1979-07-13-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Neljapäevas, 12. JEHiia ig^g ^ Thursday, July' 12,19B
iffnu& 2 korda nädalas
l a ne
STOKHOLM Ori poilikeinud
vaidius, kas Rootsis toM^ olla
metssi^ või mitte. Varom neid
ei olnud lÜdse, nüüd cin arv trni-bes
100—200. Valitsus igatahes
peab sigade saatuse otsustama
hljeqiialt a-astavahietusoks. Metssigade
vastu on eeskätt põllumehed,
kes^ ^kardayadi et metssead
tiüinivad 'segamini nende põllud.
Poolt on aga (mötsaihooldajad,
kes ütlevad, et metssigadest on
palju kasu, kuna nad muuhulgas
vähendavad 'kahjulike putukale
arvu. Peale selle on metssea liha
delikafes. Kui neid oleks Rootsis
rohkem, siis olöks metssigade
küttimist ka siiuij majanduslik
kasu. Ida-Euroopas liiäiteks lastakse
aastas maha sadu tuliandeid
metssigu. i
STOKHOLM — Stokholmi
• skattehuseti raaliregistrisse on
paigutatud ka R(^btsi hiljuti sündinud
prints Carl Philip. Tema
kodaiÄunumber 0^ 79 05 13-01)14.
" K u i slmdis printsess Victoria, yöt-tis
protseduur kaua aega. Nimelt
ei jõutud otsusele printsessi perekonnanime
kuhtes. Nüüd on asi
Maar — kuninglikel lastel p-Oiegi
perekonnanime- Nad sorteeritakse
täht H all, mis on tuletatud
.lühenmst ;HKi? või HM. •
1. jutilil äigas Kotkajärvel eesti n©©rte laagrielu, EssMese Ü&SE-sena
pidas oma laagri Põhjala Tütarde gaiälipkond. Kuna laager oM
Mõeldad õppelaagrina, siis oli ilmastik selleks just nagu telliM.
Nädala algus oli vilu jä tuuline, aga sobis imehästi gaidide töökavaga.
Harjutati laagriehituste püstitamist ja kõiki gaiditarkusi, mida
linnas hästi teha ei saa; Füüsilisdt pingutavaid^^^ j leidliknsft
nõudvaid mänge tolmus igal päeval Ja õhtuti esitati omaloomingmi
lõkketiile:Äes.' • • | v'... ^ ^ , .--^• •
Gaidlaagri juhiks oli Silvia Birk võinud keegi arvaita, et liad tegid
ja abiks Ava föiiäspea. HeUake^^^ seda esmakordselt,
osas oli juhiks Heidi Simonlätser Peale lõket palus lipkonna juht
ja teda abistasid vanematest juh- kõiki kcosviibijaid koguneda Köt-ftidest
lipkomia hellakeste juht Ast- ka järve kohvikusse, tähistama.
Toronto Eesti Baptisiii kogudus© komldusel tolmunud Kolmandal Juubeli Konverentsil oliEgisar •
kaugemalt saabunud kiUalist, kelle registreerimisega töötasid kolm koguduse noort. Pildil vasa-
Silvi'Niit-Martin;; Astrid;, ra Ja E s ^ ^ ^
•NEW YORK Isegi Julie
Andrews, kes bh esinenud „qntli-kes"
filmides, nagu ,vMary Pop-pin"
>,Souind ot Music*' ,jt., haifc,
kab end nüüd filniikaamera ees
paljastama. Ajakirjanduse '. teatel
esineb 43-aastane Julie nüüd
ühes filmis, 'kus tal tuleb laulda
j a tantsida topless-staarina. Julie
sõnade järele faijunevat sellest
väga huvitav fihn.:
D J A K A R T A ; ^ Indoneesia pre-
; sident Suharto polevat viimase
nelja kuu jooksul söönud siiu-täitki
riisi. Loobudes indoneeslas-te
põhitoiduainest tahab Suharto
anda rahvale head eeskuju riisi
säästmisel. Eriti raskes o l u k o r ra
on elanikkond Simda saartel, kus
terved rottide armeed sööval ära
toiduainete tagawad ja hävitavad
ka riisiistandusi.
NEW YORK - ühendri^^
vanim lehin,yStar" ; on surnud.
Lehm oli s ^ e s 39 aastat vana,
mis vastab 239 iaiimeluaastaie.
Oma pika eluea jqoksul jõudis
Wiscoinsinis elanud l-ahm; töö
160:000 Intrit piima j a o l i ' 3Ö vasika
ema. Goimnessi rekördide
raamatu "järöl „Star" ei ole süsiki
teinud uut maailmaTekordit. Selleks
on Walesis 1965. a. surnud
lehm, kes elas 40 aÄat.
SANTA MONIGA Hiljuti
surnud Kanadas sündinud filmitäht
Mary'FlcMordl pärandab kogu
oma kinnisvarad heategevaks
otstarbeks, jättes oma mehele sissetulekuks
48.000 dollarit aastas,
kuna ta elab. Terna varandiiše
praegust suurust pole teada, kuid
7. juunil 1971 seda hinnati 10,3
miljonile dollarile.
STOKHOIM üha; vähem:
skandinaavlasi (ikaiasä arvltud ka
rootslased) uWad Jumalat. Gal-iupi-
uurimused näitavad, et juma-
• lau^oijate arv Skandinaavias on
viimase 11 pasta jooksul lange-
. nud 81 protsendilt 65Je. Seevast
u on aga ÜSA-s jupalausküjaid
M% .Rootsiga umbes võrdsed arvud
esinevad ka Lääne-Šaksar
maal. Põhjusi otsitakse.
TOK^^ Traditsioonipärases
uu^astä vastuvõtu fotol Jaapani
keisrist Hirohit^st oli näha, et
tal oli kaelas lips, millel oli P a riisi
peenari Hermesl nimesilt.
Jaapani ajaleht „Šhukan Shinco"
paljastas siiski pärast foto avaldamist,
et suurim osa Hermesi
nimesildiga varuätatpd lipsudest
on t t o u d Jaapanis, keiser ise ütleb,
et ta valis lipsu ühest ärist.
Hädas olev ärijaiM^
et lipsud on ehtsad Pariisi omad,
aga hilisemal! kontrollimisel sel-guSr^,
äris olevast 126 Hermes-süti
kandvast lipsust ainult kolm
olid ehtsad. Teised olid kõ& tehtud
Jaapanis.
Äsjasel eesti baptistide kolmekordsel juubelil oli Torontosse saabunud saja külalise ümber.
Nädalasel konverentsi peeti Jumalateenistusi, loenguid ja tehti väljasõite. Nende sisus oli möödunud
sajandi jooksul läbitud usuline arengutee, mis algas tsaarivalitsuse all keelustatud tegevusega,
läbis edukalt Eesti iseseisvuseaja Ja on II maailmasõda hargnenud kahte ossa. Ühel
poolel Võõrsilasuvate Eesti Baptistide Keskkoondiseks Ja teisel kodumaal asuvad eesti toaptistid,
kel bno!nüd.;võimalik.onm'uslOT' edasi vila;.^^^
Usulise ärkamise esimestest katsuti
momentidest Eesti pinnal vestles muuta.
Vaba Eestlasele", Võõrsilasuvate
Eesti Baptistide Keskkoondise
esimees dr. Artur Proos.
Ä. Froosil on õnnestunud
oniada Tallinnas 1911. ilmnL-nud
raamatut „Eesti. Baptisti
koguduste ajaloolik album 25
,; Juubeli, aasta. mälestuseks".-;
Selles .kirjutab A. Johahnson, esimene
jutlustaja Ja teerajaja
Haapsalu kögudüseSj et ,,mü)lal
esimesed baptistid siin oma tegevusega
peale algasiwad, on
praegu küll alles weel saladuse
katte all warjul. Sest baptistide
'jälgi leidub juba wanast 1864.
aastasest „Eesti • Postimehest",
kes suure,: pika hoiatuse maa-mõetja,'
herra Söhwarii , wastu
kirjutas, keda ta ütleb bäiptistlase
usklike . meelekiiidlust kuulutas. K u i wiimane ristitud
ja ristija ise ka wälja oli astunud.
Septembris 1883. aastal sõideti siis pääsesiwad inimesed kui pae^
laeval Peterburisse, kuna seal oli lust wabaks."
juba baptisti kogudus^ mil oli õi- j jKüid selle järel tekkis pealtvaa-güš
ja luba Vene riigis tegutseda, tajais reaktsioon. „Nüüd -tõusis
•;^ , • , ;\ ' ; / ! s^^gadus,! üks miüssas
• T u t o ^ : ^ ^ koguduse jää pangad lendasiwad^s-
:; A.R. Ä w e g a , kes r^^if^^^^^^^ ^^im tmmpeti,
kutsuda Haapsaim^^ pautai.; Aga
waikest. hulgakesi, wastu wotte, j ^ , : ^ ^ . ^ saime, olime
rid Jõgi ja lipkonna vanem Leüi
Terts. Nooremad juhid olid Selina
Rehnann ja Erika Nüt.
Kogu laagri tegevusel hoidis silma
peal lipkomia juht Margot
•.Norimaa, kes • ka. kogu aja ;iaag-ris
viibis. •
Laagri alguseks saabus kohale
arvukalt tüdriümte vanemaid, kes
ühisel jõud lõid Järvetarele peale
uue katuse. Vanemad tegid veel
teisigi parandus- ja korrastustöid,
mis mi juhtide kui ka tüdrukute
laagrielu mugavamaks tegi. Laag-riköögis
juhatas tüdrukuid Koidula
Ruberg ja teda abistasid Milyi
Silm, Aliee Kullango ja osalise
ajaga teisigi emasid.
Tüdrukud töötasid köögis telM-de
kaupa ja said toiduvalmistamise
kunstis palju targemaks.
Osavõtjaid laagris koos" juhtide ja
köögipersonaliga oli 50 inimest.
Laupäeva;õhtusel iSuurlõkkel viibis
arvukalt vanemaid ja osa võtsid
ka Lembitu skaudivelled, kelle
laager laupäeval algas. Tiidrukud,
kes kava juhatasid, viisid selle lä-
Põhjala Tütarde 30-da tegevusaasta
lõpetamist.
Endla Komi oli päeva Jooksial
valmistanud suure tagavara sooje
saiu Ja Helje Valter oli toonud
juubelitordid. |
Kohvi juures võis kuulda hü juhtide
kui ka tüdrukute hinnangut,
laagri kohta. Olevat olnud ük^
rematest.
oma kogudusse".
1 ometigi kaitstud ja tulime linna
Schiewe Jõudis vana kalendri jä-1 tagasi. Siin sai weel lauldud, pa-rel
11., üue j'äreiy 23.. veebruaril hitud j a juthistatud, ning seega
Keilasse ja palus hobuseid vastu oli esimesele uustestamentlikule
Haapsailus Höövli majas koosolek
kokku .kutsutud ja; punkt kell
üheiksa astus wend Sehiewe koos-olöku
tuppa, pidas ühe tubli jutluse
j a peale jutlust algas kohe
olewat, kes iseäranis Saaremaal, koguduse liikmete wastuwõtmine
oma maamõetmise töö kõrw
misjonitööd sealse wexmaste koguduse
palwemajades... teinud",
ja lisab, et ,^Saaremaal plaiud Lut.
õpetajad sunnitud seda liikumist
24. veebr, mindi Üngm jÕe
juurde, ristimiskohta otsima. Mõ-j
ned teadsid ühe väga sobiva koha
bi hoö. gsalt ja huvitavalt. E i oleks
Teeme uusi ja parandame vanu
nü linnas kui ka suvilates
Müüme aknaid Ja üistalleerime
• • ' WINDOWS; B O U N D S - :
1916 Queen E, Toronto
EESTI KINNISVARADE VAHETUSFIRÄIÄ
kohtu teel, maha suruma.
' Kuid oli.'ka teisi Isikuid,;kes
baptistiusule teed valmistasid.
Suuremat hoogu säi urni tulek
Jonärid tulid Eestisse jä Vos?m-sis.
Noaröotis Ja Mdiski saartele
(Pakri' saared) asusid.
saata, ikuna sellal ei olnud veel j kogudusele Eestimaal .alus-pan-raudteed
Haapsallu. Talle saadeti <i#-"
voorimees vastu. \,Samaa õhtul oli järgnrisel päeval
Järgi. 25. veebr.) risüti vee! 15
•inimest, lisaks esimestele melja-
.; • teistkünmele...
Nü oh 24. veebr. 1884. a. toimunud
tähtis ajalooline sündmus,
kus piibellik tõde oli eesti rahva
hulgas Haapsalus omale koi:
leidnud. Ristituist moodustati
Haapsalus Peterburi baptisti koguduse
osakond, kuhu etteotsa
valiti A. Johännson j a J . Zeisig.
' Neist sai A. Johannsön koguduse
vanemaks.
30. apr./12. mail tuli Sehiewe
uuesti Haapsallu,.kus ta linna all
meres asuval väiksel Roograhul
ristis 200 inimest. Suvel tuli Sehiewe
oma perega Haapsallu suvitama
jä ristis veel 200 inimese üm-
2810 Victoria Park Ave., Süite 105, WUlowdale, Ont
Ostu või müügi puhul helistage
kontoris 4994181, kodus 499-3406
Ühejjerekonna-elamud, ärid, korterimajad,
maad, farmid, mortgage'id Jnu
j a jäässe raiuti vajalik auk, kuna
õhtul tuldi ristimisele. „01i' ilus,
waikne kuuvalge õhtu," kirjutab
A. Johannsön. „Aga asi oli päeval
üle terwe linna laiali läinud. Sest
õhtul, kui: linnast; wälja sõitsime,
Eestis, kui 1874. a. Rootsi mis- oli nü suur rongmeie järel, mille
otsa nähagi ei olnud, meie jõudsime
juba Ungru metsa alla, ükfca
jia ikka tuli weel Haapsalust inimesi
juurde, ilöiil jala j a woori-jber.^S
Umhes samal ajal asutati k a Noa-' meestega. | tugevaks, ehkki neid inimeste
rootsis Pa slepa mõisas kihelkon-.
naikool, mida misjoriär Duren
kooliõpetajate seminariks muutis.
See oli elava usuga mees, nüs-tõttu
enamus seminariste usulise
ärkamise osalisteks said. Kuhu
nad kooliõpetajatna tööle läksid,
seal algasid varsti usulised ärkamisel,
nagu Vormsis, Noarootsis
j a Võnnus. See tuli peagi Eistre-pa
kaudu üle mere ka Noarootsist
Haapsallu, kus hilisem Sutle-pa
koguduse vanem V. Engbusk
sellal kooliõpetaja oli. Haapsalust
ja Võnnust levis see edasi Rida-;
lasse, MäevaJda ja mujale. Usuline
ärkamine -toimus selletõttu
eriti kiiresti, et vennaste kogudused
olid juba eeltöö teinud. Ärkamine
tuli, ilma et,neil inimestel
veel oli aimu baptismist j a kogUr
dusest, alles
•.; Ehk külm 13 .graaždi, alla poole
näitas, oli siiski mitmesuguseid
inimesi, isegi lapsi JÕe äärde
; 'kogunemidi ;
Risftimisö ha;ua juurde tulles oli
rahwast kui laadal; Ristitavad
kogusiwad ilusti ristimise haua
ümber, kõigil walged riided seigas."
Tsiteeritud autor ki-rjeldab seda
pühalikku momenti: „Esite
pidas ristija lühikese tuumaka
kõne ristimise üle kõigile pealtvaatajatele.
Siis mõned sõnad
ristitawatele, kes kõik rõemsäs
usujulguses omia waljü „ j ah". ära
ivastasiwad. Nüüd sündis midagi,
mis rahwa kui ära tarretas. Ristija
astus,kõige "esite külma wette,
^ « . . - , , . ^^1^6 järel kõik ülemal nimetatud
.tati leivamirdmise ja ristimisega, jj^rel sisse. Kõik oli n i i waikne ja
Ärkaniine tõi kaasa luteri õpeta- pli^^ ristimise pühad ^tali-jate
tagakiusamise, kes mõisnik-, tuse sõnad pikkamisi, kui õhtused
ke, vallavalitsusi ja kooliõpetajaid kellatorni löögid, waikse õhtuse
nende vastu üles k t a t a s i d . Kuid õhu sees, kaugele metsa käjasi-õli
rida kohtuprotsesse, vängistu- wad ja tasase wee sisise ja, wälja
si, rahatrahviga karistamisi ja astumise sulin iga ristitu wälja
noomimise ning hurjutami^ga tulemist ja uue sisse astumist
poolt alaliselt tülitati ja taga kiusati.
1888. a. otsustati Haapsallu
oma palvemaja ehitada, onis oli
samal aj ai ka esimene baptisti
palvela Eestis. Kuigi alul olid
suured võlad, tasuti need mõne
aastaga. '
Neist kahest äratushikumisest
kasvas välja eesti baptism. See ei
okiud mitte Väljastpoolt valmina
toodud õpeitus, vaid tekkis piibli-uurimise
produktina-. See ei arenenud
ega levinenud alul sugugi
ilana raskusteta, aga sellega oli
Jumala õnnistus ja see levis üle
maa.
-Eesti iseseisvuse lõpul oli baptiste
üle 10.000, oma koolide,
pühapäevakpoiide Ja vaimuliku
;, kirjandusega. ;;
II maailmasõda katkestas;iselle
töö. "üiks osa jäi kodumaale, kus
praegu on 80 kogudust üle 10.000
liikmega, kusjuures nendega on
ühinenud eesti evangeelne prii-kogudus.
Viimane tekkis Hiiumaal
ärätusliikuniise tulemusena
ja pidas end priiks riigivõimu
alt. Hüjem neist üks osa ühines
baptistidega, tunnistades, et õige
•baptisti kogudus koosneb usklikest,
kes on usuliselt ärganud ja
ristitud.
Kodumaalt pagemise järel moodustati
kohe-Stökholmis sealse
rootsi „Tabemakli" koguduse
juurde eesti kogudus K. Kaupsi
jiüiatusel. Seal o l i esimeseks juit-lustajaks
K. Kaups, kellele järgnes
dr. A. Proos, küna praegu on
sellel kohal Ö. Loogna. Liikmeid
• Haapsalust • aga levis . baptism
edasi Ja sellest kogudusest kasvasid
välja Ridala 1898/ a. Ja
Sütlepa,koos Voi^nsiga: 1903. ä.
Kauemaks jäi Haapsalus koguduse
jutlustajaks A. Johannson,
talle järgnesid lühemat aega tei- j on 50 ümber. Rootsis organiseeri-sed
kuni pikemaajaliseks jutlus- ti Eesti Baptisti Keskkoõndis,
ta jaks jäi Johannes Lipstok, kes mis hõlmas kogu Rootsi maa-alal
oli sel kohal Eesti iseseisvuse olevad usklikud. Koosolekuid
ajal, jäädes töötama k a nõukogude
ajal, olles vanempresbüteriks
Eestis.
Kui üks liikumine tekkis Noarootsis
ja Haapsalus, levides siit
saartele, siis teine' tuli Pärnust,
kus tuntuimaks .meheks oli A. Te-terman.
K a nemad olid Pübli uurimisel
saanud aru, et ristimise
küsimusest ei saadud õigesti aru.
Siis hakati otsima ühendust Tallinna
ja
peeti kümnes paigas, praegu järjekindlalt
veel kuues kohas. Mujal
on veel üksikuid usklikke, andes
koguarvuks 200;
üksikuid eesti; baptiste asub
mitmel pool maailmas.
Tööpunktid on Austraalias,
Sydneys, Brasiilias Sao Paulos,
üksikuid Argentiinas, Hispaanias,
Inglismaa! Jm.
Suuremad on Toronto ja Van-
New Yorgi kogudus, kus praegu
on jutlustajaks L. Heinmets. Koguduses
töötas omal ajal A. Te-termian
ja see võib tuleval aastal
pühitseda oma 6Ö-ndat aastapäev
va. Praegu on usulise töö koordi-neerij
aks Võõrsüasuvate E ^ ti
Baptistide Keskkoõndis, kes pidasid
ülestõusmispühal konverentsi
Rootsis. Toronto konverentsil
valiti sellele uus juhatus.
Küsides, millised on eesti baptistide
tuleviku väljavaated, märkis
dr. A. Proos, et nende välismaised
tööväljad ei suurene, väljaarvatud
Toronto j a Valncoüveri
kogudused. Samuti väheneb jutlustajate
arv, näit. pole Sao Pau-los
enam ühtki jutlustajat venda.
Keskkoõndis • peab haldcama
koondama üksikuid usklikke hin-gehooldamise
alal; kasutades külastusi
ja. helÜinte, mida eraviisiliselt
on juba tehtud. '
Raadiosaade on Toronto koguduse
oma tegevusala. Hiljuti
suri ,,Usutänduri'* toimetaja R.
Kaups, kuid tema tõõd Jätkab
Linda Relns. •
Kavatsusel on vabakirBdiku töö
arhiivi organiseerimine, kus arhivaariks
oleks Armand. Jalakas,
toes hakkaks koguma materjale,
kirjandust, fotosid, et inimesed
teaksid kelle kätte neid hoiule
anda. Seda materjali ei tohi lasta
kaotsi minna, sest vabakiriklik
töö moodustab ühe osa muust
eesti tööst, mis on o t o d nagu
kuhugi ära kadunud, f
Sada aastat tagasi puutusid
elavaks ärkamisaja sündmused
Läänemaal, 95 aastat tagasi organiseeriti
Haapsalus esimene eesti
baptisti kogudus, selle liikumise
30-aastase j ärglasena töötab suu-sima
baptistikogudusena Toronto
Eesti Baptisti kogudus. Neid kolme
tähtpäeva tähistati asjas©
Haapsalu usMikega.' cofuveri kogudused. Vanim aga' jombelikonverenitsiga.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 13, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-07-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790713 |
Description
| Title | 1979-07-13-08 |
| OCR text |
Neljapäevas, 12. JEHiia ig^g ^ Thursday, July' 12,19B
iffnu& 2 korda nädalas
l a ne
STOKHOLM Ori poilikeinud
vaidius, kas Rootsis toM^ olla
metssi^ või mitte. Varom neid
ei olnud lÜdse, nüüd cin arv trni-bes
100—200. Valitsus igatahes
peab sigade saatuse otsustama
hljeqiialt a-astavahietusoks. Metssigade
vastu on eeskätt põllumehed,
kes^ ^kardayadi et metssead
tiüinivad 'segamini nende põllud.
Poolt on aga (mötsaihooldajad,
kes ütlevad, et metssigadest on
palju kasu, kuna nad muuhulgas
vähendavad 'kahjulike putukale
arvu. Peale selle on metssea liha
delikafes. Kui neid oleks Rootsis
rohkem, siis olöks metssigade
küttimist ka siiuij majanduslik
kasu. Ida-Euroopas liiäiteks lastakse
aastas maha sadu tuliandeid
metssigu. i
STOKHOLM — Stokholmi
• skattehuseti raaliregistrisse on
paigutatud ka R(^btsi hiljuti sündinud
prints Carl Philip. Tema
kodaiÄunumber 0^ 79 05 13-01)14.
" K u i slmdis printsess Victoria, yöt-tis
protseduur kaua aega. Nimelt
ei jõutud otsusele printsessi perekonnanime
kuhtes. Nüüd on asi
Maar — kuninglikel lastel p-Oiegi
perekonnanime- Nad sorteeritakse
täht H all, mis on tuletatud
.lühenmst ;HKi? või HM. •
1. jutilil äigas Kotkajärvel eesti n©©rte laagrielu, EssMese Ü&SE-sena
pidas oma laagri Põhjala Tütarde gaiälipkond. Kuna laager oM
Mõeldad õppelaagrina, siis oli ilmastik selleks just nagu telliM.
Nädala algus oli vilu jä tuuline, aga sobis imehästi gaidide töökavaga.
Harjutati laagriehituste püstitamist ja kõiki gaiditarkusi, mida
linnas hästi teha ei saa; Füüsilisdt pingutavaid^^^ j leidliknsft
nõudvaid mänge tolmus igal päeval Ja õhtuti esitati omaloomingmi
lõkketiile:Äes.' • • | v'... ^ ^ , .--^• •
Gaidlaagri juhiks oli Silvia Birk võinud keegi arvaita, et liad tegid
ja abiks Ava föiiäspea. HeUake^^^ seda esmakordselt,
osas oli juhiks Heidi Simonlätser Peale lõket palus lipkonna juht
ja teda abistasid vanematest juh- kõiki kcosviibijaid koguneda Köt-ftidest
lipkomia hellakeste juht Ast- ka järve kohvikusse, tähistama.
Toronto Eesti Baptisiii kogudus© komldusel tolmunud Kolmandal Juubeli Konverentsil oliEgisar •
kaugemalt saabunud kiUalist, kelle registreerimisega töötasid kolm koguduse noort. Pildil vasa-
Silvi'Niit-Martin;; Astrid;, ra Ja E s ^ ^ ^
•NEW YORK Isegi Julie
Andrews, kes bh esinenud „qntli-kes"
filmides, nagu ,vMary Pop-pin"
>,Souind ot Music*' ,jt., haifc,
kab end nüüd filniikaamera ees
paljastama. Ajakirjanduse '. teatel
esineb 43-aastane Julie nüüd
ühes filmis, 'kus tal tuleb laulda
j a tantsida topless-staarina. Julie
sõnade järele faijunevat sellest
väga huvitav fihn.:
D J A K A R T A ; ^ Indoneesia pre-
; sident Suharto polevat viimase
nelja kuu jooksul söönud siiu-täitki
riisi. Loobudes indoneeslas-te
põhitoiduainest tahab Suharto
anda rahvale head eeskuju riisi
säästmisel. Eriti raskes o l u k o r ra
on elanikkond Simda saartel, kus
terved rottide armeed sööval ära
toiduainete tagawad ja hävitavad
ka riisiistandusi.
NEW YORK - ühendri^^
vanim lehin,yStar" ; on surnud.
Lehm oli s ^ e s 39 aastat vana,
mis vastab 239 iaiimeluaastaie.
Oma pika eluea jqoksul jõudis
Wiscoinsinis elanud l-ahm; töö
160:000 Intrit piima j a o l i ' 3Ö vasika
ema. Goimnessi rekördide
raamatu "järöl „Star" ei ole süsiki
teinud uut maailmaTekordit. Selleks
on Walesis 1965. a. surnud
lehm, kes elas 40 aÄat.
SANTA MONIGA Hiljuti
surnud Kanadas sündinud filmitäht
Mary'FlcMordl pärandab kogu
oma kinnisvarad heategevaks
otstarbeks, jättes oma mehele sissetulekuks
48.000 dollarit aastas,
kuna ta elab. Terna varandiiše
praegust suurust pole teada, kuid
7. juunil 1971 seda hinnati 10,3
miljonile dollarile.
STOKHOIM üha; vähem:
skandinaavlasi (ikaiasä arvltud ka
rootslased) uWad Jumalat. Gal-iupi-
uurimused näitavad, et juma-
• lau^oijate arv Skandinaavias on
viimase 11 pasta jooksul lange-
. nud 81 protsendilt 65Je. Seevast
u on aga ÜSA-s jupalausküjaid
M% .Rootsiga umbes võrdsed arvud
esinevad ka Lääne-Šaksar
maal. Põhjusi otsitakse.
TOK^^ Traditsioonipärases
uu^astä vastuvõtu fotol Jaapani
keisrist Hirohit^st oli näha, et
tal oli kaelas lips, millel oli P a riisi
peenari Hermesl nimesilt.
Jaapani ajaleht „Šhukan Shinco"
paljastas siiski pärast foto avaldamist,
et suurim osa Hermesi
nimesildiga varuätatpd lipsudest
on t t o u d Jaapanis, keiser ise ütleb,
et ta valis lipsu ühest ärist.
Hädas olev ärijaiM^
et lipsud on ehtsad Pariisi omad,
aga hilisemal! kontrollimisel sel-guSr^,
äris olevast 126 Hermes-süti
kandvast lipsust ainult kolm
olid ehtsad. Teised olid kõ& tehtud
Jaapanis.
Äsjasel eesti baptistide kolmekordsel juubelil oli Torontosse saabunud saja külalise ümber.
Nädalasel konverentsi peeti Jumalateenistusi, loenguid ja tehti väljasõite. Nende sisus oli möödunud
sajandi jooksul läbitud usuline arengutee, mis algas tsaarivalitsuse all keelustatud tegevusega,
läbis edukalt Eesti iseseisvuseaja Ja on II maailmasõda hargnenud kahte ossa. Ühel
poolel Võõrsilasuvate Eesti Baptistide Keskkoondiseks Ja teisel kodumaal asuvad eesti toaptistid,
kel bno!nüd.;võimalik.onm'uslOT' edasi vila;.^^^
Usulise ärkamise esimestest katsuti
momentidest Eesti pinnal vestles muuta.
Vaba Eestlasele", Võõrsilasuvate
Eesti Baptistide Keskkoondise
esimees dr. Artur Proos.
Ä. Froosil on õnnestunud
oniada Tallinnas 1911. ilmnL-nud
raamatut „Eesti. Baptisti
koguduste ajaloolik album 25
,; Juubeli, aasta. mälestuseks".-;
Selles .kirjutab A. Johahnson, esimene
jutlustaja Ja teerajaja
Haapsalu kögudüseSj et ,,mü)lal
esimesed baptistid siin oma tegevusega
peale algasiwad, on
praegu küll alles weel saladuse
katte all warjul. Sest baptistide
'jälgi leidub juba wanast 1864.
aastasest „Eesti • Postimehest",
kes suure,: pika hoiatuse maa-mõetja,'
herra Söhwarii , wastu
kirjutas, keda ta ütleb bäiptistlase
usklike . meelekiiidlust kuulutas. K u i wiimane ristitud
ja ristija ise ka wälja oli astunud.
Septembris 1883. aastal sõideti siis pääsesiwad inimesed kui pae^
laeval Peterburisse, kuna seal oli lust wabaks."
juba baptisti kogudus^ mil oli õi- j jKüid selle järel tekkis pealtvaa-güš
ja luba Vene riigis tegutseda, tajais reaktsioon. „Nüüd -tõusis
•;^ , • , ;\ ' ; / ! s^^gadus,! üks miüssas
• T u t o ^ : ^ ^ koguduse jää pangad lendasiwad^s-
:; A.R. Ä w e g a , kes r^^if^^^^^^^ ^^im tmmpeti,
kutsuda Haapsaim^^ pautai.; Aga
waikest. hulgakesi, wastu wotte, j ^ , : ^ ^ . ^ saime, olime
rid Jõgi ja lipkonna vanem Leüi
Terts. Nooremad juhid olid Selina
Rehnann ja Erika Nüt.
Kogu laagri tegevusel hoidis silma
peal lipkomia juht Margot
•.Norimaa, kes • ka. kogu aja ;iaag-ris
viibis. •
Laagri alguseks saabus kohale
arvukalt tüdriümte vanemaid, kes
ühisel jõud lõid Järvetarele peale
uue katuse. Vanemad tegid veel
teisigi parandus- ja korrastustöid,
mis mi juhtide kui ka tüdrukute
laagrielu mugavamaks tegi. Laag-riköögis
juhatas tüdrukuid Koidula
Ruberg ja teda abistasid Milyi
Silm, Aliee Kullango ja osalise
ajaga teisigi emasid.
Tüdrukud töötasid köögis telM-de
kaupa ja said toiduvalmistamise
kunstis palju targemaks.
Osavõtjaid laagris koos" juhtide ja
köögipersonaliga oli 50 inimest.
Laupäeva;õhtusel iSuurlõkkel viibis
arvukalt vanemaid ja osa võtsid
ka Lembitu skaudivelled, kelle
laager laupäeval algas. Tiidrukud,
kes kava juhatasid, viisid selle lä-
Põhjala Tütarde 30-da tegevusaasta
lõpetamist.
Endla Komi oli päeva Jooksial
valmistanud suure tagavara sooje
saiu Ja Helje Valter oli toonud
juubelitordid. |
Kohvi juures võis kuulda hü juhtide
kui ka tüdrukute hinnangut,
laagri kohta. Olevat olnud ük^
rematest.
oma kogudusse".
1 ometigi kaitstud ja tulime linna
Schiewe Jõudis vana kalendri jä-1 tagasi. Siin sai weel lauldud, pa-rel
11., üue j'äreiy 23.. veebruaril hitud j a juthistatud, ning seega
Keilasse ja palus hobuseid vastu oli esimesele uustestamentlikule
Haapsailus Höövli majas koosolek
kokku .kutsutud ja; punkt kell
üheiksa astus wend Sehiewe koos-olöku
tuppa, pidas ühe tubli jutluse
j a peale jutlust algas kohe
olewat, kes iseäranis Saaremaal, koguduse liikmete wastuwõtmine
oma maamõetmise töö kõrw
misjonitööd sealse wexmaste koguduse
palwemajades... teinud",
ja lisab, et ,^Saaremaal plaiud Lut.
õpetajad sunnitud seda liikumist
24. veebr, mindi Üngm jÕe
juurde, ristimiskohta otsima. Mõ-j
ned teadsid ühe väga sobiva koha
bi hoö. gsalt ja huvitavalt. E i oleks
Teeme uusi ja parandame vanu
nü linnas kui ka suvilates
Müüme aknaid Ja üistalleerime
• • ' WINDOWS; B O U N D S - :
1916 Queen E, Toronto
EESTI KINNISVARADE VAHETUSFIRÄIÄ
kohtu teel, maha suruma.
' Kuid oli.'ka teisi Isikuid,;kes
baptistiusule teed valmistasid.
Suuremat hoogu säi urni tulek
Jonärid tulid Eestisse jä Vos?m-sis.
Noaröotis Ja Mdiski saartele
(Pakri' saared) asusid.
saata, ikuna sellal ei olnud veel j kogudusele Eestimaal .alus-pan-raudteed
Haapsallu. Talle saadeti |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-13-08
