1980-08-28-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Hatioaal Li^rary
Gen.AoquiBitions
Ottawa^Onte
56253
• «VA
KU
tratioB ninab^ -
BLMUB
IGAL TEISIPÄEyAi
JA N E U A P I E V ÄL
f A i 11 i
Nr. 65 (2700) XXIX aastakäik Naljapäeval, 28. augustil 1980 — lliHrsday, August 28, 1980 Üksiknumbri hind 45 centS
ETtrTrffi;TmJ'^U!
V.WSSÄVI —Poola kommunistlike võimude Ja ügemale'. 200.000. steeikivä töölise' esiMdajate vahel 4 -
gasid mööduEud teisipäeval läbirääkimised streigi lõpetamiseks. Läbirääkimised omkah^ väga
kompHtseerituä, kuna tööliste jubid oh valitsuse Ja kommunistliku partei ettepanekute suhtes väga
umbiiskliknd ning kardavad kommunistide trikke tööliste alt vedamiseks Ja; petmiseks. Valitsus omalt
,poolt tüli;töölistele,vastu,.sellegaj et seadis .streigipiirkondade. telefoniij^^
;taa«jaMe.'-;
Läbü^Häkiiriistel;: on .kahtiemata
kõige olulisemaks küsimuseks töölistele
iseseisvate demoSkraatUkul
alusel moodustatud ametiühingute,
rajamiiie, mida raudeesriide ta;ga
ei tunta, kuiia seal on ametiühii-gud
ainult l«)nirriuništliku partei
propagandaorgamteks ja tööliste
rõhuiateks ja pigistajateks.
.Tööliste/.esindajad', arvavad, et
läbirääkimised võivad kesta nä-daJapäevad
enne kui praktiliste
tulemusteiii ja kokkulepeteni
Streikivad töölised suhtuvad .üldiselt
vaga skeptiliselt partei peasekretäri
Edwa,rd Giereki iubadus-tesse
Poola kommunistliku süsteemi
liberäliseerimiseks ja töölistele
järelandmiste tegemiseks, ' -
• ^kuna- ka varem on antud sama^
,: laadseid lubadusi Jkuid. neid .pole
jõutakse.
Streikijate .ringkonnist mainitakse,
et süiired ümberpaigutused ja vallandamised
valitsuses 1 ja partei
juhtkonnas ei tähenda praktiliselt
. midagi, kuna need ei lahenda tööliste
probleemi.
Kommunistliku partei labane ja'
ühekülgne propaganda, mida poolakatele
ön antud 35 aasta jooksul
, on kujunenud nüüd bumerangiks,
küna poola rahvas ei usu
enam valitsuse ja partei allikatest
antud informatsiooni.
Poola uut peaministrit Jozef Fin-kovskit
peetakse" üldiselt liberaalsete
vaadetega meheks/kellelt loodetakse
tpalju praeguse tööliste
poolt põlatud ja vihatud kommunistliku
süsteemi muutmiseks.-
Pinkovski on see mees, kes kerkis
esiplaanile 10 aastat tagasi pärast
verist tööliste'ülestõusu ja hakkas
Poola tööstust moderniseerima
ja ümber organiseerima. Ta
tegi suuri välislaenusid, kuid tema
poolt algatatud ja organiseeritud
majanduselu tõusuperiood kestis
ainult lühikest aega ning ei andnud
ppola rahvale loodetud jõukust
ja majanduslikku heaolu.
Pinkovski eelkäijat Edward Ba-biuchi
peeti kõvakäeliseks kommunistiks,
kes ei sobinud praeguses
olukorras enam riiki juhtima ega
streikijatega kompromissi saavutama.
,'
•Korp. Sakala' esiEdaja H.:.Meret (vasakult, teine).asetab' pärfa.kol. Eebase |a koi Itu. Hiipalu mälestussambale.
:^r:, //'y : -^^^^-Z-^^- :..•-'
DO QQ
MQSKVA — N . liidu teadetebüroo Tass
laiaulatuslikus streigis lääneriike, kes Tassi andmetel levitavad'
Föola koMa „IalMavat propagandat" ja ässitavad töölisi rügivas-tästeks
tegudeks. Teadetebüroo kinnitab, et NATO rägid,'eriti
Ameerika i)liendri5kid Ja Lääie-Saksamaa puhuvad üles , f oola
streigiliikumise,. sekkudes sellega suverääiase sotsiaiistliku TÜgI sisemistesse
asjadesse .
PEKING — Hiina kommunistlik Möödunud nädala lõpul, 23. Ja 24; augustü toimusid Seedriorus Järjekordselt P.-Ameerika Eesti Sõ-valitsus
ja partei on sattunud vas Jaraeeste;, suvepäevad, kus tähtsamaks sündmuseks oli mälestussamba avamine Teise maaUmasõJä
tuollu USA vabariiklaste partei kangelastele koi. A. Rebasele Ja koi. Itn, H. Rüpalule, kes mõlemad oUd Rüütliristi kandjad. Ilm oli
kandidaadi Ronald Reaganiga, kes loodud suvepäevade korraldamiseks —^päikesepaiste Ja mineviku mälestused meelitasid hulgaliselt
ühes kõnes märkis et ta hakkab reede õhtuks kohale kaugemalt saabunud külalisi, keda Seedriorul tervitasid tuules lehvivad sini-tihedaid-
sidemeid: .arendama''Tai^ 'must-valge.lipid. .' :
wani saarel asuva Rah\aislikuHii- ^^aupäeva Hommikul varakult tuga kaks rahvusvärvides kangast Järgnevalt asetasid' pärjad —>
na anükommunisthku .valUsusega. oUä saabunud laskurid, et osa võt-;RMtiiristi kandjate koLA.^^R Frat.Estea nimel ksv. W.
Vabariiklaste ^partei saatis asepre- ta välja kuulutatud laskevõistlus- ja koi. H. Riipalu mälestusmärgi Pent lühkese sõnavõtuga oma akä-sidendi
kandidaadi George Bushi test j^g^l^ana j ^ ^ ^ Esma- eest.
Hnnasse Reagani seisukohti selgi- kordselt prooviti kätt ka graanihei- Vaimulik osa algas lauluga „Võ-tama
ja seletama ning tema^ väi- tes päris heade tulemustega. ta niiüd Issandat'' ja piiskop K.
kides anti ajalehtede lugejatele in- mised' on aktsepteeritud. I^trauss J ^ ^ " " f pehmendama kuid hiinla- aktuse alguseks oli kogunenud Raudsepp oma kõnes manis, et Ju-deemilisele
vennale koi. A. Rebasele.
Korp! Sakala poolt H. Meret
Kõikides Idä-Euroopa satelliitrü- de andmise enne kui tööliste nõud- ^fj^^^^^ mngtema^ valkoi-
Un. H. Riipahile, EKN Ja E .
dades in^mi^^ Aktuse Raudsepp.et^J^^ nimel tervi-formatsiooni
Poolas toimunud pu- toonitas eriti, et läänemaailma ker- võtisd Bushi väga külmalt vas- aÜa mälestussamba jalale üle 200 • mai tahab olla kõikide nende juu- tas ksi, H. Teder,
hastusoperatsioonidest vaHtsuses gekäelised laenud on aidanud kom- ^^^ndriigid on katkestanud j^^gg^^^gi^gg^ kaasa elada selle res, kes julgevad olla mehed, mitte
ja partei juhtkonnas,
nitud poole sõnagagi,
et Poola kommunlstlil^ partei lubas
töÖ|listele
moodustamise
alusel.
Jugoslaavia parteilehed pidasid
isegi vajalikuks okna kommentaarides
alla kriipsutada, et Võimu juurest
kõrvaldatud mehed olid stalinistid
ja kõvakäelise poliitilise liini
pooldajad.
Lääne-Euroopa riikide valitsused
on seni pinud Poola sündmuste
kommenteerimisel väga tagasihoidlikud
ja reserveeritud. Lääne-
Saksamaa kantsler Helmut
Schmidt mainis siiski diplomaatü-kult,
et ta on väga mures Poolas
praegu vahtseva olukorra pärast.
Lääne-Saksam aal .. opositsioonis
oleva kristlik-demokraatliku partei
esindajad mainivad, et Pool^ sünd-,
muste põhjal elavad inimvabaduse
ideed kommunistlikkudes riikides
vaatamata rõhumisele edasi.
Partei Juht Franz Josef Strauss,
kes on 5. oktoobril toimuvatel
parlamendivalimistel Helmut
Schmidti vastaskandidaadiks
lUäne-^ kantsleri kohaV
;Ie,kmmtäs omalt poolt, et Poola
sündmused näitavad kujukalt,
miDised hävitavad tulemused on
kommunistlikul süsteemil
kuid ei mai- munistlikel riiikidel tõsta oma
jalist potensiaall.
so- päeva pidulikkusele. Suvepäevad ainult sõnade vaid ka tegudega.
Strauss nõudis ühtlasi, et Lääne-
Saksamaa peab lõpetama Poola
kommunistlikule valitsusele laenu-
; VARSSAVI— Poola; valitsuse
ja streikijate esindajate vahelisel
esimesel nõupidamisel
oli pikemalt kõne aÜ streigi-õiguse
garanteerimine ipbola
töölistele. Valitsuse esindaja
peaministri asetäitja Jagiels-ki
nõustus lõpuks streigiõigu-se
andmisega, kuid sellel tin-günusel,
et enme streikima
hakkamist tulevad kõik ettenähtud
võimalused streigi
ärahoidmiseks ära kasutada.
Valitsuse järelandmist streikijatele
peetakse väga märkimisväärseks
ja oluliseks sündmuseks
kuna see on esmakordseks
juhuseks ku^ üiies
kommunistlikus riigis on töölistele
lubatud streikimise õi-
Vahepeal on streigiliikumine
veelgi laienenud ning Poola
suuruselt teises linnas Lödzis.
on avalik transport streikiva.
te tööliste tõttu seisma Jäänud.
Wrozlavis ja Szezecinis
on streikima hakanud paljude
. v^abrikute ja jõujaamade töö-
'lised,.
Hiinaga paremate suhete rajamiseks
ametlikult diplomaatüised gigag-^ ^ ^g^gjanide marsiga ksv. Piiskop pühitses mälestussamba
suhted. Taiwamga, kus praegu Kukk'e juhatusel, ksv: G. IltaFi eesti mehe julguse sambaks tule-ühendrnkide
esmdus tegutseb era- oxelihelide saatel. Osa võtsid To- vastele põlvedele mälestuseks ning
vusilise ettevõttena. Hiinlased on ^.^^^^ E.V.Ü., Michigani E. Vaba- tunnustuskiviks ja mälestusmär-vihased
ka vabariiklaste parteisse dussojalaste ühing, Läti üksused giks sellest, mida Jumal oma rah-kuuhivale
senaatorUe Barry Gold- ja-Hamiltoni E.V.Ü;. Paraadi võt^ vale on lubanud!Lõpupalves pa-waterüe,
kes iihes kõnes toonitas, gid^gg^^^^upeakonsül I. Heinsoo lus ta kuulata sammast, mida see
et Hnna vajab ühendriike rohkem ülemaailmse E^VabadusvõiÜe- jutustab eesti meeste tegudest ning
jäte Keskuse esimees ksv. A. Jurs. jääda ikka meie keskele koduvaba-
Teadustajaks oli ksv. R. Moks ja dust kaitstes. Lõpulauluks oh„õn-lipu
heiskamist ,,Eesti Lipu*/ heli- nista ja hoia",
de, saatel toimetas ksv. T. Tiilen.
kuid Ühendrügid Hünat.
Aktusekõne oli Ülemaailmse
badüsvõitluse Keski|se esimees
ksv, A. JursÜt. Kõneleja miainis, et
kõik rahvad, kes on püsinud ajaloos
ning kelle nimi kunagi ei kustu,
on alati austanud oma sõjamehi.
Ä. Jurs mainis, et Alfons Re^
bane ja Harald Riipalu olid -Teises
maailmasõjas eestlaste silmapaistvamad
kõrgemad väejuhid, kes
äga alati hmdasid oma vapraid sõdureid,
kellede suur panus võimaldas
juhtidel võita suuri lahinguid.
21.
terü
peetud Wintario lo-langesid
100.000-
iärgnevalt asetati pärg Hamüto
l ni Ja -Toronto E.V.p.'.ksv.. E
Bemberi Ja E. Ondaja poolt mä
kstussamba Jalale. t , . ..
Kuulati vaikses hardumuses ja pu-
Sõjameeste rivi lahkudes asetati hiti argselt põsele veerevat pisa-dollarilised
jeavõidiid pileteile nr. kõigi osavõtnud ^iksuste lipud küla- • sat. -.. .:
911074, ^5^00d võitsid piletid nr. Uste ette^^^^^ä ning kava jat- ';'•' v •••' • ' • / • ' : . •
104334, nr. 334637, nr. 803340 Ja nr. kus T.E.V.Ü; esimehe ksv. H. Kivi
005603. $1000 võitsid numbrid tervitussõnadegav
98144, ^100 numbrid 2888, $10 numb- Päeva pidulikumal ning austust
rid 313 Ja tasuta pWiraamatu väärival momendil aupeakonsul
01. Heinsoo eemaldas lühikese sõnavõ-
Palve lõppedes laulsid mälestus- Kõneleja tõi näiteid lahingutest,
laulu „Tuhanded Jäljetud hauad" kus miõlemad mehed ja nende sõ-rahvarõivais
Arno Tiera, Valve durid välja paistsid ning | nentis, et
Tali ja Hilda Sepp.- z-'^- ; (Järg'& 8)
kci©tys@d
TERETÜILEMAST! TORONTO EESTI SKAUBISÕPRÄBE SELTSI
Ii
' NEW YORK ÜhendriiM^ Edmund MusBe aoc^-
mis Liitunud Rahvaste Õrganisatsiooiü üldkoosolekul peetud^ k5^^
arengumaade valitsusi, Mniitades, et läänemaailma tööstusriigid ei
ole võimelised kõiM arengumaade probleeme l a h e ^ ^
peavad ka ise selleks kaasa aitama. MušMe ütles, et süü ajanain©
teiste riikide kaela ei toida ega kata arengumaade isiimesi
selleks peavad need maadka ise
JERIJUSALEMM Iisraeli pea^
m
LONDON — Läänemaailma saa- pähie, ülbe ja isemeelne poliitika
bunud informatsiooni kohaselt on ei tekita Iisraelile ja praegusele
venelased kaotanud Afganistani valitsusele vaenlasi mitte amult
©Empeerimisel toimunud võitlustes välismaailmas vaid Iisraeli elani-partlsanide
vastu 10.000 meest sur- kud on hakanud ise Begini kriti-autena
ja haavatutena. Oma kao- seerima ja leiavad, et praegune
tuste varjamiseks ei tooda haava" poliitika viib nad kogu maailmaga
tud punaarmeelasi vene haiglates- vastuollu. Üsraeli valitsusele oli
se vaid toimetatakse need ravile eriti kibedaks pilÖcsLiituimdl^^^
Ida-Euroopa satellütriikidesse. vaste Julgeolekunõukogu äsjane
Ehkki Arganistani partisahid on resolutsioon, mis mõistis Iisraeli
Iialvasti varustatud ja neü puudur Ida-Jemušalehima anastamise
vad moodsad relvad on nad visalt rašt hukka. Resolutsioon võeti
vastu pannud hambuni relvastatud vastu häältega 14:0, kuna tJhend-punaarmeelastele,
mainitakse in- rügid ei hääletanud resolutsio(»iile
formeeritud aliikatesi vastu vaid jäid erapooletuiks.
i
laupä€val> 20. 'septembril 1Š80 ToroEto Eesti
suurde saali kell 7.30
EESKAVA 1^ EINELAUD ^ BÄAETir TANTS („'
Laudade ettei
re 421-5541 PÄÄSE $6.--
Välisminister kriipsutas eriti ai-Jki
la, et arengumjaade abistamisest juhtides eriti tähelepanu sünni-'
peaksid osa võtma ka õli prodüt- kontrolli vajadusele ja rahva juur-seerivad
riigid, kes kurnavad dekäsvu piu-amisele. Maailmto^
arengumaid kõrgete õlihiodadega. nisatsiooni peasekretär dr. Wald-heim
onia kõnes leidis, vastupidiselt
Muskiele, et
tööstusriigid peaksid tegema senisest
rohkem Kolmanda Maailma
kasuks, kuna praegu lephad
/nad tegude asemel ainult sÕna-tõstis
esEe ka
Samuti., peaksid nendele
le oma abistava käe
kommunistlikud riigid^ kes
on
seni
o septembtr õn Ka-
Dcay tõttu iileriikHkpiiha,
siis llmyb eeleleval nädtflol iks number
,BVab€iEestlöšt'\ mis kannab iie^^
4. septembri kyypäeva. g,Vabä Eestlase
tt^ykiköcia, tolmetys fci talitys ©n 1.. sepi
tembril suletyd.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 28, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-08-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800828 |
Description
| Title | 1980-08-28-01 |
| OCR text | Hatioaal Li^rary Gen.AoquiBitions Ottawa^Onte 56253 • «VA KU tratioB ninab^ - BLMUB IGAL TEISIPÄEyAi JA N E U A P I E V ÄL f A i 11 i Nr. 65 (2700) XXIX aastakäik Naljapäeval, 28. augustil 1980 — lliHrsday, August 28, 1980 Üksiknumbri hind 45 centS ETtrTrffi;TmJ'^U! V.WSSÄVI —Poola kommunistlike võimude Ja ügemale'. 200.000. steeikivä töölise' esiMdajate vahel 4 - gasid mööduEud teisipäeval läbirääkimised streigi lõpetamiseks. Läbirääkimised omkah^ väga kompHtseerituä, kuna tööliste jubid oh valitsuse Ja kommunistliku partei ettepanekute suhtes väga umbiiskliknd ning kardavad kommunistide trikke tööliste alt vedamiseks Ja; petmiseks. Valitsus omalt ,poolt tüli;töölistele,vastu,.sellegaj et seadis .streigipiirkondade. telefoniij^^ ;taa«jaMe.'-; Läbü^Häkiiriistel;: on .kahtiemata kõige olulisemaks küsimuseks töölistele iseseisvate demoSkraatUkul alusel moodustatud ametiühingute, rajamiiie, mida raudeesriide ta;ga ei tunta, kuiia seal on ametiühii-gud ainult l«)nirriuništliku partei propagandaorgamteks ja tööliste rõhuiateks ja pigistajateks. .Tööliste/.esindajad', arvavad, et läbirääkimised võivad kesta nä-daJapäevad enne kui praktiliste tulemusteiii ja kokkulepeteni Streikivad töölised suhtuvad .üldiselt vaga skeptiliselt partei peasekretäri Edwa,rd Giereki iubadus-tesse Poola kommunistliku süsteemi liberäliseerimiseks ja töölistele järelandmiste tegemiseks, ' - • ^kuna- ka varem on antud sama^ ,: laadseid lubadusi Jkuid. neid .pole jõutakse. Streikijate .ringkonnist mainitakse, et süiired ümberpaigutused ja vallandamised valitsuses 1 ja partei juhtkonnas ei tähenda praktiliselt . midagi, kuna need ei lahenda tööliste probleemi. Kommunistliku partei labane ja' ühekülgne propaganda, mida poolakatele ön antud 35 aasta jooksul , on kujunenud nüüd bumerangiks, küna poola rahvas ei usu enam valitsuse ja partei allikatest antud informatsiooni. Poola uut peaministrit Jozef Fin-kovskit peetakse" üldiselt liberaalsete vaadetega meheks/kellelt loodetakse tpalju praeguse tööliste poolt põlatud ja vihatud kommunistliku süsteemi muutmiseks.- Pinkovski on see mees, kes kerkis esiplaanile 10 aastat tagasi pärast verist tööliste'ülestõusu ja hakkas Poola tööstust moderniseerima ja ümber organiseerima. Ta tegi suuri välislaenusid, kuid tema poolt algatatud ja organiseeritud majanduselu tõusuperiood kestis ainult lühikest aega ning ei andnud ppola rahvale loodetud jõukust ja majanduslikku heaolu. Pinkovski eelkäijat Edward Ba-biuchi peeti kõvakäeliseks kommunistiks, kes ei sobinud praeguses olukorras enam riiki juhtima ega streikijatega kompromissi saavutama. ,' •Korp. Sakala' esiEdaja H.:.Meret (vasakult, teine).asetab' pärfa.kol. Eebase |a koi Itu. Hiipalu mälestussambale. :^r:, //'y : -^^^^-Z-^^- :..•-' DO QQ MQSKVA — N . liidu teadetebüroo Tass laiaulatuslikus streigis lääneriike, kes Tassi andmetel levitavad' Föola koMa „IalMavat propagandat" ja ässitavad töölisi rügivas-tästeks tegudeks. Teadetebüroo kinnitab, et NATO rägid,'eriti Ameerika i)liendri5kid Ja Lääie-Saksamaa puhuvad üles , f oola streigiliikumise,. sekkudes sellega suverääiase sotsiaiistliku TÜgI sisemistesse asjadesse . PEKING — Hiina kommunistlik Möödunud nädala lõpul, 23. Ja 24; augustü toimusid Seedriorus Järjekordselt P.-Ameerika Eesti Sõ-valitsus ja partei on sattunud vas Jaraeeste;, suvepäevad, kus tähtsamaks sündmuseks oli mälestussamba avamine Teise maaUmasõJä tuollu USA vabariiklaste partei kangelastele koi. A. Rebasele Ja koi. Itn, H. Rüpalule, kes mõlemad oUd Rüütliristi kandjad. Ilm oli kandidaadi Ronald Reaganiga, kes loodud suvepäevade korraldamiseks —^päikesepaiste Ja mineviku mälestused meelitasid hulgaliselt ühes kõnes märkis et ta hakkab reede õhtuks kohale kaugemalt saabunud külalisi, keda Seedriorul tervitasid tuules lehvivad sini-tihedaid- sidemeid: .arendama''Tai^ 'must-valge.lipid. .' : wani saarel asuva Rah\aislikuHii- ^^aupäeva Hommikul varakult tuga kaks rahvusvärvides kangast Järgnevalt asetasid' pärjad —> na anükommunisthku .valUsusega. oUä saabunud laskurid, et osa võt-;RMtiiristi kandjate koLA.^^R Frat.Estea nimel ksv. W. Vabariiklaste ^partei saatis asepre- ta välja kuulutatud laskevõistlus- ja koi. H. Riipalu mälestusmärgi Pent lühkese sõnavõtuga oma akä-sidendi kandidaadi George Bushi test j^g^l^ana j ^ ^ ^ Esma- eest. Hnnasse Reagani seisukohti selgi- kordselt prooviti kätt ka graanihei- Vaimulik osa algas lauluga „Võ-tama ja seletama ning tema^ väi- tes päris heade tulemustega. ta niiüd Issandat'' ja piiskop K. kides anti ajalehtede lugejatele in- mised' on aktsepteeritud. I^trauss J ^ ^ " " f pehmendama kuid hiinla- aktuse alguseks oli kogunenud Raudsepp oma kõnes manis, et Ju-deemilisele vennale koi. A. Rebasele. Korp! Sakala poolt H. Meret Kõikides Idä-Euroopa satelliitrü- de andmise enne kui tööliste nõud- ^fj^^^^^ mngtema^ valkoi- Un. H. Riipahile, EKN Ja E . dades in^mi^^ Aktuse Raudsepp.et^J^^ nimel tervi-formatsiooni Poolas toimunud pu- toonitas eriti, et läänemaailma ker- võtisd Bushi väga külmalt vas- aÜa mälestussamba jalale üle 200 • mai tahab olla kõikide nende juu- tas ksi, H. Teder, hastusoperatsioonidest vaHtsuses gekäelised laenud on aidanud kom- ^^^ndriigid on katkestanud j^^gg^^^gi^gg^ kaasa elada selle res, kes julgevad olla mehed, mitte ja partei juhtkonnas, nitud poole sõnagagi, et Poola kommunlstlil^ partei lubas töÖ|listele moodustamise alusel. Jugoslaavia parteilehed pidasid isegi vajalikuks okna kommentaarides alla kriipsutada, et Võimu juurest kõrvaldatud mehed olid stalinistid ja kõvakäelise poliitilise liini pooldajad. Lääne-Euroopa riikide valitsused on seni pinud Poola sündmuste kommenteerimisel väga tagasihoidlikud ja reserveeritud. Lääne- Saksamaa kantsler Helmut Schmidt mainis siiski diplomaatü-kult, et ta on väga mures Poolas praegu vahtseva olukorra pärast. Lääne-Saksam aal .. opositsioonis oleva kristlik-demokraatliku partei esindajad mainivad, et Pool^ sünd-, muste põhjal elavad inimvabaduse ideed kommunistlikkudes riikides vaatamata rõhumisele edasi. Partei Juht Franz Josef Strauss, kes on 5. oktoobril toimuvatel parlamendivalimistel Helmut Schmidti vastaskandidaadiks lUäne-^ kantsleri kohaV ;Ie,kmmtäs omalt poolt, et Poola sündmused näitavad kujukalt, miDised hävitavad tulemused on kommunistlikul süsteemil kuid ei mai- munistlikel riiikidel tõsta oma jalist potensiaall. so- päeva pidulikkusele. Suvepäevad ainult sõnade vaid ka tegudega. Strauss nõudis ühtlasi, et Lääne- Saksamaa peab lõpetama Poola kommunistlikule valitsusele laenu- ; VARSSAVI— Poola; valitsuse ja streikijate esindajate vahelisel esimesel nõupidamisel oli pikemalt kõne aÜ streigi-õiguse garanteerimine ipbola töölistele. Valitsuse esindaja peaministri asetäitja Jagiels-ki nõustus lõpuks streigiõigu-se andmisega, kuid sellel tin-günusel, et enme streikima hakkamist tulevad kõik ettenähtud võimalused streigi ärahoidmiseks ära kasutada. Valitsuse järelandmist streikijatele peetakse väga märkimisväärseks ja oluliseks sündmuseks kuna see on esmakordseks juhuseks ku^ üiies kommunistlikus riigis on töölistele lubatud streikimise õi- Vahepeal on streigiliikumine veelgi laienenud ning Poola suuruselt teises linnas Lödzis. on avalik transport streikiva. te tööliste tõttu seisma Jäänud. Wrozlavis ja Szezecinis on streikima hakanud paljude . v^abrikute ja jõujaamade töö- 'lised,. Hiinaga paremate suhete rajamiseks ametlikult diplomaatüised gigag-^ ^ ^g^gjanide marsiga ksv. Piiskop pühitses mälestussamba suhted. Taiwamga, kus praegu Kukk'e juhatusel, ksv: G. IltaFi eesti mehe julguse sambaks tule-ühendrnkide esmdus tegutseb era- oxelihelide saatel. Osa võtsid To- vastele põlvedele mälestuseks ning vusilise ettevõttena. Hiinlased on ^.^^^^ E.V.Ü., Michigani E. Vaba- tunnustuskiviks ja mälestusmär-vihased ka vabariiklaste parteisse dussojalaste ühing, Läti üksused giks sellest, mida Jumal oma rah-kuuhivale senaatorUe Barry Gold- ja-Hamiltoni E.V.Ü;. Paraadi võt^ vale on lubanud!Lõpupalves pa-waterüe, kes iihes kõnes toonitas, gid^gg^^^^upeakonsül I. Heinsoo lus ta kuulata sammast, mida see et Hnna vajab ühendriike rohkem ülemaailmse E^VabadusvõiÜe- jutustab eesti meeste tegudest ning jäte Keskuse esimees ksv. A. Jurs. jääda ikka meie keskele koduvaba- Teadustajaks oli ksv. R. Moks ja dust kaitstes. Lõpulauluks oh„õn-lipu heiskamist ,,Eesti Lipu*/ heli- nista ja hoia", de, saatel toimetas ksv. T. Tiilen. kuid Ühendrügid Hünat. Aktusekõne oli Ülemaailmse badüsvõitluse Keski|se esimees ksv, A. JursÜt. Kõneleja miainis, et kõik rahvad, kes on püsinud ajaloos ning kelle nimi kunagi ei kustu, on alati austanud oma sõjamehi. Ä. Jurs mainis, et Alfons Re^ bane ja Harald Riipalu olid -Teises maailmasõjas eestlaste silmapaistvamad kõrgemad väejuhid, kes äga alati hmdasid oma vapraid sõdureid, kellede suur panus võimaldas juhtidel võita suuri lahinguid. 21. terü peetud Wintario lo-langesid 100.000- iärgnevalt asetati pärg Hamüto l ni Ja -Toronto E.V.p.'.ksv.. E Bemberi Ja E. Ondaja poolt mä kstussamba Jalale. t , . .. Kuulati vaikses hardumuses ja pu- Sõjameeste rivi lahkudes asetati hiti argselt põsele veerevat pisa-dollarilised jeavõidiid pileteile nr. kõigi osavõtnud ^iksuste lipud küla- • sat. -.. .: 911074, ^5^00d võitsid piletid nr. Uste ette^^^^^ä ning kava jat- ';'•' v •••' • ' • / • ' : . • 104334, nr. 334637, nr. 803340 Ja nr. kus T.E.V.Ü; esimehe ksv. H. Kivi 005603. $1000 võitsid numbrid tervitussõnadegav 98144, ^100 numbrid 2888, $10 numb- Päeva pidulikumal ning austust rid 313 Ja tasuta pWiraamatu väärival momendil aupeakonsul 01. Heinsoo eemaldas lühikese sõnavõ- Palve lõppedes laulsid mälestus- Kõneleja tõi näiteid lahingutest, laulu „Tuhanded Jäljetud hauad" kus miõlemad mehed ja nende sõ-rahvarõivais Arno Tiera, Valve durid välja paistsid ning | nentis, et Tali ja Hilda Sepp.- z-'^- ; (Järg'& 8) kci©tys@d TERETÜILEMAST! TORONTO EESTI SKAUBISÕPRÄBE SELTSI Ii ' NEW YORK ÜhendriiM^ Edmund MusBe aoc^- mis Liitunud Rahvaste Õrganisatsiooiü üldkoosolekul peetud^ k5^^ arengumaade valitsusi, Mniitades, et läänemaailma tööstusriigid ei ole võimelised kõiM arengumaade probleeme l a h e ^ ^ peavad ka ise selleks kaasa aitama. MušMe ütles, et süü ajanain© teiste riikide kaela ei toida ega kata arengumaade isiimesi selleks peavad need maadka ise JERIJUSALEMM Iisraeli pea^ m LONDON — Läänemaailma saa- pähie, ülbe ja isemeelne poliitika bunud informatsiooni kohaselt on ei tekita Iisraelile ja praegusele venelased kaotanud Afganistani valitsusele vaenlasi mitte amult ©Empeerimisel toimunud võitlustes välismaailmas vaid Iisraeli elani-partlsanide vastu 10.000 meest sur- kud on hakanud ise Begini kriti-autena ja haavatutena. Oma kao- seerima ja leiavad, et praegune tuste varjamiseks ei tooda haava" poliitika viib nad kogu maailmaga tud punaarmeelasi vene haiglates- vastuollu. Üsraeli valitsusele oli se vaid toimetatakse need ravile eriti kibedaks pilÖcsLiituimdl^^^ Ida-Euroopa satellütriikidesse. vaste Julgeolekunõukogu äsjane Ehkki Arganistani partisahid on resolutsioon, mis mõistis Iisraeli Iialvasti varustatud ja neü puudur Ida-Jemušalehima anastamise vad moodsad relvad on nad visalt rašt hukka. Resolutsioon võeti vastu pannud hambuni relvastatud vastu häältega 14:0, kuna tJhend-punaarmeelastele, mainitakse in- rügid ei hääletanud resolutsio(»iile formeeritud aliikatesi vastu vaid jäid erapooletuiks. i laupä€val> 20. 'septembril 1Š80 ToroEto Eesti suurde saali kell 7.30 EESKAVA 1^ EINELAUD ^ BÄAETir TANTS („' Laudade ettei re 421-5541 PÄÄSE $6.-- Välisminister kriipsutas eriti ai-Jki la, et arengumjaade abistamisest juhtides eriti tähelepanu sünni-' peaksid osa võtma ka õli prodüt- kontrolli vajadusele ja rahva juur-seerivad riigid, kes kurnavad dekäsvu piu-amisele. Maailmto^ arengumaid kõrgete õlihiodadega. nisatsiooni peasekretär dr. Wald-heim onia kõnes leidis, vastupidiselt Muskiele, et tööstusriigid peaksid tegema senisest rohkem Kolmanda Maailma kasuks, kuna praegu lephad /nad tegude asemel ainult sÕna-tõstis esEe ka Samuti., peaksid nendele le oma abistava käe kommunistlikud riigid^ kes on seni o septembtr õn Ka- Dcay tõttu iileriikHkpiiha, siis llmyb eeleleval nädtflol iks number ,BVab€iEestlöšt'\ mis kannab iie^^ 4. septembri kyypäeva. g,Vabä Eestlase tt^ykiköcia, tolmetys fci talitys ©n 1.. sepi tembril suletyd. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-08-28-01
