Vaba eestlane , December 6, 1983

              - Nr. 9©
lütaar
ijqhobune
ida invasiooni oleme
ptte ja lugenud Mr-kegSL,
k milline ön
IN. Liidu erinevus?
[ükidest nüüd eelista-ida
r- mõlemad on
Id suurvõimud, kes
givalda väikeste rM-tieile
enda tahet pea­luud
ei tohiks keegi
lani vallutamist
jita
lele vaimupimeduso-
\i Bulletin»ist*S sept
Street Journal <28„
lmu<f Hodding Carte-
[•es. Carteri hääleto-melist
ja iseseisvat©
i) artikli, milles au-
|Läti-Leedu ja Kesk-ie
võrdluse, nentides
|ab luua oma Eesti-pk-
Ameerikas.
|isele vastab hiljem
Skirma Kondratas:
ma ,oma Balti rii-rikasS
selleks peaks
fitma oma sõjaväe,
Bd riigid lõplikult,
bd vastased ja küü-laiused
Alaska könt-
Igritesse. Peale sel-
^e ai riikides vabad
siis 99,G^ prots. ko­ht
paluvad suure-b
neniie riigid USA
|1[JSA nõuaks, et ing-eesõigustatud
kee-tiklastele,
et dollar
Inulubatud vahietus-pud
noored peavad
sundaega teenima.
I^s USA sulgema ki-usklikke
ja kooli-
I et mis head nende
\s iganes olnud —
vägevalt v^alt,
f/aielusi sellejuures
featme- ja uudiste-riigi
käsutuses Ja
^e. ••»»•,.-
eri hüperbool on
t tema naiivsuse-irvastuse
Skirma
ida?
rida võiks veelgi
umbusklike Ja loi-leeli
see ei muu-
3<ielu on mitmele
[ohi. Aastakümneid
iihekülgne propa-lüd
sügavale ja le-
[ulatuslikult pimesi-
!>lses maailmas.
Ilt viimistletud mõ°
Jgia ja selle võidu-märka
ega hinda
le pimestatud silmo
on kaugelt üle
fcemega teadma-lubälased,
idasaks-pd
mitmes, võõras
Liidu suure, asja
ttena võitlevad, on
Ilgeks saanud, kuid
kides, siin Läänes,
Igust võitlust meie
] vastu peavad ~
[aljudele mõistma-l
arenenud selleni,
[ja eriti tv-jaama-ittu,
on väga laia-jitatud
sügav nmib''
ivastu.
kski täelikult vaba
riik seesuguse
id laialivalguva
n võidelda ei sum­in
jäänud ainukese
I — taparelv (sur-iremate
seadusrik-le),
kuid see relv
[seaduslike tõlgen-latud
häbistavaks,
la kasutamine 0 1
liatud sageli isegn
Irpolittikas riikide
lõik • relvad vabali
jarses ühiskonnaso
I propagandast pu-pumasõja
kohuta-las
ainsaks pääse-lu
maailmarahu,
|lset hävitamisftp
jaarvatudl.
rahu >- ise miia-
^^ehuliku väe ära
»use sõdurid om
fid juba kõikjal -r-ites
ja parlameE«>
lnsiih(*Hne, kamja
RAHU!
'li
Nr. VABA EESTLANE teisipäeval, 6. det§e: •Tuesday, December 6, 1983 U . 3
ccQDzna
ii!iifflui.iuiawiH'krwrjw^mmCTn'B«n!
lOo ja 11. dets,
dr. J.
dr.
lm
•mil
dets.
T. Sauks, tel 461-
uus värsikogu
23. noveinbril ilmus Torontos on saavutatujl originaali kirjapildi
kirjastus Maarjanläa järjekordne säilimine ja^ (vähendamise teel)
uudisteos, Uku Masingu luuletus- käepärasem formaat (15x21,5.
kogu:;,,AERUTADES: :HURTSI-,sm). • ^ : '
• K U M B H E G A " , mis sisaldab loo- Käesolevat bibliofiilset väi jaan-mingüt^
aastaist 1937—1947. Luu- net on trükitud 200 nummerdatud
letuskogus leidub 45 luuletust ka- ja käsitsi köidetud eksemplari,
hes tsüklis, mis hõlmavad kokku mille hinnaks on US$10. Tellida
annetanud Kalju Männi, iga­ne
edukas jahimees. V
Tantsuks mängis üüritud
ter, mille kulu
Kalju õun.
orkes-osas
poole r[laksis
Peol jagati välja suviste käla-võistluste
ja okiavaheliste
võistluste auhinnad. 1 Koha
tuli esimeseks Richard Sokk,
seks Andrei Kalda. Suurima
gi püüdis Kalju õun. Laske võist
lustel kohtadele tulijad olid: 1,
Eric Sokk, 2. ^llan Sokk, 3. Ilmar
Kase. Rändkarika suurekalii brilise
püssi laskmises omandas llembit
Liigvald. >
Peol toimus ka loterii ja lohice-,
arvuliste võitude loosid müüdi kii­resti.
Meeldiv koosviibimine
sudaoom.
63 lehte. Üksikud luuletused on
erikohtades ilmunud, suurem osa
aga astub esimest korda lugejate
••,ette.-.:-'
Sedakorda on tegemist quasi-faksiimile-
väljaandega. Kuna Uku
Masingut on ametlikes Tallinna
kirjandusringkondades järjekind­lalt
ignoreeritud, ei ole tema luule­kogusid
kodumaal trükitud. Neid
on luulesõbrad levitanud kirjutus­masinal
ümber kirjutatud ja käsit­si
köidetud vihikute kujul. Kirjas­tus
ongi pühendanud selle välja­ande
„kOigüe neüe, kes pilkase
aja pimedail öil karistust ja kan-vasakult
Erika Eolli, Ellen ^^^^^^'^^^^^^^ püüdsid eesti rah-
Foto: Vata Eesüane vale vahendada luule Äramaüiid
väärtusi".
^ ICuna ametivõimudel on teata-
' vasti eriteadlasi kirjutüsniasinate
registri pidamiseks ja registreeri-
: mata masinate väljaselgitamiseks,
1 ei ole kirjastus soovinud päris
faksiimiliga riskeerida. Algupärand
on talletatud Tartu Instituudi ar-
Juba aastaid on Eesti Etnograafiline Ring korraldanud sügisel rahvakunsti õhMd,kisrahvapäri-^^^^^W^^ Selle formaat on
musi, peamiselt mitmesugustest ainetest ja materjalidest käsitööde valmistamist ja neid valmisesemeid, Eestis tavalise kirjutuspaberi oma
mis kodumaalt kaasa toodud, mõned juba üle saja aasta vanad ja annetatud E. EtnograafiUsele Ringile,^^^^^ A4 (198x286 mm antud ju-tänapäevasele
sugupõlvele tutvustavad. Seekordsel rahvakunsti õh^ arvukalt osa võeti, hui).
oHpeatõhk pandud populaarsemaile eesti puudele Ja neist valmistatud puitesemeile. Originaal on ümberkirjutatud
õhtu avas; ringi esmaine Ene mus püha puuna ravimeiks ja us- U õpüased Anne-Liis Tülli juhatu- samalaadsete tähtedega, kusjuures
Runge, alustades luuletusega puu- kumusiks. Haab külvi- ja jahumat- sel kolm eesti rahvataritsu, .- ' .... ; . : : • '—-
dest, kus nende kasutamist oli kir- tide materjaliks. Kadak ravinitai- Rahvakunsti näituse poolel oli
laske- jeldatud hällist hauani, misjärel mena. Toomingas kevadõites eesti valik esemeui Etnograafilise Ringi
' ssis laiendati seda üldisemalt: p M omast kogust, Virkhausi perekonna
^ši-dele. Kogu õhtu oli pühendatud noortele esimest haridust eluks^ tekk Tartumaalt, iile saja aasta va-hau-
puudele ja metsale.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ajaks ja oli eluaeg eesti inimesele na, sookailude ja samblaga värvi-
JärgnesM Ene Rünge kbostatud lähedasemaks puuks. Paju korvi- tuid, kuid ikka alles värviere.
põimik viieteistkümne t l i^
saaab kirjastuselt.
Thunder Bay
spordimeeste pidi
• Thunder Bay jahi-, kala- ja
spordimehed pidasid oma traditsi-oonüise
sügispeo 19. nov. I õhtul
Vaatamata halvale ihnale oli peo-lisi
75 ringis, kaasmaalasi isegi
300 km kauguselt, i !
Jahi-, Kala- ja- Spordiringi esi­mees
Kalju Puna tervitas peolisi,
soovis neile head peotuju ja| palus Eesti Etnograafilise Rihg^^
kõiki asuda õhtusöögile. Riklkalikü^Ä Iibe, Salme Vesi, Oskar Haamer Ja Ene Eumge.
ja maitsva sooja õhtusöögi peöko-kaks
oli Harry Teramaa. Tema
abilisteks olid pr. Raudsepp, hr. ja
pr. Leeder, pr. Puna, pr. Stein-berg,
pr. Krupp, pr. Sokk
ja pri. Pausk. Peolaual oli ikuüde
toitude hulgas 1 mitmes variatsioo­nis
põdraliha (moose) ja kala.
Aastaid on peotoiduksi põe raliha
Toomas Tuii1s(
Ameerikas '
aästa-
TOOMAS TUULSE
Thynder Bay uudiseid
eesti puu kirjeldamisega
ja nende kasutamisest eest! talu­pojakultuuris,
rähvakombeis, us­kumusis,
rahvameditsiinis ja nen­de
Iseloomustusi kõnekääiadudes.
de kuulutajaks. Sarapuu pähklite
andja. Pihlakas püha puu ja ravi­vate
marjadega.
Grupiti esitatud puude iseloomus­tuste
vahel mängis rahvapillide or­kester
Oskar Häameri juhatusel,
väga vana ese oli,
saja-aastasena surnud Liisa Lom­bi
ema tehtud suurrätt, kus sini­se
tooni andmiseks oli kasutatud
poüsiniseks värvitud villa sell©
õigel menetlusel.
Kodumaa päritoluga oli ka vanu
Rubergi ¥6M
Montreali näituste
Montreali suuremal kunsti
lunäitusel on esitatud 3 Ende
bergi kü}mütustehnilist akvarelli.
K.a Montreali kunstimuu
kunstigaleriis müüdi. hiljuti
bergi akvarelle.
Kordamööda esitasid Salme Vesi,
Elna Libe, Ene Runge ja Ellen Irö
üksikuid puid ja kirjeldasid, mis
•neist tehti. '.^^^ ^-. •
Nii männipuust majas end vaigu­ga
raviti. Kuuselaudadest tehti
vümne tuba, usteta ja akendeta.
sopran Elna Libe lauMsorkestri^^
«ao**.! Tro, * , » . o i r « « , a « ^ „ TtTi,o vaiKe vaKK. iNenae vandae e b e m e , ^ Vrviiviii^ivaon Tõnln- mas oli mi
Toomas Tuulse, Rootsis tuntud'
eesti noorema põlve 1 helilooja ja
koorijuht lendas oktoobris lastega
USA-sse, kus ta abikaasa Lena
20. nov., pidas õpetaja-kandi- jvadenmark-Tuulse jiiba ees oü. Ta
daat Olvi Pint Thunder Bay eest- töötab psühholoogina ja annab kur-lastele.
šumutepüha-jumalateenis- susi Kalifornias, peamiselt San
tuse. Osavõtjaid oli arvukalt, .vaa- Franciscos. Perekond jääb Amee-tamata
püsivale halvale ihnale. rikasse kuni aastalõpuni, külasta-
Organistikf oli Ingrid Bonofiglio. jta vahepeal Havaid. . ..
Toomas Tuulse kavatseb Amee­rikas
tutvustada oma estraadimuu-
Thunder Bay Koguduse Nais- sikat, kirjutada uut ja astuda kon-ring
korraldab 10. dets. jõululaa- takti ka ESTO-84 muusUsa asjus;
da, laste jõulupuu, kuhu tuleb ka teatavasti palus Toomas Metsala
saatel „Tammekene'v ja
kask meil lasvias. õwes".
„üks
mängimas.
Saksamaa
vahel noored tramas ja kannelt
„..^„ iied esemed pärit
tunned maad", kus vümases ref- Jaagiiajastust. v ,
rääniosas laulis kaasa A. Tuvikene. Ühtks osaks olid Jaan Oadi Kih-
Saarepuust tehti tugevamat vastu. Rahvapillide orkestris mängis kuUs nuainšlised maalid, etnograafüise
jõu- panü nõudvad esemed, lepast šuit. kanneldäjat ja k tõetruuiusega värvirikkad õlimaa-
RU- sutamispuud jä värvaine. Tamm ömä epiloogis E; Runge märkis, M õlle\egeinisest, hülgekiittidest,
oli võimsamaid ja pikaealisemaid et tänu meie tuhudele meestele ja vüjapeksmisest jm. üle 90-aastane
$eumi eesti puude hulgas; tammeleht tu- naistele, on ka tänapäeval meie kunstnik ütles, et ta töötab ikka
Ru- gievusesümboUks meie rahva j^^^^ veel sel alal. '
loomustuses. Päni,: niinepuu, iõh-^^^^^^^^^^^
T . . h v n r m v « < ; m knd^oosvilbimine kohvüauaga. Jõulu- mas Tuulse oÜ valmis esinema
ranvaroivas nuKua ^^^^ jumalateenistus toimub 24. Kaüfomias kui ka New Yorgis asu-dets.
kell 5.00 p.l. väile eestlasile, kui seal selleks hu»
E»M. vi on. ........
lelllgei oma kingipakid Sears 0 0 0
1
Külastage kõige läqemät Sears kataloogi- vöi
müügi än ja küsige |QLielleJs Fall/Winter
Catalogue'!".
"Quelle" on Euroopa kõige respekteeritumaid
kataloogi kauplusi. Valige välja oma kingid
1,000-leheküljelise$t kataloogist, kus leiatemuu
hulgas kõige hiiiseniaid nipode riietuses,
lasteriietust, vaipu, (kardinaid, heliaparaate ja
palju, palju veel!!!
Kui olete oma kinbid väljavalinud, kasutage
oma "Sears Accour t'i" või makske sularahas.
Ülejäänu jääb Sears hooleks! Sears garameerib
ja teeb kindlaks, et teie kingipakid jõuavad
Eestisse 3-6 nädalat peale tellimist.
Hoidke kokku aega. v.ja eriti ka... rahai On
võimalik kasutada Sears aastaringi kingipakkide
tellimiseks ja saatmiseks! Minge kõige lähemasse
Sears Catalogue andRetail ärisse ja telliQ©
pühadeks nüüd!!! •
Otto Rannamäelt ja EÜta Vaht­ralt
puitesemeid, esimeselt huvita­vad
laekad, reljeef, teiselt mood­samas
stiilis lillevaas jm.
Suur yalik oli ehtsate kirjadega
kindaid ja sokke. Veelgi suurem
osa aga kandmisrõivaid,
mis tehtud rahvaornamentikaga
Ja mis tulevad esitamisele ESTÕ-
84 ajal maakondade päeval kavas
oleval näitusel.
Väga leidlikult ja kaunilt oli eesti
mustreid kasutatud kandmisrõivas-te.
kaunistamiseks^ ka meeste sar-
•:kidel."^-..
Üheks osaks olid hüjuti valminud
eesti rahvarõivad, mida samuti
tehakse tuleval aastal toimuvatel
pidupäevadel kandmiseks. Nende
kõrval Läänemaa saanitekk valgel
• põhjal. > •
Väljapanekute kõrval oli ka kä-.
sitööde demonstratsioone ja ringi
liikmete tööde võitudega loterii.
korda nädalas
Aastas ,
Poolcicistcii
Maksab Kanadass
$51/
$28.-
Veerandäästös $15.—-
miPOSTIGA -h SAATEKULU
Väljaspool KanadfiUs
$65.—
$35.— :
$18.—
Kanadass Väljaspool
J
^eerandaastcis
$56.
$30.
$16.
$21.—
$10.50
Kanadat:
$47,—
$24.—
;INTERNATIONAL
VÄUASPOOL KANADAT ja USA^
LEMNUPOSTIGA aastas $129.---9 poolaastas $67.-- |a veerandr
aastas :$35. .
Aadressi muudatus 70 centi. tJksiknumbri hind 70 centi
lamada aadressidele palome märkida „POSTAL COpE" Ja
USA aadressidele ,iZIPCODE«
Fangatshekk või rahakaart kirjutada
Free EislonianPoblishers nimele, i
© USA's Oceansides elab üks
meie vanemaid kaaseestlasi Rosa-liiiiiivak,
kellel jaanuaris täitus
91 eluaasta. Ta on kõrgele vaguse­le
vaatamata heas tervises ja jäl­gib
siira huviga ümbruskonda ja
elu, eriti aga ameerika eestlaste
tegevust. Ta lapse- ja lapselapsed
elavad Floridas, kuid Rosalin eelis­tab
Long Islandit, kust ta aegajalt
külastab omakseid Floridas.
Tellimim $Qafa:
¥ Ä i Ä EESTLANE
1 fS5 Leslie S t M Don MiHse 0 i^3B 2M3
Palun muile saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks 7
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates . . . . . L . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
19........... TeUunise katteks
rahas / tshekiga / rahakaardiga.
isan sunjuures
saata ainnlt tähtkirjas).
Nimi
a • • e • k • •
• « • • • O . S f t . Aa
® Kunstnik Gunnar Neemel, kes
elab Austraalias, valmis kahe vii^
mase aasta loomingulise töö vilja­na
,,kalevipoja'^ iUustratsiöonide
kogu. Ideed selleks tööks kandis ..„..........,.........................'.;.........;..
kunstnik 2h aastat, enne kui pidas
end võimeliseks seda oma loomm-gusUahenctoia.^^
T^ valmis 120 Uk-
[SMüstratsiooni suuriisega 7^^^^^
« 0 • • fl e • • 0 *