1979-10-23-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Teisipäeval, 23. il IS79 Tuesday, Octoljer 23.1979
r t i r n r n i l T n l ' ' '••"mrmm
GEOT — Belgiais, Gmü liimas
peab olema väga suur korterit©
puudus. Linna kaknisfcul töötajad
märkasid nimelt, öt keegi dzhent-teman
O Ü a s ^ ^ elama suuremasse
ühele sugt:ak0(nnale^^ k^
vasse mausoleumissei Politsei
leidis, et 47-aastane M e s Roets
oH elanud mausoleumis juba kaks
aastat. Ta oli sisustanud seal kol-meruumilisie
korteri gaasipliidiga,
ramaturiiulitegä ja raadioga. Oma
korteri ukseks Boets p i i kasuta-i?
ud hauakivi. V \
• • %-••..'••( ' • ' i
— Jemusar
leimmas oli lööming umbes tuhande
ortodöks-juudi ja sefculaar-j^
udi vahel. Ortodoks-juudid
nõuavad laupäeval täielikku rahu
ja, pühapidamist, sefculaar-juudid
nõuavad, et liiklusvä|iendid oleks
käigus jä lõbustuskohad töötak-
.• sid.: :
TEHERAN — Iraanis keelustati
moonide kasvatamine. Moonidest
teatavasti produtseeritakse oopiumi.
Moonikasvatajaid ähvardatakse
3—15-aaštase raske sunnitöö-kohviku
röövimiselt tabati Singi
Singi vangivalvur j a samast vanglast
,;hea ülalpidamise pärast"
parooli peale väljalastud vang.
Tulistamisel sai üks politseinik ja
: üks röövel haavata. •
MARSEILLE — Umbes pooltel-^
se-aastane, Pabienne^tüdruk kukkus
kolmanda korra aiknast alla.
Tüdruk päästeti, kuna langes alla
sattudes naabritädi sülle. Tüdruk
oli jäetud üksi mängima. Ta oli
rc«iinud aknale ja: avas selle..
Naabritädi oli just väljunud tänaval
oma autost kõinniteele. Samas
langes lillepott alla. Naine vaatas
üles, nägi tüdrukut tülevait^ja haaras
ta lennultslille. ' v
. NEW YORK — V f c ameeri^
teadlane on i-valdanud muret selle
üle, et seemne määr ameerika
meeste spermas ja sellega nende
sigitusvõime on järsult vähenenud
viimasel aastal. •
« 0 9
: (AlgUSlk.1) ;
Mormatsiooniie järgnesid läbi-
:' rääkimised, miBedele antud vastused
täiendasid -esialgseid sõnavõtte.'.
Eesti Äbistajmiškomiteele oli
möödunud neljapäeval enne koosolekut
registreeritud umibes 70
puhkekodu tulevast elanikku,
kuid pärast koosolekut registree^
riti veel 'kümme isikut. E A K ju-haituse
luge Julie Herma arvab, et
juhatusel ei ole raske kätte saada
sadat puhkekodu elaniku-kandidaati^
kuna Montrealis elavad
eestlased tunnevad elavat huvi
puhkekodu vaötu j a sealt peaiks
kindlasti tulema paaiMmmend
registreeriimisft, _
BONN —- Hiina peaminister Ja
kommunistliku partei esimees
Hua Guofeng viibib praegu ringreisil
Euroopas. Ta kulutas
Prantsusmaad ning. saabus nädalavahetusel
Lääne-Saksamaaie,
kus tai oli Bonnis kohtumine
kantsler Helmut Schmidtiga. Hü-na
juht on oma kõnedes pidevalt
kutsunud Euroopa, rahvaid üles-koondama
ja suurendama oma
jõudusid võimaliku N. Lüdu agf
re^siooTÜ tagasi lööaniseks. Läähe-
Saksamaa / välismdnisteeriiimi
esindajad on häiritud Hua Gua-
•fehgi N. Liidu vastu suunatud kõnedest
ning on avaldanud arvamisi,
et Hiina juht võiks oma sõnavõttudes
olla tagasihoidlikum.
Hua Guofeng külastab peale
Bonni veel Hamburgi, Stuttgarti
ja IVtoohenit, kus '^t^^ kohtub
kristlik-demokraatliku partel juhi
Pra^nz Josef Straussiga!
Toronto Eesti JahtMiiM- sügiseselt väSJasõidmlt, Toronto saarele. Pildil osavõtjad Jahtidel-,
; / : / F o t o : To3imiy Tomson,
Soomlasi sattus venelaste kätte vang! Talvesõjas ja sellele Järgnevas Jätkusõjas. Neid oli
paljudes N. Liidu vangEaagreis, enamuses siiski Leningradi ja Moskva l^edal, kuid üksikud olid
sattunud nii kaugelö kui Jelabuga, Plotma Ja Karaganda, vümane peaaegu Hiina piiri lähedal.
Kokku pääsesid N.'Liidust tagasi 295ft sõjavangi, kellest suurem enamus olid äga_ oma tervise kao-
Tänavu möödub "35 aastat, kui | andmed meeste tervislikust seisu-neile' küsimustele, mida sõjavan-
Soome tagasi
on soomlased
CHICAGO — Chicago pole oma
kuritegevusega veel küllalt eesrindlikuks
saanud. Linnapea Jayne
Byme kaalutleb praegu, et anda
luba lirinas mängupõrgute avamiseks,
et sellega linna sissetulekuid
ja turistide arvu suü^rmdada.
HELSINGI — Tänavused sügis-
Jätfcusõj as vangilangenud
suuremas grupis
toodi. Sel puhul
neid sündmusi j a sõjavangide saa^
tust.üldiselt oma ajalehtedes k i r jeldanud,
tuues esile nii inimlikke
pooli kui k a kannatusi •
1944.; aastavahetusel, k u i Soome
ja N. Liidu vahel oli vaherahu
sõlmitud, said selle koikkuleppe
põhja! N, Liidu sõjavangistusest
vabaks 1797 meest, kes olid sõja-vangistuses
olnud kolm kuni neli
aastat. Esimene grupp 1256 me^t
pääsesid 22: novembril 1944. a . N .
Ludust Hango karantiini kaudu,
kui, Lapis soomlased veel sakslastega
sõda pidasid. Teine grupp
541 vangi, saabusid tagasi, just 25.
detsembril.
tormid Läänemerel on ohiud ohtlikud.
Septembri keskpaik
uppus Eesti ranna lähedal Saksa
kaubalaev j a teinegi laev oli hädaohus,
kui uppuvalt laevalt taheti
lasti üle viia appitulnüle.
korrast.
Peaaegu kolmandik sattus vangi
haavatuina, vangistuses haigestus
61,3%» saiid vigastada 10,4%
. Ja nii jäi .neist:koduinaale M e s
44%. haiglaravile.
Ametlike-andmete kohaselt 404
vangi surid: N. Liidu sõjavangis-tuses;
mujal surnuist ei ole andmeid.
Suurim osa sõjavangidest,
kaheksa kümnest, viibis öõjavan-gistuses
alla ühe äasitä, 11% üle
kahe aasta, üks sajast neli aastat.
Keskmine vangistusaeg oli 10
kuud ja 15 päeva, pikim 19 aas^
tat;; Sõjavangistuses ; Tsherepo-vetsis
sündis 26..augustil 1944 Kari
Ilja Routsaläineh.
gideie uuesti j a uuesti on esitatud.
Nende hulgas on alati olnud
esimene ifcüsimus, 'kuidas Venemaa
vange
Pühapäeval, 11. novembrü kell
•3 p;l. esitab Eesti Majas kutseline
foto- j a filmirhees Elmar Epner
New Yorgist filmiettekande oma
uuemast loomingu^.'
. piulisema oää ettekandest moodustab
ligi kolmveerand tunnine
kokkuvõtlik lilevaade Eestist ja
eestlastesit; ,,Estonian Heritage"
— Presentday Pilgrims.
Originaalselt valmistas selle filmi
Elmar Epner N.Y. Kultuurfondi
ülesandeil, Washingtonist USA
föderaalvalitsuselt Eesti rahvusgrupile
määratud toetuse raamides.
Torontos ekraanile tulev
film on ametlikufilmitäiendatud
ja lühendatud versioon, naille esiettekanne
oli möödunud jaanuar
ris New Yorgis USA Eesti Rahr
vuskogu üldkoosolekul, kus see
leidis kõigiti kütva hinnangu.
Hiljem oma arvustustes andis
ajakirjandusiki fümile timusto^a
hinnangu.'
1944. aasta jõulupü
had unusitämatud oma kaUase
lootuse; täitum'isegffl..; '
. Sõjavangis säilumine on sageli
olenenud nende inimeste sisust ja
mitmed kirjutused neist aegadest
näitavad, et soomlased suutsid
raskusile vastu panna. I. Paavo
on kirjeldanud 1943. a. jõuluõhtut
SALEM, MASS.;— Töötu baari- Tsherepovetsi vangilaagris, -kus
mees James Chretien oli esimene surmaohust hoolimata üks vangi-mees,
keda Massachi^ koh- j dest jaksas j a julges alustada
tus süüdistati oana naise vägistar
mises ja mõisteti, kolmiest-viie
jõudukoraali. Ta kirjeldab, et jõuluõhtul
peeti vangid^e poliitprp'-
aastani vanglasse. Samal ajal jpaganda tund. Kui soomlasedpa-määrati
talle veel k o lm aastat tin- j lusid, et kas nad v^õiksid veeta
gknusi oma naise" majja sisse- väikse jõuluõhtu, said nad oma
. murdmise eest, kus naine elas tema
kahe pojaga. Kohtuotsus oli
siiski pehme, sest osariigi seadused
näevad vägistajaüe ette eluaegset
vangistust. '
BOGOTA, Columbia — Politsei
tegi haarangu ühele laboratooriumile
Bogoto piirkonnas ja sai
saagiks 1540 naela puhast kokaiini,
mille arvestatav väärtus USA
turul ön 600 miljonit dollarit. Po-litseiülem
kolonel Mi|uel Maza
ütles reporteritele, et' tema arvates
see on suurim kogus, mis
maailmas kunagi politsei katte on
langenud.
imestuseks loa.
Mehed • otsustasid. offia • päeval
söömata Ja hoida oma toit õhtuks,
et see jätaks parema jõulupüha
söögi mulje, kuigi päevane
näljatunne sellegi toidu
•väheseks;jättis. .:•
Kuid soohiia&ed laulsid trallilaule
j a kupeesid, et sugereerida veidigi
rõõmsamat meeleolu. Kuid neile
lisaks k a jõulukoraale, mis puudutasid
eriti sügavalt sugupõlv Isir"
gasi äärmises viletsuses elanud
sõjavangide südameid. See andis
eluusku Narviki poolteistsajale
soomlasest sõjavangile ja valgustas
hetkeks Tsherepovetsi rangu-
, Moskva. — Nõukogude Lüdu' ses sellal veel'SO-mehelist sopm-teadiaste
arvates ori maaväringud laste kannatust.
seoses päikseQ toimuvate muudatustega.
Tänavu l o n päikese tegevus
olnud eriti aktüvne ja sellega
koos ka maaväringud ebanormaalselt
sagedaid j a tuge-
Kõiki.võitlusis vangi jäänuid
tuli tagasi; viimastest sõdadest
2950. Talvesõja järel "^tuli N. Ludust
847, Jätkusõja vange kolmes
grupis kokku 1931 ja Lapi sõjast
Vastupidi oli Soome sõjavan-gistuses
64.188 punäarmeelast,
kellest N. Lütu saadeti tagasi
42.412, langenulks teatati 85, sakslastele
Ipovutatuid 2048, suri
13.318 j a jooksma pääsesid 465.
35%•Soomes, sõjavangistuses ol-nuist
hukkusid, mille tõttu pärast
sõda süüdistati Soome ametivõime
nende tahtlikus hukkamises^
Tegeükult tõsteti üles 910 sõjar
vangi surmamise lugu, mil puhul
723 viis kohtuprotsessini.
Venelastest sõjavangidele on
halb mälestus' 1942. a. jõuludest
Äänislinnas (fnüüdses Petroskois),
kus 6 nõukogude sõjayangi surnuks
külmusid jaamas lukustatud
loomavagunis. Keegi ei tahtnud
jõulupühade ajal tegemist teha
raudteejaamas- edasisaatmist OQ'-
tavate vangidega.
Tagasitulekut N. Lüdu vangistusest
22. nov. Vainikkäiasse on kir-j
eldanud Jaakko Summanen oma
ümuvas sõjavangiromaanis:
, „Võimas hüüatuste ja juubelduste
torm plahvatjas vagunis. See
õli k u i hullumeelsete hõiskamine.
Kõik nutsid ja naersid kordaimöö-da.
Pisarad voolasid, suud lahti
karjusid mehed. Nad ei mõistnud
muud kui oma kannatustele lõppu.
Nad. ei; näinud midagi. Nad
karjusid kui surmaheitluses, nüt-te
valust vaid rõõmust."
Sellele, ön lisanud praegune sõjavangide
organisatsiooni esimees
Sulo 01enius:„Keegi alustas
koraali „Üks Mndel linu ja
J. Summanen lütleb enese kohta,
et sõjavangistus tähendas talle
hingelist kasvu surmaohu üle,
inimlikku põhiväärtuste mõistmist,
ligenüsearmasitust, ohverdamise
j a aususe kirgastumist sõja-kannatusis.
K u i d sõjavangistus on
olnud vapustav läbielämus igal^
sõjavangile. Sõjavangide kohtlemisest,
nende õigustest ja kohustustest
on katsutud rahvusvaheliselt
kokku leppida, aga võitluste
ägeduses ja meeleolude tormides
ja enne kjõike teadmatusest, on
kohtlemine alati oMud kokkuleppest,
kaugel. :
OSLO — Nobeli rahiiauhind
1979., aastal otsustati määrata Indias
tegutsevale roonia^satoliku ^
kiriku nunnale Jugoslaavias sündinud
69-aastasele albaania päritoluga
Agnes Gonxha Bojaxhiu'le,
kes on tuntud -Ema Theresa nime
all. Ema Theresa on pühendanud
kogu onia elu vaeste edst hoolitsemisele
ning on võitnud suure
populaarsuse Kalkuttas, kus ta
on töötanud juba kolmkümmend
aastat, sageli päästes tänavatelt
haigeid j a surevaid inifnjesi. Ema
Theresade antakse 10. detsembril
Oslos pidulikult üle. rahuauhind
ja sellega ilcaa&uv 191.000 dollari
suumme rahasumma, mille laureaat
on lubanud kasutada vaeste
abistaanisetoš.
Vangistuses on olnud mittekül-ialdane
päevane toidunorm, 300
gri leiba ja taldrikutäis kalasuppi,
seda on veelgi vähemmõjuvamaks
teinud raske ikehaline töö (kümme
tundi palgitõstmist jäises voolus,
puuduv tervishoidlikkus
ja „ärahüppanuitena" laagri korravalvesse
osalistunud omade „an-tifashistide"
vaimne surve, mis
oli sõja lõpujärgus rivikoosseisus
öõjavangiks sattunuile raskeim
koormus. Ohvitseridest vangid,
keda N. Lüdu laagreis ei rakendar
tud tööle, kogesid vaim^t koormust
just suurimana.' Iga sõjavangi
päev oli sisemine võitlus
säilumise eest karmi distsipliini,
nälja, külma või hingelise murdumise
ähvardusel. '
Vägivalda
oludes üldiselt ei kannatanud,
väljaarvatud üksikud Juhud eksimuste
ja kuritegude eest.:
oli enne õpetatud vajalikuks polii-tiliseiks
tööks.
Viimane transport loomävagü-neis
vüs soomaasist sõjavangid
sõjajärgses puuduses j a hädas
võitlevale kodumaale. See kohtles
viletsaid vange peaaegu ebasõbria.
likumalt kui varem vaenlane.
,;Me naasisime haigeina ja jalgadel
tuikuvaina just sõjast pääsenud
Soome, kus pakutavad võimalused
olid juba jagatud rindelt
demobiliseeritud ^õdureüe," meenutab
olukorda Sulo Olenius. Neile
anti selga demobiliseeritute vä-lihall
vormiriietus ja siis näidati
^neile.iist; V -.
See solvas lootustega kodumaale
tulnuid. J , Summanen kirjutas
Tampere toibumishaiglaš oma nime
paberile, millega kinnitas end
loobuvalt sõjavangidele Soomaa
riigilt lubatud toetusest. Ta teadis
end olevat haigesturiud parandamatusse
feopsuhaigusesse
sõjavangis läbitehtud kopsupõletiku
kornplikajtsiooriina.
Kui ta jõulude ajal 1944 tüli tagasi
oma kodukohta Nilsässe
pärast nelja sõjaaastat Ja pool
aastat kestnud sõjavangistust,
kaalus ta vaid 40 kg.
Koduküla teeristü oli esimene
tervitaja. kodutalu .,^osküamme'
koer. See vaatles alult kahtlevalt
tagajalgade pingutudes bussist
väljunud meest ja läks, siis rõõ^
Nobeli rahuauhinna andmine
Ema Theresale oli suureks pettumuseks
' mitniele poliitikule, kes
lootsid saada auhinda, üheks
kandidaadiks oli k a "ühendriikide
president Carter.
0 Neljapäeval, 25. okt. kell 8 ©0
Eesti Majas Toronto Eesti Äiaa-duskluhi
löenguteõhtu.
® Reedel^ 26, okt. kell 8 õ. Eesti
Majas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
tuluõhtu. ;
© Laupäeval, 27. Ja pühapäevaU,
28. okt. Eesti Majas Käi Käärid!
kunstinäitus. Avatud laupäeval M,
1—10 Õ., pühapäevas M. 10—9 5,
vad,.Maaväringud on olnud aas- • Norra kaudu 146. Need arvud ei
tate jooksul teatud tsplites. Nü sisalda mujal maailma sõjavangis
olid need sagedamad 1963—64, olnud soomlasi, keda olevat ol-
1968—69, ja 1974—76, Teadlaste nud veel mõned sajad.;
arvates on -suurmaid maavärina
d oodata aa&taÜ 1980—81.
Sõjavangistuse raskust kirjel-
30 aastat on sõjavangist pääsenud
võinud meenutada oma läbi-elamusi.
J ; Summanen ütleb oma
sõjavangiromaani olevat
Kohtlemist iseloomustab Tsherp-povetsi
laagri ülema A. Timos-herlkole
ja soomlasest komissari
Lespse vastu osutatud tänulikkus,
kuna kumbki neist katsus isegi
aidata kojusaatmist ootavaid vange
senikauaks hinges püsida.
Ka muul viisil olevat venelased
hinnanud soomlaste hingelise
Vastupanu tugevust teiste sõjavangide
seas. N i i oli näiteks Tshe-ropovetsis
sel ajal vange 17 rah^
vusest. Ka:sooanlaste poliitilist
arvamust austati teataval määral
siis, kui sobivaks peeti, kuid. venelaste
propagandale vastuvõtlikke
värvati ^jajärgseks „rahu-tööks"
kodumaal. Neid, end lubar
dustega sidunud j a vabatahtlikult
dab kojujõudmise kogutud nudki vajadusest vastust ajida
Sooones on sõjavangis olnUil
oma organisatsioon. Nad tähistavad
tänavu oma pääsemise ;^ 35.
aasCapäeva. Na-d on oma organisatsiooniga
katsunud aidata endiste
sÕjava;ngide sotsiaalset olukorda
ja alandada pension ülemäära
554e aastale. Praegu on sõjavangis
olnuid elus veel paair
tuhat. Neist on suurim osa juba
haigus-, rahva- või mõnel. muul
pensioml. .i^edde isamaa andis
1974. a. sõjavangide seaduse
muutmisel 2139-le vangile ühekordset
toetust 800 marka. -
Ametniku naine mehele: „Miks
tuled täna nü hilja koju?"
Mees: ^Kaastöölised tegid mi-nõustunuid,
laks Soome tagasi nuga rumalat nalja; nad ei äratar
eöjmes^ grapis 42 meest. Neid nüd imind õigel ajal ülesse.
©Laupäeval, 27. olrtoohril kell
7.30 Õ. Eesti Majas nootteruumfi
komitee maffditants.
® Pühapäeval, 28. okt. kell 3 pX
Toronto Eesti Majas Eesti Inva»
liidetoetavä Naisringi mpenäitus.
© Pühapäeval, 28. oktoobril kell
6 õ. Toronto Eesti Baptisti kirikus
Juubeliaasta muusikaõhtute
seeria kontsert; esineb Gerany
Viinalass vüulil.
@ Reedel, 2. novembril kell 7^-11
õ. Eesti Maja Keskmises ..saalis
Põhjala Tütarde Ja Vanemgaidide
prantsuse atmosfääriga' kohvik
„Crepes'V:;
® Laupäeval, 3. novembril'kell
õ. Holiday Inn Commonvi^eälth
ruumis Toronto Eest! Meeskoori
aastapäeva ball. '
® Pühapäeval, 4. novembril, kell
12 päeval Peetri kiriku näitemüük»
@ Pühapäeval, 4. novembril kell
3 p.l. Tartu Ck)llege1s^^^^^^^^^M^
Seltsi koosvübimine eesti talu mälestuseks..":
;.. . •
© Pühapäeval, 4. novembril keE
4.30 p.l. Härt H6use'is EKK Kont-sertbürookontseüt:
sopran Onme
Laikve.
® Laupäeval. 3 Ja pühapäeval. 4.
nov. Eesti Majas Joann Saamudu
kunstinäitus. Avatud kl. 12—9 õo •
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 23, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-10-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791023 |
Description
| Title | 1979-10-23-08 |
| OCR text | Teisipäeval, 23. il IS79 Tuesday, Octoljer 23.1979 r t i r n r n i l T n l ' ' '••"mrmm GEOT — Belgiais, Gmü liimas peab olema väga suur korterit© puudus. Linna kaknisfcul töötajad märkasid nimelt, öt keegi dzhent-teman O Ü a s ^ ^ elama suuremasse ühele sugt:ak0(nnale^^ k^ vasse mausoleumissei Politsei leidis, et 47-aastane M e s Roets oH elanud mausoleumis juba kaks aastat. Ta oli sisustanud seal kol-meruumilisie korteri gaasipliidiga, ramaturiiulitegä ja raadioga. Oma korteri ukseks Boets p i i kasuta-i? ud hauakivi. V \ • • %-••..'••( ' • ' i — Jemusar leimmas oli lööming umbes tuhande ortodöks-juudi ja sefculaar-j^ udi vahel. Ortodoks-juudid nõuavad laupäeval täielikku rahu ja, pühapidamist, sefculaar-juudid nõuavad, et liiklusvä|iendid oleks käigus jä lõbustuskohad töötak- .• sid.: : TEHERAN — Iraanis keelustati moonide kasvatamine. Moonidest teatavasti produtseeritakse oopiumi. Moonikasvatajaid ähvardatakse 3—15-aaštase raske sunnitöö-kohviku röövimiselt tabati Singi Singi vangivalvur j a samast vanglast ,;hea ülalpidamise pärast" parooli peale väljalastud vang. Tulistamisel sai üks politseinik ja : üks röövel haavata. • MARSEILLE — Umbes pooltel-^ se-aastane, Pabienne^tüdruk kukkus kolmanda korra aiknast alla. Tüdruk päästeti, kuna langes alla sattudes naabritädi sülle. Tüdruk oli jäetud üksi mängima. Ta oli rc«iinud aknale ja: avas selle.. Naabritädi oli just väljunud tänaval oma autost kõinniteele. Samas langes lillepott alla. Naine vaatas üles, nägi tüdrukut tülevait^ja haaras ta lennultslille. ' v . NEW YORK — V f c ameeri^ teadlane on i-valdanud muret selle üle, et seemne määr ameerika meeste spermas ja sellega nende sigitusvõime on järsult vähenenud viimasel aastal. • « 0 9 : (AlgUSlk.1) ; Mormatsiooniie järgnesid läbi- :' rääkimised, miBedele antud vastused täiendasid -esialgseid sõnavõtte.'. Eesti Äbistajmiškomiteele oli möödunud neljapäeval enne koosolekut registreeritud umibes 70 puhkekodu tulevast elanikku, kuid pärast koosolekut registree^ riti veel 'kümme isikut. E A K ju-haituse luge Julie Herma arvab, et juhatusel ei ole raske kätte saada sadat puhkekodu elaniku-kandidaati^ kuna Montrealis elavad eestlased tunnevad elavat huvi puhkekodu vaötu j a sealt peaiks kindlasti tulema paaiMmmend registreeriimisft, _ BONN —- Hiina peaminister Ja kommunistliku partei esimees Hua Guofeng viibib praegu ringreisil Euroopas. Ta kulutas Prantsusmaad ning. saabus nädalavahetusel Lääne-Saksamaaie, kus tai oli Bonnis kohtumine kantsler Helmut Schmidtiga. Hü-na juht on oma kõnedes pidevalt kutsunud Euroopa, rahvaid üles-koondama ja suurendama oma jõudusid võimaliku N. Lüdu agf re^siooTÜ tagasi lööaniseks. Läähe- Saksamaa / välismdnisteeriiimi esindajad on häiritud Hua Gua- •fehgi N. Liidu vastu suunatud kõnedest ning on avaldanud arvamisi, et Hiina juht võiks oma sõnavõttudes olla tagasihoidlikum. Hua Guofeng külastab peale Bonni veel Hamburgi, Stuttgarti ja IVtoohenit, kus '^t^^ kohtub kristlik-demokraatliku partel juhi Pra^nz Josef Straussiga! Toronto Eesti JahtMiiM- sügiseselt väSJasõidmlt, Toronto saarele. Pildil osavõtjad Jahtidel-, ; / : / F o t o : To3imiy Tomson, Soomlasi sattus venelaste kätte vang! Talvesõjas ja sellele Järgnevas Jätkusõjas. Neid oli paljudes N. Liidu vangEaagreis, enamuses siiski Leningradi ja Moskva l^edal, kuid üksikud olid sattunud nii kaugelö kui Jelabuga, Plotma Ja Karaganda, vümane peaaegu Hiina piiri lähedal. Kokku pääsesid N.'Liidust tagasi 295ft sõjavangi, kellest suurem enamus olid äga_ oma tervise kao- Tänavu möödub "35 aastat, kui | andmed meeste tervislikust seisu-neile' küsimustele, mida sõjavan- Soome tagasi on soomlased CHICAGO — Chicago pole oma kuritegevusega veel küllalt eesrindlikuks saanud. Linnapea Jayne Byme kaalutleb praegu, et anda luba lirinas mängupõrgute avamiseks, et sellega linna sissetulekuid ja turistide arvu suü^rmdada. HELSINGI — Tänavused sügis- Jätfcusõj as vangilangenud suuremas grupis toodi. Sel puhul neid sündmusi j a sõjavangide saa^ tust.üldiselt oma ajalehtedes k i r jeldanud, tuues esile nii inimlikke pooli kui k a kannatusi • 1944.; aastavahetusel, k u i Soome ja N. Liidu vahel oli vaherahu sõlmitud, said selle koikkuleppe põhja! N, Liidu sõjavangistusest vabaks 1797 meest, kes olid sõja-vangistuses olnud kolm kuni neli aastat. Esimene grupp 1256 me^t pääsesid 22: novembril 1944. a . N . Ludust Hango karantiini kaudu, kui, Lapis soomlased veel sakslastega sõda pidasid. Teine grupp 541 vangi, saabusid tagasi, just 25. detsembril. tormid Läänemerel on ohiud ohtlikud. Septembri keskpaik uppus Eesti ranna lähedal Saksa kaubalaev j a teinegi laev oli hädaohus, kui uppuvalt laevalt taheti lasti üle viia appitulnüle. korrast. Peaaegu kolmandik sattus vangi haavatuina, vangistuses haigestus 61,3%» saiid vigastada 10,4% . Ja nii jäi .neist:koduinaale M e s 44%. haiglaravile. Ametlike-andmete kohaselt 404 vangi surid: N. Liidu sõjavangis-tuses; mujal surnuist ei ole andmeid. Suurim osa sõjavangidest, kaheksa kümnest, viibis öõjavan-gistuses alla ühe äasitä, 11% üle kahe aasta, üks sajast neli aastat. Keskmine vangistusaeg oli 10 kuud ja 15 päeva, pikim 19 aas^ tat;; Sõjavangistuses ; Tsherepo-vetsis sündis 26..augustil 1944 Kari Ilja Routsaläineh. gideie uuesti j a uuesti on esitatud. Nende hulgas on alati olnud esimene ifcüsimus, 'kuidas Venemaa vange Pühapäeval, 11. novembrü kell •3 p;l. esitab Eesti Majas kutseline foto- j a filmirhees Elmar Epner New Yorgist filmiettekande oma uuemast loomingu^.' . piulisema oää ettekandest moodustab ligi kolmveerand tunnine kokkuvõtlik lilevaade Eestist ja eestlastesit; ,,Estonian Heritage" — Presentday Pilgrims. Originaalselt valmistas selle filmi Elmar Epner N.Y. Kultuurfondi ülesandeil, Washingtonist USA föderaalvalitsuselt Eesti rahvusgrupile määratud toetuse raamides. Torontos ekraanile tulev film on ametlikufilmitäiendatud ja lühendatud versioon, naille esiettekanne oli möödunud jaanuar ris New Yorgis USA Eesti Rahr vuskogu üldkoosolekul, kus see leidis kõigiti kütva hinnangu. Hiljem oma arvustustes andis ajakirjandusiki fümile timusto^a hinnangu.' 1944. aasta jõulupü had unusitämatud oma kaUase lootuse; täitum'isegffl..; ' . Sõjavangis säilumine on sageli olenenud nende inimeste sisust ja mitmed kirjutused neist aegadest näitavad, et soomlased suutsid raskusile vastu panna. I. Paavo on kirjeldanud 1943. a. jõuluõhtut SALEM, MASS.;— Töötu baari- Tsherepovetsi vangilaagris, -kus mees James Chretien oli esimene surmaohust hoolimata üks vangi-mees, keda Massachi^ koh- j dest jaksas j a julges alustada tus süüdistati oana naise vägistar mises ja mõisteti, kolmiest-viie jõudukoraali. Ta kirjeldab, et jõuluõhtul peeti vangid^e poliitprp'- aastani vanglasse. Samal ajal jpaganda tund. Kui soomlasedpa-määrati talle veel k o lm aastat tin- j lusid, et kas nad v^õiksid veeta gknusi oma naise" majja sisse- väikse jõuluõhtu, said nad oma . murdmise eest, kus naine elas tema kahe pojaga. Kohtuotsus oli siiski pehme, sest osariigi seadused näevad vägistajaüe ette eluaegset vangistust. ' BOGOTA, Columbia — Politsei tegi haarangu ühele laboratooriumile Bogoto piirkonnas ja sai saagiks 1540 naela puhast kokaiini, mille arvestatav väärtus USA turul ön 600 miljonit dollarit. Po-litseiülem kolonel Mi|uel Maza ütles reporteritele, et' tema arvates see on suurim kogus, mis maailmas kunagi politsei katte on langenud. imestuseks loa. Mehed • otsustasid. offia • päeval söömata Ja hoida oma toit õhtuks, et see jätaks parema jõulupüha söögi mulje, kuigi päevane näljatunne sellegi toidu •väheseks;jättis. .:• Kuid soohiia&ed laulsid trallilaule j a kupeesid, et sugereerida veidigi rõõmsamat meeleolu. Kuid neile lisaks k a jõulukoraale, mis puudutasid eriti sügavalt sugupõlv Isir" gasi äärmises viletsuses elanud sõjavangide südameid. See andis eluusku Narviki poolteistsajale soomlasest sõjavangile ja valgustas hetkeks Tsherepovetsi rangu- , Moskva. — Nõukogude Lüdu' ses sellal veel'SO-mehelist sopm-teadiaste arvates ori maaväringud laste kannatust. seoses päikseQ toimuvate muudatustega. Tänavu l o n päikese tegevus olnud eriti aktüvne ja sellega koos ka maaväringud ebanormaalselt sagedaid j a tuge- Kõiki.võitlusis vangi jäänuid tuli tagasi; viimastest sõdadest 2950. Talvesõja järel "^tuli N. Ludust 847, Jätkusõja vange kolmes grupis kokku 1931 ja Lapi sõjast Vastupidi oli Soome sõjavan-gistuses 64.188 punäarmeelast, kellest N. Lütu saadeti tagasi 42.412, langenulks teatati 85, sakslastele Ipovutatuid 2048, suri 13.318 j a jooksma pääsesid 465. 35%•Soomes, sõjavangistuses ol-nuist hukkusid, mille tõttu pärast sõda süüdistati Soome ametivõime nende tahtlikus hukkamises^ Tegeükult tõsteti üles 910 sõjar vangi surmamise lugu, mil puhul 723 viis kohtuprotsessini. Venelastest sõjavangidele on halb mälestus' 1942. a. jõuludest Äänislinnas (fnüüdses Petroskois), kus 6 nõukogude sõjayangi surnuks külmusid jaamas lukustatud loomavagunis. Keegi ei tahtnud jõulupühade ajal tegemist teha raudteejaamas- edasisaatmist OQ'- tavate vangidega. Tagasitulekut N. Lüdu vangistusest 22. nov. Vainikkäiasse on kir-j eldanud Jaakko Summanen oma ümuvas sõjavangiromaanis: , „Võimas hüüatuste ja juubelduste torm plahvatjas vagunis. See õli k u i hullumeelsete hõiskamine. Kõik nutsid ja naersid kordaimöö-da. Pisarad voolasid, suud lahti karjusid mehed. Nad ei mõistnud muud kui oma kannatustele lõppu. Nad. ei; näinud midagi. Nad karjusid kui surmaheitluses, nüt-te valust vaid rõõmust." Sellele, ön lisanud praegune sõjavangide organisatsiooni esimees Sulo 01enius:„Keegi alustas koraali „Üks Mndel linu ja J. Summanen lütleb enese kohta, et sõjavangistus tähendas talle hingelist kasvu surmaohu üle, inimlikku põhiväärtuste mõistmist, ligenüsearmasitust, ohverdamise j a aususe kirgastumist sõja-kannatusis. K u i d sõjavangistus on olnud vapustav läbielämus igal^ sõjavangile. Sõjavangide kohtlemisest, nende õigustest ja kohustustest on katsutud rahvusvaheliselt kokku leppida, aga võitluste ägeduses ja meeleolude tormides ja enne kjõike teadmatusest, on kohtlemine alati oMud kokkuleppest, kaugel. : OSLO — Nobeli rahiiauhind 1979., aastal otsustati määrata Indias tegutsevale roonia^satoliku ^ kiriku nunnale Jugoslaavias sündinud 69-aastasele albaania päritoluga Agnes Gonxha Bojaxhiu'le, kes on tuntud -Ema Theresa nime all. Ema Theresa on pühendanud kogu onia elu vaeste edst hoolitsemisele ning on võitnud suure populaarsuse Kalkuttas, kus ta on töötanud juba kolmkümmend aastat, sageli päästes tänavatelt haigeid j a surevaid inifnjesi. Ema Theresade antakse 10. detsembril Oslos pidulikult üle. rahuauhind ja sellega ilcaa&uv 191.000 dollari suumme rahasumma, mille laureaat on lubanud kasutada vaeste abistaanisetoš. Vangistuses on olnud mittekül-ialdane päevane toidunorm, 300 gri leiba ja taldrikutäis kalasuppi, seda on veelgi vähemmõjuvamaks teinud raske ikehaline töö (kümme tundi palgitõstmist jäises voolus, puuduv tervishoidlikkus ja „ärahüppanuitena" laagri korravalvesse osalistunud omade „an-tifashistide" vaimne surve, mis oli sõja lõpujärgus rivikoosseisus öõjavangiks sattunuile raskeim koormus. Ohvitseridest vangid, keda N. Lüdu laagreis ei rakendar tud tööle, kogesid vaim^t koormust just suurimana.' Iga sõjavangi päev oli sisemine võitlus säilumise eest karmi distsipliini, nälja, külma või hingelise murdumise ähvardusel. ' Vägivalda oludes üldiselt ei kannatanud, väljaarvatud üksikud Juhud eksimuste ja kuritegude eest.: oli enne õpetatud vajalikuks polii-tiliseiks tööks. Viimane transport loomävagü-neis vüs soomaasist sõjavangid sõjajärgses puuduses j a hädas võitlevale kodumaale. See kohtles viletsaid vange peaaegu ebasõbria. likumalt kui varem vaenlane. ,;Me naasisime haigeina ja jalgadel tuikuvaina just sõjast pääsenud Soome, kus pakutavad võimalused olid juba jagatud rindelt demobiliseeritud ^õdureüe," meenutab olukorda Sulo Olenius. Neile anti selga demobiliseeritute vä-lihall vormiriietus ja siis näidati ^neile.iist; V -. See solvas lootustega kodumaale tulnuid. J , Summanen kirjutas Tampere toibumishaiglaš oma nime paberile, millega kinnitas end loobuvalt sõjavangidele Soomaa riigilt lubatud toetusest. Ta teadis end olevat haigesturiud parandamatusse feopsuhaigusesse sõjavangis läbitehtud kopsupõletiku kornplikajtsiooriina. Kui ta jõulude ajal 1944 tüli tagasi oma kodukohta Nilsässe pärast nelja sõjaaastat Ja pool aastat kestnud sõjavangistust, kaalus ta vaid 40 kg. Koduküla teeristü oli esimene tervitaja. kodutalu .,^osküamme' koer. See vaatles alult kahtlevalt tagajalgade pingutudes bussist väljunud meest ja läks, siis rõõ^ Nobeli rahuauhinna andmine Ema Theresale oli suureks pettumuseks ' mitniele poliitikule, kes lootsid saada auhinda, üheks kandidaadiks oli k a "ühendriikide president Carter. 0 Neljapäeval, 25. okt. kell 8 ©0 Eesti Majas Toronto Eesti Äiaa-duskluhi löenguteõhtu. ® Reedel^ 26, okt. kell 8 õ. Eesti Majas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas tuluõhtu. ; © Laupäeval, 27. Ja pühapäevaU, 28. okt. Eesti Majas Käi Käärid! kunstinäitus. Avatud laupäeval M, 1—10 Õ., pühapäevas M. 10—9 5, vad,.Maaväringud on olnud aas- • Norra kaudu 146. Need arvud ei tate jooksul teatud tsplites. Nü sisalda mujal maailma sõjavangis olid need sagedamad 1963—64, olnud soomlasi, keda olevat ol- 1968—69, ja 1974—76, Teadlaste nud veel mõned sajad.; arvates on -suurmaid maavärina d oodata aa&taÜ 1980—81. Sõjavangistuse raskust kirjel- 30 aastat on sõjavangist pääsenud võinud meenutada oma läbi-elamusi. J ; Summanen ütleb oma sõjavangiromaani olevat Kohtlemist iseloomustab Tsherp-povetsi laagri ülema A. Timos-herlkole ja soomlasest komissari Lespse vastu osutatud tänulikkus, kuna kumbki neist katsus isegi aidata kojusaatmist ootavaid vange senikauaks hinges püsida. Ka muul viisil olevat venelased hinnanud soomlaste hingelise Vastupanu tugevust teiste sõjavangide seas. N i i oli näiteks Tshe-ropovetsis sel ajal vange 17 rah^ vusest. Ka:sooanlaste poliitilist arvamust austati teataval määral siis, kui sobivaks peeti, kuid. venelaste propagandale vastuvõtlikke värvati ^jajärgseks „rahu-tööks" kodumaal. Neid, end lubar dustega sidunud j a vabatahtlikult dab kojujõudmise kogutud nudki vajadusest vastust ajida Sooones on sõjavangis olnUil oma organisatsioon. Nad tähistavad tänavu oma pääsemise ;^ 35. aasCapäeva. Na-d on oma organisatsiooniga katsunud aidata endiste sÕjava;ngide sotsiaalset olukorda ja alandada pension ülemäära 554e aastale. Praegu on sõjavangis olnuid elus veel paair tuhat. Neist on suurim osa juba haigus-, rahva- või mõnel. muul pensioml. .i^edde isamaa andis 1974. a. sõjavangide seaduse muutmisel 2139-le vangile ühekordset toetust 800 marka. - Ametniku naine mehele: „Miks tuled täna nü hilja koju?" Mees: ^Kaastöölised tegid mi-nõustunuid, laks Soome tagasi nuga rumalat nalja; nad ei äratar eöjmes^ grapis 42 meest. Neid nüd imind õigel ajal ülesse. ©Laupäeval, 27. olrtoohril kell 7.30 Õ. Eesti Majas nootteruumfi komitee maffditants. ® Pühapäeval, 28. okt. kell 3 pX Toronto Eesti Majas Eesti Inva» liidetoetavä Naisringi mpenäitus. © Pühapäeval, 28. oktoobril kell 6 õ. Toronto Eesti Baptisti kirikus Juubeliaasta muusikaõhtute seeria kontsert; esineb Gerany Viinalass vüulil. @ Reedel, 2. novembril kell 7^-11 õ. Eesti Maja Keskmises ..saalis Põhjala Tütarde Ja Vanemgaidide prantsuse atmosfääriga' kohvik „Crepes'V:; ® Laupäeval, 3. novembril'kell õ. Holiday Inn Commonvi^eälth ruumis Toronto Eest! Meeskoori aastapäeva ball. ' ® Pühapäeval, 4. novembril, kell 12 päeval Peetri kiriku näitemüük» @ Pühapäeval, 4. novembril kell 3 p.l. Tartu Ck)llege1s^^^^^^^^^M^ Seltsi koosvübimine eesti talu mälestuseks..": ;.. . • © Pühapäeval, 4. novembril keE 4.30 p.l. Härt H6use'is EKK Kont-sertbürookontseüt: sopran Onme Laikve. ® Laupäeval. 3 Ja pühapäeval. 4. nov. Eesti Majas Joann Saamudu kunstinäitus. Avatud kl. 12—9 õo • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-10-23-08
