1978-12-21-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
AliPIOSANNIKES» mm) vajavad jahedat mwm tean- IJsratuiHiga 62 (kuni 68 P. päeva ajal. öösel aga 'kuoü iküimn© kraadi ikülmemat, miinimum õhunüs-toe& s on 40%. Kasioi€ane võiraer lised imiteerima feasvuliõonet? , ¥õi paratamatult õitsevad: alpi-kannikesed elutoas võrduvad õit-seaijalt tavalistele lõikelilledele. Otsima neüe meie kodu (kiiiniema aga mitte teravat päikest; Asetar me taimed nii et need on eemal lEimekefeadfist. Muld lülopotis peab olenia nüsikie aga mitte üli-märg. jy^t ei tdhi jääda poti aJl olevale tagile, vadime kastmisel mugul-sibula märjaiks saamist, kastame etfovaatlifeult poti toest. Lillede südamikku vaadates nasin © sealt tosinaid noori õiepim^ tevamas, teeme 'kõik selleks, et need Ikord meie toas siravalt õit-eaksid. yanad õied ja mõned kõiksed leibed eraldame mugulšibü-last kerge tõmbega. Ä (Hippeast- Eums) ooi ka ikinikelilledena kasutatavad. Nenä© Mede äuiks pr^^^ mse kuningas Lollis XIII tegi Isegi amaJÜUise nimelise rahva-tantsü. Parimad on Hollandi hüb-riid- šibulad. Need on lülia taoliste õit^a sibullilled, millede edukaks ikasvamiseks sobib päikese-rõihibe akiialaud. Kui saate püto deks kaunid sibulad mis ei ole veel potti istutatud, siis normaal-Ä vajame igale sibulale kuue toUilist potti. Kasutame toalille-dele sobivat mulda, nais võrdsetest osadest heast äiamtsl-last, sõredast lUvast ja turvast. MuKaie lisame kuue tollise lillepoti fccihta te ite^uslkatäis feon-d^ aihu või supklosfaati. Iga sibul istutaikse.potti selliselt, et vä-liemält ipoolt sell^t jääb mullast välja. F^rast istutaniist kastame üks kord tugevasti ja seejärele hoiame võrdlemisi kuivana soojas muniis, kus temperätüur^ on 70 F. Sageli kasvavad sibulatest esmalt Mepuingad ja: alles siis jäi^nevad lehed, õiepungade näh- • tavale tulles kastame normaalselt õitsemisie lõppedes lõikame õie-varred sibulatelt. Nüüd teostub kiire lehtede kasv. Ldsame kotoe nädala järel ka kastmis-veele väetist. Suvel võime amairül-lised ka välja viia, ifcus asetame koos potiga mulda. Sügisel fctippia tuues anname n^ile puhkust, lõpetame, kastmise ja laseme lehtedel kuivada. Detsembris jiStutame suuriemasse potti j a alustame uut kasvuperioodi. Alaü me ei iaävuta jõuluks uusi Õitsevaid ämarülli-seid. cactus) on tuntud Ika vähk-kaik-tust& m. Kasvatamiseks on vaja rohfeesti' valgust. Maist kuni septembrini välditakse otsene päikese paiste. Kastetakse kui muld muutub potis kuivaks. Talvel parast õit^mist vajavad kaktused kuus kuni kaheksa nädalat puhkust. Tähest varisevad kaktust© õied enne õitsemist. Selle põhjuseks võivad pHa lügne 'kastmine, tõmbetuul, keskkütte radiaatorite lähedi^ või kaali puudus mullas. v' Ä ü ü S M i E ^ ^ KIRSID (So-lanum PseudocapSicum)on tuntud vaiesemehe jpülüljllena. Need m kaunite roheliste lehtedega ja oräanzh • vüjaga taimed. On neid, kes aastaid kasvatavad ühte ja sama taime. ' iÖBÜSANT[^^ (Ghrysant-hemums) on oma värvide rohkusega ja pika Õitseajaga niuutitnud populaarseks, kuigi paljud ei p©^^ neid õigeteks pühade lilledeks. Peeter Kaups, kes mitmed aastad praktiseerinud õlimaali ja akvarelli, esitas 33 töösft koosneva valiku T. E . Bapüisti kirifcu noor-tieruumis.: Tugevaim osa esitatust o M maalid, mida võiks Mrjelda-da akvareilseiks joonistusteks, sest päris akvareHset nii pintsli-tehhli^ es kujundamises kui ka loomingulises koloriidis on vähem. Selle asemel on realismiSe lähenev motiivi kirjeldus domineerivalt joonistuslik. Ainestikult kirjeldab Kaups väikeUiku ka^ vaateid ning talumaas^iUist noodus© motiive arhitektuuriliselt ja perspek-tüvselt korrekise. spontaansuso-ta joonistusega, koloreerides neid vesivärvidega. ireaal-ilSustreerivalt. Kaups ön aastate jooksu! are- Mcnuid tehniliselt kindlaks nii joonistuses kui ka koloree] Isikupärase Ja loomingiililse ele^ mendiii tunnetame oniapärast üksidust ja rahu staatEišes figuurideta ahitektüurilises ning mitmes maalis usutavat atmosfäärset peirspektiivsusl. ABEL L E E ' STOKHOLM(EPL) — Pika ja rootsi kehakultuuri edasiviiva t®- gevHEse ei^t (iisE nCentralförenin^ Idfottm Framjande" austanud harva väljaantava „Printsl plakatiga'* naisvõimlemise koo-üEoojat Ernst Idlat ja jalgpalspordi nimekaimat j u M i Georg ;,Äby'VEricšoni kui ,,te€rajaja5d^.^W^ spordls^^^. ' ; . ' ^ Teeneteimsdal ,.PrinSens plakett" loodi prints Gustaf Adolfi mälestuseks/ kes 1947 lennuõnnetusel surma sai ja oli sel ajal Oentralr föröringen för Idrofttens Präm-jande ja Rootsi olümpialkomites esimeheks. , • ••• E8Sipcol on toodud ainult osa avarast jõulülülede yaHkust. Tundes meie kodu puudulikke kasvutingimusi püüame teha oma parima, asetades saabunud jõululillcki võimalikult kasvuks sobivaisse kohtadesse, nü kindlasti saavutame ka pikema õitseajav Mõõdukalt toas lilli kasvatades ei kah-jiišta need aneie tervist küll aga meie kahjiistaime sageli toaliUi tubastes kasvutingimustes. Jõulu-lilled kuuluvad tämapaeval igasse koduss© nii nagu jõulupmi^ m põlvest põlve meie kodu kaunistanud. • Senini om välja •"^M printsina ESiimane oli muide, krahv F(M Bemadotte, kas XJNOülesandega Jeruusalemmas olles mõrvati. Tal-i le annetati teenetemedal post-huumselt. Idla puhul cm motiveering Jdr ?ottsblad«pftis" järgmine: „ldla on: tantsulise liikumisyormiga loonud susteeahi, mis sobib kõigle •tele.- Ta saavutas miaailmakuulsuse Valguspeoga, mis lõpeitas Lingi-aadi aastal 1949. Hiljem on ta korraldanud veel seitse seüllst, neist suurimad kui Stokholmi linn tähistas 700-aasta juubelit ja kui tähistati Stokholmis 1912 olümpiär mängude poolesajandi juubelit — mõleniad staädlptti^ täisarvuli- Tal on aastate Jooksul oplasi iifie sajast rahvusesi on Õpphiud tema juures ja vü< nud tema süsteemi edasi. L. Wahtras — Lüva&lass Enn Nõu - Vastuvett Aima Ahmatova Marie Unde? H/Michete teel ü. Michelsoa — Noorsootöö radadel H. BlicheisoQ — Eesti radadelt Eduard Krants -^Lumelütlased need (luulfetuskogu) , EstiHidsa ÖMelal Gnidd^^^: Paul Laan — Mõttelend — Pilt© Ja ^ Karin Saarsen — Lohengrini lallmniiiii Herbert Salu Utoopia p fatmlooglA l^rünu" üksiknumbreid A. Kubja — Kadanad kodnd — A. Kubja — Mmestnsi kodusaarsir AKubjäPallikesed E. Uustalu ja R.Moorä--Soo]B^^ 426 l k . f o t o s i d Leho Lumiste — Alamuse Andrns Une jutustus kirjanik Oskar Latsust L. Lumiste — Atlandi aknal L / L u Q u ^ A. Võinm — Eistsönad I A. Vomm --Ristsõnad 15 A. Vomm lUstsõnad IH A. Vomm — Ristsõnad IV Ants Vomm — Mina hing (luuletusk<^ K. E«ine Šuraad laevad Ja elavad I . Eenne — Päevata päevad Ja ööta S. Ekbaum ~ Ajatar (luuletuste)gu) Aarand Ro4^ ^ Jomi J Pitka ^ Rajnsölmed A. Käbin Urve Karuks — Eodakondur (luuletuskogu) E 0ja Koputused eneses (luuletuskogu) a Oja -^Tunnete pardel (luuletuskogu) A.Künj^w Mis tolmab Soomes? Aarand HoG@ — Jootlde kuningas Tallismsni E. Sandea - 2^. IS 5.- m iM •.: S l r ^ 8.-=. m • - 40 21 AM 13 IM Ä—= aa <»{ • m • • m 1.65 2.1C m m 40 2.50 2^ .20 20 2.25 20 m 20 40 • IM . • IS 40 V ' 30 4.- 30 m ^ 5.- 0 — ' m 40 :m 2.75'' 25 S) 6.- 40 LAŠTELEs ©Eesti Pepsiõnäride ühing Qöte-borgis korraldas kodumaalt lahkumise ajal kokkutuleku selle 34. aastapäeva tähistamiseks. Eesti Majas toimunud koosvübimise avas Elmar Aibast, kes meenutas aegu ja meeleohisid, kus tuli kodumaalt l a l i k i i d a . A r n t o S i r^ pärast kõnet katke August TOlgu ; romaanist ,,öised linnud" ja Sil^ j via Ivalo Mäverisaatel lauldi rahr j valikke laule. OOD) Ilme ivandi — Pargi Õpeta mind lagema I — (Opp9 ja tööraamat edkooiiealistele lastele värvitrükis) 3.- lugema E - õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastel® 1 QHIilUIIHiHHiltlüUtlHiSHIilllitllilllliliiniHtliilltniillllililHtiliiltl^ sa ise seisusega rahule?" „Sattusin säÄrase^ oma uue vanemad olid nagu pilvist kukku- tulla, kui meil on ette näidata pee-mid. Enne kui nad said midagi ette^nikešt peret." võitta,oU preester ikooniga meie juures ja õnnistas meid pruutpaariks, õigeusu kombe järgi oli ikoö^ nigä õnnistamine sama püsiv kui laulatus. Seisin fakti ees, et olin Sugulastele tehtud ninanipsu meenutades muh-eles vanamees omaette. . Kättemaks on magus! mõtlesin. ,,Võtsin kohe Papissaare üle", likku keerisesse, mülega olin har- „jä tkas p. eremees. .„.V iisin kinna jumata: visüdid jä vastuvisiidid, oma vanemad, kes vahepeal olid Natašhaga paari pandud. Pruudi Milastused, külaliste vastuvõtud ka^ oma kaks nooremat last vanemad valitsesid end hästi ja ning pidust ja difteriidi läbi. Igasugused for-veelkord pidustused. Võisime e n - ^m dale seda lubada — teenisin hästi dälat Papissaarel kinni. Pealegi ja Natasha sai suure kaasavara, pidin leidma vihmud valitseja — Elasime kolm aastat õnnelikult.' mina ise ei^o Siis tekkisid mu naisukesele näole mees. ,,Oiin kuueteMMmneie, kui mu elus telJcis pöör,^.Frantzen pidas suurt juubelit — pidu kestis: üle nädala. Külalisi sõitis kokku soo-mest ja saarest, muude hulgas ka Frantženi õepoeg Grünberg Oma venelannast abikaasaga. Grühber-gil oli Peterburis suur ehitusfirma. Kuna purssisM vene keelt, anti mind peo ajaks nende käsutusse. Olin- väle poiss ja leidsin armu proua silmis. Ta Ä i s mehele peale, eit see Võtaks mind konto- • Tisse õpipoisiks. ' I Peterburis algas mul uus eM. f 01in korteris leivaisa juures ja ; kuulusin ta perekonda. Neü oli tjütar, väike plika Natasha, kes keerles mu ümber kui vurrkann. kohe pidanud pealinnast lahkoma — isesieisva meistrina võisin leida tööd igal pool. Kuid ma ei suutnud — olin temasse lootuseta armunud. Katsusin end tast eemale hoidaj tema aga näitas oma tundeid päris avalikult. Ta vanemad pidid olema et midagi ei andsid meile õnnistuse. Ja läks lahti üldine j u u b e ^ Viimane külaline ^^^Ä ratas tulevane äiapapa: ,,Mis tiäkke sa^^^t Võrgutad taga^ja mu M t r e l " ; Natalia haaras kinni isa kaelast: „Papake, ära pahanda Ismiga! Tema ei ole süüdi. Astusin selle sammu tema teadmata. Mul ei jäänud muud teed. Mees põleb ku! küünal, kuid on lüg arg, et avaldada armastust. Kui kaua oleksin pl-däUud ootama, kuni tä julgust foö» varjud: meie juurde ei leidnud teed toonekurg. Ämm pidas süüdlaseks mind. Uue Peterburgi tagasi kutsus njind kohutav telegramm — Natasha järsku raskesti haigestunud! Ruttasin koju ja jõudsin naisukese mu ellu tõi Kotlepi • juurde ta viimastel elupäevadel, surm. Testamenti ei leitud. Vana- Minu äraolekul igavust todes^li isal oli peale m,inu ema veel kolm ta käinud ühelt ^ peolt teifele. last: kaks poega ja tütar. Need. Täritsinud end higiseks, ka-kuulutasid end pärijaiks. Minu rastanud ta end külma joogiga ja ema kui perekonnast väljaheidetu saanud fcopsupõleitiku. Tütrele rottas appi ema: „Kas Kriis lähejues. Kartsin lihavõtte- [ see oleks parem, kui Natasha kaa-piüii ja selle kolmekordset suudlust. Grünbergide majas pühitseti suurejooneliselt, öösel ei läinud ma ettevaatuse mõttes kirMisse. Esimese püha peost ei saanud ma puududa U proua saatis hommikiii teenija vaatama, kas ma ehk olen haige.-^-'^ Grünbergide k o r t e r i ^ oli kogu- Mõne aasta pärast muutusin õpi- tenud suui: heatujuline seltskond, poisist selliks ja v ^ viis aastat * I edasi saavutasin oma siM —- ehitusmeistri paberid. ! Vabeni oli Natasha sirgunud laägusaks preilife, jäädes äga see-samas eHiavhõbedaks. Rikka mehe heiitatud tütrena oli ta harjunud saania kõike, mida ihaldas. Märkasin varsti kohkud^, et ta ka- Algas uus „kristossovanje"*). Kui saabus järjekord Natasha ja minu kätte, jäi tütarlaps mu kaela rippuma, suudles mind korduvalt edas i ja hüüdis: „Mammaike, papake! õnnistage meid— olen Ismiga küüatud!^" Tekkis äküine vaikus, Natasha sävaira-fcüttide või elupõletajate küüsi oleks langenud? Mina olen oma väimehega rahul! Meta ka meelde, et see olin mina, kes tormijooksuga su kindluse vallutas. Natashal on minu fcüum veri ja jättis selle tegemata. Mu meeleheitel pohiud piiri. Äi Varsti saabus Pärnust sõnum, et ja ämm tegid mulle ränki ettehei- KoÜepi lapsed läinud päranduse j teid — ma olevat armastanud mõir jagamisel riidu. Nad kavatsevat sat rohkem kui oma abikaasat. Pi- Papissaart enampakkumisel maha neivuse pärast pidin lahkuma äia jiüiüä • Tegin lühikese otsuse —- • firmast ja Peterburist. Insener ostan Papissaare ära! Mõttest oii Grünberg talitas suuremeelselt — vaimustatud ka Natasha, ices lootis • ei nõudnud tagasi tütre kaasä- Insenqril tuli kapituleeruda nagu alati. Jäin parast pulmi tööle tema fumaisse, Grünbergi väimehena usaldati mulle suuri tellimisi.'' „Mida sa A s i d ? " ,,>I>eaas}aUkiä kirikuid:" ,,Kuidas suhtusid sinu vanemad sellesse loosse?" „RÕõmustasid mu edu üle, kuid kurvastasid et kaotasid poja. Pulma nad e i tuhiud. Viisin hiljem neile nooriku näha, aga namad ei saada Liivimaa mõisast ranniku lähedal itosa suvituskoha Sõitsin Färnu. Oksjonile ma ise ei läinud, vaid saiatsin Frantženi ametnikuna. Kuna mõisa ja inventari põhihind oli määratud kõrge, hoidsid ostuhimulised end tagaplaanile ja minu esindajal ei tulnud kuigi palju üle pakkuda. Kui mu kallid sugulased oksjoni lõpul kuulsid, kes oli tegelik ostja^ pad vist küll sülitasid! Mina olin viimane keda nad soovisid näha vara. Kadugu ma vaid ta silmade alt! Asusin Papissaarde. Leinasin kaua oma elavhõbedalist Natasha-kest. Algul aitasid mind trööstida vanemad, aga Lüva Annus kutsus nad ära teineteise järel. Jäin üksi nagu kodunev känd." Vanamees vaikis viivu. Lisas siis: „Viimastel aastatel on Marta olnud mu päikesepaiste.*^ Piilusin vargsi Marta poole. See istus vaikselt ja mõtlikult, jutustu- „Ja sugulased?" „Mu vahekord sugulastega edasi kühnaks. Onud olid saksikud, muutsid isegi oma nime Lessm-guks. Nüüd puhkavad nad kõik hauas. Nende järeltulijatele — igaühel on ainult üks laps — olen ikka veel värdjas. Onupoeg Herman peab Pärnus kaubahoovi, teine onupoeg Nikolai, kes õppis Saksamaal põllumajandust, on sünsa-m^ as lähedal Audru mõisa valitseja. Täditütar on abielus merekapten Grossiga. läbikäimist meie vahel ei ole. Kui kohtume seltskon-nas, sinatame viisakuse pärast. Maaihn ei tarvitse teada meie vahekordi." „Aga nüüd!" muutis yahahärra tooni. „Aga nüüd olen muutunud järsku kuldonkliks, kelle surma oodatakse! Muid seaduslikke jw.rijäid mul peale nende ei ole. Juuli ja jõmpsika kõnelusest järeldan, varsti tulevad kõik Papissaart endale nuruma. Pühkigu nad suu puhtaks! Anna nõu, kuidas ma saan neid ilma jätta !>' . „Minu abi siin ei aita. Otsustajaks on Lüvimaa talurahva seadus. Sul peaks lapsi o i m a !" ,,Martat ma tahtsin omal ajal lapsendada, aga ta ema oli vastu, ütles: jäägu mulle seegi mälestus om^ õndsast mehest, et mu tütar kannab ta nimo" „Nüüd oled selleks liig vana. Su sugulased nõuaksid a i hoolekande alla panökut. Aga sa võid ise naise võtta ja laDsi saada. Mis sa selle kohta arvad?" ^,Kui Natasha suri, siSs otsustasin, et ma enam ei abiellu. Ja sellest ma ei tagane." et il (Ci- ENN ALI ADVOKAAT-i i$«em 1912. Royal Toronto Domini {postiaadress: P.O.I Oot (Bay & Telefom ai-tundi telefoni 4X39 ADO PARI lETHERINGTOl Advokaadid- 305 Bay St., Süite õhtuti 447-2017 RAAMATUI JQHNE.SI Chartered Ac SS University Al Toronto^O^^^ Tel. «62-1 eos ea dm LEO KANI OOCTOR OF CHIl 212 Dimücl Tel. m VABAEESJ ..Vaba Eestlase" taUtose asnkol TOIMETUS JA avatud esmasj reedeni kella Telefonid: toime taUtus Toimetajad kodufi väljaspool tööaeg! Karl Arro Hannes Oja Kuulutasi voetal nädala eshnesse a| esmasp. homni. nädala teise ajale map. homm. k^ KUULUTi VABA EEST on tasuv ajalehe leviku tõ\ Kuulutuste üks toll ühel veei esiküljel KUULUTUSI V VASTUl J. Vaba Eesttase 135 Tecumseth Telefon 364-767J Postiaadress: Stn. C, Toronto Talitus väijaspc Hehni Liivandi t Äirs. Leida Mi 149 Bishop Avej WiUowdale, Onlj Telefon: 223-OOž
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , December 21, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-12-21 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e781221 |
Description
Title | 1978-12-21-06 |
OCR text | AliPIOSANNIKES» mm) vajavad jahedat mwm tean- IJsratuiHiga 62 (kuni 68 P. päeva ajal. öösel aga 'kuoü iküimn© kraadi ikülmemat, miinimum õhunüs-toe& s on 40%. Kasioi€ane võiraer lised imiteerima feasvuliõonet? , ¥õi paratamatult õitsevad: alpi-kannikesed elutoas võrduvad õit-seaijalt tavalistele lõikelilledele. Otsima neüe meie kodu (kiiiniema aga mitte teravat päikest; Asetar me taimed nii et need on eemal lEimekefeadfist. Muld lülopotis peab olenia nüsikie aga mitte üli-märg. jy^t ei tdhi jääda poti aJl olevale tagile, vadime kastmisel mugul-sibula märjaiks saamist, kastame etfovaatlifeult poti toest. Lillede südamikku vaadates nasin © sealt tosinaid noori õiepim^ tevamas, teeme 'kõik selleks, et need Ikord meie toas siravalt õit-eaksid. yanad õied ja mõned kõiksed leibed eraldame mugulšibü-last kerge tõmbega. Ä (Hippeast- Eums) ooi ka ikinikelilledena kasutatavad. Nenä© Mede äuiks pr^^^ mse kuningas Lollis XIII tegi Isegi amaJÜUise nimelise rahva-tantsü. Parimad on Hollandi hüb-riid- šibulad. Need on lülia taoliste õit^a sibullilled, millede edukaks ikasvamiseks sobib päikese-rõihibe akiialaud. Kui saate püto deks kaunid sibulad mis ei ole veel potti istutatud, siis normaal-Ä vajame igale sibulale kuue toUilist potti. Kasutame toalille-dele sobivat mulda, nais võrdsetest osadest heast äiamtsl-last, sõredast lUvast ja turvast. MuKaie lisame kuue tollise lillepoti fccihta te ite^uslkatäis feon-d^ aihu või supklosfaati. Iga sibul istutaikse.potti selliselt, et vä-liemält ipoolt sell^t jääb mullast välja. F^rast istutaniist kastame üks kord tugevasti ja seejärele hoiame võrdlemisi kuivana soojas muniis, kus temperätüur^ on 70 F. Sageli kasvavad sibulatest esmalt Mepuingad ja: alles siis jäi^nevad lehed, õiepungade näh- • tavale tulles kastame normaalselt õitsemisie lõppedes lõikame õie-varred sibulatelt. Nüüd teostub kiire lehtede kasv. Ldsame kotoe nädala järel ka kastmis-veele väetist. Suvel võime amairül-lised ka välja viia, ifcus asetame koos potiga mulda. Sügisel fctippia tuues anname n^ile puhkust, lõpetame, kastmise ja laseme lehtedel kuivada. Detsembris jiStutame suuriemasse potti j a alustame uut kasvuperioodi. Alaü me ei iaävuta jõuluks uusi Õitsevaid ämarülli-seid. cactus) on tuntud Ika vähk-kaik-tust& m. Kasvatamiseks on vaja rohfeesti' valgust. Maist kuni septembrini välditakse otsene päikese paiste. Kastetakse kui muld muutub potis kuivaks. Talvel parast õit^mist vajavad kaktused kuus kuni kaheksa nädalat puhkust. Tähest varisevad kaktust© õied enne õitsemist. Selle põhjuseks võivad pHa lügne 'kastmine, tõmbetuul, keskkütte radiaatorite lähedi^ või kaali puudus mullas. v' Ä ü ü S M i E ^ ^ KIRSID (So-lanum PseudocapSicum)on tuntud vaiesemehe jpülüljllena. Need m kaunite roheliste lehtedega ja oräanzh • vüjaga taimed. On neid, kes aastaid kasvatavad ühte ja sama taime. ' iÖBÜSANT[^^ (Ghrysant-hemums) on oma värvide rohkusega ja pika Õitseajaga niuutitnud populaarseks, kuigi paljud ei p©^^ neid õigeteks pühade lilledeks. Peeter Kaups, kes mitmed aastad praktiseerinud õlimaali ja akvarelli, esitas 33 töösft koosneva valiku T. E . Bapüisti kirifcu noor-tieruumis.: Tugevaim osa esitatust o M maalid, mida võiks Mrjelda-da akvareilseiks joonistusteks, sest päris akvareHset nii pintsli-tehhli^ es kujundamises kui ka loomingulises koloriidis on vähem. Selle asemel on realismiSe lähenev motiivi kirjeldus domineerivalt joonistuslik. Ainestikult kirjeldab Kaups väikeUiku ka^ vaateid ning talumaas^iUist noodus© motiive arhitektuuriliselt ja perspek-tüvselt korrekise. spontaansuso-ta joonistusega, koloreerides neid vesivärvidega. ireaal-ilSustreerivalt. Kaups ön aastate jooksu! are- Mcnuid tehniliselt kindlaks nii joonistuses kui ka koloree] Isikupärase Ja loomingiililse ele^ mendiii tunnetame oniapärast üksidust ja rahu staatEišes figuurideta ahitektüurilises ning mitmes maalis usutavat atmosfäärset peirspektiivsusl. ABEL L E E ' STOKHOLM(EPL) — Pika ja rootsi kehakultuuri edasiviiva t®- gevHEse ei^t (iisE nCentralförenin^ Idfottm Framjande" austanud harva väljaantava „Printsl plakatiga'* naisvõimlemise koo-üEoojat Ernst Idlat ja jalgpalspordi nimekaimat j u M i Georg ;,Äby'VEricšoni kui ,,te€rajaja5d^.^W^ spordls^^^. ' ; . ' ^ Teeneteimsdal ,.PrinSens plakett" loodi prints Gustaf Adolfi mälestuseks/ kes 1947 lennuõnnetusel surma sai ja oli sel ajal Oentralr föröringen för Idrofttens Präm-jande ja Rootsi olümpialkomites esimeheks. , • ••• E8Sipcol on toodud ainult osa avarast jõulülülede yaHkust. Tundes meie kodu puudulikke kasvutingimusi püüame teha oma parima, asetades saabunud jõululillcki võimalikult kasvuks sobivaisse kohtadesse, nü kindlasti saavutame ka pikema õitseajav Mõõdukalt toas lilli kasvatades ei kah-jiišta need aneie tervist küll aga meie kahjiistaime sageli toaliUi tubastes kasvutingimustes. Jõulu-lilled kuuluvad tämapaeval igasse koduss© nii nagu jõulupmi^ m põlvest põlve meie kodu kaunistanud. • Senini om välja •"^M printsina ESiimane oli muide, krahv F(M Bemadotte, kas XJNOülesandega Jeruusalemmas olles mõrvati. Tal-i le annetati teenetemedal post-huumselt. Idla puhul cm motiveering Jdr ?ottsblad«pftis" järgmine: „ldla on: tantsulise liikumisyormiga loonud susteeahi, mis sobib kõigle •tele.- Ta saavutas miaailmakuulsuse Valguspeoga, mis lõpeitas Lingi-aadi aastal 1949. Hiljem on ta korraldanud veel seitse seüllst, neist suurimad kui Stokholmi linn tähistas 700-aasta juubelit ja kui tähistati Stokholmis 1912 olümpiär mängude poolesajandi juubelit — mõleniad staädlptti^ täisarvuli- Tal on aastate Jooksul oplasi iifie sajast rahvusesi on Õpphiud tema juures ja vü< nud tema süsteemi edasi. L. Wahtras — Lüva&lass Enn Nõu - Vastuvett Aima Ahmatova Marie Unde? H/Michete teel ü. Michelsoa — Noorsootöö radadel H. BlicheisoQ — Eesti radadelt Eduard Krants -^Lumelütlased need (luulfetuskogu) , EstiHidsa ÖMelal Gnidd^^^: Paul Laan — Mõttelend — Pilt© Ja ^ Karin Saarsen — Lohengrini lallmniiiii Herbert Salu Utoopia p fatmlooglA l^rünu" üksiknumbreid A. Kubja — Kadanad kodnd — A. Kubja — Mmestnsi kodusaarsir AKubjäPallikesed E. Uustalu ja R.Moorä--Soo]B^^ 426 l k . f o t o s i d Leho Lumiste — Alamuse Andrns Une jutustus kirjanik Oskar Latsust L. Lumiste — Atlandi aknal L / L u Q u ^ A. Võinm — Eistsönad I A. Vomm --Ristsõnad 15 A. Vomm lUstsõnad IH A. Vomm — Ristsõnad IV Ants Vomm — Mina hing (luuletusk<^ K. E«ine Šuraad laevad Ja elavad I . Eenne — Päevata päevad Ja ööta S. Ekbaum ~ Ajatar (luuletuste)gu) Aarand Ro4^ ^ Jomi J Pitka ^ Rajnsölmed A. Käbin Urve Karuks — Eodakondur (luuletuskogu) E 0ja Koputused eneses (luuletuskogu) a Oja -^Tunnete pardel (luuletuskogu) A.Künj^w Mis tolmab Soomes? Aarand HoG@ — Jootlde kuningas Tallismsni E. Sandea - 2^. IS 5.- m iM •.: S l r ^ 8.-=. m • - 40 21 AM 13 IM Ä—= aa <»{ • m • • m 1.65 2.1C m m 40 2.50 2^ .20 20 2.25 20 m 20 40 • IM . • IS 40 V ' 30 4.- 30 m ^ 5.- 0 — ' m 40 :m 2.75'' 25 S) 6.- 40 LAŠTELEs ©Eesti Pepsiõnäride ühing Qöte-borgis korraldas kodumaalt lahkumise ajal kokkutuleku selle 34. aastapäeva tähistamiseks. Eesti Majas toimunud koosvübimise avas Elmar Aibast, kes meenutas aegu ja meeleohisid, kus tuli kodumaalt l a l i k i i d a . A r n t o S i r^ pärast kõnet katke August TOlgu ; romaanist ,,öised linnud" ja Sil^ j via Ivalo Mäverisaatel lauldi rahr j valikke laule. OOD) Ilme ivandi — Pargi Õpeta mind lagema I — (Opp9 ja tööraamat edkooiiealistele lastele värvitrükis) 3.- lugema E - õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastel® 1 QHIilUIIHiHHiltlüUtlHiSHIilllitllilllliliiniHtliilltniillllililHtiliiltl^ sa ise seisusega rahule?" „Sattusin säÄrase^ oma uue vanemad olid nagu pilvist kukku- tulla, kui meil on ette näidata pee-mid. Enne kui nad said midagi ette^nikešt peret." võitta,oU preester ikooniga meie juures ja õnnistas meid pruutpaariks, õigeusu kombe järgi oli ikoö^ nigä õnnistamine sama püsiv kui laulatus. Seisin fakti ees, et olin Sugulastele tehtud ninanipsu meenutades muh-eles vanamees omaette. . Kättemaks on magus! mõtlesin. ,,Võtsin kohe Papissaare üle", likku keerisesse, mülega olin har- „jä tkas p. eremees. .„.V iisin kinna jumata: visüdid jä vastuvisiidid, oma vanemad, kes vahepeal olid Natašhaga paari pandud. Pruudi Milastused, külaliste vastuvõtud ka^ oma kaks nooremat last vanemad valitsesid end hästi ja ning pidust ja difteriidi läbi. Igasugused for-veelkord pidustused. Võisime e n - ^m dale seda lubada — teenisin hästi dälat Papissaarel kinni. Pealegi ja Natasha sai suure kaasavara, pidin leidma vihmud valitseja — Elasime kolm aastat õnnelikult.' mina ise ei^o Siis tekkisid mu naisukesele näole mees. ,,Oiin kuueteMMmneie, kui mu elus telJcis pöör,^.Frantzen pidas suurt juubelit — pidu kestis: üle nädala. Külalisi sõitis kokku soo-mest ja saarest, muude hulgas ka Frantženi õepoeg Grünberg Oma venelannast abikaasaga. Grühber-gil oli Peterburis suur ehitusfirma. Kuna purssisM vene keelt, anti mind peo ajaks nende käsutusse. Olin- väle poiss ja leidsin armu proua silmis. Ta Ä i s mehele peale, eit see Võtaks mind konto- • Tisse õpipoisiks. ' I Peterburis algas mul uus eM. f 01in korteris leivaisa juures ja ; kuulusin ta perekonda. Neü oli tjütar, väike plika Natasha, kes keerles mu ümber kui vurrkann. kohe pidanud pealinnast lahkoma — isesieisva meistrina võisin leida tööd igal pool. Kuid ma ei suutnud — olin temasse lootuseta armunud. Katsusin end tast eemale hoidaj tema aga näitas oma tundeid päris avalikult. Ta vanemad pidid olema et midagi ei andsid meile õnnistuse. Ja läks lahti üldine j u u b e ^ Viimane külaline ^^^Ä ratas tulevane äiapapa: ,,Mis tiäkke sa^^^t Võrgutad taga^ja mu M t r e l " ; Natalia haaras kinni isa kaelast: „Papake, ära pahanda Ismiga! Tema ei ole süüdi. Astusin selle sammu tema teadmata. Mul ei jäänud muud teed. Mees põleb ku! küünal, kuid on lüg arg, et avaldada armastust. Kui kaua oleksin pl-däUud ootama, kuni tä julgust foö» varjud: meie juurde ei leidnud teed toonekurg. Ämm pidas süüdlaseks mind. Uue Peterburgi tagasi kutsus njind kohutav telegramm — Natasha järsku raskesti haigestunud! Ruttasin koju ja jõudsin naisukese mu ellu tõi Kotlepi • juurde ta viimastel elupäevadel, surm. Testamenti ei leitud. Vana- Minu äraolekul igavust todes^li isal oli peale m,inu ema veel kolm ta käinud ühelt ^ peolt teifele. last: kaks poega ja tütar. Need. Täritsinud end higiseks, ka-kuulutasid end pärijaiks. Minu rastanud ta end külma joogiga ja ema kui perekonnast väljaheidetu saanud fcopsupõleitiku. Tütrele rottas appi ema: „Kas Kriis lähejues. Kartsin lihavõtte- [ see oleks parem, kui Natasha kaa-piüii ja selle kolmekordset suudlust. Grünbergide majas pühitseti suurejooneliselt, öösel ei läinud ma ettevaatuse mõttes kirMisse. Esimese püha peost ei saanud ma puududa U proua saatis hommikiii teenija vaatama, kas ma ehk olen haige.-^-'^ Grünbergide k o r t e r i ^ oli kogu- Mõne aasta pärast muutusin õpi- tenud suui: heatujuline seltskond, poisist selliks ja v ^ viis aastat * I edasi saavutasin oma siM —- ehitusmeistri paberid. ! Vabeni oli Natasha sirgunud laägusaks preilife, jäädes äga see-samas eHiavhõbedaks. Rikka mehe heiitatud tütrena oli ta harjunud saania kõike, mida ihaldas. Märkasin varsti kohkud^, et ta ka- Algas uus „kristossovanje"*). Kui saabus järjekord Natasha ja minu kätte, jäi tütarlaps mu kaela rippuma, suudles mind korduvalt edas i ja hüüdis: „Mammaike, papake! õnnistage meid— olen Ismiga küüatud!^" Tekkis äküine vaikus, Natasha sävaira-fcüttide või elupõletajate küüsi oleks langenud? Mina olen oma väimehega rahul! Meta ka meelde, et see olin mina, kes tormijooksuga su kindluse vallutas. Natashal on minu fcüum veri ja jättis selle tegemata. Mu meeleheitel pohiud piiri. Äi Varsti saabus Pärnust sõnum, et ja ämm tegid mulle ränki ettehei- KoÜepi lapsed läinud päranduse j teid — ma olevat armastanud mõir jagamisel riidu. Nad kavatsevat sat rohkem kui oma abikaasat. Pi- Papissaart enampakkumisel maha neivuse pärast pidin lahkuma äia jiüiüä • Tegin lühikese otsuse —- • firmast ja Peterburist. Insener ostan Papissaare ära! Mõttest oii Grünberg talitas suuremeelselt — vaimustatud ka Natasha, ices lootis • ei nõudnud tagasi tütre kaasä- Insenqril tuli kapituleeruda nagu alati. Jäin parast pulmi tööle tema fumaisse, Grünbergi väimehena usaldati mulle suuri tellimisi.'' „Mida sa A s i d ? " ,,>I>eaas}aUkiä kirikuid:" ,,Kuidas suhtusid sinu vanemad sellesse loosse?" „RÕõmustasid mu edu üle, kuid kurvastasid et kaotasid poja. Pulma nad e i tuhiud. Viisin hiljem neile nooriku näha, aga namad ei saada Liivimaa mõisast ranniku lähedal itosa suvituskoha Sõitsin Färnu. Oksjonile ma ise ei läinud, vaid saiatsin Frantženi ametnikuna. Kuna mõisa ja inventari põhihind oli määratud kõrge, hoidsid ostuhimulised end tagaplaanile ja minu esindajal ei tulnud kuigi palju üle pakkuda. Kui mu kallid sugulased oksjoni lõpul kuulsid, kes oli tegelik ostja^ pad vist küll sülitasid! Mina olin viimane keda nad soovisid näha vara. Kadugu ma vaid ta silmade alt! Asusin Papissaarde. Leinasin kaua oma elavhõbedalist Natasha-kest. Algul aitasid mind trööstida vanemad, aga Lüva Annus kutsus nad ära teineteise järel. Jäin üksi nagu kodunev känd." Vanamees vaikis viivu. Lisas siis: „Viimastel aastatel on Marta olnud mu päikesepaiste.*^ Piilusin vargsi Marta poole. See istus vaikselt ja mõtlikult, jutustu- „Ja sugulased?" „Mu vahekord sugulastega edasi kühnaks. Onud olid saksikud, muutsid isegi oma nime Lessm-guks. Nüüd puhkavad nad kõik hauas. Nende järeltulijatele — igaühel on ainult üks laps — olen ikka veel värdjas. Onupoeg Herman peab Pärnus kaubahoovi, teine onupoeg Nikolai, kes õppis Saksamaal põllumajandust, on sünsa-m^ as lähedal Audru mõisa valitseja. Täditütar on abielus merekapten Grossiga. läbikäimist meie vahel ei ole. Kui kohtume seltskon-nas, sinatame viisakuse pärast. Maaihn ei tarvitse teada meie vahekordi." „Aga nüüd!" muutis yahahärra tooni. „Aga nüüd olen muutunud järsku kuldonkliks, kelle surma oodatakse! Muid seaduslikke jw.rijäid mul peale nende ei ole. Juuli ja jõmpsika kõnelusest järeldan, varsti tulevad kõik Papissaart endale nuruma. Pühkigu nad suu puhtaks! Anna nõu, kuidas ma saan neid ilma jätta !>' . „Minu abi siin ei aita. Otsustajaks on Lüvimaa talurahva seadus. Sul peaks lapsi o i m a !" ,,Martat ma tahtsin omal ajal lapsendada, aga ta ema oli vastu, ütles: jäägu mulle seegi mälestus om^ õndsast mehest, et mu tütar kannab ta nimo" „Nüüd oled selleks liig vana. Su sugulased nõuaksid a i hoolekande alla panökut. Aga sa võid ise naise võtta ja laDsi saada. Mis sa selle kohta arvad?" ^,Kui Natasha suri, siSs otsustasin, et ma enam ei abiellu. Ja sellest ma ei tagane." et il (Ci- ENN ALI ADVOKAAT-i i$«em 1912. Royal Toronto Domini {postiaadress: P.O.I Oot (Bay & Telefom ai-tundi telefoni 4X39 ADO PARI lETHERINGTOl Advokaadid- 305 Bay St., Süite õhtuti 447-2017 RAAMATUI JQHNE.SI Chartered Ac SS University Al Toronto^O^^^ Tel. «62-1 eos ea dm LEO KANI OOCTOR OF CHIl 212 Dimücl Tel. m VABAEESJ ..Vaba Eestlase" taUtose asnkol TOIMETUS JA avatud esmasj reedeni kella Telefonid: toime taUtus Toimetajad kodufi väljaspool tööaeg! Karl Arro Hannes Oja Kuulutasi voetal nädala eshnesse a| esmasp. homni. nädala teise ajale map. homm. k^ KUULUTi VABA EEST on tasuv ajalehe leviku tõ\ Kuulutuste üks toll ühel veei esiküljel KUULUTUSI V VASTUl J. Vaba Eesttase 135 Tecumseth Telefon 364-767J Postiaadress: Stn. C, Toronto Talitus väijaspc Hehni Liivandi t Äirs. Leida Mi 149 Bishop Avej WiUowdale, Onlj Telefon: 223-OOž |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-12-21-06