Vaba eestlane , October 9, 1980

              M4mt
cnrsaca
V 4 S 4 Ilmub 2 feördö iicicfci(c9$ —
feisipäe¥@l fci udjopäevol
Frof. G. Ränk on esitanud loenguid „Meie/ algkodu küsimus*' ja
„Eesti W eluase ja kultuuripürkoHKfl". Esitame aeadest etžekäi-ieist
aMJärgiaevalt liihikokl^^
SEATTLE - Kas kirik Või lõbu­maja?'
Seesugune Idisimus on üles
kerkinud Seattles. Seal asutati mõ­ni
aeg tajgasi uus „uskkond", mis
kannab nimetust The Venusian
Church of Sbattle. Uue koguduse
juhid kinnitavad, et tegemist olevat
puhtakujulise uskkonnaga, millel
omad kombed pa usutõed. Teiselt
poolt üt€|ldakse, et sealsed ,,ju­malateenistused"
olevat tegelikult
orgiad ja et kirik olevat õigemini
lõbumaja. Kiriku juht Ronald Pe-tersen,
42 a. vana, ütleb, et US4
põhiseaduses on garanteeritud usu-
Tuleval suvel on Saksamaa eest­lastel
ettenähtud kaks suuremat
kokkutulekut. Üks neist toimub
mitme aasta järele jälle Kölnis
sealse rahvuskoondise korraldusel Suhteliselt hüja ajaloo vaatevm-nemaale jõudnud suhteliselt hüja-ja
teine omaaegses eestlaste „pea- Jale kerkinud yäikerahvastel on aegu, kõige varem 6. sajandü ja
linnas" Geislingenis. Siin viiakse ^^^^^^^^^^^^^^ tarve oma olemas- Eesti vahetusse naabrusse alles
koosviibimine läbi endises eesüas- ^ suuremate, vanemate ja roh- alei^õletajate eelsalgad on Loodeve-tele
tuntud JahnhaUes, miÜe üm- ^«"^edasijõudnute k õ ^ i
berehitamine lõpetatakse tuleva lisalt j
aasta märtsis. Koosviibimine toi^ ^ -
mub20,juunü ja see kavatsetakse ^^^^
.läbi viia võrdlemisi suurejooneH-fia^ asuvast ^oome-ngri
selt, kus esineb jäUe laulukoor targemate hulgast on inimlikult ^^^^
,,Leelo", mitu rahvatantsutruppi "^^^^ '
jne. Kui pebilm ilus, siis esitatak- ^^^^^^^^ eksiradadele juhtiv, õigem on tõdeda, et meie suure,
se rahvatantse ka Jahnhalle ees on olnud j a on osalt veelgi lood kuid hõreda soome-ugri hõimu
väljas pargis. Samuti k a v a t s e t a k s e ^ " ^ ^ ^ ^ läänepoolseima liikmena oleme
Mlaba Eestlase'* kalendri koostamisel
sind raskusi seltskondlikkude organisatsioonide, noorte organi-satsioomde,
koolide» kirikute jne. aadressidega, mis sageli muu­tuvad
ja kalendrisse satuvad vale aadressid. Selle väämähte
kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti
institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse ,,Vaba Eestlase"
tähtraamatus avaldada, saata need i,Vaba Eestlase" toimetu­sele
aadressil: Vaba Eestlane. P. 0. Bos 70, Stn. ,,C", Toropto 3,
M6J 3M7, Ont. Aadressid palutakse saata failjem^t 15. novemb*
„Vaba Eestlane" ei vastuta iganenud aadresside osas.
teha väljas sümboolne
vab, ad,u s j.a sea,l ,* 1 p o,l, e , o..e idu^d, vm .i sJ- leoeosttulsatsu,t he . mKälaes fpt uesestaamksib ea kalmistul
sugused peavad just olema u.uUsed ^ ^ ^ ^ ^
doktnimd. Veenuse kiriku doktrii- ,
juures ju-ni
järele tahetakse suguelule anda
positiivne ilming ja see viia ühen­dusse
,,universaalse ideega".
N E W YORK ~ Kolm politseikoo­l
i kasvandikku, ikes vannutati koos
593 kasvandikuga ametisse, keeldu­sid
USA lippu tervitamast ja relva
kandmast, kuna nad kuuluvad Je­hoova
tunnistajate uskkonda,. kes
Võidutuli-
Selle algueM ön tõemeeli otsitud
kaugelt Siberist, Altai piu-konnast
Ja põhjapoolsest Ida-Euroopast,
kuid puhuti ka, eriti võhikute
poolt, Vana-Oriendist (Sumerist)
voi
(ER)^
:® Neljapäeval, 9. oktoobril Eesti
Majas Jüri Lina loeng praegusest
ei saluteeri ühelegi lipule, vaid ai- kultuuriolukoirrast kodumaal,
nult jumalale. Hüjem teatati, et ^ p^ellanäeval IS oktoobrir^^M^
nad on nõus siiski relva kandma. ® f . ^ ^ f ^J^^..^^^^^^
Poütseiteenistusse võeti juba va- -30 o. Peetri taku ^s^^^^^^^
rem neli sama uskkonna liiget, kes ^^«mis^^Toront. Eestt.Naisselter seletada animositeeti
siiski kannavad relva, kuid arva­tavasti
ei kasuta neid.
MOSKVA - N.^ Liit kavandab
hiiglaslikku 10.000 megavatUist
veejõujaama ehitamist Vienaiiiere
rannale. Moskva raadio ütles,- et
jõujaam oleks suurini sellesarnane
jõujaam maaümas,, ^Jõujaam kasu­taks
tõusu ja mõõna energia toot­miseks.
Mõõna ja tõusu vahe on
umbe^ Mmme meetrit Vienamerel
Mezeni lahes, kuhu jõujaam ümselt
ehitatakse. Mezen asub 250 km kau­gusel
Arhangelsldst.
NEW YORK - Maailma õlivaru-de
vähenemine ja hindade pöörane
tõus on tõstnud märgatavalt ho­buste
ja muude tööloomade väär­tust,
tõdetakse Liitunud Rahvaste
ülevaates. SeUes öeldakse, et kaks
miljardi maailma 4,3 müjardist
elanikust kasutavad jätkuvalt- töö-loomi
veel kahe kuni kolme aasta-
Idimne jooksul. 1
Triinü-õbtu.
® Reedel, 17. oktoobril kell 8 õ.
Tartu College'i§ Akadeemilise Kodis
mardipidu ja oktooberfest.
© Laupäeval, 18. okt. algusega kell
1.30 Läti Kultuurimajas (4 Gredit
.Ümon Driy.e, Don•MiUs);.sümpoosi­on
„Balti iffidentsuse säilitamine".
® Laupäeval, 18. oktoobril kell 7
õ. Eesti Maja suures saalis •Toron­to
EestiySeltsisügispidu Ja/loterü
loosimine.
laeval, 19. oktoobril kell 3
ammust ajast Peipsi ja Läänemere
vahel asunud. Seega oleks ka loo­tusetu
ettevõte minna eestlaste, jäl­gi
otsima eraldi kusagilt, hoopis
kaugemalt, olgu idast või läänest.
Realiteediks'jääb igal juhul tead­mine,
et eesti rahvas on kultuuri-r
ahvuseks kujunenud meile kõigile
Sihtimääravate kriteeriumitena tuntud Eestis. Sellest räägivad, mit-on
seejüres kasutatud peamiselt te üksnes eelajaloolised ja ajaloo-keelelisi
ja aritropoloogilisi and- lised andmed ja ühine keel^ v^id ka
meid. Altaihüpotees, mille põhjen- hilisem rahvakultuur oma terviklu-dajaks
oli kuulus soome õpetlane ses. Eesti kultuur, mis oma põhi-
A.M. Castren, idandas koos vähe- koelt on läbinisti t;alupoeglik, sisal-põhjendatud
antropoloogüiste and- dab jooni mis räägivad selle kõr-metega
sundmõtte, jet olemegi mon- gest east ja ühtlusest,
golid, mülest mõni mees tänaseni Selles leidub kõigepealt vanu kul-pol^
vabanenud. Kuidas siis muidu tuurisõnu, nagu näiteks: talu, tahi-ida
vastu, poeg ja küla; maaharimisele ja
kus peale mongolite asuvad veel karjandusele viitavaid tormine, na-venelased.
Nagu oleksid need rah- §u' näit. ale, kütis, põld, ader,
vatõud seal elanud algmisest peale, kündma, vagu, härjg, hobune ja
paljud muud, mis esinevad kä soo-
Ohurobuks sellele kartusele olgu me ja teiste läänemerelaste keeles,
teadmine, e4 pärast|ääaegne Si- Siia võib lisada veel igivanad vilja-ber
on asustatud kuni Baikalinl mõõtude nimetused vakk ja küli-just
euroopalise inimtõuga, mille mit, mis ühes rehega on tunginud
kultuur on seisnud suguluses va- isegi kõikide meie naabrite keele-nimate
Lääne-Euroopa kultuuri- pruuki.
pesadega Prantsusmaal ja
paamas. Rehest
pärane elamu, ainulaadne
on seal , suliteliseli
p.l. Toronto Eesti.Majas Lakewood! hilised tulnukad Eaüg-Mast,- .kes
Eesti Teatri esitusel Lembit Koo- segunedes europimidega mdodus-ritsa
muusikal ,,Emajõel". tasid Lääne-Siberis ja Ida-Euroopa
® Laupäeval, 25. oktoobril kell 7.30 ääremaadel šegatõu, mida nimeta-õ.
Eesti Majas Eestlaste Kesknõu- takse uurali tõuks; Selle sugemeid
kogu Kanadas tuluõhtu. \ leidub muidugi ka idapoolsemates
® Pühapäeval, 2S. oktoobril kell^°^"^ Seega on
3.30 p. Eeliconian Hallis Eesti niongoolihüpoteesi ahis murtud. Ka
keeleliselt
oma-kogu
Nagu kõik rahvuskultuurid maa-ümas,
nii on k a meie oma läbi põi­mitud
rahvusvaheliste joontega,
mis meie geopolütüise asendi tõttu
oh tulnud peamiselt kas läänest
või idast — germaani või slaavi
maailmast. Neid jooni, mis esialgu
on tulnud läänest ja alles
Kui ma nüüd siis nädalalise tunnistust birmat viisi piinama,
linnasplemise järele jälle maale Punkt teine Freudi järele. Mit-jõudsin
ja suurest rõõmust ja med aastad hiljem, kui ühel su-vabadustundest
hõisates kopsud visel äikesepäeyal üksipäini ko-puhast
mäaõhku täis tõmbasin, dus juhtusin olema, plaanitsesin
tundus väljast kõik igati korras kodustele saia küpsetada. Suur
olevat. säiajahu kott seisis sahvris nur-
Majja jõudes aga selgus mu gas, sealt ma siis tassiga seda
hoolsa silma all kohe, et midagi jahu väljatõstma upitasingi. Na-hirmsat
on juhtunud ja keegi on gu ma käe kotti sisse sain, hüp-tuppa
sisise pääsenud. Küpsiseid pas seaU üks ehmatanud hüre-pn
laua peal näksitüd^ õunale ke välja, otse mulle vastu rin-hambad
sisse löödud ja hiir on du ja samal hetkel juhtus käima
oma külästusmärgidld järele kohutav äikesekärgatus koos
jätnud. välgusähvatusega. Ehmatasin
kuigi on õhtupoolik, on alles enda poolsurnuks, äikest kartma
valge ja kiire tegutsemine otse sellest ei hakanud, aga hiireliir-hädavajalik.
Keldrist leian mitu mutist ^^k
hiirelõksu, kõik poolroostes, aga lust nüüd, kui ma oma pšüh-yiiü
ja liivapaberiga saan nad hoanalüüsiga selle kohani Jõud-kuidagi
tarvitamiskõlvuliseks ja nud olin, vilksas midagi mu too-sean
juustusöödäga üles — kaks li alt hiirelõksude juurde ja kur-kÖögi
ja kaks elutuppa. jategija asus einele.
„Kindiasti on ajaloo kestel Mina kui soolasammas toolis
juhtunud, et hiir ronib tekki pi- olin tunnistajaks, kuis hiir sÖöb
di üles voodisse ja võib su seda- tühjaks enne ühe ja siis teise
sl surnuks ehmatada," arutan lõksu, sellel vümasel istub pea-omaette,
kraamin ettevaatuse le söömaaega veel viivuks ajaks
mõttes tekid-padjad voodi kes- koguni iselle plaadikese peale,
kele kokku jä panen ukse maga­mistuppa
väga hoolega kinni.
•Nii! '^^Z'' ^^;:.';v.:
Siis aga selgub, et hiir on sel­le
ajaga jõudnud viimase kui
mis ilmtingimata lõksu lahti
peaks lööma ja ometi midagi ei
Kontsertbtiroo käesoleva seeria esi- ?^ ^^^^^f^^^^^^^^
mene kontsert.;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^:^ iseärasustena kogu meie aine-
• •,; .B- ,Puhäpäeyäl,;-'26; :o^^ kell ^'^^^V ; lise:.kultuuri varustuses. 'Need, 'ei
3 p.I. Eesti Majas Eesti Invaliide Püsima jääb igal juhul tõsiasi, tarvitse tekitada meis alaväärsus-
RESTON — Igaüks võib anda Toetava Naisringlmoenäitus. et meie-keeleliselt kuulume soome-' ^««net vaid pigemini uhkust, et
Ameerikas nimesid mägedele^ jär- ^ Esmaspäeval, 27. oktoobril kelt "gri rahvaste perre ja et see pere^o^^
vedele, Jõgedele jne. Eeldusel mm- ^^3^ ^^^^^^^ prof. |. Te- on igiaegadest peale asunud Uura- M^^^^^ suurrahvastega,
dugi, et need paigad on olnud sem aasmäe loeng valguspiltidega „Vul- lite ja Läänemere vahel. Sama vä-mmeta.
Ainus reegel oivnim^pane- kaanidest Ja kontinenüde triivimi- he kui mongolitel on selle alaga alg-misel
see, «t mmi ei tohi olla vul-g^^^»^ selt tegu olnud venelastel. Vene
oma rahvuslikku identiteeti
kaotamata.
gaarne, Geograafüiste nimede and­misel
tuleb astuda kontakti vastava
asutuse
. '2. , novembril; kell
p.l. Eesti Majas ESTO-SO
mi •esitamine.
© Laupäevai, 1. ja pübapäeval, 2.
nov.. Eesti.Majas •Saarniidu. kunsti-;
näitus.. ; ••' • • •
keU
4 p.l. Lawrence Park: Coliegiate
saalis Kanada^Eesti Teatri esitusel
„Kohtumine vanas majas".
® Pühapäeval, 2. novembril kell
3 p.l. Tartu
MOSKVA ~ Rootsi endine pea­minister
Olof Palme viibis külas­käigul
Moskvas, ' kus ta kritiseeris
detente polütika vastaseid, kes te-ma
arvates viivad kogu maanma^^^^^^
jällegi vastu külmale sõjale. Ölof
Palme andis Moskva televisioonis
intervjuu, müles ta deklaleeris, et
Rootsi on detente pooldaja ning et
läbirääkimistega on võimalik läbi
viia- desarmeerimise poliitikat.
,,Meie oleme kõige selle vastu, mis
suurendab sõjalise riski võimalusi,
meie oleme sõjaliste jõudude suu­rendamise
vastu Euroopas,*' dekla­reeris
endine peaminister.
LONDON - T Kanada valitsuse
esindajatena saabusid Londoni Ka­nada
j^õhiseaduse Inglismaalt ära;
toomise küsimustes läbirääkimisi
pidama yälisminister. Mark Mac-
Guigan ja keskkonna minister
John Roberts. Minister MacGuigan
hoiatas, et kanadalased ei aktsep­teeri
Inglise parlamendi eriseisu-kohta
Kanada põhiseadiise kojutoo­mise
küsimuses; Mõlemad Kanada
ministrid kinnitasid, et Inglise, par­lamendil
ei ole teist valikut kui
nõustuda põhiseaduse kojutoomise
küsimuses Kanada ettepanekuga.
;MINEMt)TSII>
PESUKARU (EÄCCOÖN) MÜTSIB
©Kõrgeima Isvaliteecliga riidest maatlM
® Nahk-ja
191 E G L I N T O N ÄVE.,.EÄST
488-1701
juhtu. Siis tipib see elukas pisl
keste sammudega üsna mu too­li
ette ja hakkab käpakestega
lihe lõksu tühjaks süüa; ilma et nägu pesema. Kaapab ikka kõr-ükski
neist kinnilöönud oleks, va tagant ja igaltpoolt mujalt
„Sa heldus, küll! Ehk on se- ka. E i ole ma eluski üht hiirt
dagi ajaloo vältel juhtunud*, et ta tegevuses nü lähedalt näinud,
üks Mir enda lõhki sööb? Või aga kui ta nüüd veel pisutki lä-polegi
ta üksi? On ehk papa, hemale tulnud oleks, siis ma
kelle mamma ja lapsed söögiäe- küjatanuks nü, et Torontossegi
gadel ka abiks käivad^ et nõnda kuulda on.
vägevasti süüa jõuavad,*' nõn- Ja siis on hiir äkitselt kadu-dayiisiahastän
ma edasi ja nud. Vümases hädas võiksin
asun uuesti lõkse viilima ja vü- küll Aadamale helistada, aga ta
mistlema. Sean üles, rohin raa- vastus on teada: „Kui kardad,
mat käes tugitoolüe, nii et jalad tule kohe linna!" Äga seda ma
vastu põrandat ei puutu jähakr ju ei taha.
kan omal jõul Freüdi mängima Sõidan alevisse talurahvapoo-ja
psiihhoanalüüsi tegema. di, ostan portsu uusi lõkse ja
Üldiselt olen julge naisterab sean Ööseks üles. Elu või surm,
vas, aga hurt minda kardan. I r - süda väriseb küll kui tkllesaba,
ge te sellest kellelegi hingake! aga vaprus jääb alles ja kõiki
Aadam ju teab, aga ei seda teis- ettevaatjusabinõusid arvesse võt­tele
Üma-inimestele kuulutada tes otsustan Öö selles koledas
vaja pole, viib mu reputatsiooni kohas mööda saata,
ehk bea kuulsuse viimaks allay Vajun unne kui kott, ega ärka
nii et ~ las olgu! enne hommikut. Kui hirmus, ja
No jah, selles Freudi-uurimi- ~ esimeses lõksus on hiir, kõik
ses avastasin kolm punkti; teised lõksud on äga vinnas ja
Esimene punkt: kooliplikana puutumata,
olin ühel suvel Saaremaal, Lü- Abi ei ole hiire väljavõtmiseks
mahdas, kus mu agronoomist Iküskilt loota, panen silmad kin-tädimees
eeskujulikku talu pi- ni, pingutan vedru lahti ja lasen
da§. Tädipojad samasugused kurjategija lõksust välja kukku-jommid
kui ma isegi, ei olnud da ning viin ta prügitünni.
meile ükski puu liiga kõrge, ve- Asi on lahendatud. Hiireauku
si sügav ega pori paks jamit- majast ei leia, rohkein neid kü-mesüguseid
ühiseid asjaajamisi lalisi lõksusööta maitsma ei
sai' ette võetud ülearugi palju, tule ja eluke veereb endist vaik-
Rukkipõliu koristamise ajal oli- set rada edasi,
-me abiks, seisime kepid käes Ja mu kolmas Freud? See juh-rukkihakkide
juures ja kui need tus küüditamiste ajal, kui me
paigalt lügutati,nottišime maha toas magada ei julenud ja kana-põlluhiiri,
kes sealt alt põgene- kuuri peal lakas heintel öid
ma panid. Pärast ladus igaüks veetsime. Magamise ajal oli bü-oma
saagi ritta, lugesime üle r^ke mu käevarre peale kõdita-ja
vaatasime, kes võidumees ma tulnud, sirutasin käe püsti ja
on. Poistel nokatsmütsid peas, hür kukkus potsti mu rinna pea-minu
jaoks ka üks Vanapoolne le. Ehmatus oli mõlemapoolne,
lätu |a panime siis hiired sinna- *
sisse |a mütsid uuesti pähe. Niiüd olen linnas. Lõksud said
Kiillap tädimees meüe pärast maakodusse uuesti üles seatud
; tükiviis selle tÖö eest ka mak- ja eestikeelne hoiatussilt välja
sis, ikka sent või paar hiire pandud. Süümepiina on see aga
pealt, nii olime üsna tehtud me- kaasa toonud: kui nüüd keegi
hed ja kõvad töötajad. Kui hil- majja sisse Juhtub murdma, kes
jem Saareniaalt oma kodulinna eestikeelsest sildist aru ei saa,
tagasi sõitsin, hakkasid need no see küll varbaid pidi lõksu
mahalöödud hiired mu südame- läheb.
„yab@ EesfJone" >~ vobad^^