1986-12-16-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 94 Nr. 94 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. detsembri! — Tisesday, Dccemhcr 16, 1986 . 7
Marginöstus
Austraalias
EESTI MARGINÄITUS
SYDNEYS 29.dets498i
ESTONIAN STAViP EXHlBlTlON IN SYDNEY
Kiicsoleva aasta lõpupäevil
toimuvad Sydneys 13. Eesti Päevad
Austraalias. Päevade raames
korraldab Sydney Eesti Margi-ring
Sydney Eesti Majas 29.
detsembril marginäituse, kus välja
pannakse Eesti Vabariigi
postmarke, iiäiteid Eesti posti-ajaloo
materiaalsest osast ja
muud põnevat.
Marginäituse puhul altnab
Margiring välja mälestusümbri-ku,
millel kujutatud XIII Eesti
Päevade märk. Olude sunnil on
|ümbrike trükiarv kahjuks väga
piiratud. Ümbrikke on võimalik
tellida aadressil: Mr. A. Kangro,
24 Ajpha Road, Willoughby,
NSW, 2068, Australia.
Puhaste ümbrike hinnaks on
austraalia vääringus 30 centi;
Austraalia 36-cendise „Ameri-
:a's Gup" erimärgiga ja ametliku
postitempliga varustatud ümbriku
hind on üks dollar. Saatekulu
kuni kolm ümbrikku ühes saate-ümbrikus
on üks dollar, neli kuni
kümme ümbrikku ühes saate-imbrikus
on poolteist dollarit.
Tasu saatmisel tshekina see kir-iutada
ainult austraalia väärin-gus.
Väiksemaid summasid võib
saata rahatähena tavalise kirjaga..
Varem Sydneys välja antud
mälestusümbrikke on lavalise
ümbriku sees korduvalt saade-^
tud ka Eestisse sealseile filatelistidele
ja Oli seal ka kätte saadud
ia tänuga vastu võetud.
iiiiiiiitiiiiiiiiiiiiin ii!iiii]iii}iiniiiiiniiiii)iniuMii)iiSi!M
•t võiski esmakordselt sinna
ov maamees teada, et selle
usse ja üdisse tungiva vile-
;stas mitte mäss, tulikahi ega
imari haarang t ä n a v a l vaid
:ud: Inseneripataljoni Ülema
le bülletääni noorte kompa-
§ 4 kõlas nii: äratus kell
eide lõlgitiioa tähendab: kell
i. selles ei kahtle keegi — on
agrahvide kirjutamine hulga,
järgi käimine ja seepärast
'pisarad laubale igale vana-e
saatus (muidugi veltveebli
sel) määranud 24 tunniks
tekompaniisse. • Sest äratada
it nende magusaimast hom-pool
või ka veerand tundi
mii astuv korrapidaja-ohvit-ei
leiaks enam ühtki voodis-esanne,
mille ees kahvatuks
issõja sangar, kelle rinda
istid. Läcplesised ja Po^
'est vile — seesama hernega
isal kasutatuna paneb ainsa
sambaina seisma kõige ela'-
a tänaval sajad autod, vile,
des tormavad politseinikud
gant kohale, vile, mille nõr-des
nõrganärvilised minestU"
seHsed jõumehed, lõvitaltsu^
ide portjeed käed kaitseks
, see vile on kasarmus ei^
ea*, nagu ütlevad Inseneri-
Hamiltonis m viimase kiinme aasta jooksul tegutse-md
noorte eesä neidude lauliBgrupp, j^Helletajad". Helle-tajate
juhiks nii muusikas kui mentaliteedis tulihinge-lijiie
Olaf Kopvillem. Kopvillemi hoole ja vastutustunde
toetusel 081 ^,HelIetajatest" kasvanud laulugrupp, aiiiiie
muusikaline välimus on - erakordne ja programm katab
eests lauluvaramu kõige mitmepalgsemat avarust. Helle-
(ajate kciorijuhi Olaf Kopvillemi eestitruu hing ühest ja
elu päikesepaistelisem pale teisest küSjejöt
isplaadi igast noodist vastu. ..
Heüplaai on organiseerilud. Miehael Viira ja Andrus Aru-kahle,
stiili poolest erinevasse .vald. Nende: liitumine toob heli-peatükki.
^ plaadile uue ja uudse dimensiou-
Uks külg on isamaalik, kus ei ni.
' puudu ka meie lastelaulude pa- Kui kuulatada „Helletajale'°
remiku näited, õige jtilgete har- uut heliplaati, siis esimesena tõu-ino)
oonniiaattee ga raamitutena. seb esile erandlik laulmise ja in- Metropolitan Toronto Library Board^i tänuõhtult. Vasakult: Keelte-osakonna iuhata^
leine kulu vaatleb meie rah- ionatsiooni puhtus, mille kõrvale •, u..^u..^.. n.. *u • ^ . ^ » • m i -i A
valikkeWiise pisut kaasaegsemas on, raske leida paralleeli. See ^^^^ara Gunther, abiesimees George Court, esimees Irvin Sherman, kunstnik Ants
muusika-tehnilises keeles ja rüt- kvaliteet aga teenib aina laulude Vomm. Taga maal „MuutUV
mis. mõtte sisusse tungimist.
Rida Irõõmurikkaid laule oo „Helletajate" uus heliplaat
j)laadile paigutatud koos instru- „Tii, tii tihane" saabus just õi-mentaalsaadetega,
mis oma geks ajaks turule; ühe muusika-shanri
poolest ulatavad otse tä- kvaliteetse ja laulurõõmsa eesti kynstilikyld
mipäeva. Siin on ,,Helletajatele" laulu jõiiluksBigina. -
abiks, tulnud.-Peeter Kopvillem,. . . • . Eomsnoi IVD 4. dets. õhtul korraldati kyrust"
nik Ants Vommile koosviibimine
ja tänuõhiu eelmisel aastal Metropolitan
Toronto Raamatukogule
annetatud maali eest.
Koosviibimisest võtsid osa mitukümmend
raamatukogu juha-tusliiget
ning kutsutud külalised.
Salme Raafwia, LumekuEiini- Salme Raatma lastejuttude raa«
ganna ja teisi JMtte lastele, matut. Tänavu Ilmus „Lumeku-
Toronto E. S. Täiendifis- ninganna ja teisi jutte lastele*',
ikoolide Komitee väljaanne Raamatus on kuus lühijutustust
Dnr. 19. Twonto 1986. 47 algkooliealistele, viies neid täna°
IL päevasesse maailma hoopis lihtsate
inimlike probleemidega ja
Aastaid on kurdetud lasteraa- suutes antud juttudes neid ka la-
Ants Vommile pidas tänukõne niatute puuduse või vähesuse hendada.
poolt raamatukogu mmel iluku"- ka") on kirjastatud kümneid ees- jeidab kahe lapse suhete arene-
' »^ tänukirja. ti autorite laste-raamatuid inglise mislucu, „Marja-Leena ja kaksi-
Peale koosvnbnmst andis vn- keeles (tiraazh tavaliselt 3()()()) ja k u d - \ ä i k s e tütarlapse iuatsust
endal korrusel (keelte osabn- saadetud neid inglise keelt rääki- venna-õe järele. „Meie tudeng-nas),
kus asub A. Vomm. sega- väisse maadesse,kus need on saa- noore poisi ja üliõpilase ^ahe-tehnikas
maal „Muutuv Maa- daval eriti odava hinnaga (suvi- korda, kus viimane õhutab noö-ilm
, seletus, maali kohtii kunst- sel Toronto suurnäitusel müüdi remat õppima. „Roheline savi-mk
ise. la ütles, et maal.sse on 3 ,aamatut Sl.OO eest, äris mõ- kauss" väikse tüdruku osa kahe
,x>.mitud maa.lma-ajalugu, niaa- nevõrra kallimalt). Pole teada, täditütre vahekorra soojendami-teadust,
töökust (maade toodan- kuivõrd neid inglisekeelseid eesti sel ja viimane „Miika ja teuKi
I guid) jne. Raamatukogu poolt .^torite raamatuid eesti kodudes niiljonid^' väikse poisi kaasabi ja
on maa ilust, raamitud ning kastriatakse, sest väliselt ei saa unistusi töötule isale töökoha ot=
vaskplaat kunstniku nimega on võistelda siinse maa laste- simisel
paremal pool raamile kinnitatud, raamatuteua. ^ J , • ..4
• - laaiiunm^^a. Need on koik sooja sudamegf
laste vanemate oma keel sellises kogenud lasteraamatute looja.
rais meie
, astmes et see pole j^üllalckmc ^^^^^^
järglasile edas. õpetamiseks. Mo- ^^õ^j^ud.^
ilmud joba Kanadas, aga eesti «^^Ö ^i^J^o^iii»^^" nõuavad, et esi- p^^^^
kodudesse. Ta toonitas, et koori meste lasteraamatutega ti^l^l^s vahelises elus^m^^^^^
>, , ^ , . .„ o .nv A » n eesmärgiks on teenida eesti keelt laps suunata eesti rahvusliku y ,u uUond-lmnuiU knmnWt^eo-^
i.aupäeval, 6. detsembril esines Ontario Kunstigale- j , j,-,;,, ^j,. ühiskonna teadlikuks liikmeks. 1^^;,^^ n a g f
esinduslik Estonia Koor, Juhatus Roman Toi, nai, kõige avarama publiku ees. Kuna vähestele tiraazhidele vaa- 'üldiselt arvatakse See bii
Aga, ütles Arvo Medrl, Estonia tarnata lasteraamatuid läbi ci raamat meie põuasele laste-
Koor ei sulge oma ukss rahvus- n^uuda, tahendab see ka teatiid ^.^^j^jjjyj^^^^j^^^
SMdamlikiB „1 know, mm my vahelisele kborimuusikaler ü^^^^Jj^sust lastevanemate poolt, mcsoojusega läbituntud' inimlikke
Redeenierliveth" esitas sop- Oma esSnemlse avaski Estonia Mõned jätavad selle südamera-jij^^Q^^^^ig^^^^^^^^^
mn Valvtf Tall Tema sisse- Koor Vinteri lauluga, eesti huga vanavanemale hooleks (kui ^^^j^
tundev laulmine ja soe esita- keeles: Põhjamaa, mu sünni- neid on). Need m ^ Raamatu ön Ingrid
miseviis teenis taile suure ap- maa, Sind ei äta ma! ^anKga oma astelastele ^reerinuci kuue lellküljelise rea-ia..
«s Enne kui koor sai oma- õn- ^^^^-^^e ja meele kasvatamise juu- [J^eennuü ^"^^^^
. siinne KUI K.0U1 bai uma mi . \ , . listlikujöomstusega, näidates es-
Margit Viia toetas nii koori nestunud esinemiselt asuda ko- es ja on ka olnud peamised la - «.^kord eit oma vo meid raama-li
solisti kindla, muusikaliselt duteele, anti koori esinaisele Evi teraamatute ostjad, aga ka kurt- ^ ' ' n u ^ , ^ ^ ^
klaveril sa'atjana Margit Viia.
lisionia Koor esitas seekord
— inglise keeles — läbilõike
Händeli oratooriumist „Mes-sias'\
Koorideks sellest inglise
ühiskonna jõulu-muusika-lemmi-kust
olid: „And the Cilory of the
Lord"., „For unto us a Ghild is
horn'^ ning ülipopulaarne „Hal- kui st:
sobiva kulissiga klaveril. Tarkusele üle kenakese summa- jad, et sellekohaseid raamatuid Hannes Oja
_pisoodid täitsi
avaia Walker Halli tüseda, akor- oluliselt eesti päritoluga, kellede pole paremat k\
dikiodla-k(M>rif()ilegJB.^- z.^'lMfllg;as^on^palju.neid,.-k^^ •
Kinidge sünnipäevaks
• •'•"io
või algupärandeid. Viimasel k a - n VABA EESTLANE"
ei
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 16, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-12-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861216 |
Description
| Title | 1986-12-16-07 |
| OCR text | Nr. 94 Nr. 94 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. detsembri! — Tisesday, Dccemhcr 16, 1986 . 7 Marginöstus Austraalias EESTI MARGINÄITUS SYDNEYS 29.dets498i ESTONIAN STAViP EXHlBlTlON IN SYDNEY Kiicsoleva aasta lõpupäevil toimuvad Sydneys 13. Eesti Päevad Austraalias. Päevade raames korraldab Sydney Eesti Margi-ring Sydney Eesti Majas 29. detsembril marginäituse, kus välja pannakse Eesti Vabariigi postmarke, iiäiteid Eesti posti-ajaloo materiaalsest osast ja muud põnevat. Marginäituse puhul altnab Margiring välja mälestusümbri-ku, millel kujutatud XIII Eesti Päevade märk. Olude sunnil on |ümbrike trükiarv kahjuks väga piiratud. Ümbrikke on võimalik tellida aadressil: Mr. A. Kangro, 24 Ajpha Road, Willoughby, NSW, 2068, Australia. Puhaste ümbrike hinnaks on austraalia vääringus 30 centi; Austraalia 36-cendise „Ameri- :a's Gup" erimärgiga ja ametliku postitempliga varustatud ümbriku hind on üks dollar. Saatekulu kuni kolm ümbrikku ühes saate-ümbrikus on üks dollar, neli kuni kümme ümbrikku ühes saate-imbrikus on poolteist dollarit. Tasu saatmisel tshekina see kir-iutada ainult austraalia väärin-gus. Väiksemaid summasid võib saata rahatähena tavalise kirjaga.. Varem Sydneys välja antud mälestusümbrikke on lavalise ümbriku sees korduvalt saade-^ tud ka Eestisse sealseile filatelistidele ja Oli seal ka kätte saadud ia tänuga vastu võetud. iiiiiiiitiiiiiiiiiiiiin ii!iiii]iii}iiniiiiiniiiii)iniuMii)iiSi!M •t võiski esmakordselt sinna ov maamees teada, et selle usse ja üdisse tungiva vile- ;stas mitte mäss, tulikahi ega imari haarang t ä n a v a l vaid :ud: Inseneripataljoni Ülema le bülletääni noorte kompa- § 4 kõlas nii: äratus kell eide lõlgitiioa tähendab: kell i. selles ei kahtle keegi — on agrahvide kirjutamine hulga, järgi käimine ja seepärast 'pisarad laubale igale vana-e saatus (muidugi veltveebli sel) määranud 24 tunniks tekompaniisse. • Sest äratada it nende magusaimast hom-pool või ka veerand tundi mii astuv korrapidaja-ohvit-ei leiaks enam ühtki voodis-esanne, mille ees kahvatuks issõja sangar, kelle rinda istid. Läcplesised ja Po^ 'est vile — seesama hernega isal kasutatuna paneb ainsa sambaina seisma kõige ela'- a tänaval sajad autod, vile, des tormavad politseinikud gant kohale, vile, mille nõr-des nõrganärvilised minestU" seHsed jõumehed, lõvitaltsu^ ide portjeed käed kaitseks , see vile on kasarmus ei^ ea*, nagu ütlevad Inseneri- Hamiltonis m viimase kiinme aasta jooksul tegutse-md noorte eesä neidude lauliBgrupp, j^Helletajad". Helle-tajate juhiks nii muusikas kui mentaliteedis tulihinge-lijiie Olaf Kopvillem. Kopvillemi hoole ja vastutustunde toetusel 081 ^,HelIetajatest" kasvanud laulugrupp, aiiiiie muusikaline välimus on - erakordne ja programm katab eests lauluvaramu kõige mitmepalgsemat avarust. Helle- (ajate kciorijuhi Olaf Kopvillemi eestitruu hing ühest ja elu päikesepaistelisem pale teisest küSjejöt isplaadi igast noodist vastu. .. Heüplaai on organiseerilud. Miehael Viira ja Andrus Aru-kahle, stiili poolest erinevasse .vald. Nende: liitumine toob heli-peatükki. ^ plaadile uue ja uudse dimensiou- Uks külg on isamaalik, kus ei ni. ' puudu ka meie lastelaulude pa- Kui kuulatada „Helletajale'° remiku näited, õige jtilgete har- uut heliplaati, siis esimesena tõu-ino) oonniiaattee ga raamitutena. seb esile erandlik laulmise ja in- Metropolitan Toronto Library Board^i tänuõhtult. Vasakult: Keelte-osakonna iuhata^ leine kulu vaatleb meie rah- ionatsiooni puhtus, mille kõrvale •, u..^u..^.. n.. *u • ^ . ^ » • m i -i A valikkeWiise pisut kaasaegsemas on, raske leida paralleeli. See ^^^^ara Gunther, abiesimees George Court, esimees Irvin Sherman, kunstnik Ants muusika-tehnilises keeles ja rüt- kvaliteet aga teenib aina laulude Vomm. Taga maal „MuutUV mis. mõtte sisusse tungimist. Rida Irõõmurikkaid laule oo „Helletajate" uus heliplaat j)laadile paigutatud koos instru- „Tii, tii tihane" saabus just õi-mentaalsaadetega, mis oma geks ajaks turule; ühe muusika-shanri poolest ulatavad otse tä- kvaliteetse ja laulurõõmsa eesti kynstilikyld mipäeva. Siin on ,,Helletajatele" laulu jõiiluksBigina. - abiks, tulnud.-Peeter Kopvillem,. . . • . Eomsnoi IVD 4. dets. õhtul korraldati kyrust" nik Ants Vommile koosviibimine ja tänuõhiu eelmisel aastal Metropolitan Toronto Raamatukogule annetatud maali eest. Koosviibimisest võtsid osa mitukümmend raamatukogu juha-tusliiget ning kutsutud külalised. Salme Raafwia, LumekuEiini- Salme Raatma lastejuttude raa« ganna ja teisi JMtte lastele, matut. Tänavu Ilmus „Lumeku- Toronto E. S. Täiendifis- ninganna ja teisi jutte lastele*', ikoolide Komitee väljaanne Raamatus on kuus lühijutustust Dnr. 19. Twonto 1986. 47 algkooliealistele, viies neid täna° IL päevasesse maailma hoopis lihtsate inimlike probleemidega ja Aastaid on kurdetud lasteraa- suutes antud juttudes neid ka la- Ants Vommile pidas tänukõne niatute puuduse või vähesuse hendada. poolt raamatukogu mmel iluku"- ka") on kirjastatud kümneid ees- jeidab kahe lapse suhete arene- ' »^ tänukirja. ti autorite laste-raamatuid inglise mislucu, „Marja-Leena ja kaksi- Peale koosvnbnmst andis vn- keeles (tiraazh tavaliselt 3()()()) ja k u d - \ ä i k s e tütarlapse iuatsust endal korrusel (keelte osabn- saadetud neid inglise keelt rääki- venna-õe järele. „Meie tudeng-nas), kus asub A. Vomm. sega- väisse maadesse,kus need on saa- noore poisi ja üliõpilase ^ahe-tehnikas maal „Muutuv Maa- daval eriti odava hinnaga (suvi- korda, kus viimane õhutab noö-ilm , seletus, maali kohtii kunst- sel Toronto suurnäitusel müüdi remat õppima. „Roheline savi-mk ise. la ütles, et maal.sse on 3 ,aamatut Sl.OO eest, äris mõ- kauss" väikse tüdruku osa kahe ,x>.mitud maa.lma-ajalugu, niaa- nevõrra kallimalt). Pole teada, täditütre vahekorra soojendami-teadust, töökust (maade toodan- kuivõrd neid inglisekeelseid eesti sel ja viimane „Miika ja teuKi I guid) jne. Raamatukogu poolt .^torite raamatuid eesti kodudes niiljonid^' väikse poisi kaasabi ja on maa ilust, raamitud ning kastriatakse, sest väliselt ei saa unistusi töötule isale töökoha ot= vaskplaat kunstniku nimega on võistelda siinse maa laste- simisel paremal pool raamile kinnitatud, raamatuteua. ^ J , • ..4 • - laaiiunm^^a. Need on koik sooja sudamegf laste vanemate oma keel sellises kogenud lasteraamatute looja. rais meie , astmes et see pole j^üllalckmc ^^^^^^ järglasile edas. õpetamiseks. Mo- ^^õ^j^ud.^ ilmud joba Kanadas, aga eesti «^^Ö ^i^J^o^iii»^^" nõuavad, et esi- p^^^^ kodudesse. Ta toonitas, et koori meste lasteraamatutega ti^l^l^s vahelises elus^m^^^^^ >, , ^ , . .„ o .nv A » n eesmärgiks on teenida eesti keelt laps suunata eesti rahvusliku y ,u uUond-lmnuiU knmnWt^eo-^ i.aupäeval, 6. detsembril esines Ontario Kunstigale- j , j,-,;,, ^j,. ühiskonna teadlikuks liikmeks. 1^^;,^^ n a g f esinduslik Estonia Koor, Juhatus Roman Toi, nai, kõige avarama publiku ees. Kuna vähestele tiraazhidele vaa- 'üldiselt arvatakse See bii Aga, ütles Arvo Medrl, Estonia tarnata lasteraamatuid läbi ci raamat meie põuasele laste- Koor ei sulge oma ukss rahvus- n^uuda, tahendab see ka teatiid ^.^^j^jjjyj^^^^j^^^ SMdamlikiB „1 know, mm my vahelisele kborimuusikaler ü^^^^Jj^sust lastevanemate poolt, mcsoojusega läbituntud' inimlikke Redeenierliveth" esitas sop- Oma esSnemlse avaski Estonia Mõned jätavad selle südamera-jij^^Q^^^^ig^^^^^^^^^ mn Valvtf Tall Tema sisse- Koor Vinteri lauluga, eesti huga vanavanemale hooleks (kui ^^^j^ tundev laulmine ja soe esita- keeles: Põhjamaa, mu sünni- neid on). Need m ^ Raamatu ön Ingrid miseviis teenis taile suure ap- maa, Sind ei äta ma! ^anKga oma astelastele ^reerinuci kuue lellküljelise rea-ia.. «s Enne kui koor sai oma- õn- ^^^^-^^e ja meele kasvatamise juu- [J^eennuü ^"^^^^ . siinne KUI K.0U1 bai uma mi . \ , . listlikujöomstusega, näidates es- Margit Viia toetas nii koori nestunud esinemiselt asuda ko- es ja on ka olnud peamised la - «.^kord eit oma vo meid raama-li solisti kindla, muusikaliselt duteele, anti koori esinaisele Evi teraamatute ostjad, aga ka kurt- ^ ' ' n u ^ , ^ ^ ^ klaveril sa'atjana Margit Viia. lisionia Koor esitas seekord — inglise keeles — läbilõike Händeli oratooriumist „Mes-sias'\ Koorideks sellest inglise ühiskonna jõulu-muusika-lemmi-kust olid: „And the Cilory of the Lord"., „For unto us a Ghild is horn'^ ning ülipopulaarne „Hal- kui st: sobiva kulissiga klaveril. Tarkusele üle kenakese summa- jad, et sellekohaseid raamatuid Hannes Oja _pisoodid täitsi avaia Walker Halli tüseda, akor- oluliselt eesti päritoluga, kellede pole paremat k\ dikiodla-k(M>rif()ilegJB.^- z.^'lMfllg;as^on^palju.neid,.-k^^ • Kinidge sünnipäevaks • •'•"io või algupärandeid. Viimasel k a - n VABA EESTLANE" ei |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-16-07
