kuid samal ajal peab ta kogema, et õiguse tagaajamine rahvusvahelisel areenil ei ole lihtne ja kerge ülesanne ning nõuab tohutut ettevalmistust ja ristisõda kommunistide vägiv^la^ezlüimi-de vastu, mis võib esile kutsuda» uue külma sõja. Kuld uus külm sõda on omakorda tölelikult vastuolus president Carteri kavat-süste ja plaanidega, mis näevad ette uute kokkulepete sõlmimist venelastega tuumarelvade produktsiooni püramiseks Ja riigikaitseliste kulutuste vähendamiseks. Nende üksteisega ristlevate kavade Ja plaanide teostamisel peab Carter oma Inimõiguste printsiipide rakendamise nõud-riiisega olema väga ettevaatlik ta ei taha venelasi vihastada. Välisminister Vaniee möödunud nädalal toimunud pressikonverentsil ilmnesidki esinlesed tunnused, mis lasevad oletada, president tõmbub vähemalt esialgu— inimõiguste printsiipide rõhutamise ja rakendamise nõudmistest tagasi. Välisminister mai-nis ajakirjanikele ettevaatlikult, et Ühendriikide administratsioon kavatseb inhnõiguste küsimust ainult ^vahete-vahel" avalikule foorumile iõsta ning ..hoiduda sealjuures poleemikasse laskumisest; Ning samal ajal ei saa unustada, et välisminister Vance on nimetanud oma välispoliitiliseks nõuandjaks N. Liidu küsimustes Columbia ülikooli õppejõu Marshall D. Shulmani, kes on avalikult deldäreerinud, et inimõiguste rakendamise küsimuses Moskvaga avalikult vaielustesse ja vastuoludesse laskumine võib anda ebasoovitavaid ja loodetust hoopis vastupidiseid Memuši :. • .K. A. Nõukogude tohututest ettevalmistustest rimnakuks lääne vastu avaldab Lääne-Saksa ajakiri .,(Wck" sensatsioonilise materjali, tuues kirjutise juures kuus lehekülge värvifotosid N. Vene salarelvadest, peale selle must-valgeid fotosid. Ajakiri ei maini, kust ta fotod on saanud, ütleb aga, et kõik on tembeldatud N. Venes üHmalt salajaseks. Sama syakiri on ka varem N., Vmest mnud salajasi fotosid, näiteks Ajakiri lurjutab, eit Lääne-Saik- pordliks'. Nonde helikopteritega t i B n s p a r t l a e v a raimas maabu^ samaa suurlinnad, samuti Euhri piirkond on juba ammugi N. Ve^ ne/raikettrelvade ; ^ l t võetud märklauaiks. Kõik nmiikogude kavad on koostatud rüiinaiklkayade-na ning need näevad ette Lääne- Euroopa vallutamise võimalikult lühikese aja (kested — enne, kui lääs jõuab end kaitseks vajknis seada. v võidaikse läinud suvest alates: mise seadeldistega, teostada ka rünnaikuid soomus- Poola algkooliõpetajad saatsid ajakirjale ,Przekroj" tsitaate ja katkendeid algkooliklasside õpilaste kirjanditest. Avaldame allpool mõned neist: ® Inimkond jaguneb naisteks ja meesteks. Tõenäoliselt oleme kõik ühe ahvi järeltulijad. • ® Keskmine inimese pikkus on 163 em üle merepinna. ® õlge ammu uskusid inimesed, et Maa on tasapinnaline nagu söögilaud, ainult et suurem. Et Maa oö ümmargune, nägid vanad kreeklased merelt tuleva laeva järgi: algul paistis vaid horisont, siis laeva suits, siis korstnad ja lõpuks laev ise.;. ©Keskajal tehti linnaväravadynii kitsad, et kaks autot mahtusid vaevu teineteisest mööda. g„aon«d^ .a, ,j,k,„a.i,t„s^e-m; V st,e t.u nnusmärkide larele •otsu^s sojaks Hnpenalistide-lKapita/listi- . . ^ „ ' , . , , . j, de vastu, läänes aga kasvavad sõ- S^Ätatae Kanada javastased Weolud, miHedele l«m««hest Kanadas eknud TOond-veel rohkem hoogu , võib anda on venelastel 230 väejooksikute amnesteerinaine kürpaaiti. 225 hävitajat, 30 rist--ning vene agentide saüapropagan-lejat, 3 hellkopterikandjait, 220'da. allveelaevahävitajät ja 200 i : VES/-^. f STOKHÖLM (EPL) — Andres Küng viibis hüjsati Senegaüs, kuhu ta oli kutsutud pidama loengut kaksikkeelsusest minorl-teetide väljaõppes, võrdlusi Rootsi ja Aafrika kogemuste vahel. Küng kohtas Senegali luuletajast presidenti Senghori, kes oi! hästi teadlik Balti küsimusest, kuid leidis, et takistuseks BaitB vabadusvõitluses on USA-Vene vaikne kokkulepe mitte segada vahele teineteise mõjupürides^ riikide mobilisatsioonist kõiTah^ i hoidjast, kes liüüd Ameerikasse j koju tagasi läks, kus isa, ema jn mõned sugulased ta rõõmuhõisetega vastu yõtsid. Ärakadunud poega ei tulnud aga tervitama tema vend, kes teenib kaptenina mereväe dessantüksüstes (marines), Vend on Vietnami sõjast osa või: Eud ning ta ei pidanud väärikaks tervitada meest, kes kriisi momendil Ja rasketel päevadel jättis ma ha oma koduiiaa ja põgenes välismaale. : Sellelaadilisi juhuseid on ÜhencD riikides pärast Carteri armuand-mise otsust kahtlemata väga palju ning see näitab, et president tegi oma armuandmise otsusega ühendriikide ühtsuse sailitamiseie ning rahva koondamisele ja lepita mfeele rohkem:kahju kui kasu. Leopold Sedar Senghor —- poeet ja president. Vabadusvõitlus-aegne juht on veel praegugi oma riigi juiiiiks. Kristlik humanist, keUe sõnu kuulatakse kõiiky ai. Senghor sai hiljuti ^itsme-kümne- aastaselcs. Sel puhul i l mus kogu maailmast kultuuri-isilcsusi Däl^risse, Senegali pealinna, et austada Senghori, kes on elav monument, osa alktuaatest j hulgas Prantsusmaa ajaloost. Ta Isa oli pealik, suumaa-omanik, kel oli 25 last. Leopold kasvas üles suurpere-konnas ja näitas Dakari jesuiitide Semiearis oma andekust. Jesuii- 3) ; VabataMlikus maapaos öH^ arendas Senghor oma &uu3^ •õpetust neegerlikkusešt ja vaja-did saatsid ta Pariisi, kus ta oll|dustest, lünnata^iikalte esimene doktoritiiüi saavutanud' rjmusi. ' aafriklane. Sorbonnel üiikoplis tutvus Senghor paljude tulevaste Ta kirjutas luuletusi, oli Prantsuse rahvuskogu liige ja kogun! I poliitikutega ja klrjanfeega, muu- valitsuses, kuna ta sai pärast tulevase j Senegali iseseisvumist: Mgi pre- Nr: 10 13. ja Si Salzbi biirger'^ jelduse filosoofi Õiguse dijuihatsajl Mgatusell rati:vus\ teadlast loogika Itaaliast, Jt. ; miks OÜ I Ijeat St 1 ^ ja Leiti ; loogika dada täbendalj Äk-gustaoi p Victaai paaniline ja lõpnp ameerikl uneaäob »ma Vie I- • .•• gugi^e li'• . litstu po • .lasi ma '}' • esitaniis| .Sissinge :; andnud. • ; j a : Ed pand ha lomaatin gultmni teefis Im Hanoile • .rfliae lai 1 tarnata. . Valget ;vä!ismin testeeriJ ga Htajj . teele vi Asjatu f^ksnerdj ^id oa 1 ^ • • • •' • käe alal !e iõplifl 1 • • läinud r • ' liing käi to endil namis. 1 l : Hanoi j teenete; 1 oma n| I/; garantii 1 ' dap:I nej 1 ^' do-Hiin| Arva! vad kõj Hanoi 1 t •' ja planj oa vald 1 ' ' mi teri 1 seltlod esialgdi r ' se Jfeoõi 1 ' siis VM 1 ' ' IM Tasub 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-08-02
