Vaba eestlane , October 23, 1979

              ¥ Ä B Ä E E S T L A N E teisipäeval, 23. oktoobril 197S) - Tufi^y, Odober 23, im Nr. 78
VABADE EESTLASTE HMLEKANI^JA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Bt Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
I TOIMETAJA: Hamies Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19.50 ja |
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—, poolaastas $30.50
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.— poolaas­tas
$21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas I
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.— |
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaastas [
$36.— ja veeraidaastas $19.—. .
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 45 e. !
Published by Free Estonian Publish^r Ltd., 135 Tecumsetti St.j
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
kõigi muude^maailmaprobleemi-de
ahelikus kipuvad paratamatult
tehaplaanie jääma vietnami ja
kambodzlia põgenike proMeemid,
mis on võtnud viimasel ajal tohutu
ulatuse. Maailma avalikkus tunneb
rohkem huvi Aafrika, Kuuba ja
Kesk-Ida küsimuste, Ühendriikide
presidendivalimise, SALT. H kok­kuleppe
ja õlihindade tõusu vas|tu
kai murda oma pead põgenike pä­rast^
^kes elavad Hiina merel ja
Kambbdzha dzhunglites üle tphe-
\toiäkämiatusi.
Põgenike küsimuses ei ole ainu­üksi^
tegemist humaanse abista-misaktsiopniga
vaid kõrvuti selle­ga
ka võrdleinisi komplitseeritud
Ja tülika polütilise küsimusega,
mis läänemaaüma häirib ja millest
katsutakse võimalikult tasasel ja
vargsel sammul mööda sammuda.
Juba hiljuti GeMis ^4oimunud rah­vusvahelisel
.konverentsil, kus
,,paadirahya" 'abistamist ida |a
lääneriikide osavõtul arutati, pidas
Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
peasekreär dr. Kurt Waldheim va­jalikuks
eriti rõhutatult toonitada,
et konverentsil tuleb arutada põ­genike
probleeme ainult humaan­sest
seisukohast lähtudes, käsita­des
kõiki abistamisvõimalusi kuid
Jätta selle kõrval puudutamata põ-fei
mused.
Millest Oli tingitud selline "üm­bernurga
vaatamine ja tõsiolude |a
faktide ees silma kinnipigistami-ne?;:>
o ' •
• 'Kiisimusele on väga.lihtne vasta­ta:
selle rahvusvahelise kumma­lise
käitumise ja küürutõmmatud
seljaga käimise taga ei ole midagi
muud kui hirm ja kartus Nv Lüdu
ees. Kogu maailmas on üldiselt
teada, et Lõuna-Vietnami valluta-nad,
on tegelikult N. Lüdu ja tema
vietnamlastest ' koosneva eelväe
julma imperialistliku vallutamis-poliitika
otsesed ohvrid Ja nende
viletsused Ja kannatused langevad
kõik südametunnistuseta Ja julma­de
meeste arvele, kes annavad
Kremlist ja Hanoist käskusid ja
korraldusi uuteks vallutamisope-ratsioonideks
ning miljonite rahu­like
inimeste oma kodudest välja­ajamiseks
niiig nende Viletsusesse
ja hukatusesse tõukamiseks.
' Vaba;maailm. suhtub; .rienflesse
tohutuid mõõtmeid haaravatesse
põgenemisprobieemidesse käte rin-gutamisega
ja põgenike abistamts-aktsioonide
korraldamisega. Põge­nike
abistamise organiseerimine Ja
nendele vabas demokraatlikus
maailmas eluvõimaluste andmine
Ja soetamine on kahtlemata väga
kiidu- Ja tänuväärne samm, mida
meie — omaaegsed põgenikud —
võibolla kõige paremini oskame
hinnata, kuid kahjuks ei ole see
selle tohutu ulatusega probleemi
lahendus. Moskva orgariisee-uusi
võõrleegioneid Hanois,
Kuubal Ja teistes tema mõjualus"
tes riikides ning senistele peale­tungidele
järgnevad uued sõjad,
uued vallutused ja uued põgenike-kes
otsivad varju Ja
Bolshoi tantsijate suur hüpe.
S Ä L Z B U K G ~ LääJie-Sgksa sood olukorrast hoolima,ta on Saksa
ySIdukäiknä^htavali taandumas. 1978/aastalS^ marga vastu toinaunud otsene riimiakpni^^^^^^
iiud oma suunda. Möödunud aastal kogimes Lääne-Saksa valuut^eservi 20 miljardi Sälsa marga
väärtuses lisavaluutat^ (Lääne-SaksavaluEtakögiasumma oli tänavu juunikuul umbes 95 miljardit
ühelks lÄjuseites selles arengus Euroopa ühisturu prooviaeg on siooni lon raiske itakistadä, aga jü-oli
Iraani sündnausele järgnenud suj raihujldavält, ilmigi imM-^;^^^W raihatndüspoliitika piires
õteiis ja Õlihiniria tõus. õlikrüsi kord" on esinemd väikseid erisei-1 imiõjuiaArad inflatsioonüise^
on õli haogieädamis©- suikoMi liikmesriikide vaihel. Bel^ gust nateatatud tegurid omalt
seatud tehingud laienenud, ga gia ija Taani poolt on; ette heides poolt riigi mäjjanduspölütikat.
õliaiived • baseeruvad peaaegu tod, et Lääne-Saifesa kessikpai^
erandita dollarile, anistõttu dollar
rite järele on nõudmine pidevalt
kasvanud. ^
pusa-genikega
seotud polütflisedkiisi-|g^^^
Kas ei ole lõpuks tulnud aeg, kus
vabad rahvad oma jõud koonduvad
Ja Lütunud Rahvaste Organisat­sioonis
ning rahvusvahelistel kon­verentsidel
oma suud lahti teevad
;tõe ..välja ütlemiseks?'Kas...ei ole
nüüd saabunud see moment, kus N.
Liitu ja tema armust elavaid käsi-lasi
avalikult hakatakse- süüdista­ma
miljonite süütute inimeste spr-^
ma saatmiseks? Kas meie ei ole
mine ja selle liitmine kommunist- lõpuks Jõudnud pöördepunktini,
liku Vietnamiga toimus Moskva kus Kurt Waldheimi iaolised karje-
Läine-SaiksamaiaJ on praegu liik­vel
oleva radaa: hiilik 11 % suurem,
kui oli samal ajal möödunud aas­tal:.;-
Viõ'ttes arvesse irilgi praeguse
hetke ikonjuniktuuiriperioodi ja
Saksa mairga 'Väikest libisemisten-dentsi,
peetail^se seda arengut mu-rettekitavaiks
ja inflatsiooni suu-randavalks.
Lääne^saikslaiste säästmiskirel
on 'ka omad halvad ipooled.
Pankadesse koguneb suurel hul­gal
talia, mis elustab laenuta^
. Mstegevust..
.Ka.Itaalia liir kuulub si.n.-ttiir
:gevate.valuutade hulka hooli- ^aegiise aasta-esimese vise ku^
.maia riigi majandust väsitavast, ^li .iaemide .andmine pooO
14%.Hsest inflatsioonist. simrem kui möödunud aastal. See
ergiitab ortialt poolt ka majan-
Lääne^Saksa suurimaks mure dust, aga küredab samas inflat-põhjiustajaiks
ongi EÜT partne- siooni, mida peetakse Lääne^Saik^
rite inflatsiooniprotsendid. Lääne- "samäa majandussektoris majan-duiselu
vaenlaseks nuniber 1.
Viimaste arvamuste ikohaselt
(EÜT) organisatsiooni tügevda-jbisemas ikriitüisse ajajärku. Ka | kipub Lääne^Saksamiaa tänavu
mine omalt poolt .mõjutanud on õlihinna tõusud mõjutanud au- kevadine 3,5%rline inflatsioon
Saksa marga aö-engut. ^tomaatselt teisi hindu. Seda reakt- tõusma sügiseks'juba 4%-le.
Kuid see
arvatakse süškl olevat lühiaja­line
nähe ja tugevdab dollarit
ainult möödamimies. .. ;•
Dollar ongi viimasel
nüd üsna stabiüsena.
taset • iphustajvad siiski USA kau­bandust
väsitavad ja kumavad
clüiindade tõusud ja murettdüta-valt
kõrgele tõusnud inflatsioon.
'Ka on USA poolt rak^datud
enierigiapoliitika Õli importeeri-mise
toetamiseiks saanud, terava
kriitika .osaliseiks.
/ Aastail 1977 j a'1978 dollarit äh­vardavad
tormid on raugenud ja
juba kavatseb USA ka ametlikult
poolt abinõusid kasutada, et ta­kistada
suuremat kõikumist. ;
• K a • on .Euroopa,. Ühisturu
pidurdanud dollari hoogsamat
tõusu, mis omal poolt on takista­nud
Belgia frangi arengut. Belgia
franki peetakse Euroopa ühistuxu-maades
nõrgemaks valuutaks. Ju­ba
ongi ennustatud, et Belgia ja
Taani devalveerivad käesoleval
sügisel oma rahaväärtuse.
Prantsuse ja Itaalia heas. olu­korras
olevad maJksubüansid on
Eluroopa Ühisturu organisatsioo­nile
kasuiiikud. Prantsuse frank ja.
Saksa marik püsivad ühisturus
peaaegu kõrvuti
Olaipeeritud Eesti Ja Moskva
«ajaloolased" On alati argumen-teerinud^
et võimu ülevõtmine
1940; aastal EesStis Ja teistes BaltS
iseseisvates vabariikides toimus
eesti rahva initsiatüvil ja kohaliku
kommunistliku partei algatusel
ja organiseerimiseL Punased pro­pagandamehed
ei taha seda Imi-dagi
tunnistada ega omaks võtta,
et Balti iseseisvuse likvideerimine
toünus N. Lüdu valitsuse ja kom­munistliku
partei keskkomitee po­liitbüroo
eestvõttel ning et Eestis­se
toodud suurtel punaarmee osa­del
oli selle ülesande sooritamisel
ja võimaliku vastupanu likvidee­rimisel
otsustav osa täita.
Saksa stabiliseerumispoliitika on
asjatundjate üteluste kohaselt li-tõhusal
toetusel jkuna venelased ei
olnud Vietnami sõja ajal kitsid
i-elvade levereerimišega Ja majan­dusliku
abi andmisega Hanoi va­litsusele.
Ei oie ka saladus, et
Vietnami okupatsiooniväed marssi­sid
Kambodzhasse Ja kukutasid
seal Hanoile rivaliSeeriva Poi Poti
kommunistliku rezhiimi Kremli
abiga. Kambodzha vallutamisope-ratsioon
ei olnud tingitud põhju?
sest, et Poi Pot rakendas Kam-bodzhas
võika Ja hävitava kommu-liistliku
terrorisüsteemi, mille
ohvriks langes sadu tuhandeid süü­tuid
1 inimesi, vaid Moskvale ei
meeldinud selle diktaatori
koostöö Hiinaga, kes on
Aasias Kremli vallu
pidurdajaks ja temale suüremak-s
Ja kardetavamaks vastaseks. Prae-gused
sadadetesse tuhandetesse
lda,tiivad põgenikud, nende hulgas ohml
•.suurem osa iiaised,'-lapsed :Ja .va-ristid
oma Juhtivatelt positsiooni­delt
kõrvaldatakse Je nende ase­mele
selgrooga Ja südametunnistu­sega
inimesed valitakse? Ja kas
materiaalselt kindlustatud, kuid
moraalselt allakäinud läänemaailm
ei hakka lõpuks taipama, et rah­vusvahelise
põgenike küsimuse la­hendamisega
ei Jõuta kuhugpe kui
seda küsimust ei hakata võtma
poliitilise probleemina, mida ta
sajaprotsendiliselt on?
Kahtlemata on see aeg. saabu­nud,,
kus läänemaailma Juba oma
vabaduse säEitamise Ja elu alahoiu
huvides peab oma selja sirgu aja­ma
ning orjasüsteemi rakendaja­tele
ning punastele imperialistidele
otsustavalt vastu astuma. Kui seda
praegu ei tehta, siis Jäädakse sel­lega
hiljaks — kuigi hilinemise
tunnuseid on' Juba' praegu /. tunda
K.A.
MOSKVA — Moskvas on noor­te
huigas levinud mis mood —
Jeesuse nimega ja ristiga varus­tatud
T-^rgid. Kommunistliku
partei häälekandja Pravda aval-klmiitades,
et ineM w g i ^ on vas­tuolus
kommunistliku ideoloogia
põhialustega. Ajaleht mainib, et
ta on saanud vanematelt lugeja­telt
palju ikirju, müledes protes-teeritakse
nende särkide vastu.
Usuliste motiiiridega T-säike on
vene noored ostnud läänemaailma
turistidelt, 'kuna Venemaa tektiil-
Kuuba raadiosaates võib juba
viiendat aastat kuulata sõnu
„Alustame vene keele tundi". Ve­ne
keele saateid kuulavat praegu
pidevalt kümned tuhanded kuuba­lased.
Paljud neist oskavad üsna
hästi vene keelt. - '
Kuubas korraldatakse nüüd ve­ne
keele võistlus. Kõige osavõtu-rohkem
olevat olümpiakonkursg,
mille võitjaist 75 saavat tuusiku
sÕid,üks Nõukogude Lüdu olümpia­mängudele,
teistele on ettenähtud
10.000 suveniiri. Korraldajad oota­vat,
et võistlusest võtavad osa ku­ni
100.000 inimest. Võidu saavuta­miseks
tulevat anda kõige ammen­davamad
ja täielikumad vastused
arvukatele küsimustele nõukogude
inimeste saavutustest kommunismi
ehitamisel, N. Liidu ja Kuuba, su­hetest,
nõukogude sportlaste edu­sammudest
jne.
WASHINGTON (VE) — Presi-
PEKING — Hiina koimmunist^
, JL ^ ^ • . ^ •, M . ^ , l i k valitsus on otsustanud võtta
se vubrsid valge Mm 'vastavo- ^^i^entide yäšfa, fees öõuavad
*a paavst Joh^esÄiüi^M^^^
taigu : p * u l E e 3 h . R » ™ Äendamkt. Pe&to-ütodr^
ädes (ERKU) asees^ees toiiÄM kohtuproteessU
Maido Ban toos abikaasa ERK^ j^-j^^y ^
.luhatusliikme Mana Pedak-Kari-
ga. S^ ee oh aj.a i,ö olme vast.u võtt i guste ja uue õi•g lase oigussustee-
SeUele liinile suulrema
andmiseks ori nüüd seda propa-gandateooriät
toetama Ja popula-riseerima
rakendatud suuremad
organiseeritud jõud. Nii kirjutab
N. Liidu kommuhistliku partei
ideoloogiline ajakiri Kommunist
(Nr. 3, 1979), et Balti riikide bois-heveerimise
kohta on nüüd ilmii-nud
uurimisteos, mis olevat küm­ne
aasitase suure töö ja pingutu­se
tulemusr; Kommunisti andme­tel
antakse selles ajaloolises uu-rimisteoses
üksikasjaline kirjel­dus
üha kasvanud revolutsiooni­lisest
meeleolust Balti riikides pä­rast
Teise maailmasõja puhke­mist
ning rahva rahulolematusest
tolleaegsete valitsuste sidemete
pärast natsi Saksamaaga, millega
kaasusid ka ma.janduslilmd rasku­sed
ja üha suurenev poliitiline
surve. Kommunist märgib
BÄTÜN1 inf ormatsioonibüUetään!
põhjal liurimisteose vaatlemisel
ja analüüsimisel järgmist:
„Leedu- Lati ja Eesti osutusid
nõrj^pks lüliks imperialistlikus
ahelas. 1940. aasta revolutsioonide
voidiid märkisid uut läbimurret
imperialistlikfust süsteeniist ja
üht s ammu edasi maailmarevolut-šiooni
arengus, mis sai oma algi­se
suure oktoobrirevolutsiooii!-
ga."
kus USA president kohtas Amee- mi' eest a Wei Jingsheng
15-tks aastaiks vangi. Kohtus süü-mainib
Kommunist, et
need olid esimesed võidukad
Tika pealinnas Ja Valges Manas r7^.^^7 V !1 : vvouliuuttsaiiouounuidm ^ajjcatlmoio.»s,, im. uilulecduecg^a eoi
Hiid a J, ms cKjoo Ristati Wei'd korttrrevolutsloonis kaasunud sõjariistus ülestõusud
.das ikritiseeriva' a,rtlkli, tööstustes meid ei produtseerita.
ning Hiina sõjaliste saladuste
reetmises välismaalastele.'
katoliku kiriku paavstiga.
Vastuvõtt, kuhu oli kutsutud
üle 5000 isiku, toimus öroktoobri
pärastlõunal Valge Maja lõuna
aias. Ilm välisdks. väSituvõbuks oli
süsnslikült värske ja:ipÄesepiais- ^ « . , ^. .
. ^ et nõupidamisel paavstiga amta-
, .1 sid nad ka jnimkorma tulevikku.
Just ^ kella nelja ilmusid Paavst oma sõnavõtus tänas
Valge Maja lõuna aoÄolise v a s t o u eest ning tõi
Johannes Paul ^11. " f J ^ ^ ^ ^ J " ^ ^ ! ^ esüe^^^^ ameerika vaba­dust,
aatoanrelvade ipiiramist,, ra-ning
suurriikide
rahvusvahelisi ko-
Carter abikaasaga. Neid tervitati
: I kestva ja tugm^a aplausiga. Pärast^ ^^^^
Äsja .peetud kõne ÜNist^^ alMulekut astusid pres^ ^^^^
esitas Kuuba diktaator Castro ^v^^^^ ja paav^ 1^^^^"^^^' M
hispaania keeles. Järgmisel kor- koos külalistega kuulasid sopran 1 ^^^^.^^ vastu,
rai, km ta Jälle New Yorki kiüas- LeontynePrioel p^^ esitatud j
tab võib ta juba vene keeles kõne. Ave Maria ja Meie Isa Palve laul- j Pärast seda kui paavst oli kcõs-leda,
muidugi kui ta õppetulemu- mist. ! olijaid õnnistanud, sekkus ta
sed on küllalt head ja pole juba en- Oma avakõnes president Carter koos presideaidi^^^^^ rahvaga ja
Iie tuusikut saanud Siberisse. tõi ©sile paavsti eOiüoo ja mainis, vestles üle poole tunni.
või kodusõda ning kinnitasid Le­nini
ennustusi, et kodanSiiselt on
võimalik rahulikul teel võimu üle
võtta nendes olukordades, kus
kodanlus leiab, et ta opositsioon
on juba ette* surma mõistetud.
Kui raamat kinnitab,'et peami­ne
tõuge riigipöördeks tuli koha­pealsetelt
Jõududelt, ei pääse ta
siiski mööda punaarmee mainimi­sest.
Nii ütleb uurimisteos, et nõu­kogude
relvastatud jõud ei sek­kunud
Balti riildde sisemistesse
asjadesse, pidades rangelt kinni
nende ja N. Liidu vahel sõlmitud
vastastikuse abistamise paktidest.
SamaS ajal aga olevat nõukogude
-1-^-:' (Järg lk. 3)
Nr. 78
VAU
NÄDÄl
27. ja 28. okt|
461-0912.
3. Ja 4. nov.
751-6141.
i(omment(
(Alg|
sõjajõudude
ti ja Eesti te!i|
senud Balti riil
de vahelesegai
vat demoralis
jõudusid ja ,ir
ImtsioonUisi m:|
histliku diktati
Kui selle välj
kümme aastat
da, süs on puj
oma kokkusepil
võltsingute ees|
setud. Sajad
sete sündmuste
rulades teavad]
likke pimaseid
melised olnud
gema, kui sedj
ritud KremlLsft,!
piiri tagant koi
deid juhte ja
de kaitseks pol(|
näärmee soom\
uid.
Vanad sõji
milledelt nüüd
tolm malia pü
järk-järgult
paljastavad ka
läbirääkimisi j|
natsioone,
sõjalisi liltusidl
sõjaõnne ja kij
teid ja võimj
duks.
Washingtonis!
kümneid suleti
tide kapid ja
male 100.000 l\
salajasi dol
seni ei lubanudi
dokumentidest;
gas, et koklmvi
Saksamaa ürit^
sõjalist Liitu Sl
ja Jaapani väh{
ga Saksamaad
hukatusest. Do!
dud Jaapani jj
vahetatud infol
Inglismaa ja ü|
luurel õnnesti
Kogu selle oi
se poliitilise mi
oli Saksamaa
him von Ribbej
17. märtsil 1941
Jaapani suur J
himaga. Andes
sõjalisest Ja
Tast mainis voi
hulgas, et palji
pertide arvates|
maa ja Ühendi
maa kokkuvari|
maa vastu; Kui
võib Stalin pid
du sõlmimist si
paniga, et asud^
se inglastega
Selle voh Ribbc
puhul võiks
maihida, et 1941
olnud Jaapan v|
ga.
Oshima mail
antud aruandej
mis on sellist
kuteerima, siis
Isiklikult vab
pidamiseks
Välisminister
tanud, et tema
samaa / sfllise
mišel õige sam|
venelastele ti\l{
gu Bplkan ja
tes Saksamaale
Sa maa-alad
mõjupiirkonda I
;^ia. V
Nägu nende
nähtub, oli väli
bentrop libaks
müümisele
päästmise bi
uusi suuri
ma oma surmal
mUnistliku
bentropi poliiti
HMerilt vajalil
Führer oli ikk£
-vaatamata si