1979-07-13-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Neljapäevas, 12. JEHiia ig^g ^ Thursday, July' 12,19B iffnu& 2 korda nädalas l a ne STOKHOLM Ori poilikeinud vaidius, kas Rootsis toM^ olla metssi^ või mitte. Varom neid ei olnud lÜdse, nüüd cin arv trni-bes 100—200. Valitsus igatahes peab sigade saatuse otsustama hljeqiialt a-astavahietusoks. Metssigade vastu on eeskätt põllumehed, kes^ ^kardayadi et metssead tiüinivad 'segamini nende põllud. Poolt on aga (mötsaihooldajad, kes ütlevad, et metssigadest on palju kasu, kuna nad muuhulgas vähendavad 'kahjulike putukale arvu. Peale selle on metssea liha delikafes. Kui neid oleks Rootsis rohkem, siis olöks metssigade küttimist ka siiuij majanduslik kasu. Ida-Euroopas liiäiteks lastakse aastas maha sadu tuliandeid metssigu. i STOKHOLM — Stokholmi • skattehuseti raaliregistrisse on paigutatud ka R(^btsi hiljuti sündinud prints Carl Philip. Tema kodaiÄunumber 0^ 79 05 13-01)14. " K u i slmdis printsess Victoria, yöt-tis protseduur kaua aega. Nimelt ei jõutud otsusele printsessi perekonnanime kuhtes. Nüüd on asi Maar — kuninglikel lastel p-Oiegi perekonnanime- Nad sorteeritakse täht H all, mis on tuletatud .lühenmst ;HKi? või HM. • 1. jutilil äigas Kotkajärvel eesti n©©rte laagrielu, EssMese Ü&SE-sena pidas oma laagri Põhjala Tütarde gaiälipkond. Kuna laager oM Mõeldad õppelaagrina, siis oli ilmastik selleks just nagu telliM. Nädala algus oli vilu jä tuuline, aga sobis imehästi gaidide töökavaga. Harjutati laagriehituste püstitamist ja kõiki gaiditarkusi, mida linnas hästi teha ei saa; Füüsilisdt pingutavaid^^^ j leidliknsft nõudvaid mänge tolmus igal päeval Ja õhtuti esitati omaloomingmi lõkketiile:Äes.' • • | v'... ^ ^ , .--^• • Gaidlaagri juhiks oli Silvia Birk võinud keegi arvaita, et liad tegid ja abiks Ava föiiäspea. HeUake^^^ seda esmakordselt, osas oli juhiks Heidi Simonlätser Peale lõket palus lipkonna juht ja teda abistasid vanematest juh- kõiki kcosviibijaid koguneda Köt-ftidest lipkomia hellakeste juht Ast- ka järve kohvikusse, tähistama. Toronto Eesti Baptisiii kogudus© komldusel tolmunud Kolmandal Juubeli Konverentsil oliEgisar • kaugemalt saabunud kiUalist, kelle registreerimisega töötasid kolm koguduse noort. Pildil vasa- Silvi'Niit-Martin;; Astrid;, ra Ja E s ^ ^ ^ •NEW YORK Isegi Julie Andrews, kes bh esinenud „qntli-kes" filmides, nagu ,vMary Pop-pin" >,Souind ot Music*' ,jt., haifc, kab end nüüd filniikaamera ees paljastama. Ajakirjanduse '. teatel esineb 43-aastane Julie nüüd ühes filmis, 'kus tal tuleb laulda j a tantsida topless-staarina. Julie sõnade järele faijunevat sellest väga huvitav fihn.: D J A K A R T A ; ^ Indoneesia pre- ; sident Suharto polevat viimase nelja kuu jooksul söönud siiu-täitki riisi. Loobudes indoneeslas-te põhitoiduainest tahab Suharto anda rahvale head eeskuju riisi säästmisel. Eriti raskes o l u k o r ra on elanikkond Simda saartel, kus terved rottide armeed sööval ära toiduainete tagawad ja hävitavad ka riisiistandusi. NEW YORK - ühendri^^ vanim lehin,yStar" ; on surnud. Lehm oli s ^ e s 39 aastat vana, mis vastab 239 iaiimeluaastaie. Oma pika eluea jqoksul jõudis Wiscoinsinis elanud l-ahm; töö 160:000 Intrit piima j a o l i ' 3Ö vasika ema. Goimnessi rekördide raamatu "järöl „Star" ei ole süsiki teinud uut maailmaTekordit. Selleks on Walesis 1965. a. surnud lehm, kes elas 40 aÄat. SANTA MONIGA Hiljuti surnud Kanadas sündinud filmitäht Mary'FlcMordl pärandab kogu oma kinnisvarad heategevaks otstarbeks, jättes oma mehele sissetulekuks 48.000 dollarit aastas, kuna ta elab. Terna varandiiše praegust suurust pole teada, kuid 7. juunil 1971 seda hinnati 10,3 miljonile dollarile. STOKHOIM üha; vähem: skandinaavlasi (ikaiasä arvltud ka rootslased) uWad Jumalat. Gal-iupi- uurimused näitavad, et juma- • lau^oijate arv Skandinaavias on viimase 11 pasta jooksul lange- . nud 81 protsendilt 65Je. Seevast u on aga ÜSA-s jupalausküjaid M% .Rootsiga umbes võrdsed arvud esinevad ka Lääne-Šaksar maal. Põhjusi otsitakse. TOK^^ Traditsioonipärases uu^astä vastuvõtu fotol Jaapani keisrist Hirohit^st oli näha, et tal oli kaelas lips, millel oli P a riisi peenari Hermesl nimesilt. Jaapani ajaleht „Šhukan Shinco" paljastas siiski pärast foto avaldamist, et suurim osa Hermesi nimesildiga varuätatpd lipsudest on t t o u d Jaapanis, keiser ise ütleb, et ta valis lipsu ühest ärist. Hädas olev ärijaiM^ et lipsud on ehtsad Pariisi omad, aga hilisemal! kontrollimisel sel-guSr^, äris olevast 126 Hermes-süti kandvast lipsust ainult kolm olid ehtsad. Teised olid kõ& tehtud Jaapanis. Äsjasel eesti baptistide kolmekordsel juubelil oli Torontosse saabunud saja külalise ümber. Nädalasel konverentsi peeti Jumalateenistusi, loenguid ja tehti väljasõite. Nende sisus oli möödunud sajandi jooksul läbitud usuline arengutee, mis algas tsaarivalitsuse all keelustatud tegevusega, läbis edukalt Eesti iseseisvuseaja Ja on II maailmasõda hargnenud kahte ossa. Ühel poolel Võõrsilasuvate Eesti Baptistide Keskkoondiseks Ja teisel kodumaal asuvad eesti toaptistid, kel bno!nüd.;võimalik.onm'uslOT' edasi vila;.^^^ Usulise ärkamise esimestest katsuti momentidest Eesti pinnal vestles muuta. Vaba Eestlasele", Võõrsilasuvate Eesti Baptistide Keskkoondise esimees dr. Artur Proos. Ä. Froosil on õnnestunud oniada Tallinnas 1911. ilmnL-nud raamatut „Eesti. Baptisti koguduste ajaloolik album 25 ,; Juubeli, aasta. mälestuseks".-; Selles .kirjutab A. Johahnson, esimene jutlustaja Ja teerajaja Haapsalu kögudüseSj et ,,mü)lal esimesed baptistid siin oma tegevusega peale algasiwad, on praegu küll alles weel saladuse katte all warjul. Sest baptistide 'jälgi leidub juba wanast 1864. aastasest „Eesti • Postimehest", kes suure,: pika hoiatuse maa-mõetja,' herra Söhwarii , wastu kirjutas, keda ta ütleb bäiptistlase usklike . meelekiiidlust kuulutas. K u i wiimane ristitud ja ristija ise ka wälja oli astunud. Septembris 1883. aastal sõideti siis pääsesiwad inimesed kui pae^ laeval Peterburisse, kuna seal oli lust wabaks." juba baptisti kogudus^ mil oli õi- j jKüid selle järel tekkis pealtvaa-güš ja luba Vene riigis tegutseda, tajais reaktsioon. „Nüüd -tõusis •;^ , • , ;\ ' ; / ! s^^gadus,! üks miüssas • T u t o ^ : ^ ^ koguduse jää pangad lendasiwad^s- :; A.R. Ä w e g a , kes r^^if^^^^^^^ ^^im tmmpeti, kutsuda Haapsaim^^ pautai.; Aga waikest. hulgakesi, wastu wotte, j ^ , : ^ ^ . ^ saime, olime rid Jõgi ja lipkonna vanem Leüi Terts. Nooremad juhid olid Selina Rehnann ja Erika Nüt. Kogu laagri tegevusel hoidis silma peal lipkomia juht Margot •.Norimaa, kes • ka. kogu aja ;iaag-ris viibis. • Laagri alguseks saabus kohale arvukalt tüdriümte vanemaid, kes ühisel jõud lõid Järvetarele peale uue katuse. Vanemad tegid veel teisigi parandus- ja korrastustöid, mis mi juhtide kui ka tüdrukute laagrielu mugavamaks tegi. Laag-riköögis juhatas tüdrukuid Koidula Ruberg ja teda abistasid Milyi Silm, Aliee Kullango ja osalise ajaga teisigi emasid. Tüdrukud töötasid köögis telM-de kaupa ja said toiduvalmistamise kunstis palju targemaks. Osavõtjaid laagris koos" juhtide ja köögipersonaliga oli 50 inimest. Laupäeva;õhtusel iSuurlõkkel viibis arvukalt vanemaid ja osa võtsid ka Lembitu skaudivelled, kelle laager laupäeval algas. Tiidrukud, kes kava juhatasid, viisid selle lä- Põhjala Tütarde 30-da tegevusaasta lõpetamist. Endla Komi oli päeva Jooksial valmistanud suure tagavara sooje saiu Ja Helje Valter oli toonud juubelitordid. | Kohvi juures võis kuulda hü juhtide kui ka tüdrukute hinnangut, laagri kohta. Olevat olnud ük^ rematest. oma kogudusse". 1 ometigi kaitstud ja tulime linna Schiewe Jõudis vana kalendri jä-1 tagasi. Siin sai weel lauldud, pa-rel 11., üue j'äreiy 23.. veebruaril hitud j a juthistatud, ning seega Keilasse ja palus hobuseid vastu oli esimesele uustestamentlikule Haapsailus Höövli majas koosolek kokku .kutsutud ja; punkt kell üheiksa astus wend Sehiewe koos-olöku tuppa, pidas ühe tubli jutluse j a peale jutlust algas kohe olewat, kes iseäranis Saaremaal, koguduse liikmete wastuwõtmine oma maamõetmise töö kõrw misjonitööd sealse wexmaste koguduse palwemajades... teinud", ja lisab, et ,^Saaremaal plaiud Lut. õpetajad sunnitud seda liikumist 24. veebr, mindi Üngm jÕe juurde, ristimiskohta otsima. Mõ-j ned teadsid ühe väga sobiva koha bi hoö. gsalt ja huvitavalt. E i oleks Teeme uusi ja parandame vanu nü linnas kui ka suvilates Müüme aknaid Ja üistalleerime • • ' WINDOWS; B O U N D S - : 1916 Queen E, Toronto EESTI KINNISVARADE VAHETUSFIRÄIÄ kohtu teel, maha suruma. ' Kuid oli.'ka teisi Isikuid,;kes baptistiusule teed valmistasid. Suuremat hoogu säi urni tulek Jonärid tulid Eestisse jä Vos?m-sis. Noaröotis Ja Mdiski saartele (Pakri' saared) asusid. saata, ikuna sellal ei olnud veel j kogudusele Eestimaal .alus-pan-raudteed Haapsallu. Talle saadeti <i#-" voorimees vastu. \,Samaa õhtul oli järgnrisel päeval Järgi. 25. veebr.) risüti vee! 15 •inimest, lisaks esimestele melja- .; • teistkünmele... Nü oh 24. veebr. 1884. a. toimunud tähtis ajalooline sündmus, kus piibellik tõde oli eesti rahva hulgas Haapsalus omale koi: leidnud. Ristituist moodustati Haapsalus Peterburi baptisti koguduse osakond, kuhu etteotsa valiti A. Johännson j a J . Zeisig. ' Neist sai A. Johannsön koguduse vanemaks. 30. apr./12. mail tuli Sehiewe uuesti Haapsallu,.kus ta linna all meres asuval väiksel Roograhul ristis 200 inimest. Suvel tuli Sehiewe oma perega Haapsallu suvitama jä ristis veel 200 inimese üm- 2810 Victoria Park Ave., Süite 105, WUlowdale, Ont Ostu või müügi puhul helistage kontoris 4994181, kodus 499-3406 Ühejjerekonna-elamud, ärid, korterimajad, maad, farmid, mortgage'id Jnu j a jäässe raiuti vajalik auk, kuna õhtul tuldi ristimisele. „01i' ilus, waikne kuuvalge õhtu," kirjutab A. Johannsön. „Aga asi oli päeval üle terwe linna laiali läinud. Sest õhtul, kui: linnast; wälja sõitsime, Eestis, kui 1874. a. Rootsi mis- oli nü suur rongmeie järel, mille otsa nähagi ei olnud, meie jõudsime juba Ungru metsa alla, ükfca jia ikka tuli weel Haapsalust inimesi juurde, ilöiil jala j a woori-jber.^S Umhes samal ajal asutati k a Noa-' meestega. | tugevaks, ehkki neid inimeste rootsis Pa slepa mõisas kihelkon-. naikool, mida misjoriär Duren kooliõpetajate seminariks muutis. See oli elava usuga mees, nüs-tõttu enamus seminariste usulise ärkamise osalisteks said. Kuhu nad kooliõpetajatna tööle läksid, seal algasid varsti usulised ärkamisel, nagu Vormsis, Noarootsis j a Võnnus. See tuli peagi Eistre-pa kaudu üle mere ka Noarootsist Haapsallu, kus hilisem Sutle-pa koguduse vanem V. Engbusk sellal kooliõpetaja oli. Haapsalust ja Võnnust levis see edasi Rida-; lasse, MäevaJda ja mujale. Usuline ärkamine -toimus selletõttu eriti kiiresti, et vennaste kogudused olid juba eeltöö teinud. Ärkamine tuli, ilma et,neil inimestel veel oli aimu baptismist j a kogUr dusest, alles •.; Ehk külm 13 .graaždi, alla poole näitas, oli siiski mitmesuguseid inimesi, isegi lapsi JÕe äärde ; 'kogunemidi ; Risftimisö ha;ua juurde tulles oli rahwast kui laadal; Ristitavad kogusiwad ilusti ristimise haua ümber, kõigil walged riided seigas." Tsiteeritud autor ki-rjeldab seda pühalikku momenti: „Esite pidas ristija lühikese tuumaka kõne ristimise üle kõigile pealtvaatajatele. Siis mõned sõnad ristitawatele, kes kõik rõemsäs usujulguses omia waljü „ j ah". ära ivastasiwad. Nüüd sündis midagi, mis rahwa kui ära tarretas. Ristija astus,kõige "esite külma wette, ^ « . . - , , . ^^1^6 järel kõik ülemal nimetatud .tati leivamirdmise ja ristimisega, jj^rel sisse. Kõik oli n i i waikne ja Ärkaniine tõi kaasa luteri õpeta- pli^^ ristimise pühad ^tali-jate tagakiusamise, kes mõisnik-, tuse sõnad pikkamisi, kui õhtused ke, vallavalitsusi ja kooliõpetajaid kellatorni löögid, waikse õhtuse nende vastu üles k t a t a s i d . Kuid õhu sees, kaugele metsa käjasi-õli rida kohtuprotsesse, vängistu- wad ja tasase wee sisise ja, wälja si, rahatrahviga karistamisi ja astumise sulin iga ristitu wälja noomimise ning hurjutami^ga tulemist ja uue sisse astumist poolt alaliselt tülitati ja taga kiusati. 1888. a. otsustati Haapsallu oma palvemaja ehitada, onis oli samal aj ai ka esimene baptisti palvela Eestis. Kuigi alul olid suured võlad, tasuti need mõne aastaga. ' Neist kahest äratushikumisest kasvas välja eesti baptism. See ei okiud mitte Väljastpoolt valmina toodud õpeitus, vaid tekkis piibli-uurimise produktina-. See ei arenenud ega levinenud alul sugugi ilana raskusteta, aga sellega oli Jumala õnnistus ja see levis üle maa. -Eesti iseseisvuse lõpul oli baptiste üle 10.000, oma koolide, pühapäevakpoiide Ja vaimuliku ;, kirjandusega. ;; II maailmasõda katkestas;iselle töö. "üiks osa jäi kodumaale, kus praegu on 80 kogudust üle 10.000 liikmega, kusjuures nendega on ühinenud eesti evangeelne prii-kogudus. Viimane tekkis Hiiumaal ärätusliikuniise tulemusena ja pidas end priiks riigivõimu alt. Hüjem neist üks osa ühines baptistidega, tunnistades, et õige •baptisti kogudus koosneb usklikest, kes on usuliselt ärganud ja ristitud. Kodumaalt pagemise järel moodustati kohe-Stökholmis sealse rootsi „Tabemakli" koguduse juurde eesti kogudus K. Kaupsi jiüiatusel. Seal o l i esimeseks juit-lustajaks K. Kaups, kellele järgnes dr. A. Proos, küna praegu on sellel kohal Ö. Loogna. Liikmeid • Haapsalust • aga levis . baptism edasi Ja sellest kogudusest kasvasid välja Ridala 1898/ a. Ja Sütlepa,koos Voi^nsiga: 1903. ä. Kauemaks jäi Haapsalus koguduse jutlustajaks A. Johannson, talle järgnesid lühemat aega tei- j on 50 ümber. Rootsis organiseeri-sed kuni pikemaajaliseks jutlus- ti Eesti Baptisti Keskkoõndis, ta jaks jäi Johannes Lipstok, kes mis hõlmas kogu Rootsi maa-alal oli sel kohal Eesti iseseisvuse olevad usklikud. Koosolekuid ajal, jäädes töötama k a nõukogude ajal, olles vanempresbüteriks Eestis. Kui üks liikumine tekkis Noarootsis ja Haapsalus, levides siit saartele, siis teine' tuli Pärnust, kus tuntuimaks .meheks oli A. Te-terman. K a nemad olid Pübli uurimisel saanud aru, et ristimise küsimusest ei saadud õigesti aru. Siis hakati otsima ühendust Tallinna ja peeti kümnes paigas, praegu järjekindlalt veel kuues kohas. Mujal on veel üksikuid usklikke, andes koguarvuks 200; üksikuid eesti; baptiste asub mitmel pool maailmas. Tööpunktid on Austraalias, Sydneys, Brasiilias Sao Paulos, üksikuid Argentiinas, Hispaanias, Inglismaa! Jm. Suuremad on Toronto ja Van- New Yorgi kogudus, kus praegu on jutlustajaks L. Heinmets. Koguduses töötas omal ajal A. Te-termian ja see võib tuleval aastal pühitseda oma 6Ö-ndat aastapäev va. Praegu on usulise töö koordi-neerij aks Võõrsüasuvate E ^ ti Baptistide Keskkoõndis, kes pidasid ülestõusmispühal konverentsi Rootsis. Toronto konverentsil valiti sellele uus juhatus. Küsides, millised on eesti baptistide tuleviku väljavaated, märkis dr. A. Proos, et nende välismaised tööväljad ei suurene, väljaarvatud Toronto j a Valncoüveri kogudused. Samuti väheneb jutlustajate arv, näit. pole Sao Pau-los enam ühtki jutlustajat venda. Keskkoõndis • peab haldcama koondama üksikuid usklikke hin-gehooldamise alal; kasutades külastusi ja. helÜinte, mida eraviisiliselt on juba tehtud. ' Raadiosaade on Toronto koguduse oma tegevusala. Hiljuti suri ,,Usutänduri'* toimetaja R. Kaups, kuid tema tõõd Jätkab Linda Relns. • Kavatsusel on vabakirBdiku töö arhiivi organiseerimine, kus arhivaariks oleks Armand. Jalakas, toes hakkaks koguma materjale, kirjandust, fotosid, et inimesed teaksid kelle kätte neid hoiule anda. Seda materjali ei tohi lasta kaotsi minna, sest vabakiriklik töö moodustab ühe osa muust eesti tööst, mis on o t o d nagu kuhugi ära kadunud, f Sada aastat tagasi puutusid elavaks ärkamisaja sündmused Läänemaal, 95 aastat tagasi organiseeriti Haapsalus esimene eesti baptisti kogudus, selle liikumise 30-aastase j ärglasena töötab suu-sima baptistikogudusena Toronto Eesti Baptisti kogudus. Neid kolme tähtpäeva tähistati asjas© Haapsalu usMikega.' cofuveri kogudused. Vanim aga' jombelikonverenitsiga.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 13, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-07-13 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e790713 |
Description
Title | 1979-07-13-08 |
OCR text | Neljapäevas, 12. JEHiia ig^g ^ Thursday, July' 12,19B iffnu& 2 korda nädalas l a ne STOKHOLM Ori poilikeinud vaidius, kas Rootsis toM^ olla metssi^ või mitte. Varom neid ei olnud lÜdse, nüüd cin arv trni-bes 100—200. Valitsus igatahes peab sigade saatuse otsustama hljeqiialt a-astavahietusoks. Metssigade vastu on eeskätt põllumehed, kes^ ^kardayadi et metssead tiüinivad 'segamini nende põllud. Poolt on aga (mötsaihooldajad, kes ütlevad, et metssigadest on palju kasu, kuna nad muuhulgas vähendavad 'kahjulike putukale arvu. Peale selle on metssea liha delikafes. Kui neid oleks Rootsis rohkem, siis olöks metssigade küttimist ka siiuij majanduslik kasu. Ida-Euroopas liiäiteks lastakse aastas maha sadu tuliandeid metssigu. i STOKHOLM — Stokholmi • skattehuseti raaliregistrisse on paigutatud ka R(^btsi hiljuti sündinud prints Carl Philip. Tema kodaiÄunumber 0^ 79 05 13-01)14. " K u i slmdis printsess Victoria, yöt-tis protseduur kaua aega. Nimelt ei jõutud otsusele printsessi perekonnanime kuhtes. Nüüd on asi Maar — kuninglikel lastel p-Oiegi perekonnanime- Nad sorteeritakse täht H all, mis on tuletatud .lühenmst ;HKi? või HM. • 1. jutilil äigas Kotkajärvel eesti n©©rte laagrielu, EssMese Ü&SE-sena pidas oma laagri Põhjala Tütarde gaiälipkond. Kuna laager oM Mõeldad õppelaagrina, siis oli ilmastik selleks just nagu telliM. Nädala algus oli vilu jä tuuline, aga sobis imehästi gaidide töökavaga. Harjutati laagriehituste püstitamist ja kõiki gaiditarkusi, mida linnas hästi teha ei saa; Füüsilisdt pingutavaid^^^ j leidliknsft nõudvaid mänge tolmus igal päeval Ja õhtuti esitati omaloomingmi lõkketiile:Äes.' • • | v'... ^ ^ , .--^• • Gaidlaagri juhiks oli Silvia Birk võinud keegi arvaita, et liad tegid ja abiks Ava föiiäspea. HeUake^^^ seda esmakordselt, osas oli juhiks Heidi Simonlätser Peale lõket palus lipkonna juht ja teda abistasid vanematest juh- kõiki kcosviibijaid koguneda Köt-ftidest lipkomia hellakeste juht Ast- ka järve kohvikusse, tähistama. Toronto Eesti Baptisiii kogudus© komldusel tolmunud Kolmandal Juubeli Konverentsil oliEgisar • kaugemalt saabunud kiUalist, kelle registreerimisega töötasid kolm koguduse noort. Pildil vasa- Silvi'Niit-Martin;; Astrid;, ra Ja E s ^ ^ ^ •NEW YORK Isegi Julie Andrews, kes bh esinenud „qntli-kes" filmides, nagu ,vMary Pop-pin" >,Souind ot Music*' ,jt., haifc, kab end nüüd filniikaamera ees paljastama. Ajakirjanduse '. teatel esineb 43-aastane Julie nüüd ühes filmis, 'kus tal tuleb laulda j a tantsida topless-staarina. Julie sõnade järele faijunevat sellest väga huvitav fihn.: D J A K A R T A ; ^ Indoneesia pre- ; sident Suharto polevat viimase nelja kuu jooksul söönud siiu-täitki riisi. Loobudes indoneeslas-te põhitoiduainest tahab Suharto anda rahvale head eeskuju riisi säästmisel. Eriti raskes o l u k o r ra on elanikkond Simda saartel, kus terved rottide armeed sööval ära toiduainete tagawad ja hävitavad ka riisiistandusi. NEW YORK - ühendri^^ vanim lehin,yStar" ; on surnud. Lehm oli s ^ e s 39 aastat vana, mis vastab 239 iaiimeluaastaie. Oma pika eluea jqoksul jõudis Wiscoinsinis elanud l-ahm; töö 160:000 Intrit piima j a o l i ' 3Ö vasika ema. Goimnessi rekördide raamatu "järöl „Star" ei ole süsiki teinud uut maailmaTekordit. Selleks on Walesis 1965. a. surnud lehm, kes elas 40 aÄat. SANTA MONIGA Hiljuti surnud Kanadas sündinud filmitäht Mary'FlcMordl pärandab kogu oma kinnisvarad heategevaks otstarbeks, jättes oma mehele sissetulekuks 48.000 dollarit aastas, kuna ta elab. Terna varandiiše praegust suurust pole teada, kuid 7. juunil 1971 seda hinnati 10,3 miljonile dollarile. STOKHOIM üha; vähem: skandinaavlasi (ikaiasä arvltud ka rootslased) uWad Jumalat. Gal-iupi- uurimused näitavad, et juma- • lau^oijate arv Skandinaavias on viimase 11 pasta jooksul lange- . nud 81 protsendilt 65Je. Seevast u on aga ÜSA-s jupalausküjaid M% .Rootsiga umbes võrdsed arvud esinevad ka Lääne-Šaksar maal. Põhjusi otsitakse. TOK^^ Traditsioonipärases uu^astä vastuvõtu fotol Jaapani keisrist Hirohit^st oli näha, et tal oli kaelas lips, millel oli P a riisi peenari Hermesl nimesilt. Jaapani ajaleht „Šhukan Shinco" paljastas siiski pärast foto avaldamist, et suurim osa Hermesi nimesildiga varuätatpd lipsudest on t t o u d Jaapanis, keiser ise ütleb, et ta valis lipsu ühest ärist. Hädas olev ärijaiM^ et lipsud on ehtsad Pariisi omad, aga hilisemal! kontrollimisel sel-guSr^, äris olevast 126 Hermes-süti kandvast lipsust ainult kolm olid ehtsad. Teised olid kõ& tehtud Jaapanis. Äsjasel eesti baptistide kolmekordsel juubelil oli Torontosse saabunud saja külalise ümber. Nädalasel konverentsi peeti Jumalateenistusi, loenguid ja tehti väljasõite. Nende sisus oli möödunud sajandi jooksul läbitud usuline arengutee, mis algas tsaarivalitsuse all keelustatud tegevusega, läbis edukalt Eesti iseseisvuseaja Ja on II maailmasõda hargnenud kahte ossa. Ühel poolel Võõrsilasuvate Eesti Baptistide Keskkoondiseks Ja teisel kodumaal asuvad eesti toaptistid, kel bno!nüd.;võimalik.onm'uslOT' edasi vila;.^^^ Usulise ärkamise esimestest katsuti momentidest Eesti pinnal vestles muuta. Vaba Eestlasele", Võõrsilasuvate Eesti Baptistide Keskkoondise esimees dr. Artur Proos. Ä. Froosil on õnnestunud oniada Tallinnas 1911. ilmnL-nud raamatut „Eesti. Baptisti koguduste ajaloolik album 25 ,; Juubeli, aasta. mälestuseks".-; Selles .kirjutab A. Johahnson, esimene jutlustaja Ja teerajaja Haapsalu kögudüseSj et ,,mü)lal esimesed baptistid siin oma tegevusega peale algasiwad, on praegu küll alles weel saladuse katte all warjul. Sest baptistide 'jälgi leidub juba wanast 1864. aastasest „Eesti • Postimehest", kes suure,: pika hoiatuse maa-mõetja,' herra Söhwarii , wastu kirjutas, keda ta ütleb bäiptistlase usklike . meelekiiidlust kuulutas. K u i wiimane ristitud ja ristija ise ka wälja oli astunud. Septembris 1883. aastal sõideti siis pääsesiwad inimesed kui pae^ laeval Peterburisse, kuna seal oli lust wabaks." juba baptisti kogudus^ mil oli õi- j jKüid selle järel tekkis pealtvaa-güš ja luba Vene riigis tegutseda, tajais reaktsioon. „Nüüd -tõusis •;^ , • , ;\ ' ; / ! s^^gadus,! üks miüssas • T u t o ^ : ^ ^ koguduse jää pangad lendasiwad^s- :; A.R. Ä w e g a , kes r^^if^^^^^^^ ^^im tmmpeti, kutsuda Haapsaim^^ pautai.; Aga waikest. hulgakesi, wastu wotte, j ^ , : ^ ^ . ^ saime, olime rid Jõgi ja lipkonna vanem Leüi Terts. Nooremad juhid olid Selina Rehnann ja Erika Nüt. Kogu laagri tegevusel hoidis silma peal lipkomia juht Margot •.Norimaa, kes • ka. kogu aja ;iaag-ris viibis. • Laagri alguseks saabus kohale arvukalt tüdriümte vanemaid, kes ühisel jõud lõid Järvetarele peale uue katuse. Vanemad tegid veel teisigi parandus- ja korrastustöid, mis mi juhtide kui ka tüdrukute laagrielu mugavamaks tegi. Laag-riköögis juhatas tüdrukuid Koidula Ruberg ja teda abistasid Milyi Silm, Aliee Kullango ja osalise ajaga teisigi emasid. Tüdrukud töötasid köögis telM-de kaupa ja said toiduvalmistamise kunstis palju targemaks. Osavõtjaid laagris koos" juhtide ja köögipersonaliga oli 50 inimest. Laupäeva;õhtusel iSuurlõkkel viibis arvukalt vanemaid ja osa võtsid ka Lembitu skaudivelled, kelle laager laupäeval algas. Tiidrukud, kes kava juhatasid, viisid selle lä- Põhjala Tütarde 30-da tegevusaasta lõpetamist. Endla Komi oli päeva Jooksial valmistanud suure tagavara sooje saiu Ja Helje Valter oli toonud juubelitordid. | Kohvi juures võis kuulda hü juhtide kui ka tüdrukute hinnangut, laagri kohta. Olevat olnud ük^ rematest. oma kogudusse". 1 ometigi kaitstud ja tulime linna Schiewe Jõudis vana kalendri jä-1 tagasi. Siin sai weel lauldud, pa-rel 11., üue j'äreiy 23.. veebruaril hitud j a juthistatud, ning seega Keilasse ja palus hobuseid vastu oli esimesele uustestamentlikule Haapsailus Höövli majas koosolek kokku .kutsutud ja; punkt kell üheiksa astus wend Sehiewe koos-olöku tuppa, pidas ühe tubli jutluse j a peale jutlust algas kohe olewat, kes iseäranis Saaremaal, koguduse liikmete wastuwõtmine oma maamõetmise töö kõrw misjonitööd sealse wexmaste koguduse palwemajades... teinud", ja lisab, et ,^Saaremaal plaiud Lut. õpetajad sunnitud seda liikumist 24. veebr, mindi Üngm jÕe juurde, ristimiskohta otsima. Mõ-j ned teadsid ühe väga sobiva koha bi hoö. gsalt ja huvitavalt. E i oleks Teeme uusi ja parandame vanu nü linnas kui ka suvilates Müüme aknaid Ja üistalleerime • • ' WINDOWS; B O U N D S - : 1916 Queen E, Toronto EESTI KINNISVARADE VAHETUSFIRÄIÄ kohtu teel, maha suruma. ' Kuid oli.'ka teisi Isikuid,;kes baptistiusule teed valmistasid. Suuremat hoogu säi urni tulek Jonärid tulid Eestisse jä Vos?m-sis. Noaröotis Ja Mdiski saartele (Pakri' saared) asusid. saata, ikuna sellal ei olnud veel j kogudusele Eestimaal .alus-pan-raudteed Haapsallu. Talle saadeti |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-13-08