1977-08-23-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
%5 mAmi te^ijpäewal, 23. augustil, — Tuesday, Auguat 23, m Nr. mta ... Soomes, Kangasalas toimus kaks suunistusmaavoistlust (orienteeru-misHiaavöistlustly esimene Soome ja TshehhoslovaMda vahel, teine Soome B-meeskonna ja Tallinna Kalevi ^ahel. Soome A-meeskond võitis nii ülekaalukalt tshehhe, et parim Tshehhi suunistaja oli seitsmes. B-ineeskonna aga võitis Eesti Kalevi meeskond. yõistlusmaastik oli valitud või- I malikult tasapinnaline, kuna võõrail oleks liiga raske olnud orienteeruda Soome kaljuses maastikus. Sellest hoolimata oli võõrastel raske Soome maastikuga harjuda ning nad ei suutnud täit jõudu ja hoogu oma võistluspingesse panna. Meeste distants oli 9,4 km ja 13 kontrodlpunkti, naistel 6,4 km ja kontrollpunkti. , Soomlaste ja tshehhide meeskon-dad: e vahelisel võistlusel võitis Soome meeskond koguajagä 5.08!44, tshehhide! 5.49,29; naiskonnad Soome 3.34.48, tshehhid 3.42.52. Eesti ja Soome B meeskondade vahel võitsid soome mehed 2.19.54, teiseks jäid Kalevi mehed 2.35.40. E^ti naised aga saavutasid 57.56, soomlased 1.14.46. Kogutulemuseks andis see eestlastele' 3.33.36 ja spmlastele 3.34.40. Eestlastest olid parimad meeste osas Kalle Luuk kolmas, aeg 1.15.52, viies Ai'vo Kivikas 1.19.48 ja kuues Uku Annus 1.23.11. Naistest oli esimene Sili Käärt. 57.56, neljas Tiina-Mai Pärnik 1.28.06. uued maailmarekordid samal alal mistõttu ujuja, kuigi ita püstitas uue maailmarekordi, jäi teisele kohale. 19-aastane araham Smith Edmontonist parandas meeste 200 m kombineeritud ujumise maail-. marekordi 77-sajandiku võrra andes uueks maailmarekordiks 2.05,31. Teisele kohale tuli Bill Sawchuk, kelle tagajärg oli 2.05,41, mis on ka parm ameeriklase Bruce Furnssi nimel olnud rekordist 2.06,08., See on esimene Kanada ujumisrekord meesujujatel, mis tehtud pärast 1960-ndate aastate lõppu, kui Ralph Hutton omas maailmarekordi. Sawchuk ujus 20, minutit hiljem uue Kanada rdsordi 200 m vabar ujumises ajaga 1.5^,66. Smithi aasta võrra nooreni õde Becky võitis naiste 200 m seljali ujumises Kanada rekordi ajaga 2.18,51. ; .27. ja 28. augustil toimub Kalevi Teimisklubi. korraldusel Balti ten-nisetumiir York . ülikooli väljakutel. l.'ähema üifoiTnatsiooni saamiseks helistada Jaan Lentsile, tel. 497-4291. ; • Göteborgis peetud Euroopa kergejõustiku karikavõistluste poolfinaalis heitiy ungarlane M. Nemeth oda 88.20 ja.shveitslane R. Bern-hard hüppas kaugust 8.18. Naiste pooKlnaalis tshehli H. Fibingerova tõulcas kuuli 20.63, ta kaasmaalan- •na! J . , Nigrinova hüppas, kaugust 6.68, itaallanna S. Simeon ja tshehih M. Karbanova ületasid kõrgushüppes mõlemad 1.92. Montrealis peetud ujumisvõistlusel saavutasid k a l ^ kanada ujujat Tallinnas peetud , ,kalevi'' ker-gejõustikuvõistlusel, millest võtsid osa ka Ungari ja Soome sportlased, saavutati' mitmeid märki-misväärseidf tulemusi. Kaugushüppes' saavutas esikoha Tõnu Lepik 7.47, kettaheites Veljo Kuusemäe tegi hooajatippmargi 62.00, 800 m jooksis Andres Vakra 1.52,8 ja Helgi Parts tõukas kuuli 16.56. Prantsusmaal toimunud juniori-de Euroopa meistrivõistlustel võrkpallis tuli meistriks N. Liidu meeskond, kus mängis ka eestlane Jüri Rohilaid. Finaalis alistati Tshehhoslovaikkia 3:0. Rahvusvahelisel regati! Kopen-haagenis sai tartlanna Mari Palm kaks esikohta — kahesel paarisae-rulisel paadil koos Leningradi sportlasega ja "neljasel paarisaeru-lisel N. Liidu naiskonnas. • •• * • N. Liidu noorte meistrivõistlusel aerutamises tuli esikohale Pärnu noormees Jüri Poljäns lOOÖ m distantsil. Eestis peetud mitmesugustel spordivõistlustel hüppas Heli Mägi kaugust .6.09, Tiit Pahapill kõrgust 2.15, Rein Tõru jooksis 400 m- tõk^ keid 52,4, Heino Sild tõukas kuuli 19.45 ja Aleksander Tammert 18.48. Tallinna meistriks naiste üksikmängus tennises tuli juba 9. korda Tüu Parmas. Meeste paarismängus võitsid A. Milk — ti. yatsk. r i4Ä \ 0 i l n DD n Oid Age Seciuity (Vanadušepensioni) programm, mis äsja muudeti Kanada Parlamendis, on kujundatud tuleviku suunas. Kui Sa saad nüüd Oid Age Secürity (vanaduse) .pensioni... SIIS MmAGI EI MUUTU. Sinu Iiüvitused lähevad edasi täpselt naga senim Samuti, kai sa oleS siin nüM ja üle 25, MIDAGI POLE VAJA MUUTA... kui sa soovid seda tehaio Kui sa oled üle 25, asM siin või oled asimui siin möödunud ajal (pärast 18-aastaseks saamist), või sul oli immigrandi viisa kiai mundatused said seaduseks, sul on valida — 65-aastasena — kas esitai sooviavaMuse penslci>^i saamiseks vana seaduse järgi või valid uue. See on täiesti sinu otsustada. Uue seaduse kohaselt... üngimmsedl muntuvad paremuse poole. Igaüht koheldakse võrdselt. Kui sa oled alla 25-aastane ja ©Olid sünc^imd ja asusid siin ® olid sündinud siin ja lahkusid © olid sündinud siin, lahkusid ja tulid tagasi ® tulid siia immigrandina, süs põhilise vanaduspensioni summa, mida sa hakkad saama 65-aastaselt, oleneb aastate arvust, mida oled olnud Kanadas pärast 18-aastaseks saamist. Et kvalifitseeruda pensioni saamiseks pead sa olema elanud Kanadas minünaalselt 10 aastat, pärast 18-}aaštaseks saamist. 40 aastat Kanadas elamist ü|e 18 aasta annab sulle täispensiöni. 20 aastat poole pensioni ja 10 aastat veerand Jjensioni. Kui lähed pensionile välismaal sulle siiski makstakse Kanada pensioni arvestades, kui oled elanud Kanadas vähemalt 20 aastat. Veelgi enam, Kanada on nüüd võimeline astuma ühendusse välismaadega, et võimaldada inmiigrantidel, kes on maksnud pensiosai-plaanidesse nende omal maal, tuua kaasa nende pensioni hüvised. Loomulikult, see on maksev ainult nende maade osas, kes on valmis allakir jutama sellekohasele vastastikusele kokkuleppele Kanadaga. Olenedes nendest läbirääkimistest kuni 500.000 Kanada elanikku võiksid saada juurdemakse sotsiaalsele kindlustusele ülemeremaadest saadavate summade arvel. Sellised on Uue Vanadušepensioni seadused. Sa võid oma vanemate, sugulaste ja sõprade tähelepanu sellele juhtida, et nad annaksid sisse sooviavaldused pensionide saamiseks enne kui on liiga hilja. Kui sul on küsimusi või sooviksid täiendavat informatsiooni palun võta kontakt lähema , pid Age Security/Canada Pension Plan Of fice^iga. Meie tahame lahkelt Vastata su küsimustele Ja anda iga võimalikku abi. •Health WarcLäloncc, • • A^ünlster- .|See on peenike küll", pressisin mina, „aga mul on tarvis teada, kes need „meie" on, millist par-teifraktsiooni te esindate, et me teaks, kellega meü rahu on tehtud ja kellega me sõjajalal oleme. Parem hakka rääkima — või tulevad pöidlakrUvid!" „Raske uskuda, et selliseid asju välismaal kaasas kannate", naeratas Camarada Ghong. „Me improviseerime", irvitasin mina c«makordS'. „Küv — too mulle üks traadist rüdepuu." Kiiv ei tahtnud, ta ajas vastu. Selle ülekuulamise juures oli ta , ,gpod gUy'', hea mees, kuna mina elik „lieavy", paha sell. „0h, Harv", pomises Kiiv-poiss, ühelt jalalt teisde tammudes, ,,oien kindeil, et saame ilma selleta — mulle pole kunagi piinamine küll:" ole siin juttu, pressisin mi-meeldinud, tead ju Meeldimisest ei ainuit tarvidusest" nä, „tead küll, „historical neces-sity", ajalooline tarvidus, mida kommunistid _ alati _ lööklausena tarvitavad. Demonstratsioon, pa-iiijn!" . Küv tõigi siis õhukeses sinisest raudtraadiät riidepuu — sellise, milledel Kanadamaal särke pesumajast koju saadetakse. Tegin sellest kaks silmust ja asetasin need Kiivüe pöialde ümber. Siis võtsin laualt lusika ja tihendasin silmuseid, nii et lusikavars traati enda ümber keerutas ja silmused kergelt lihasse lõilsasid. Kiiv ajas teeseldud valus silmad punni. „Üih-aih!" hüüatas ta, „äitab juba, aitab. Ma ei kannata välja!" Lasksin sumused lõdvemaks ja übistasm need Küvi pöialde ümbert. Siis pqördusm oma külalise poole. „Kuidas jääb, seltsüneeš kapten? Kas proovime?" Chong sügas mõtlikult lõuga. Siis võttis ta klaasist punnusuutäie ja liigutas seda keelega ringi. „Ma ei suuda ikka veel otsustada", lausus ta süs, „kas teü on asjaga tõsi taga või teete te muga ainult halba nalja." Küv võttis nüüd jutuotsa enda feättfe. „Harv sün — temal on tõsi taga, aga minule on see nagu halb unenägu. Miks te arvate, Mr. Chong, et mina olen eks-politseinik, kuna tema on seersant? Vaga lihtne, mu nä:i^vid ei pidanud vastu, ma ütlesin kohe üles — hakkasin privaat-detektiiviks. Aga tema siin, seersant Kork, on meie politsei eriosakonna mees,. selliseid asju teevad nad seal igapäev — teate küll, kuidas eriosakonnad on, teil on seal arvatavasti samasugused jõhkrad sellid teenistuses! Palun, Mr. Chong, kui te endast ei hooli, siis mõelge minule — mu närvid ei pea piinamist vastu, ma pean välja jooksma ja võibolla teie sõprade käest kuuli keresse saama — on meü sellist ulgumist ja hammaste kiristamist tarvis? Uskuge mind, Mr. Chong, ta on selleks võimeline!" ,,Ei usu", raius Chong, „dekä-dentsetel kapitalistidel pole selleks küllalt närvi!" Ihnselt püüdis poiss endale auku pähe rääkida, et pole tarvis tunnistada, ega nad nagumi midagi teha ei julge. Panin viskiklaasi käest ja andsin talle kerge laksu, mi tagasikätt, üle hammaste, mi et ta selili voo-' dile kukkus ja ta nüüd juba peaae gu tühi viäkiklaasikene laias kaares minema lendas. „Camarada Chong", õpetasin ma oma vahialust, „sa paistad unustama, kellega sul tegemist on. See kahvanägu 1 seal", ja ma viirasin Küvi poole, ,,võib olla deka-dentne kapitalist, kellel pole püna-mise jaoks närvi — mina aga olen suurel sotsiaüsfflimaal üles kasvanud, mul jääb närvi veel ülegi. Nü et kui proovida tahad, süs hakkš-' me aga peale — aega meü on ja võimalust ka." Küv nägi hirmus hädine välja. Chong ajas end istuküe ja pühkis käeseljaga suud, kust nüüd pisut verd nõrgus. „Kinivid, Harv?" küsis Kiiv. • ,^Kruvid", kinnitasin mina, „ja märg käterätik, mida talle lõugade vahele toppida, et ta rööldda ei saaks." Aga nüüd muutis Camarada Chong ihnselt meelt. ,,Okei, poisid", ütles ta, kätt tõstes, „pole tarvis, olete tõelised kapitalismi ketikoerad — paistate hästi tree^hitud olevat, peaaegu sama hästi 'kui meie omad. Hea küU, olen nõus teiega palli mängima —: niis oleks esimene liigutus, nõnda-öeldä avamäng?" „Hmmmm", tegin mina, „Küv, too Camarada ChongUe veel klaas viskit. Esimene asi oleks vist küU, et sa helistaksid senor Lopez'ile, kui tema sü kontakt on — Või minu, pärast .kas või Camarada Aya-la'le — ja seletaksid neile asjad ära. Et oled meie käes ajutiselt vangis, seepärast on parem, ja kä otstarbekohasem, et nad meid esialgu rahule jätaksid. Kuni oleme midagi välja nuputanud ja üldisele kokkuleppele jõudnud." „Ja edasi?" uuris Chong. , „Ja sa teatad taile, et meie ainuke huvi siin maal on üks teatud Kick DiCastro. Kui nad lahkelt Nick-poisi meüe üles otsivad, siis — jah, süs oleme valmis t ^a sinu vastu välja vahetama! Jah, nii see on — kommunist mafioso vastu!" Chong ei paistnud oma kõrvu os-kuvat. „Ja see ongi kõik? Soovite ainult mind välja vahetada, selle itaalia Mafia-mehe vastu?" „Ja muidugi. Või arvad sa, et smd selle itaallase v^<nlisek5 eipea?". : • , : See viimane ütlemine näis Choh-gile naha vahele minevat. ,,Ma olen vähemalt kümme te-niasugust väärt", teatas ta., Seda parem süš", arvasin mina, „sul ei tohiks süs mingeid raskusi olla. Räägi oma kõntaktüe, et nad selle DiCastro süa toimetaksid, me, võtame ta vastu ja sa võid jalutada.- Puhas ja selge vahetus-iaup."'•:; „Hmmmm", - tegi nüüd Chong omakorda, Umselt järgi mõeldes, „hmm — hea küll, oletame, et nad seUe DiCastro tõesti üles leiavad ja ta süa toovad. Mis siis saab? Kuidas kavatsete te temaga Mehhikost välja pääseda?" : „Jäta see meie mureks", pakkusin mina, „mis huvi peaks sul selle vastu veel olema? Miks ihuretsed sa ühe kolmanda järgu itaaüa gangsteri pärast, kui amult ise terve nahaga minema pääsed?" Chong seedis seda asja veidi. „Muidugi", ütles ta siis, „see on teie oma matus." See sõnakõlks, „That's yöur own funeral" näitas, et ta oli paljukämud ja paijunäinud mees, Põhja-Ameerika šlangi-yäl-jenduštega hästi tuttav. ' „Andke siia see telefon", nõudis ta siis. Kiiv tõigi talle kummuti-nurgait pika kaabli otsa kiimita-tüd aparaadi. Chong tõmbas numbri ja rääkis kellegagi. „Pep^", ütles ta, „cpmo esta-mos!" Et Pq)e, kuidas me elame? Torkisin teda relvarauaga ribide vahele. „Ingliše keeles, kui võimalik", soovitasin ma, „itahan teie konver-satsiooni jälgida." Chong noogutas nõusolekuks ja siis edasi. „Asi on nii", seletas ta, „et olen senor Kork'ü külas Melia Purua hotellis, räägime asjade üle läbi, võtame vüna ja mi. Aga meü bn tekkmud üks väike lahkarvamine. Senoi' Kork: soovib nimelt, et ma vaheks ajaks tema juurde külaliseks jääksin. Senor Kork'ü on paremad argumendid, tal on nünelt 45-kaüibrinne Colt, seepärast nõustusin talle seltsiks jääma —: eriti kuna ma oma töörüstad ära kaotasin. Senor Kork leidis nad ja on nõus mulle neid tagasi andma ja mulle adios soovima, kui üks teatud senor Nick DiCastro. süa välja ihnub ja mmd välja lunas- ; tab. Senor Kork ütleb, et temal Mehhiko asjade vastu niuud huvi ei ole, kui et ta soovib seda Nick DiCastrot endale Kariadamaale sõidukaaslaseks. Nüsüs, kuidas oleks, Pepe, kui sa selle senor DiCastro välja otsiks ja ta siia tooks?" Ja nü edasi. Andsin talle mõningad . edasised näpunäited, kuidasmoodi ja kustkohast seda senor DiCastrot tuides otsida. Näiteks Senor Äyala seal Politsei-Pea-valitsuses võiks ehk 'kuskilt järgi vaadata, kuhukohta see DiCastro-nimeline välismaalane, kes hiljuti Aeapulcos vanglas istus, elama on asunud. Sest Mehhikomaa seadus-te järgi on ju kõilc välismaalused registreeritud, olgu nad siis vabaduses või vangis. Pepe ei paistnud selle plaaniga esialgu hästi nõusse jäävat, nüsüs andis Chong telefonitoru mulle, üle. i i Nr. 62 Hannes O i ma|( kunstiesei Kaks maja cl Esiteks suureni jasiissamaml tekstiilis. õüel| tükik, põllutööl .või paat muut| kus veidi Ümnl kujia •umbrohi I ma. Või ongi rohkem, esile tunnetust? Kunagi kuul üle maantee oi omanikule. ag| " ti. Nüüd on jiiba laiemat Lithuanian Ar| tavad kaks e{ tunnevad rõõ] hinnatakse j aj Antanas Tamj siiski I noonil maakodus oi:^ usub tä, et aastaseks. Ta tarna kuna on leedu antiil Ta on töötj Kolm aastat sikirja kirjifll : rit. Nüüd oi ja oleks va j a| Ta tunneb kuuldakse,ta gobeläänkudi^ maa, mm de tehhikai kaasa kaunel mustreid. Oij kus pakub;, gile kohvi j 5 buss end ta| maanteele vi kalis vanaeal nikkü, kes vad. Aga aneij nende maalij läbi aljstrad värvideskaal| leedu' rahvi See toomini kas ei peaksl laadilist ki mingilt, misj kunstidekesl niseerimise?! Fort Hei ipmi Oleme vakavast. asume Ontž vasse Holidj tärnist on k(] rysše. KingJ nägemata, ruskond, k| vaade lahel| kindlus ja Vana Foi| muuseum kaitsesüstee lust ehitati] lane Mosl Fajarkümm( tati see täi AD^ Room 1912 , ToroDt(| Postiaadrsj Ont. ( Ba Te 24-tundi t Chni 725 Düi
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 23, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-08-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770823 |
Description
Title | 1977-08-23-06 |
OCR text |
%5
mAmi te^ijpäewal, 23. augustil, — Tuesday, Auguat 23, m Nr.
mta
... Soomes, Kangasalas toimus kaks
suunistusmaavoistlust (orienteeru-misHiaavöistlustly
esimene Soome
ja TshehhoslovaMda vahel, teine
Soome B-meeskonna ja Tallinna
Kalevi ^ahel. Soome A-meeskond
võitis nii ülekaalukalt tshehhe, et
parim Tshehhi suunistaja oli seitsmes.
B-ineeskonna aga võitis Eesti
Kalevi meeskond.
yõistlusmaastik oli valitud või-
I malikult tasapinnaline, kuna võõrail
oleks liiga raske olnud orienteeruda
Soome kaljuses maastikus.
Sellest hoolimata oli võõrastel raske
Soome maastikuga harjuda
ning nad ei suutnud täit jõudu ja
hoogu oma võistluspingesse panna.
Meeste distants oli 9,4 km ja 13
kontrodlpunkti, naistel 6,4 km ja
kontrollpunkti.
, Soomlaste ja tshehhide meeskon-dad:
e vahelisel võistlusel võitis
Soome meeskond koguajagä
5.08!44, tshehhide! 5.49,29; naiskonnad
Soome 3.34.48, tshehhid 3.42.52.
Eesti ja Soome B meeskondade
vahel võitsid soome mehed 2.19.54,
teiseks jäid Kalevi mehed 2.35.40.
E^ti naised aga saavutasid 57.56,
soomlased 1.14.46. Kogutulemuseks
andis see eestlastele' 3.33.36 ja
spmlastele 3.34.40.
Eestlastest olid parimad meeste
osas Kalle Luuk kolmas, aeg
1.15.52, viies Ai'vo Kivikas 1.19.48
ja kuues Uku Annus 1.23.11. Naistest
oli esimene Sili Käärt. 57.56,
neljas Tiina-Mai Pärnik 1.28.06.
uued maailmarekordid samal alal
mistõttu ujuja, kuigi ita püstitas
uue maailmarekordi, jäi teisele
kohale. 19-aastane araham Smith
Edmontonist parandas meeste 200
m kombineeritud ujumise maail-.
marekordi 77-sajandiku võrra andes
uueks maailmarekordiks
2.05,31. Teisele kohale tuli Bill
Sawchuk, kelle tagajärg oli 2.05,41,
mis on ka parm ameeriklase
Bruce Furnssi nimel olnud rekordist
2.06,08., See on esimene Kanada
ujumisrekord meesujujatel, mis
tehtud pärast 1960-ndate aastate
lõppu, kui Ralph Hutton omas
maailmarekordi.
Sawchuk ujus 20, minutit hiljem
uue Kanada rdsordi 200 m vabar
ujumises ajaga 1.5^,66. Smithi aasta
võrra nooreni õde Becky võitis
naiste 200 m seljali ujumises Kanada
rekordi ajaga 2.18,51.
; .27. ja 28. augustil toimub Kalevi
Teimisklubi. korraldusel Balti ten-nisetumiir
York . ülikooli väljakutel.
l.'ähema üifoiTnatsiooni saamiseks
helistada Jaan Lentsile, tel.
497-4291.
; • Göteborgis peetud Euroopa kergejõustiku
karikavõistluste poolfinaalis
heitiy ungarlane M. Nemeth
oda 88.20 ja.shveitslane R. Bern-hard
hüppas kaugust 8.18. Naiste
pooKlnaalis tshehli H. Fibingerova
tõulcas kuuli 20.63, ta kaasmaalan-
•na! J . , Nigrinova hüppas, kaugust
6.68, itaallanna S. Simeon ja
tshehih M. Karbanova ületasid kõrgushüppes
mõlemad 1.92.
Montrealis peetud ujumisvõistlusel
saavutasid k a l ^ kanada ujujat
Tallinnas peetud , ,kalevi'' ker-gejõustikuvõistlusel,
millest võtsid
osa ka Ungari ja Soome sportlased,
saavutati' mitmeid märki-misväärseidf
tulemusi. Kaugushüppes'
saavutas esikoha Tõnu Lepik
7.47, kettaheites Veljo Kuusemäe
tegi hooajatippmargi 62.00, 800 m
jooksis Andres Vakra 1.52,8 ja Helgi
Parts tõukas kuuli 16.56.
Prantsusmaal toimunud juniori-de
Euroopa meistrivõistlustel
võrkpallis tuli meistriks N. Liidu
meeskond, kus mängis ka eestlane
Jüri Rohilaid. Finaalis alistati
Tshehhoslovaikkia 3:0.
Rahvusvahelisel regati! Kopen-haagenis
sai tartlanna Mari Palm
kaks esikohta — kahesel paarisae-rulisel
paadil koos Leningradi
sportlasega ja "neljasel paarisaeru-lisel
N. Liidu naiskonnas.
• •• * •
N. Liidu noorte meistrivõistlusel
aerutamises tuli esikohale Pärnu
noormees Jüri Poljäns lOOÖ m distantsil.
Eestis peetud mitmesugustel
spordivõistlustel hüppas Heli Mägi
kaugust .6.09, Tiit Pahapill kõrgust
2.15, Rein Tõru jooksis 400 m- tõk^
keid 52,4, Heino Sild tõukas kuuli
19.45 ja Aleksander Tammert 18.48.
Tallinna meistriks naiste üksikmängus
tennises tuli juba 9. korda
Tüu Parmas. Meeste paarismängus
võitsid A. Milk — ti. yatsk.
r
i4Ä
\
0
i l n DD n
Oid Age Seciuity (Vanadušepensioni)
programm, mis äsja muudeti Kanada
Parlamendis, on kujundatud tuleviku suunas.
Kui Sa saad nüüd Oid Age Secürity (vanaduse)
.pensioni... SIIS MmAGI EI MUUTU. Sinu
Iiüvitused lähevad edasi täpselt naga senim
Samuti, kai sa oleS siin nüM ja üle 25, MIDAGI
POLE VAJA MUUTA... kui sa soovid seda tehaio
Kui sa oled üle 25, asM siin või oled asimui
siin möödunud ajal (pärast 18-aastaseks
saamist), või sul oli immigrandi viisa kiai
mundatused said seaduseks, sul on valida —
65-aastasena — kas esitai sooviavaMuse penslci>^i
saamiseks vana seaduse järgi või valid uue. See
on täiesti sinu otsustada.
Uue seaduse kohaselt... üngimmsedl muntuvad
paremuse poole. Igaüht koheldakse võrdselt.
Kui sa oled alla 25-aastane ja
©Olid sünc^imd ja asusid siin
® olid sündinud siin ja lahkusid
© olid sündinud siin, lahkusid ja tulid tagasi
® tulid siia immigrandina,
süs põhilise vanaduspensioni summa, mida sa
hakkad saama 65-aastaselt, oleneb aastate arvust,
mida oled olnud Kanadas pärast 18-aastaseks
saamist.
Et kvalifitseeruda pensioni saamiseks pead sa
olema elanud Kanadas minünaalselt 10 aastat,
pärast 18-}aaštaseks saamist. 40 aastat Kanadas
elamist ü|e 18 aasta annab sulle täispensiöni.
20 aastat poole pensioni ja 10 aastat veerand
Jjensioni. Kui lähed pensionile välismaal sulle
siiski makstakse Kanada pensioni arvestades,
kui oled elanud Kanadas vähemalt 20 aastat.
Veelgi enam, Kanada on nüüd võimeline
astuma ühendusse välismaadega, et võimaldada
inmiigrantidel, kes on maksnud pensiosai-plaanidesse
nende omal maal, tuua kaasa nende
pensioni hüvised. Loomulikult, see on maksev
ainult nende maade osas, kes on valmis
allakir jutama sellekohasele vastastikusele
kokkuleppele Kanadaga.
Olenedes nendest läbirääkimistest kuni 500.000
Kanada elanikku võiksid saada juurdemakse
sotsiaalsele kindlustusele ülemeremaadest
saadavate summade arvel.
Sellised on Uue Vanadušepensioni seadused.
Sa võid oma vanemate, sugulaste ja sõprade
tähelepanu sellele juhtida, et nad annaksid sisse
sooviavaldused pensionide saamiseks enne kui
on liiga hilja.
Kui sul on küsimusi või sooviksid täiendavat
informatsiooni palun võta kontakt lähema ,
pid Age Security/Canada Pension Plan Of fice^iga.
Meie tahame lahkelt Vastata su küsimustele Ja
anda iga võimalikku abi.
•Health
WarcLäloncc, •
• A^ünlster-
.|See on peenike küll", pressisin
mina, „aga mul on tarvis teada,
kes need „meie" on, millist par-teifraktsiooni
te esindate, et me
teaks, kellega meü rahu on tehtud
ja kellega me sõjajalal oleme. Parem
hakka rääkima — või tulevad
pöidlakrUvid!"
„Raske uskuda, et selliseid asju
välismaal kaasas kannate", naeratas
Camarada Ghong.
„Me improviseerime", irvitasin
mina c«makordS'. „Küv — too mulle
üks traadist rüdepuu."
Kiiv ei tahtnud, ta ajas vastu.
Selle ülekuulamise juures oli ta
, ,gpod gUy'', hea mees, kuna mina
elik „lieavy", paha sell.
„0h, Harv", pomises Kiiv-poiss,
ühelt jalalt teisde tammudes,
,,oien kindeil, et saame ilma selleta
— mulle pole kunagi piinamine
küll:"
ole siin juttu,
pressisin mi-meeldinud,
tead ju
Meeldimisest ei
ainuit tarvidusest"
nä, „tead küll, „historical neces-sity",
ajalooline tarvidus, mida
kommunistid _ alati _ lööklausena
tarvitavad. Demonstratsioon, pa-iiijn!"
.
Küv tõigi siis õhukeses sinisest
raudtraadiät riidepuu — sellise,
milledel Kanadamaal särke pesumajast
koju saadetakse. Tegin sellest
kaks silmust ja asetasin need
Kiivüe pöialde ümber. Siis võtsin
laualt lusika ja tihendasin silmuseid,
nii et lusikavars traati enda
ümber keerutas ja silmused kergelt
lihasse lõilsasid. Kiiv ajas
teeseldud valus silmad punni.
„Üih-aih!" hüüatas ta, „äitab
juba, aitab. Ma ei kannata välja!"
Lasksin sumused lõdvemaks ja
übistasm need Küvi pöialde ümbert.
Siis pqördusm oma külalise
poole.
„Kuidas jääb, seltsüneeš kapten?
Kas proovime?"
Chong sügas mõtlikult lõuga.
Siis võttis ta klaasist punnusuutäie
ja liigutas seda keelega ringi.
„Ma ei suuda ikka veel otsustada",
lausus ta süs, „kas teü on
asjaga tõsi taga või teete te muga
ainult halba nalja."
Küv võttis nüüd jutuotsa enda
feättfe.
„Harv sün — temal on tõsi taga,
aga minule on see nagu halb unenägu.
Miks te arvate, Mr. Chong,
et mina olen eks-politseinik, kuna
tema on seersant? Vaga lihtne, mu
nä:i^vid ei pidanud vastu, ma ütlesin
kohe üles — hakkasin privaat-detektiiviks.
Aga tema siin, seersant
Kork, on meie politsei eriosakonna
mees,. selliseid asju teevad
nad seal igapäev — teate küll,
kuidas eriosakonnad on, teil on
seal arvatavasti samasugused
jõhkrad sellid teenistuses! Palun,
Mr. Chong, kui te endast ei hooli,
siis mõelge minule — mu närvid
ei pea piinamist vastu, ma pean
välja jooksma ja võibolla teie
sõprade käest kuuli keresse saama
— on meü sellist ulgumist ja hammaste
kiristamist tarvis? Uskuge
mind, Mr. Chong, ta on selleks
võimeline!"
,,Ei usu", raius Chong, „dekä-dentsetel
kapitalistidel pole selleks
küllalt närvi!"
Ihnselt püüdis poiss endale auku
pähe rääkida, et pole tarvis tunnistada,
ega nad nagumi midagi
teha ei julge.
Panin viskiklaasi käest ja andsin
talle kerge laksu, mi tagasikätt,
üle hammaste, mi et ta selili voo-'
dile kukkus ja ta nüüd juba peaae
gu tühi viäkiklaasikene laias kaares
minema lendas.
„Camarada Chong", õpetasin
ma oma vahialust, „sa paistad
unustama, kellega sul tegemist on.
See kahvanägu 1 seal", ja ma viirasin
Küvi poole, ,,võib olla deka-dentne
kapitalist, kellel pole püna-mise
jaoks närvi — mina aga olen
suurel sotsiaüsfflimaal üles kasvanud,
mul jääb närvi veel ülegi. Nü
et kui proovida tahad, süs hakkš-'
me aga peale — aega meü on ja
võimalust ka."
Küv nägi hirmus hädine välja.
Chong ajas end istuküe ja pühkis
käeseljaga suud, kust nüüd pisut
verd nõrgus.
„Kinivid, Harv?" küsis Kiiv. •
,^Kruvid", kinnitasin mina, „ja
märg käterätik, mida talle lõugade
vahele toppida, et ta rööldda ei
saaks."
Aga nüüd muutis Camarada
Chong ihnselt meelt.
,,Okei, poisid", ütles ta, kätt
tõstes, „pole tarvis, olete tõelised
kapitalismi ketikoerad — paistate
hästi tree^hitud olevat, peaaegu sama
hästi 'kui meie omad. Hea küU,
olen nõus teiega palli mängima —:
niis oleks esimene liigutus, nõnda-öeldä
avamäng?"
„Hmmmm", tegin mina, „Küv,
too Camarada ChongUe veel klaas
viskit. Esimene asi oleks vist küU,
et sa helistaksid senor Lopez'ile,
kui tema sü kontakt on — Või minu,
pärast .kas või Camarada Aya-la'le
— ja seletaksid neile asjad
ära. Et oled meie käes ajutiselt
vangis, seepärast on parem, ja kä
otstarbekohasem, et nad meid esialgu
rahule jätaksid. Kuni oleme
midagi välja nuputanud ja üldisele
kokkuleppele jõudnud."
„Ja edasi?" uuris Chong.
, „Ja sa teatad taile, et meie ainuke
huvi siin maal on üks teatud
Kick DiCastro. Kui nad lahkelt
Nick-poisi meüe üles otsivad, siis
— jah, süs oleme valmis t ^a sinu
vastu välja vahetama! Jah, nii see
on — kommunist mafioso vastu!"
Chong ei paistnud oma kõrvu os-kuvat.
„Ja see ongi kõik? Soovite ainult
mind välja vahetada, selle
itaalia Mafia-mehe vastu?"
„Ja muidugi. Või arvad sa, et
smd selle itaallase v^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-23-06