Vaba eestlane , February 9, 1984

              VABA EESTLANE adjapäsval, 9. ^^^^^ 1984 — Thursday, Febmary 9,1984
Nr. 11
ama ma
V A B A D E EESTLASTE H M L E B A N M ,
¥ABA£ESTLÄNE
VÄJAANBJA; O/Ü .Vaba EesÜane, 1955 Leslie
Ont. MSB 2M3
TOIMETUSE K O L L E E G I U M : Karl Arro, Hemol5e,
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused
el^ditsiooE) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $5.1.—, fjoolaastas
|a veerandaastas $15.—
T E L U M I S K I N N A D väljaspool Kanadat: aastas
aastas $35.—ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 a — tJksiknumbri Sniiad
K U U L U T U S T E fflNNAD üks toll üliel veerul:
lojulutuste küljel $4.75, tekstis $5.-—, esiJeüljel
F R i E iSTONIÄ
Fublished by Free Estonian Pubüsher Ltd.
1955 LesüeSt. Don Mills, Ont. M3B 2M3
T. % Meeskood topeltkvartett esinemas T. Võitlejate ^ ^ S u n g K ; ^^
Paars, Alvar Rõika, Meinhard Põldnia, Eduard Tobreiuts
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii|iiiiiiiiiiiiiiiiiiii!iissisiiiiiiiie^
liit läheb v ^
tele ^valimistele" — omamoodi
demokraatliku süsteemi vägistami­se
tsirkusele* Neid välimus nimeta­takse
ametlilotlt Nõukogude Sot­sialistlike
Vabariikide Lüdu Ülem-nõukogu
Valimisteks ning iselte
partei propaganda suursündmuse
tähtpäevaks on määratud 4. märts.
Okupeeritud Eestis käib praegta
suur partei poolt organiseeritud ja
juhitud kampaania Ülemnõukogu
saadikidsandidaatide iiles^adml-seks.
See toimub tavaliselt kindla
mustri järele: pariei kohalikud or­ganid
ajavad mõnes käitises või
ettevõttes rahva kokku, kus mõni
kohalik tegelane esitab kõrgemalt
poolt antud käsu kohalselt partes
meele ja korralduste kohaselt väl­javalitud
kandidaadi. Seda kandi»
daati toetavad oma kiidukõnedega
kolm või neli partei kä«ilast
, , „ „ . Koosolekud teevad seejärele „ühel
apeoL Püdü vassakutt Heiki jjäälel" ^^^^ kogu seda jant-
, Edgar Tiüeu, Richard Vesi, Juhan protseduuri nimetatakse
Foto: Vaba Eestlane ^^^5^^^ l^ndidaaüde üleslseadmi-;
; ' • ' ^ ' • . — — — . seks." ;i
Eestis ilmuvad ajalehed kubise­vad
praegu ülemnõukogu saadi­kukandidaatide
ülesseadmi!$e kirjel­dustest.
Anname ,,Rahva Hääle'V
järele ühe sellise koosoleku Hir-,
jelduse Tallinnast. See reportaazh
onjäUegimuutum.dpopu-kaerakoM^^^^^^^
kõneaineks nii a j a l d ^ ^ nfniSSoÄ
oma kauaõbdaüid otsuse: täkan^^^
dideeribvabarilMaste partel ^^^k "^^^'^'^-P^'^^^^
MdaadSna käesoleva aa^^ Koi- dangut paev-paeva^kõrval, ei nae^ ^^^^^^
vembriltoimuvatervalimistelt^^^ et Imemas Uilevikus suuremaid " ^ ' ^ ^ T l ^ ^ ^
kordselt Ühendriikide^^F^^^ voiksoUa selles osas^ H^S.
kohale. Ronald Reagani jaatavat kastide güe Lääne turgudel, et oma rah- l ^ e . i^remad^^^^^^^ mmmd^hva _ ^
<i>tsust kandideerimiseks oodati ju- ma. Paljudd^^ dollarites. Kanada dollarites õleks vušvahelisi võlakohustusi kergena olid sus, km kulla hmd oh 35 d o l - _ . , ™ « ^ T ^ S ^ ^ fTr
ammu, kuid nüüd on ta Iq^^^^^ dada uue krediidi taotiemisel. larit unts. ^^^^ / FSLimik.*'Hu^r
avaliku deklaratsiooniga oma kan- praeguste k a M ^ Miks on kulla hind langenud'? Kuni Teise maaihnasojani Nõu- n»n»eiise meKffoienniKa 1001-
didatuuri üles seadnud. se^ kogude Lüdu ja teiste rahvaste ™
Oma lühikelses teadaandes, mis Kardetakse, et see suur p u ^ , toodang Lõuna-Ameerikas ei olnud
Need on kaks peamist küsunust,
millele tänapäeva investeerijad kui 11a «Jc*.v,v,u.^öv.^^^^^ ^ w
ka tavaUsed inimesed piiüavadlei-ti^^.^t^^^^^^ M l a hind 1970-ndate de Liit suurendanud oma toodan- *nn*«w^ «...rf
kord vümase kolme aasta jooksul Kuid kõige t e m v a m a k ^ / aastate jooksul. Põhjuseks mleb gutkiiretempoli^^^^ ^ii^^ g^lj^ 2,2 "^"'"."r^l'^ "V^^^
tunduvalt p a r a n e n u d r i i k on ta- osalfe^ algust sellega, kui küsi- esi infla^ miljonilt untsüt 13,2 m i ^ o n i l e ^ s ^^
gasi saanud ^ m ä m a j a n d ^ ^ siooni; mis õgitud Ühendriikide untsile 1978. aastaks 01^^^ tS^^„ «!^Li.«!^r
stabülsttse J a eneseusalduse ning neid rin^ondi, kes on ehitanud rast on inimkond seda ihaldanud sõialistest operatsioonidest Vietna- guriks on siinjuures; et d i k t ^ u r - ^ " " " ^ ^ ^
taastanud oma rahvusvaheJi^^ tunneme ajahigu? Vas- M s Samaaegselt d i ka jahenemas maade kulla turustamise iseloom a f a t u K s . ^ u u u i a M . 1. Jiaimiiu
prestiizhi, kuidsee töö ei d e lõpe- dam F*tikale:^^^^fl^^^^ p6iipine ja majanduslik koostöö on aga juhnslikkü laadi. See ole- imelise ülektrotehmkn Tootmis-tatud:
teha oni veel palju ja teette^^ Liidu va- neb peamiselt nende kaubälepin- |«>ondise operaator T. Kopanitska-ülesande
sooritamises t a ^ ^ ta Liiduga. vKairdetal^ Reagani mis^^i^^ ^"^^^i^ gute' sõlmimisest ja: ^na^iknaturul Seda ettepanekut toetasid ope-anda
oma panuse. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^V^^^^ menudele. I^a on pehme |a päjn- 1973. ja 1974 aastal oli tingitud yalitsevast^.M raator I. Roosioks, brigadir B.
Presidendi konspektüvne selgi^ M. Liitii tegema suuremaid^ väljatöötatav.- Seda investeerijatest, kes olid otsusta- selle hinna stabiilsusest antud mö- Momov, operaator V. Postnikova,
tus tema vaHmisprograinmi kohtö^ oma tuumarelvastuse täienda- on võrdlemisi |^ä-nud oma varandust säiUtada kui- mendil. ' tehnoloogiamsener G. Lõssõi, ja
on kõigile sejge ja arusaadav — n i ^ lõpuks viia tuu-niiseit^^^^^k^^^ teiste elementidega las.; Tundus otse uskumatuna, et Negatiivselt on rahvusvahelist ^^^^^'^ A . Kesküla."
toetuse j a kiuÄa seljataguse. Kuid läähiBEiiaaümas suiuimaid pmgutusi roosteta ega tuhmu ja on kergesti puks. 1983. aastal jäi kuld pidama uid, nagu seda on Rahvusvaheiine '^^^^^^^^^ sellisesse kõrgesse köt-samal
ajal on see p a M ^ juures, mida kolm aas- j^^ha Fond (International Mõneta pääsemJseks, mis nõukogude
fiüdde tsentrumist vasakul seisvad keegi ei kuulutanud ise- ry Fund) ja Maailma Pank (World P^^^eaduse järele on' kõi^em rii-ringkonnad
kihama ning tekitanud Bank). Ametlikult lõppes kuUa- g»^^™"»'??»- Sehe kohta loeme
prelädendile tngeya oftositsioonl^^k misi? Põhjendada võiks seda allr Osaliselt paneb satnasde kulla standard 17, märtsi 1968 millega "'^^'^^a Häälest":
rahvusvahelisel, fo^ aluse tasakaalu pandi loomulik alus kulla'eravii^- Kopanitskaja on lühikese
raudeesi^detagustes riikides, te liseks omandamiseks eraisikute .Jooksul omandanud kõrge
Reagani kindUakaelmevälispoliiti-^^a^ demokraatlikele hiüd on alati tõusnud yabä^^ aastate poolt Ameerikas. Kui alguses ''^^^''^^^^ooniga spetsialisti —
ka oh võtnud tuule N . Lüdu maa- ringj^^^fla^eie tõhusat; ä^^^ müüdi suure õhinaga kulda r^nde ®P®^^*ori "-töövõtted. Rakenda-ilmavallutamise
plaanide pm-jedest. jjigjjy^g pa^^j^ võitleini- puhkemist või inflatsiooni. Möö- on tinginud peamiselt üleüldine asutuste poolt kõigile, kes olid eesrmdlikke töömeetodeid ja
Kohtt aastat Re^ kulla langus. K u i 1978. nõus maksma vabaturu hinda siis ^^^^^^'^ ratsionaalselt iga töömi-
A^iüKoA «^A^iilcta «.coiJcjnlHc. G«imrorfS/i>Tr> kiiv koos mfl- 1» 1979. aastatc tondanmiaa hrn- K M i o r ^ « « « J : . '
vastastele, et preismenm ISIKUS ei p^jj^araaguäst saadud relvadega ja
tegemist „Aineerika lääne göjajnaterjaliga. Omaette proWe-oy'ga*'
ega Hollywoodi ,,teise j^a^^^
Massi laiuhivate fihhide näitlejaga*;, jj^^ kompüfeeeritud
vMd andeka poMtiku ja rii^raehe- p
ga; kellel on oma kmdlad põhilised |^ käsul maandute 1800
tõekspidamised ning ke>s on vai- ühendriikide mereväe sõdurit, et
mis nende eest visalt ja järeljät-ahistada^^^^k^^
matult võiflema. Tema koUserva- kuaiuvat Lübaaoni valitsust olu-tüvse
põhitooniga majanduspoKiti- stabiliseerhnisel. Ühendriiki-kat
oh teravalt loritiseeritud, kuid sõdurite oliiikord Beirutis on
ometi on see andnud sUmatorka- i^jggQigjjjj seisukohalt lähtude *"wv>.x^ K.WV*«V, — v.xx.„xx^ o v ^ . « „ ^ ^ ^ w . „ , ™ « „ ™ « Great Artist OnM M O ^ IH ^""^ xvuifümisnaja oisusian „unei
vaMuositiivteeid tulemust, t e m a ^ y ^ ohtlik ning KongressÜt^^o^^ 6. dets. kohal, mü oa s^j.^» AmeerB^. häälel" esitada NSV Lüdu Ülem-kokkiÄoiüpomtikat
laiaüvalgunud pg^^^ aktsiooni CitizensMp and Culture väljaan Soome vabaduspäev. Jä- , ^ .^^^^s^ nõukogu Rahvust
sotsiaalabi piiranuseksoEkibedalt^^^^^^^^ ,,Ontariö People: The Multic«^^^ J^^vamaks tegu- dikukandidaadiks.
arvustatud^ kitid lõpuks hakkavad : r a i Heritage Appoi^
kulda vabaturul. , . ..
Mitte vähem tähtsad on Amee ? ^«"^ |«*^aega. Ta vahnistab
rika Riigikassa T Y ^ r ^ ^^eskujuOku ^ ^ ^ ^ ^^
sioonid kullaga SarnSasT^^^^^ '^"«""^
kokku müiŽSVmTaastTn ^ ^ ^ ^ tsehhi soteia-müjonit
unt^i k S o ^ l g ^ ^ ^ ^ ^ ^
radest rahvale. Olukord o l i ^ ^ ^ S ' ^ « « ^ ^ tehase parmia
, . o c f „ « ; ^ ; « . vastupidine i1n9o8/v0 . aa.s .ta .l, •m Vil;l,a l. *^vöaa- nZooCrto^oh^se^ n^im"et uTs, ta« t^e^eZb sTuu"r't
baks anti ainult 2.6 miljonit u n t s i^u^^^^
M d a ja sedagi p e a m S S ^1^^ "'"'T \
olUKord iseinitis ^^^.^^^^^y^^^^ ^^^^y^^^y^y-y^x^^ müntide turu«5tamkpV« « a m , c ^ ^ o koosolek lõppes sellega, et l a t -
otsustati ühel
, T - „ 1..^ i..i.«v « » nn häälel" esitada NSV Liidu Ülem­nõukogu
Rahvuste NÕiikogu saa-
Detsembris ilmus The MulticultuV ruari OB
simeeriklased aru saama, et riiidiku 7Ž-aastane R o n Ä Reagmi läheb 1934". Toimetajaks on dr. Lillian sed.
arii andmisega^ o^^^^
riks tuleb kahtlematult lugeda
araaabia riikide üldise jõukuse
tõusmist ja nende riigikassade in-nüride
mindud nih£ meeleolus ja parimate ^ Aastaid on eesti esindajaid <to^ tegevust kullaturül. 01- ^ ^ d Ü^emn^ukogutese määratud vSiSK Ontario mitoekuttuuriorganisat-^ gugi, et nõutava kulla hulk on treialite, l ü p s j a t e — - d^ÄÄf 1—^ nS^öS '"'"'t^af r « väike, aga selle eest kõrval lasevad emUd
unist^atele teravas okkaks si^^ eemale g»sse ,,valida",ka 1.
oma
listajatele teravaks okkak^
mas, siis ometi on see tõstnud to
S S gaBile yajalikku värvi ja välUpi-
W n Ä a ^ i g e v a m a ja v8ta,sa- Teist maailmasSda <«• arusaavair ^ ^ " ^ i ^ , Tänaval- üheks populaarse, "ist seljatagust. Kõigi teiste tipp-nia
riigiga. I ja soojalt suIituiiBd l)alti ralivastev^^^j^ j ^-jjjg^^^^^^ The MMcultural History Swiet "^KS kuUa omandamise viisiks on meeste Itorval on Ülemnõnicogu
KBiTlwi^r^^B^^^^ rf-Ontario kogub fotosid, mis kir. «jalestusraiiade j a ametlikkude r i i - bmdidaatide Imlgas ka N . Uidn
Mitfllstesse
vaatamata
illllHIIIIIIIIIIIIIillli
ei mmetate milHne grupp^s^^^^^ . .
; Tegur, mis tuh ihnsiks möödu- Andropovl kmididatuuri üles-
Kalendaarmmis on ka iga päeva nud aastakümnete jooksul oH see, seadmisel Karjalas ütles üks ko-
W a l margitud, Imi see
mõnele etmhselegrupüerahvusli- * Londom Eesti Seltsi Naiskoo- j^uj^^^ ^^^5^^.^^ , _ Is^^ A ^ i\ •
• sÄTSaÄ-Ä i i s Ä ^ Süf--=iHs 2?sSSsJ^
du iseseisvuse: 1^^^^^ 40. aastapäeva tähistati 26. nov. \ juhus ta vabariigi komso-
,:/araaMaste ühtsuse;^^ Välis^Eesti:päeval . Ja^ : :(Järg lk. 3)'
i
NXDAil
I L ja 12. veebr,
dr. T. SauksJ
18. ja 19. veebr,
dr. a Tari,
Järelkdsvi
Ciiakirj^ndi
Meie rahvusgj
järelkasvu küsii
maks. Paistab, et
ressursse ei ol(
kbdlalt suunatuc
misele. Nü on d
pendiume jagatu(]
koondamata jõu{
Olukorda arutl
õpilaste Toetusfc
tanud teha katsd
kujilutab välja
eesti ajakirjani
pcndiumi ühel
Stipendiumi sjj
on järgnevad:
peab asuma kas|
lähedal, et saab
seal ühe päeva
tööst osa võtta;
keele oskus ja
da; 3) kümnekoi
mine ja avaldar
janduses (teema
omal valikul) p£
on US$1000.—.
Stipendiaadi
enda peale võtni
metaja prof. Veli
kes on teatavasj
perioodika bibli|
kaasautoreid. Prj
mab tutvumist
ga üldiselt, art
osavõtmist toimi
tööst. Tööaeg ja|
sustatakse kokkul
ga, arvesse võttes
maiusi. Lähemail
T. F. esimees H.|
738-6323. SoO>
aadressil Eesti
fond USA-s, P.(
York NY 1018^
lisada eestikeelnel
tab hariduse kq
eesti orgamsatsi(
. E e s t i üUõpill
USA-s kavatseb
tilise sihiasetusej
da, mis võiksic
meie elulistele tc
tusfond palub
üksikisikuid sed|
ning saata temi
tepanekuid
asjus, mis võiks
le tööle järelb
Sõjosaloi
maanteel
KOBLBNZ
valitsus kinnit
teadet, et ulat]
nimekirjad sõjj
dest on leitu^
Sõjaväe relvac
roos öeldi, et
mumapanev, a|
mekirjal21,4
tuses tehtud
pole julgeoleki
Kommenti
. m
moliorganfsatsK
saniliikumise i"
loodeosas, S<
ametikohal is
perioodU Umuf
hisust nhig sui
ja salakavala >|
jala töötajad,
de inimesed,
väljapaistvat I<
tl ning kui ta{
damUkku inimc
Sellest kiidj
praegusele dlkj
dada, et Juri
nud oma šuui
nult „lenlnllkl
„südamliku in)
naste partisanil
jalaste ja soorf
vasti olid ta t(
kus" neil päevil
vad, et talle u^
dusvõitlejate xi
Umumise allar
jem K G B ülei