1986-12-16-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 94 Nr. 94 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. detsembri! — Tisesday, Dccemhcr 16, 1986 . 7 Marginöstus Austraalias EESTI MARGINÄITUS SYDNEYS 29.dets498i ESTONIAN STAViP EXHlBlTlON IN SYDNEY Kiicsoleva aasta lõpupäevil toimuvad Sydneys 13. Eesti Päevad Austraalias. Päevade raames korraldab Sydney Eesti Margi-ring Sydney Eesti Majas 29. detsembril marginäituse, kus välja pannakse Eesti Vabariigi postmarke, iiäiteid Eesti posti-ajaloo materiaalsest osast ja muud põnevat. Marginäituse puhul altnab Margiring välja mälestusümbri-ku, millel kujutatud XIII Eesti Päevade märk. Olude sunnil on |ümbrike trükiarv kahjuks väga piiratud. Ümbrikke on võimalik tellida aadressil: Mr. A. Kangro, 24 Ajpha Road, Willoughby, NSW, 2068, Australia. Puhaste ümbrike hinnaks on austraalia vääringus 30 centi; Austraalia 36-cendise „Ameri- :a's Gup" erimärgiga ja ametliku postitempliga varustatud ümbriku hind on üks dollar. Saatekulu kuni kolm ümbrikku ühes saate-ümbrikus on üks dollar, neli kuni kümme ümbrikku ühes saate-imbrikus on poolteist dollarit. Tasu saatmisel tshekina see kir-iutada ainult austraalia väärin-gus. Väiksemaid summasid võib saata rahatähena tavalise kirjaga.. Varem Sydneys välja antud mälestusümbrikke on lavalise ümbriku sees korduvalt saade-^ tud ka Eestisse sealseile filatelistidele ja Oli seal ka kätte saadud ia tänuga vastu võetud. iiiiiiiitiiiiiiiiiiiiin ii!iiii]iii}iiniiiiiniiiii)iniuMii)iiSi!M •t võiski esmakordselt sinna ov maamees teada, et selle usse ja üdisse tungiva vile- ;stas mitte mäss, tulikahi ega imari haarang t ä n a v a l vaid :ud: Inseneripataljoni Ülema le bülletääni noorte kompa- § 4 kõlas nii: äratus kell eide lõlgitiioa tähendab: kell i. selles ei kahtle keegi — on agrahvide kirjutamine hulga, järgi käimine ja seepärast 'pisarad laubale igale vana-e saatus (muidugi veltveebli sel) määranud 24 tunniks tekompaniisse. • Sest äratada it nende magusaimast hom-pool või ka veerand tundi mii astuv korrapidaja-ohvit-ei leiaks enam ühtki voodis-esanne, mille ees kahvatuks issõja sangar, kelle rinda istid. Läcplesised ja Po^ 'est vile — seesama hernega isal kasutatuna paneb ainsa sambaina seisma kõige ela'- a tänaval sajad autod, vile, des tormavad politseinikud gant kohale, vile, mille nõr-des nõrganärvilised minestU" seHsed jõumehed, lõvitaltsu^ ide portjeed käed kaitseks , see vile on kasarmus ei^ ea*, nagu ütlevad Inseneri- Hamiltonis m viimase kiinme aasta jooksul tegutse-md noorte eesä neidude lauliBgrupp, j^Helletajad". Helle-tajate juhiks nii muusikas kui mentaliteedis tulihinge-lijiie Olaf Kopvillem. Kopvillemi hoole ja vastutustunde toetusel 081 ^,HelIetajatest" kasvanud laulugrupp, aiiiiie muusikaline välimus on - erakordne ja programm katab eests lauluvaramu kõige mitmepalgsemat avarust. Helle- (ajate kciorijuhi Olaf Kopvillemi eestitruu hing ühest ja elu päikesepaistelisem pale teisest küSjejöt isplaadi igast noodist vastu. .. Heüplaai on organiseerilud. Miehael Viira ja Andrus Aru-kahle, stiili poolest erinevasse .vald. Nende: liitumine toob heli-peatükki. ^ plaadile uue ja uudse dimensiou- Uks külg on isamaalik, kus ei ni. ' puudu ka meie lastelaulude pa- Kui kuulatada „Helletajale'° remiku näited, õige jtilgete har- uut heliplaati, siis esimesena tõu-ino) oonniiaattee ga raamitutena. seb esile erandlik laulmise ja in- Metropolitan Toronto Library Board^i tänuõhtult. Vasakult: Keelte-osakonna iuhata^ leine kulu vaatleb meie rah- ionatsiooni puhtus, mille kõrvale •, u..^u..^.. n.. *u • ^ . ^ » • m i -i A valikkeWiise pisut kaasaegsemas on, raske leida paralleeli. See ^^^^ara Gunther, abiesimees George Court, esimees Irvin Sherman, kunstnik Ants muusika-tehnilises keeles ja rüt- kvaliteet aga teenib aina laulude Vomm. Taga maal „MuutUV mis. mõtte sisusse tungimist. Rida Irõõmurikkaid laule oo „Helletajate" uus heliplaat j)laadile paigutatud koos instru- „Tii, tii tihane" saabus just õi-mentaalsaadetega, mis oma geks ajaks turule; ühe muusika-shanri poolest ulatavad otse tä- kvaliteetse ja laulurõõmsa eesti kynstilikyld mipäeva. Siin on ,,Helletajatele" laulu jõiiluksBigina. - abiks, tulnud.-Peeter Kopvillem,. . . • . Eomsnoi IVD 4. dets. õhtul korraldati kyrust" nik Ants Vommile koosviibimine ja tänuõhiu eelmisel aastal Metropolitan Toronto Raamatukogule annetatud maali eest. Koosviibimisest võtsid osa mitukümmend raamatukogu juha-tusliiget ning kutsutud külalised. Salme Raafwia, LumekuEiini- Salme Raatma lastejuttude raa« ganna ja teisi JMtte lastele, matut. Tänavu Ilmus „Lumeku- Toronto E. S. Täiendifis- ninganna ja teisi jutte lastele*', ikoolide Komitee väljaanne Raamatus on kuus lühijutustust Dnr. 19. Twonto 1986. 47 algkooliealistele, viies neid täna° IL päevasesse maailma hoopis lihtsate inimlike probleemidega ja Aastaid on kurdetud lasteraa- suutes antud juttudes neid ka la- Ants Vommile pidas tänukõne niatute puuduse või vähesuse hendada. poolt raamatukogu mmel iluku"- ka") on kirjastatud kümneid ees- jeidab kahe lapse suhete arene- ' »^ tänukirja. ti autorite laste-raamatuid inglise mislucu, „Marja-Leena ja kaksi- Peale koosvnbnmst andis vn- keeles (tiraazh tavaliselt 3()()()) ja k u d - \ ä i k s e tütarlapse iuatsust endal korrusel (keelte osabn- saadetud neid inglise keelt rääki- venna-õe järele. „Meie tudeng-nas), kus asub A. Vomm. sega- väisse maadesse,kus need on saa- noore poisi ja üliõpilase ^ahe-tehnikas maal „Muutuv Maa- daval eriti odava hinnaga (suvi- korda, kus viimane õhutab noö-ilm , seletus, maali kohtii kunst- sel Toronto suurnäitusel müüdi remat õppima. „Roheline savi-mk ise. la ütles, et maal.sse on 3 ,aamatut Sl.OO eest, äris mõ- kauss" väikse tüdruku osa kahe ,x>.mitud maa.lma-ajalugu, niaa- nevõrra kallimalt). Pole teada, täditütre vahekorra soojendami-teadust, töökust (maade toodan- kuivõrd neid inglisekeelseid eesti sel ja viimane „Miika ja teuKi I guid) jne. Raamatukogu poolt .^torite raamatuid eesti kodudes niiljonid^' väikse poisi kaasabi ja on maa ilust, raamitud ning kastriatakse, sest väliselt ei saa unistusi töötule isale töökoha ot= vaskplaat kunstniku nimega on võistelda siinse maa laste- simisel paremal pool raamile kinnitatud, raamatuteua. ^ J , • ..4 • - laaiiunm^^a. Need on koik sooja sudamegf laste vanemate oma keel sellises kogenud lasteraamatute looja. rais meie , astmes et see pole j^üllalckmc ^^^^^^ järglasile edas. õpetamiseks. Mo- ^^õ^j^ud.^ ilmud joba Kanadas, aga eesti «^^Ö ^i^J^o^iii»^^" nõuavad, et esi- p^^^^ kodudesse. Ta toonitas, et koori meste lasteraamatutega ti^l^l^s vahelises elus^m^^^^^ >, , ^ , . .„ o .nv A » n eesmärgiks on teenida eesti keelt laps suunata eesti rahvusliku y ,u uUond-lmnuiU knmnWt^eo-^ i.aupäeval, 6. detsembril esines Ontario Kunstigale- j , j,-,;,, ^j,. ühiskonna teadlikuks liikmeks. 1^^;,^^ n a g f esinduslik Estonia Koor, Juhatus Roman Toi, nai, kõige avarama publiku ees. Kuna vähestele tiraazhidele vaa- 'üldiselt arvatakse See bii Aga, ütles Arvo Medrl, Estonia tarnata lasteraamatuid läbi ci raamat meie põuasele laste- Koor ei sulge oma ukss rahvus- n^uuda, tahendab see ka teatiid ^.^^j^jjjyj^^^^j^^^ SMdamlikiB „1 know, mm my vahelisele kborimuusikaler ü^^^^Jj^sust lastevanemate poolt, mcsoojusega läbituntud' inimlikke Redeenierliveth" esitas sop- Oma esSnemlse avaski Estonia Mõned jätavad selle südamera-jij^^Q^^^^ig^^^^^^^^^ mn Valvtf Tall Tema sisse- Koor Vinteri lauluga, eesti huga vanavanemale hooleks (kui ^^^j^ tundev laulmine ja soe esita- keeles: Põhjamaa, mu sünni- neid on). Need m ^ Raamatu ön Ingrid miseviis teenis taile suure ap- maa, Sind ei äta ma! ^anKga oma astelastele ^reerinuci kuue lellküljelise rea-ia.. «s Enne kui koor sai oma- õn- ^^^^-^^e ja meele kasvatamise juu- [J^eennuü ^"^^^^ . siinne KUI K.0U1 bai uma mi . \ , . listlikujöomstusega, näidates es- Margit Viia toetas nii koori nestunud esinemiselt asuda ko- es ja on ka olnud peamised la - «.^kord eit oma vo meid raama-li solisti kindla, muusikaliselt duteele, anti koori esinaisele Evi teraamatute ostjad, aga ka kurt- ^ ' ' n u ^ , ^ ^ ^ klaveril sa'atjana Margit Viia. lisionia Koor esitas seekord — inglise keeles — läbilõike Händeli oratooriumist „Mes-sias'\ Koorideks sellest inglise ühiskonna jõulu-muusika-lemmi-kust olid: „And the Cilory of the Lord"., „For unto us a Ghild is horn'^ ning ülipopulaarne „Hal- kui st: sobiva kulissiga klaveril. Tarkusele üle kenakese summa- jad, et sellekohaseid raamatuid Hannes Oja _pisoodid täitsi avaia Walker Halli tüseda, akor- oluliselt eesti päritoluga, kellede pole paremat k\ dikiodla-k(M>rif()ilegJB.^- z.^'lMfllg;as^on^palju.neid,.-k^^ • Kinidge sünnipäevaks • •'•"io või algupärandeid. Viimasel k a - n VABA EESTLANE" ei
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , December 16, 1986 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1986-12-16 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e861216 |
Description
Title | 1986-12-16-07 |
OCR text | Nr. 94 Nr. 94 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. detsembri! — Tisesday, Dccemhcr 16, 1986 . 7 Marginöstus Austraalias EESTI MARGINÄITUS SYDNEYS 29.dets498i ESTONIAN STAViP EXHlBlTlON IN SYDNEY Kiicsoleva aasta lõpupäevil toimuvad Sydneys 13. Eesti Päevad Austraalias. Päevade raames korraldab Sydney Eesti Margi-ring Sydney Eesti Majas 29. detsembril marginäituse, kus välja pannakse Eesti Vabariigi postmarke, iiäiteid Eesti posti-ajaloo materiaalsest osast ja muud põnevat. Marginäituse puhul altnab Margiring välja mälestusümbri-ku, millel kujutatud XIII Eesti Päevade märk. Olude sunnil on |ümbrike trükiarv kahjuks väga piiratud. Ümbrikke on võimalik tellida aadressil: Mr. A. Kangro, 24 Ajpha Road, Willoughby, NSW, 2068, Australia. Puhaste ümbrike hinnaks on austraalia vääringus 30 centi; Austraalia 36-cendise „Ameri- :a's Gup" erimärgiga ja ametliku postitempliga varustatud ümbriku hind on üks dollar. Saatekulu kuni kolm ümbrikku ühes saate-ümbrikus on üks dollar, neli kuni kümme ümbrikku ühes saate-imbrikus on poolteist dollarit. Tasu saatmisel tshekina see kir-iutada ainult austraalia väärin-gus. Väiksemaid summasid võib saata rahatähena tavalise kirjaga.. Varem Sydneys välja antud mälestusümbrikke on lavalise ümbriku sees korduvalt saade-^ tud ka Eestisse sealseile filatelistidele ja Oli seal ka kätte saadud ia tänuga vastu võetud. iiiiiiiitiiiiiiiiiiiiin ii!iiii]iii}iiniiiiiniiiii)iniuMii)iiSi!M •t võiski esmakordselt sinna ov maamees teada, et selle usse ja üdisse tungiva vile- ;stas mitte mäss, tulikahi ega imari haarang t ä n a v a l vaid :ud: Inseneripataljoni Ülema le bülletääni noorte kompa- § 4 kõlas nii: äratus kell eide lõlgitiioa tähendab: kell i. selles ei kahtle keegi — on agrahvide kirjutamine hulga, järgi käimine ja seepärast 'pisarad laubale igale vana-e saatus (muidugi veltveebli sel) määranud 24 tunniks tekompaniisse. • Sest äratada it nende magusaimast hom-pool või ka veerand tundi mii astuv korrapidaja-ohvit-ei leiaks enam ühtki voodis-esanne, mille ees kahvatuks issõja sangar, kelle rinda istid. Läcplesised ja Po^ 'est vile — seesama hernega isal kasutatuna paneb ainsa sambaina seisma kõige ela'- a tänaval sajad autod, vile, des tormavad politseinikud gant kohale, vile, mille nõr-des nõrganärvilised minestU" seHsed jõumehed, lõvitaltsu^ ide portjeed käed kaitseks , see vile on kasarmus ei^ ea*, nagu ütlevad Inseneri- Hamiltonis m viimase kiinme aasta jooksul tegutse-md noorte eesä neidude lauliBgrupp, j^Helletajad". Helle-tajate juhiks nii muusikas kui mentaliteedis tulihinge-lijiie Olaf Kopvillem. Kopvillemi hoole ja vastutustunde toetusel 081 ^,HelIetajatest" kasvanud laulugrupp, aiiiiie muusikaline välimus on - erakordne ja programm katab eests lauluvaramu kõige mitmepalgsemat avarust. Helle- (ajate kciorijuhi Olaf Kopvillemi eestitruu hing ühest ja elu päikesepaistelisem pale teisest küSjejöt isplaadi igast noodist vastu. .. Heüplaai on organiseerilud. Miehael Viira ja Andrus Aru-kahle, stiili poolest erinevasse .vald. Nende: liitumine toob heli-peatükki. ^ plaadile uue ja uudse dimensiou- Uks külg on isamaalik, kus ei ni. ' puudu ka meie lastelaulude pa- Kui kuulatada „Helletajale'° remiku näited, õige jtilgete har- uut heliplaati, siis esimesena tõu-ino) oonniiaattee ga raamitutena. seb esile erandlik laulmise ja in- Metropolitan Toronto Library Board^i tänuõhtult. Vasakult: Keelte-osakonna iuhata^ leine kulu vaatleb meie rah- ionatsiooni puhtus, mille kõrvale •, u..^u..^.. n.. *u • ^ . ^ » • m i -i A valikkeWiise pisut kaasaegsemas on, raske leida paralleeli. See ^^^^ara Gunther, abiesimees George Court, esimees Irvin Sherman, kunstnik Ants muusika-tehnilises keeles ja rüt- kvaliteet aga teenib aina laulude Vomm. Taga maal „MuutUV mis. mõtte sisusse tungimist. Rida Irõõmurikkaid laule oo „Helletajate" uus heliplaat j)laadile paigutatud koos instru- „Tii, tii tihane" saabus just õi-mentaalsaadetega, mis oma geks ajaks turule; ühe muusika-shanri poolest ulatavad otse tä- kvaliteetse ja laulurõõmsa eesti kynstilikyld mipäeva. Siin on ,,Helletajatele" laulu jõiiluksBigina. - abiks, tulnud.-Peeter Kopvillem,. . . • . Eomsnoi IVD 4. dets. õhtul korraldati kyrust" nik Ants Vommile koosviibimine ja tänuõhiu eelmisel aastal Metropolitan Toronto Raamatukogule annetatud maali eest. Koosviibimisest võtsid osa mitukümmend raamatukogu juha-tusliiget ning kutsutud külalised. Salme Raafwia, LumekuEiini- Salme Raatma lastejuttude raa« ganna ja teisi JMtte lastele, matut. Tänavu Ilmus „Lumeku- Toronto E. S. Täiendifis- ninganna ja teisi jutte lastele*', ikoolide Komitee väljaanne Raamatus on kuus lühijutustust Dnr. 19. Twonto 1986. 47 algkooliealistele, viies neid täna° IL päevasesse maailma hoopis lihtsate inimlike probleemidega ja Aastaid on kurdetud lasteraa- suutes antud juttudes neid ka la- Ants Vommile pidas tänukõne niatute puuduse või vähesuse hendada. poolt raamatukogu mmel iluku"- ka") on kirjastatud kümneid ees- jeidab kahe lapse suhete arene- ' »^ tänukirja. ti autorite laste-raamatuid inglise mislucu, „Marja-Leena ja kaksi- Peale koosvnbnmst andis vn- keeles (tiraazh tavaliselt 3()()()) ja k u d - \ ä i k s e tütarlapse iuatsust endal korrusel (keelte osabn- saadetud neid inglise keelt rääki- venna-õe järele. „Meie tudeng-nas), kus asub A. Vomm. sega- väisse maadesse,kus need on saa- noore poisi ja üliõpilase ^ahe-tehnikas maal „Muutuv Maa- daval eriti odava hinnaga (suvi- korda, kus viimane õhutab noö-ilm , seletus, maali kohtii kunst- sel Toronto suurnäitusel müüdi remat õppima. „Roheline savi-mk ise. la ütles, et maal.sse on 3 ,aamatut Sl.OO eest, äris mõ- kauss" väikse tüdruku osa kahe ,x>.mitud maa.lma-ajalugu, niaa- nevõrra kallimalt). Pole teada, täditütre vahekorra soojendami-teadust, töökust (maade toodan- kuivõrd neid inglisekeelseid eesti sel ja viimane „Miika ja teuKi I guid) jne. Raamatukogu poolt .^torite raamatuid eesti kodudes niiljonid^' väikse poisi kaasabi ja on maa ilust, raamitud ning kastriatakse, sest väliselt ei saa unistusi töötule isale töökoha ot= vaskplaat kunstniku nimega on võistelda siinse maa laste- simisel paremal pool raamile kinnitatud, raamatuteua. ^ J , • ..4 • - laaiiunm^^a. Need on koik sooja sudamegf laste vanemate oma keel sellises kogenud lasteraamatute looja. rais meie , astmes et see pole j^üllalckmc ^^^^^^ järglasile edas. õpetamiseks. Mo- ^^õ^j^ud.^ ilmud joba Kanadas, aga eesti «^^Ö ^i^J^o^iii»^^" nõuavad, et esi- p^^^^ kodudesse. Ta toonitas, et koori meste lasteraamatutega ti^l^l^s vahelises elus^m^^^^^ >, , ^ , . .„ o .nv A » n eesmärgiks on teenida eesti keelt laps suunata eesti rahvusliku y ,u uUond-lmnuiU knmnWt^eo-^ i.aupäeval, 6. detsembril esines Ontario Kunstigale- j , j,-,;,, ^j,. ühiskonna teadlikuks liikmeks. 1^^;,^^ n a g f esinduslik Estonia Koor, Juhatus Roman Toi, nai, kõige avarama publiku ees. Kuna vähestele tiraazhidele vaa- 'üldiselt arvatakse See bii Aga, ütles Arvo Medrl, Estonia tarnata lasteraamatuid läbi ci raamat meie põuasele laste- Koor ei sulge oma ukss rahvus- n^uuda, tahendab see ka teatiid ^.^^j^jjjyj^^^^j^^^ SMdamlikiB „1 know, mm my vahelisele kborimuusikaler ü^^^^Jj^sust lastevanemate poolt, mcsoojusega läbituntud' inimlikke Redeenierliveth" esitas sop- Oma esSnemlse avaski Estonia Mõned jätavad selle südamera-jij^^Q^^^^ig^^^^^^^^^ mn Valvtf Tall Tema sisse- Koor Vinteri lauluga, eesti huga vanavanemale hooleks (kui ^^^j^ tundev laulmine ja soe esita- keeles: Põhjamaa, mu sünni- neid on). Need m ^ Raamatu ön Ingrid miseviis teenis taile suure ap- maa, Sind ei äta ma! ^anKga oma astelastele ^reerinuci kuue lellküljelise rea-ia.. «s Enne kui koor sai oma- õn- ^^^^-^^e ja meele kasvatamise juu- [J^eennuü ^"^^^^ . siinne KUI K.0U1 bai uma mi . \ , . listlikujöomstusega, näidates es- Margit Viia toetas nii koori nestunud esinemiselt asuda ko- es ja on ka olnud peamised la - «.^kord eit oma vo meid raama-li solisti kindla, muusikaliselt duteele, anti koori esinaisele Evi teraamatute ostjad, aga ka kurt- ^ ' ' n u ^ , ^ ^ ^ klaveril sa'atjana Margit Viia. lisionia Koor esitas seekord — inglise keeles — läbilõike Händeli oratooriumist „Mes-sias'\ Koorideks sellest inglise ühiskonna jõulu-muusika-lemmi-kust olid: „And the Cilory of the Lord"., „For unto us a Ghild is horn'^ ning ülipopulaarne „Hal- kui st: sobiva kulissiga klaveril. Tarkusele üle kenakese summa- jad, et sellekohaseid raamatuid Hannes Oja _pisoodid täitsi avaia Walker Halli tüseda, akor- oluliselt eesti päritoluga, kellede pole paremat k\ dikiodla-k(M>rif()ilegJB.^- z.^'lMfllg;as^on^palju.neid,.-k^^ • Kinidge sünnipäevaks • •'•"io või algupärandeid. Viimasel k a - n VABA EESTLANE" ei |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-16-07