Vaba eestlane , August 11, 1983

              V:
II. '2 VABA EESTLANE neljapäeval, H; augustil 1983 ~ Thursday, August 11, 198B- Nr. 59
0/Vr Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don MilK
Ont.M3B2M3 '
'TOIMETAJA: Hannes Oja - ,
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arrp, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONIDt toimetus 4444823, talitus (teUiniised,kuul^^^^
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.—p poolaastas $26.—
ja veerandaastas
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—
aastas $3i.— ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 Co
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste,küljel $4.75, tekstis $5,—, esiküljel $5.50
i iSTOi^iÄ.
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie Št. Don Mills, Ont. M3B 2M3.
:¥ABA1>E EESTLASTE
Suuriiikvisiitor
Riidalf Riminel
Ajaku-jandusiiku hapukurgi-hp©-
aja sisustab „Sirp ja Vasar** nõia­protsessiga,
mis käib. läbi kahe
numbri (27j). Nõid: Rein Ruutsoo;
suurinkvisütor: Rudolf Rimmel.
Kes on Rein Ruutsoo? Vähemalt
viis korda tähtsam figuur kui Wag-ner
või Verdi, isegi kuus korda
tähtsam kui Majakovski — kui ot­sustada
ruumi põhjal, mis neüe
neljale kuulsale pühendab SV: tõe*
poolest, Ruutsoo materdamisele on
ohverdet kolm täit lehekülge väl­japaistvaimal
kohaL
Välis-eestlasUe on Ruutsoo tund­matu
suurus; inkvisitsiooni and-meU
oli ta 1976 ,,noorkriitik", kuus
aastat hüjem filosoofiakandidaat
(Lääne doktorikraadiga võrreldav).
Peeter Vilms Teatmeteoseis tema nime ei leidu
ja sinna seda üal ei võeta, sest
: . :•• • •;... nüüdsest peale on Rein Ruutsoo
laip, oli ta enne kestahfes.
. Kes on tema surnuksmaterdaja
MudoH Rimmel? Aastal 1946 „süu-reit
kodumaalt** sisserännand
jeestlane, keda elulugu kirjandus­leksikonis
mainib kui luulekogu
Harvardi ülikooU kevadisel lõpuaktuselloeti ette Lech Wälesa sõnavõtt, kus ta ütles nü mõndagi allüüriline ^müüts ja kolmt^^^^^
Elujõulisena ja teguts«mistahte- Samade^^^W^^ Jäheb fo» huvitavat. „Peale ,SoMaarsuse* asutamist sai igaüks osa võtta reformidest ja uuendustest, igaüks võis Hgaansust** autorit.
Msena Kanadalsse asunud eesflaste ronto Eesti Skaudisõprade Seltei isiklikult kogeda, mis tähendavad vabad valimised, mis tähendab demokraatia . . . Sõjaseadus aeglus- ^jjg Ruutsoo surmapatt? Ink-attstaA
inn^nni/i « « ironnniA ^* ¥T™^Sr.«,o««^cw^«,:«„ i„ j« tas rfiformi: äff 3 fiftMniid . -Legaalne süsteein Poolas jäi küll vormiliselt samaks, aga visitsiooni arust* aukartuse puudu
—---1 iga^initsiatiiviga, m^ Pöögelmanni vastu. Kuid
. . . , , . , , kohtutes, politseis ja julge(^^^^^^ vaevalt „Sirp ja Vasar** oleks
ongi meie suurim lootus. Meil pole vaja süsteemi kukutada, sest see on nõrgem, kui rahva iseteadvus. Ta. ^j^^^^ ^^^^^ madala tasemega
kas taganeb rahva ees, või iiMneh rahvaga, protsess jätkub. olen optimist.** ja ruumiõgivii artijkli läbi lasknud.
Tegelaste'defilee XVI Lääneranmku Eesti.Päevade avaaktusel.SaiaFraEcisc®s»
Foto:-
Heim S. Huul
jniiiiiiiiiiiiiiyniiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigsiiiiiiiiiiiiiiiniuii^
mine, isikliku aktiivsuse vähene- maldavad vdd! lahedam
inlne, eriti aga jH>tamatud surma- mist
juhtumid on nagu hoiatuseks tõste­tud
sõrmed koos küsimusegsi: kas tJhfekondliku toetuse taotlejatele
kõik- sinu asjad on "^orra^?' Kas to»* olla heaks nõuandeks soovi-testament
cm tehtud ja kas kõiM ^ » oma vajadused ja sum-
Prötsess jätkub. Need on olulised mõnelgi pool jõutud. Ajaloo veskid mokraatide hulgast, keda venelä- Hmselt on Ruutsoole pahaks pan-mõtted,
aga oluline on ka fakt, et-jahvatavad aeglaselt, aga nad sed eriti põlgavad. V midagi muud, mida meüe ei
Walesa jäi seUe jutu peale eM^^ Ida-Euroöpas, Nõukogude Liidu öelda. Rimmel on siin ainult käsu-d'Encausse.
(Decline of an Em-pire.
Newsweek Boõks, N.Y. 1978).
Oluliseks allakäigu tunnuseks on
simine, kuni Baltimailgi midagi
muutub.
Nõukogude süsteem ei muutu
lõunaosas, kolmandas maadma^ • ,
S^meeLs^t^ l^e just ideoloogia mdelon^T^^^^ Ruutsoo on arvustanud Pöögel-
S o h T ^ ^ Slat^^^ W^l^s^ ülesmäge. Liidu lõunaosas elab üle su^ viimaste aastakümnete Jooksul ^^yalitud'teoseid**: „Järeli.
^ ä d ^ d u m ^ Täuamlue^l^^^^^t^^^ kult ei taheta selle valikuga rahul-
S^^^^S^oLL saadud toetuse eest^^k^^^ -^^
i^lttesaamiSL ja valiteemfe^^ : S u l i ^ vaimustatud ja
Mis saab süs 1^ Ö?J i • ^-^^^
S i ^ t e ^ S d ^ ^ ^ nus inmgd mod^^^^^ paavst ja Jaruzelski - mptieva prantsuse ühŽkonnateadlane H. G.
fliKliKku teeci mooüa Ä^anaaa nigi pujudutada uhtegs organisatsiooni Poola olulistele huvidele, kuigi nad ^
kassasse voi>^uhtida see eesti uhis- ega tegelikutt esinenud üksilguhtiB neist ehk pisut erineval viisu aru
tarna palji^ elualade toetanu- on, kwi võetakse vaistu mdsö^ lltSf e t ^ l l n m l Ä ,,Ppütik ist die Kmist des ^ mw.ra^...a^m^^... tiS^X^M^^^^ üües kord ammu Prdsi- mine, 'et marksism-leninism (mi-
Sütele raudne kantsler Otto von^- da Eestis vahest kutsutakse Maksi- _
^'"^ da kasutatakse küsitava vajadusega marck, ja 'Amee^^^^^^^ üdTl^tak^ mõneU ^
Nende küsimiisže selgitamkeks*^ vanemate tege- president Theodor^^^R^^^^ Venelast^ endi oteme c X S i i r ^ L i d ^
toimub sageM avalikke koosol^^^ .Pomics is the art oi the ^^^^ ^^"^^ seda asjatult ooüamid uie
ja nõuandeid; Rohkem veer td- P^''^"^^ jahvatamis^. Niisu- possible." järkjärgult Nõukogude Isamaa
mub kindlasrisik^
la mõjutamist, eriti kui hea nõu ^^amdeskoikidd, eriti
andja esindab mõnda tegevBsharu J^«sel, õigus avaliku anmndhise
või oi^anišaisiooni, mis on ote^^^
huvitatud pärandi saamist. Väga Teme — • päiranditest ja annetus-paljud
pärijateta eestlased om sel- test ilmsesti mõjutatud nähtus on
lest temud Järelduse ja annavad mitmesugune fondide^^a^^
©ma kogutud vara, mida nad pole Fond on tegelikult teatud tagava-soovmüd
isikMt .kulutada, juba rasumma, nagu üksikisiku puhul
önia eluajal mõnelfö heaks ötstar^ säästuarve. Hea on,
Ibeks. Seflega avaneb võimalus pa- kui niisu^^^
remini kontromda oma vara kasu- olemas ja ne^^^ kasutamise kord •'''^"^^^^^^ venelastš üheks rük. Nõukogude impeerium on eri- Pretensioonikus pluss moonutamme
tamistjadavanatäuu vastu võtta^^^m^^^ ^ ' " • - - "
sdle.est,:mid^
Seda kasutatakse nii Poolas, Un- dada ainult lugeja ajalooalast ,hu
garis, kui mujal rahvaste olulis- vi, vaid propageeritakse ka mark-te
huvide taastamiseks sedavõrd sistlikku mõtet. Pöögelmanni tööd
ja nii kiiresti, kui see praktiliselt sobivad selleks suurepäraselt. Nei-
>õimalik on. le pole omased subtiilsed analüü-
Eesti olulised huvid on sellel taus- ega rafineeritud e r » ^
tal väga lihtsalt defmeeritavad: Paistavad sdma arutluste loogihsu-püsimine,
püsimine ja veelkord pü- argumenteerimisoskusega
kompromiissitusega. Pubhtsistliku
teravuse saavutamiseks ohverdab
Pöögelmann mõnikord küll oma
mõtte täpsuse . . .** Nii Ruutsoo
inkvisütori tsitaadis.
kuuekümne aasta. Süski, süski. \ Kõlab ju hästi? Jah, kuid küü-
,^ x.^i t. Kuuekümnendate aastate kultuuri- nilme miiüts teab, et küdusõnade
Revolutsionäärid — keda, nagu Kultusega, mida aga teistele rah- ^^^6 taaselustumine Baltikumis oli varjust katsub Ruutsoo ;,salvata ja
Poola sündmused näitasid, ^ahel vastel^ on vaga raske^kaela maa- tõsiasi, see oli kui ime. Suurküü- halvustada** pühakut llnkvisütor
ditamisi pole enam olnud 30 aas- leiab, et äsjatoodud tekstis väitvat
tat ja suur osa küüditätuist on ta- autor: a) et Pöögelmann ei oša-gasi.
Julgeolekuorganite pidev ter- nud küllalt analüüsida; b) et ana-ror
päevast päeva on kahanenud, lüüsioskuseta tehtud ku-jatööd ise»
Mis edasi juhtub, seda meie ei tea. loomustavatki toUeaegse marksist-väga
vaja om -r- pole seda küna
gi taibanud, ega taibanud kä
väiksemad velled „Solidaarsiii-
•ses**.v.\..
Kommunistliku Venemaa ja kom-rida.
See on suurem kaotus, kui
ehk algselt näib. Vana õpetus, mis
rõhutas rahvusvahelist töörahva
solidaarsust ja tulevat paradüsi,
oli selleks teguriks, mis nõukogu-m
u m S i I d ^ a l S n ^ ^ aastal 192ÖMi^^
saa oraesu veel hiua mitte-kom- ^^^^^^ (Pablo Picasso, Jean g^ti Impeerium veel kõikvõimas.
m u n i S p ^ ^ Elea- Paarkümmend-aastat hüjem oli Loe ja imesta. Mat^rdaja peal-mõni^
eine hädalahendus) oli sk-^ nor .RooseweU). R a h ^ sellest järgi vaid kiratsev saare- kirjaks on Asjatmidmatus pluss
uar^.uuiu« mu« vma «w«i,u- ... --^«^ oärast valallk Ometi Walesa ^ele ^assivoitlus oh venelaste üheks riik. Nõukogude impeerium on eri- pretensioonikus pluss moonutamme
tamist^ja elavana täuu vastu võm^ Harvardis* et t^rvR ^^^^ seUe poolest, et see koosneb jne**. Lihtsameelselt märgib ink-hügelsuurest
maamassist, mida on visiitor kohe alguses, et ^^t^
Täielikku rahuldkt lahkele ann^^^ Mis jääb järele? Edu välispoüi- kergem keskselt kontrollida, kui ei ajaloolane ega „sügavalt eru­tujale
ei garanteeri ka see moodus. mitmesuguSstes ^oudideš ja siis tiid- j^^^ Näib tõenäolirie et ^^^^^ ja toores annektsioon, öeldak- asumaid ülemeremaadel. Venela- deeritud** füosoof. Seega asjatund-
Meie kõik teame kaavaniidu ja lakse ve^^^ kui ametühingud mingisugusegi sed väidavad^ Ida-Euroopat olevat oiatus; pretensioonikus ümneb sel-
Eesti Sihtopitali lugu. Ihna^^^^^^^^ yjgt lätlaste „maailmafondi*« viisil kunagi taastatakse süs ^a- ^^^^^ nad neüe vaja kui kaitsevööndit. Meid lest, kuidas ta oma ohvrit pidevalt
võtmata — kummal on õigus eeskujul on leviuenud ka eestlaste lesa selles juhtivat kohta ei saa enamasti tunginud sinna, kus valit- aga tahavad nad Juhan Julmast «metafüüsüistes** pattudes süüdis-me
teame, et Haavalniidule see asi' mõttekäik, a tuleks koguda Aga ta ju ütles isegi- Oluline po- tühjus, kus puudus võimalus saadik saada oma impeeriumi pä- moonutamisest on heaks nai-sugugi
ei meeldi jä Sihtkapitalil ou ^ risösaks, olenemata seUest, kas teks äsjaloet Ruutsoo teksti pea
pimlik, et see asi ükskord ei vaibu sendid katavad organisatsiooni või hakse F-rotsess jätkub " täidab käepärast oleva ruumi.) tsaar on punane või valge. Selle- Pe^Ie pööramine. Materdaja nime-
'-"^^^ • * Ägi^ssioon Baltikumi ja Soome pärast on
vastu aastall939 vüdi läbi peale teistel. Meü on muutusi kiiremini ole julgenud seda sona pealku-ja
vaja. Mingeidki muutusi. panna.
Keskvõimu nõrgenemine N. Lü- Imelikt peaasjas on Rimmel
dus saab ümselt |oimuda ainult ohvriga ühel nõul! „Kul akna taga
kahte teed pidi: arengu teel või kõmavad paugud, ei ole aega . . .
mürgli teel. Tihe kontakt valis- kirjutamiseks: süs tuleb haarata
maailmaga soodustab mi ühte kui relv ja otsustada, kumb barrikaadi
teist. Isolatsioon takistab mõlemat- pool on sinu oma. Seda Pöögel-seda,
kui Hitlerilt oli muretsetud
garantii.
ega unune. ^Parenuni ^on ^seUes tegevusala tegelikud kulud. Mõtte- Kõüc see tähendab, et venelased
mõttes teinud dr/E. Soerd, Etis fcäik on teatud määral naiivne, on tegelikult suure osa oma või-
Trei ja mõned teised tuntud anne- gegt see välistab kõik ^p^ mille nad peale sõja lõppu
tajad, kes oma summasid annavad sentide kõikumised^^^^p^^^
voi tegevusharu ged. Sel juhul Mefe fondide smu-s ja Juri Andf^ovi.poolt ame- tahetult peale sakslaste tagane-mad
myesteenda ja^see^^^
Ei ole bimgit põSquist kadedust ^«^'^ kogu jutule teise l e ^ on. loonud „gulashi kom. oli võimatu. Pealegi oli- läänelüt-
- munismi", mis - ^
eesti tegevus annetuste kaudu toe- töö finantseerimine fondidega on v^'^^^^^^^ erineb
tUst^saalK EÜM^^^o^
rõõmustada, kui niisugused lahked karta, et enne km fond kujunebvT P^^^^ Enne ^Korea konflikti deklareeris stalmi omadele vastassuunalised-annetused
lähevad just sinna, kus. küllalt protsente-andvaks on^^^^^^m meie huvides on läbik '
kõige rohkem vajatakse Ja. tegevus rahapuudusel sete^^^ õhuaugud raudeesrndes
.-^..Jselleb kasutatakse, miUeks nud. No<^^^ . _
need on küsitud või vastu võetud. kOT^ '
PosiÜivsete näidetena võiks s^^ tegelikud noor. laanemaaümaski kõlbavad kasuta-saab.
KÜU o„ aga p5hi„^ ,ahend«s.l.gem*uses ,aib l ^ - » ^ ^ 'S.^^^MSJ^^^^^ S ^ . ^ ^ i J ^ ^
80 prots^ pihus juba enne, kui nad
sisse marssisid (nii nad oletasid.)
tuua koolidele antud toetusi, mida
m peaaegu yõimatu
DEWIiini
kontinendile. Praegu pole Kanadal
mingeid muid võimalusi, kui anda
hoiatust lähen evaist rakettidest.
Bosside üheks ajendiks võis olla
on läbikäimine ja „parteilisuse ja teadusüldtuse vas­tuolu**,
mida materdaja mamib
mitu korda. Kuid mis tähtsus sellel
_„ _„ _ on? Ruutsood ei päästa miski; kõ-nenudpooTakate
tihedam ™' ^^^^^^^ Parmul
mme väüsmaaümaga, tüiedam, lastakse rahus puhata,
kui see teiste allutatud maade ^'^f mis juhtub nüüd Ruutsoo-puhul
oli võimalik, ga? Vanal armsal Stalini ajal oleks
ta lihtsammi likvideerit (nagu tüli-
Poola sündmusedki poleks olnud
mõeldavad, kui neUe poleks eel-
^ \, Paljudesse maadesse on venela-
See pole oeldud^ mitte „gulaslU3ed tegelikult sisse kutsutud, kuigi
kpmmumsmi**uhstamiseks, vaid see meüe näib olevat imelik. Nad
esüetoomiseks, et asjad ^ ,„a^„
paremaks ^niipev^kmv^ne^^^^^^^^^ Süüriasse. Mõnelt O^.fJ^^, kes kardava^^ õun Pöögelmami) kui lüürUiste
otsene moju kuskil pisutki kaba- poolt on nad ka minema läimid: labikaimme voil^ oll^ propa^ ajastid. Arvatavasti ei
"^-^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^-^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^) ^
NORAD, võib anda Hoiatuse 25 See kahaneb terves Ida^uroopas, maalt ja Porkkala poolsaarelt, võrdub iseenesele pankrotitmmistu- ^^^^ ^ ^^^.^.^^ Rimmel istub
EDMONTON -—^^^^^K^^^ jõnksudega! Seal, kus neile otsustavalt on vastu ^^^^^ . seal ja on ilmselt .„õigeusklik**.
daja North Americaii Äerospace astutud, on nad taganenud. Mee- ?®^^?tl^^ Aga kas ta julgeks sama kirjutada
Command'i juures, naaJOT ja Ida-Saksamaal, aga süngi on nutagem Soomet aastal 1948, kui tahenda sugugi nutte ala- g^^uj^-g^^ j^^^ Pöögelmanni (ja tu-
Hohneütles, et Põhja-Ameerika er^^^^^^^^^^^^S^^^ plaanitsesid Tshehhi ti komprpmisside tegemist. handeid teisi) vagaks tegi? Käes
Oma mingeid shansse N. Oidu aeg^^ Marin n^a tw^nii maiia
rünnakule vastu panekuks, kui ye- Lineradärsiisteemide uuendamist, selt prcKiuktüvs jge. isegi de-nelased
alustaksid ründamist raketi mis 1950-hdate aastate keskpaiku Euroojia piir bn küll endiselt Elbe moraliseerunud, ja puudus igasu-tidega,
Ta ajqas, et selline rüiinak ehitati. Need yõiksid olla kasuta- ääres, mitte Narva taga, kuhu ta gurie reaalne jõud. Kui president
võiks olla hävitav. Holme ütles, et misel kuni 199()-ndate aastate kuulub (nägu ütles Berlüni blokaa- Mannerheim otsustavad sammud
see oht pole Mshtstiibra^ jäi riigipööre ometi ära ja Sel puhul oli sõduritel tavaks öe^
vaid igasuguste rakettide rünnaku sele võtta satelliitide ¥aatlussüstee- Ernst Reuter), aga Poola sünd Soome on tänaseni vaba maa. Hü- da: tuleb mõtelda peaga, mitte ta­nus
on suunatud/^^^ vmused näitavad, kui kaugele on juti vaütiüus^^p^ j
„Madu pea peab maha raiutud olev käib vähemalt Rimmeli nelja-saama**,
ütles kmdral Põdder teistkümnenda huligaansuse ette.
enne Võnnu lahingut. Alati pole Kapitalistükus ehk võistlusühiskoi-aga
võimalik „madu pead maha nas oleks Rimmeli soperdis üma
pikema jututa paberikorvi ränna­nud.
Ent, nagu märgit: et ta trü-i
X pääses, ei ole-
(Järg lk. 3)
raiuda.**
Nr. 59
VALVI
NÄDALi
13. ja 14. augustul
dr. R. Vanasci
20. ja 21. augustü
dr. R. Pahapill
m
ülikoolide
Cleveland State
lõpetas 10. juunil
of Business Admiij
ga cum laude Erij
Ta ou lõpetanud
veland Marshal
Jur. doktorikraadi^
sooritas eksami E
4. novembril 1977,1
advokaadina tööta
juunil 1974 lõpetaij
kooli BA kraadiga!
tas Cleveland iPolic
de hümetega Offic|
ning töötab praegi
hai.
Lagle Pi
Kolme vabal
Eesti Vangist
märtsis teostatud l|
ki Alioncni ja Ar^
Eesti NSV krimii
tähendada kuni s^
on oodata lähenu
inimõiguslaste gr.uj
õiguste rikkumisel]
kirjutatud küniincl
neist oli „Avalik
kirjutatud 13 eesti
soomlastele määrab
kolme ^süüasjas**
nen Pärnus, Rein
Tariifis, Endel Rat^
läbiotsimine) ning
LAGLE PAREK
Lugle Parek oi
apriUü 1941 Pärnj
rek, Eesti Vabariil
kapteni auastmes]
mõrvati punaste
1941 r Ema, kuns|
bet Parek (sünd,
märtsis 1949 koos]
näitleja. Anna MJ
nud 1878), Lagle
nud 1931) ja LJ
Novosibirski piirk<
Kuna peale küüd|
Pärnu muuseumis,
rek töötas, okl
poolt hävitamisele
matuid peidetuna
jude õõnsatesse a|
muuseimii teenisti
et oli neid peitnud
rekiga, siis karista|
Tallinnas toimunud
eest erivangistusegj
vabanes seoses nais
amnestiaga kesk\j
jäädes kodumaale,
ning Lagle ja Eval
kodumaale tagasit)
Lagle Parek lõpeti
tustehnikumi
alal. Ta töötas en|
Kultuurimälestiste
Instituudi Tartu
tektina. Lagle ?aj
Lembit Rästaga. L|
ma abikaasa Lembj
aastase ema Elsbet
. Tähe 82-7, 20240|
NSV.
' Lagle Parek kui
5. märtsil 1981
tähtsate asjade
Kruusmaa poolt sej
dusYÕitlejate Tiit
Viktor Niitsoo vasj
vastases tegevuses''
distusega. 1. märtsil
—09.00 toimus
ning kl. 07.3a--17j
läbiotsimine. Läbid
Komtuentaai
(Algusi]
nenud kindlasti ku
dist, vaid millestki
maa lugejad teava(
gesti, kellega nad e|
käia.
Lõpetagem ühe
Jõuk püsib nüridus]
ja pärg on pärg.
Kuid sõber, tea: nij
ja väntab härg.
Olgugi et äbarik.!