1980-03-13-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 13. märtsil 1980 Nr. 21
EBSSBI
¥ÄBÄDE EESTLASTE HÄÄLE:
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba; Eestlane, 13S Tecumseth S t Toimtos.
:.: 'PEATOIMETAJA:• Karl"Ärro.
;/TOIÄTAJA:,;Hasmes' Ojav,;^^^^^^
POSTIAADRESS: P.O. Böx 70, Stn.C, Toronto Oafc. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (teilimjsed, kuulutused,
• ekspeditsioon) ^4-7675
TELLMSHINNAD K^^ aastas $35.-, poolaasta $19.50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas f56.—, poolaastas $30.50
ja veerandaastas |16>- -
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-,^ p ^
tas $21.^ ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$61.--, poolaastas I32.5Ö ja veera^^ f
LEMUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—,poolaaÄ j
.— ja veerandaastas $19.—. j
50 c . "
P u b l i sM byFree Estonian Publis^
Toronto Ont. M6J 2H2
Kui Ühendriikide president Car-
4ermööduMud Jaanuaris Kongressile
esitatud programmikõnes kinnitas,
et ta kavätsejb hakata kutseea-lisi
rioori registreerima, siis tekitas
see elava poleemika. Eriti intensiivselt
käsitati kutsealuste registreerimist
ja sellega seoses päevakorrale
kerkinud sundusliku sõjaväeteenistuse
küsimust ülikoolides,
kus tekkisid kiirelt presidendi kavatsusi
kritiseerivad Ja arvustavad
grupid, kellede etteotsa siginesid
paljudel Juhtudel Vietnami sõja
päevist tuntud agitaatorid Ja kihu-
Huvitaval kombel ei kritiseeri
president C.arteri samme mitte ainult
sundusliku sõjaväeteenistuse
vastased vaid ka selle pooldajad.
Esimesed on loomulikult vastu iga-kgusele
^ šundsõjaväeteenistusele
Ja eelistavad oma maad, rahvast
Ja vabadust kaitsta palgasõduritega,
kuna teised omakorda leiavad>
et presidendi kavatsused on poolikud
Ja ebamäärased ning ei vi!
sundsõjaväeteenistuse küsimuse
lõplikule lahendamisele Jä selle rakendamisele.
Maailnia
arvesse võttes on eriti silmatorkav,
et vaba maailma tugevam kants Ja
demokraatlike printsiipide kaltse-kolle
— Põhja-Ätneerika manner —
on usaldanud oma riigikaitse Ja
oma suured Ja kaugeleulatuvad
illes^nded maailma poliitilise olukorra
stabiliseerimiseks Ja kommunismi
edasitungi pidurdamiseks
palgasõdurite hoolde. Kanada riigikaitse
viidi kohe pärast Teist
maaümasõda palgasõdurite süsteemile,
kuna ameeriklased rakendasid
selle mooduse pärast ebaõnnestunud
Vietnami sõda, mil sõjavastane
meeleolu tõusis pahempoolsete
agitaatorite Ja massimeedia õhutusel
oma haripunktüe ning palgasõdurite
sõjaväge peeti detente po^
lutika rakendamisel püsavakš pinevate
olukordade lahendamiseks.
Need lootused ei ole süsM täitu-
Eud. Kogemused kinnitavad, et palgasõduritest
koosenv sõjavägi ei
ole oma ülesannete kõrgusel, kuna
sõjaväega liitub vähem noori kui
seda kalkuleeriti ning Ameerika
Ühendriikides on ka sõjaväe hariduslik
tase läbilõikelt võrdlemisi
madal, mis annab eriti tunda moodsate
ja tehnoloogiliselt vümistletud
relvadega varustatud väeosade
•|uuresw:,;;;:^ \ y- •.'.
Ühendriikide samm palgasõdurite
armee moodustamiseks tundub
seda arusaamatumana, et kõik tema
iütlased — väljaarvatud Inglismaa,
Kanada Ja Väike Luksemburg
— säüitäsid sundusliku sõjaväetee-pistuse.
Sunduslik sõjaväeteenistiss
kehtib ka Euroopa neutraalsetes
Iriikides, Rootsis,.: Shveitsis,-'Aust-'
irias/Soome Ja Jugoslaavias, rääki-Ühendriikide
president Garter kavatseb ka naissoost noori sõjaväeteenistuse kutsealustena registreerida.
mata kommunistlikkudest rüMdest^
kus pikaajaline sunduslik sõjaväeteenistus
on igale noorele püha ko-liustus.:
•NATO rükides varieerub sõja Vaolise
teenistusaja pikkus. Keskmiselt
antakse igale noorele aastane
sõjaväeline väljaõpe, kusjuures
kõige pikemad teenistusajad on
Türgis Ja Kreekas, kõige lühemad
Taanis ja Belgias. Prantsusmaal
teenivad kõik 18—27 aastased noored
üks aasta sõjaväes ning pärast
seda kutsutakse neid pidevalt kordusõppustele
kuni 35 eluaastani.
Lääne-Saksamaal ou sõjaväeteenistuse
õppeaeg 15 kuud ning pärast
seda on sõjaväest va1)anenud ühe
aasta kestel erilises reservis, keda
on võiniialik Mrelt mobiliseerida.
Varssavi pakti riikides on sõjaväeteenistuse
aeg tunduvalt pikem
ja väljaõpe pingutavam. N, Ludus
teenivad maa- Ja lennuväe sõdurid
kaks aastat kuna mereväelaste-le
on ette nähtud kolme aastane
teenistusaeg. Pikad kahe- ktjni koi-meaastased
teenistusajad on Poo-
:M,'Tshehhi, Ungari Ja Bulgaaria
sõduritel, kuna Ida-Saksämaal ja
Rumeenias lepitakse 18 kuulise
väljaõppe ajaga. Kõige põhjalikum
ja pikem väljaõpe sõjaväes on hiina
noortel; kelledelt nõutakse maaja
lennuväes nelja aastast teenis-tusaega
ning mereväes tõuseb see
isegi viiele aastale.
Eeltoodud andmed kinnitavad, et
kusagil ei võeta oma maa riigikaitv
set nii pealiskaudselt, ükskõikselt
Ja kergelt nagu siinsel mandrüj
kus igaüks tahab muretut Ja mugavat
elu kuid keegi ei taha kanda
kohustusi riigi Ja rahva vastu, lootes
rahaga oma maad Ja vabadust
kaitsta. Noored Kanadas Ja Ühendriikides
ei ole etteyalmistatud sõ-
Jalisteks operatsioonideks, neil pole
aimu praegustest moodsatest relvadest
ega sõjapidamisvüsidest.
Siin ei taheta mõtelda sellele, et
sõjalise väljaõppe andmine nbort#
le meestele kasvataks neist palju
distsiplineeritumad jo kohusetundlikumad
inimesed ning nad teaksid
ka mida teha Ja kuidas võidelda
kui peaks ootamatult puhkema SÕ^-
da, mis maaUma praeguses tasakaalutus
olukorras ei ole võimatu.
President Garter astus kutseea-liste
registreerimise plaani rakendamise
kavatsusega esimese sammu
sundusliku sõjaväeteenistuse
sisseseadmiseks. Kuid nagu paljud
Carteri ettevõtmised, on ka see
tema kavatsus ähmane ning sellel
puuduvad selged piirijooned. Vahepeal
läheb aga elu edasi Ja sündmused
arenevad kiiresti ning
Ühendrükide sõjaline Jõuetus maailma
külma sõja yõithisrinnetel
põhlust?!]) niasendaVaid tagajärgi.
Läänemaailmas tehti suuri iUusioone kui Ühen^ president Nkoni
valitsemise perioodil kaugeleulatuvad kokkulepped detente poliitika viljelemiseks. Selle polütikagä
ühinesid teised lääherügid ningvaatamataN.Lüduagressüysele vallutuspoliitikale on sellel polütikal
veel praegugi läänemaaUmapolütikute ja valitsusliikmete hulgas suuri ja tugevaid toeta jäid. Kuivõrd
alatult N. Liit aga nendel detente polütikakulminatsioonipäevadel kõik võimalused ja trikid ära kasutas
Ühendrükide mustamiseks ja mahategemiseks, selle kohta anti Ühendrükide Keskluure Agentuuri
andmetel äsja iilevaade Esindajatekoja Luuretegevuse komisjonis.
, BONN •—• Lääne-Saksamaa •poliitilistest
ringkondadest märgitakse,
et pr^ident Garter on aj asmd minevikus
hüplevat väiispolütikat ja
ifeõigutanud sellega Bonnis usku
oma võimetesse; Eriti meenutatakse
neutronipommi kasutamisele
Lääne-
Saksamaa suurt poliitilist riski
•võttes nõustus. President Carter
laga loobus viimaseil minutil pom-
' mi j>rodutseerimisest jättes saks-i
lased lõhkise kü^a ette. Carteri
! olümpiamängude boikoti aktsioo-jniga
seoses on üles kerkinud küsi-
1 mus, et Garter võib ka süngi yu-masel
minutil teha täispöörde ning
I jätab hoikotiga liitunud liitlased
olukorda.
Ülevaates .kirjeldatakse venelaste
tohutut; ühendriikide vastast
propagandakampaaniat, mis algas
pärast Teist maaümasõda ja jõudis
haripunktüe 1978/ ja 1979. aastatel,
mü Moskva ja Washingtoni vahel
toimusid pinevad läbirääkimised
štrateegüise tuumarelvastuse püra-miseks.
On saadud isegi andmeid Ja informatsiooni,
et Moskva kasutais
võltsitud dokumente ühendriikide
süüdistamiseks terrorismis.
Muu-hulgas püüu ka näidata, et
ameeriklaste käsi oli mängus Itaalia
tuntud poliitiku ja endise peaministri
Aldo Moro mõrvamisel,
mis tegelikult oli teatavasti Itaalia
põrandaaluse punabrigaadi kommunistlike
juhtide kätetöö.
GIA kinnitab, et venelased on valmistanud
detaüseid võltsitud dokumente
ja koopiaid ühendriikide armee
käsiraamatutest kuni salajaste
väUsministeeriumi dokumentideni.
Võltsi j ate kasutuses ei ole olnud
mitte ainult sobivad tindid, paberid,
trükmasinad jä tähed, vaid vene
eksperdid on - osavalt võltsmud
ka .Washingtoni bürokraatide käekirja.
GIA rapordis mainitakse, et venelased
tegid oma ameerka-vas-tases
kampaanias vaheaja 1970-
iendate aastate keskel neljaks
• .-aastaks.: -
Põhjused selle pausi tegemiseks ei
ole selged. Kuid 1978. aastal rakendasid
Kremli valitsejad oma pro-"
pagartdamasinä uuesti täite tuuridega
käiku, allutades selle eriasu-tusele,
mülele anti nimeks Rahvus-vaheluie
Informatsiopni • Osakond.
Selle asutuse juhatajaks määrati
diktaator Brezhnevi üks. kauaaegseid
sõpru.
Informatsiooni Osakond allub otseselt
poliitbüroole ning töötab käsikäes
KGB salaluure osakonnaga,
kes hoolitseb võltsitud materjalide
produtseerimise eest. CIA arvab, et
võltsimiste alal tegutseb umbes 50
erüise väljaõppe saanud eksperti.
CIA rapordis oletatakse, et venelased
investeerisid 1979. aastal vähemalt
200 miljonit .dollarit mitmesugusteks
propagandakampaaniateks,
et lüüa kiüu ühendriikide ja
tä liitlaste vahele. -
Sealjuures näab, et Moskva arvates
ei eksisteeri mingeid vastu-olusid
näiliselt ühendriikidega
koostööd taotleva polütika Ja
ameerUdaste mustamiseks kasur
tatavatetrikldde vahei
KGB ekspertide tegevuse üheks
kujukamaks näiteis on Ühendriiki,
de armee lahingutegevuse võltsitud
käsiraamat, mida on korduvalt käsitatud
ameerika-vast^seks propa.
gandaks. Käsiraamat kannab praegu
erusoleva kindral William West^
morelandi allkii-ja ning selles antakse
juhiseid, kuidas armee peab
reageerima pahempoolsete ja
kommunistlike jõudude ähvarduste
vastu liitlasriikides. Käsiraamatus
toonitatakse, et ameeriklased ei
taotle mitte ainult teiste maade sisemistesse
asjadesse sekkumist,
vaid kasutavad neile sõbralikes
maades ka pahempoolseid organisatsioone,
et hirmutada nendega
valitsusi ja Õhutada neid rangete
vastuabinõude rakendamiseks.
See erakordselt osavalt võltsitud
käsiraamat on käibel olnud juba
viis aastat ning seda kasutati ka
Aldo Moro mõrvamise puhul
Ameerika vastaseks propagandaks.
Siis avaldas üks hispaania kommunist,
kellel on tihedad sidemed
N. Ludu ja Kuuba salaluureasutus-tega,
kahes Madrüdi ajalehes artik-
H,
milles ta vältis, et ühendriikide
armee lahingutegevuse käsiraamatust
(juttu on võltsitud käsi-raamatujst)
võib järeldada ameeriklaste
kontakte Itaalia põrandaaluse
punabrigaadiga.
Artikkel leidis suurt tähelepanu
Euroopa ajakirjanduses ning seda
korrutati pidevalt Itaalia ajalehtedes.
Venelastel ei olnud mingeid
tõendeid oma süüdistuste tõestamiseks,
kuid ajalehtedes loole antud
suur tähelepanu aitas kaasa venelaste
versiooni; propageerimiseks.
Võltsitud käskaamat on kogusummas
päevavalgele kerkinud
20-nes riigis, vümati Portugalis,
kus seda levitati portugali keelses
väljaandes ohvitseridele.
Terve rida võltsitud dokumente
on käibele lastud selleks, et tekitada
vaenu ja arusaamatusi ühelt
poolt ameeriklaste ja teiselt poolt
nende liitlaste, eriti ameeriklaste
ja kreeklaste vahel. CIA kätte on
sattunud vähemalt kolm võltsitud
dokumenti, milledes Ühendriikide
võimud kritiseerivad Kreeka valitsust
tema NATO poliitika pärast.
Võltsitud materjalide hulgas oli ka
üks Ühendriikide president Carteri
i kõne, milles president kritiseerib
Kreeka valitsust ning avaldab oma
rahulolematust kreeka juhtivate
ringkondadega.
. Seda kõnet levitati kui ametlikku
teksti Ja saadeti see ka Ateena
ajalehtedele.
Kõne ümus kahes ajalehes enne
kui suudeti selgeks teha, et tegemist
on peene v^õltsinguga.
Teine ATÕltsing oli samuti mõeldud
kreeklaste .ülesässitamiseks.
See oli Ühendriikide kaitseministeeriumi
kiri Türgi valitsusele, müles
toetati türklasi Küprose küsimuses.
Väiksemad võltsingud kujutasid
endist Ühendrükide välisministee-riumi
„eeskirju** Ühendriikide sõjaväelastele
Kreekas, kelledele anti
juhiseid Kreeka prominentsete
poliitikute tegevuse üle spioneerimiseks.
KGB mehed võltsisid osavalt kä
ühte tolleaegse Ühendriikide välisminister
dr. Kissingeri eeskirja
Lääne-Euroopas asuvatele ühendriikide
saatkondadele. Originaalses
eeskirjas soovitati ühendriikide
saatkondadelt avalikult publitseeritud
andmeid Euroopa riikde majandusliku
olukorra kohta.
Venelased võltsisid selle eeskirja
ning võltsingu kohaselt nõudis
dr. Kissinger saatkondadelt salajasi
andmeid, et nende abu pres'--
sida lääneriikidelt välja majanduslikku
koostööd ühendriikide
huvides.
Venelased' olid ümselt mures ka
president Carteri ja Egiptuse president
Sadati vahelise lähedase
koostöö pärast. Ameerklaste diskrediteerimiseks
pandi kirja fiktiivne
intervjuu ühendrükide asepresident
Walter Mondale'ga, kes KGB
poolt vabritseeritud kõnes sarjas
president Sadat, See kõne ilmus
ühes Egiptuse suuremas ajalehes
ning levis lüle kogu maa. Võltsingute
hulgas on ka Kairos varem
tegutsenud ühendrükide saadiku
IIermannF.Eilits'i väited, et USA
välisminister Vänce on kritiseerinud
Sadati
ning et ameeriklased vaatavad
, Sadatüe kui vajaükule tööriistale,
kes visatakse p^äst ärakasutamist
iile parda,
Vabritseeritud dokumentidega ja
materjandega katsutakse halba
varju heita ka CIA-le ning küjel-datakse
Keskluure Agentuuri kavatsusi
sümapäistvate poliitikute
m^õrvamiseks. Nn näiteks lanssee-risid
venelased 1979. aastal artikli
ühte india ajalehte, milles kinnitati,
et ühendriikide luureagentuur
mõrvas 1975. aastal. Bangladeshi
presidendi ja asendas selle oma
mehega. Kui 1979. aasta mais Iraanis
mõrvati ajatoÜah Motaheri,
siis toimetasid venelased ühte Liibanoni
ajalehte: artikli, müle kohaselt
selle mõrva taga oU CIA. •
Tass tsiteeris seda ajalehte, saates
venelaste endi poolt Vabritseeritud
loo Liibanoni ajalehe
teatena üie kogu maailma. ^
CIA rapordi põhjal on see klassikaline
näide KGB võltsingute kohta,
mis taotlevad ühe kuulujutu
avaldamist mõne teise riigi ajalehes.
Süs tsiteerib Tass seda artiklit
nagu kindlat fakti ja kasutab seda
Kremli huvides oma propaganda-eesmärkide
saavutamiseks.
WASHINGTON - Lõuna-Carpü-na
osariigis toinimiud ühendriid-de
presidendikandidaatide eelvalimistel
saavutas vabariiklaste km-didaatidest
Ronald Reagan mõjuva
valimisvõidu, müle järele kandidaat
John Gonnally teatas, et ta
loobub edasi 'kandideerimast. Varem
on vabariiklaste kandidaatidest
loobunud senaator Howard
Baker. Gonnally mainis, et ühendriikide
ida osarükide ajakirjandus
ei pooldanud tema kandidatuuri,
mis sai talle saatuslikuks.
Nädalalehe juures on ärevust
palju ^ hääled on valjud, põsed
punetava^ ja sõrmed sulepea ümber
värisevad. On juhtunud ennekuulmatu
ja hull lugu — „Vaba
Eestlase" vestemees julges läM
humoristi prilli kaudselt ,,Meie
Elule" vihjates küsida, kust võtavad
nädalalehe „Meie E l u " toimetajad
selle fantastUiselt kõrge oma
lehe tiraazhi, mülega nad hooplevad
kanada ajalehtede veergudel.
Selle julguse eest anti ka ränk karistus
— vestemees viidi koos „Va-hsL
Eestlase" toimetusega „Meie
Elu*V juhtkirja küljele, kus nad
tembeldati sõnnikuvedajateks ja
peeti vajalikuks kinnitada, et ves-temehe
käsitlusel puudub eetika.
Lühidalt: ta olevat hakkama saanud
„tuima ja nürida nurisünnitusega"
(„ Meie E l u " nr. 10, 6. märt-
'su)..-\;:.
On muidugi maitseasi, millist sõnatagavara
üks või teine publikatsioon
oma veergudel kasutab ja
kas toimetajate mõtted tegelevad
sõnnikuveoga või mõne teise probleemiga.
Seda me ei hakka diskuteerima
ja järelduste tegemise selliste
väljenduste kohta jätame lugejate
hoolde. Meid huvitab aga
siiski „Meie E l u " karistusariiklis
üles tõstetud eetika küsimus. Nimelt,
miks on see ebaeetiline kui
ühe avaliku vale - esitamise puhul
aru päritakse selle vale esitamise
põhjuse üle ja kas siit edasi minnes
tuleks loogiliselt järeldada, et
selliste yaleandmetega avalikult
opereerimine on nädalalehe arvates
eetiline?
Ja kas see on eetiline kui „Meie
E l u " „Vaba Eestlast" atakeerivas
artiklis annab valesti edasi S. Vei-deiibaumi
väljenduse Toronto
„Star'ile". „Star" kirjutab oma 15.
veebruari väljaandes enne parlamendivalimisi
etnUiste ajalehtede
polütUise hoiaku kohta ringküsi-must
tehes sõnaselgelt, et „Meie
E h i " väljaandja ŠiegfriedVeideh-baumi
sõnade kohaselt „jääb 10.000-
DELISE TIRAAZHIGA eesti näda-laleht
erapooletuks". Nüüd muudab
,,Meie E l u " oma „Vaba Eestlase"
vastu suunatud artiklis mee-jlevaldselt
„Staris" toodud S. Vei-denbaumi
väljendusi ning kirjutab,
et „Star" olevat rääkinud lehe
lugejate ja mitte lehe eksemplaride
arvust. Selline veesegamine
ja tõsiolude pea peale pööramine
on odavamat sorti võltsimine, eriti
kui tõde on must-valgel trükikirjas
avaldatud Toronto vStar'i"
^veerguderyv-','^:v
Sõjalised eksperdid laänemaaü-mas
kinnitavad, et venelased viisid
oma Afganistani okupeerimise läbi
suurema plaanikindlusega,
põhjaliku ettevalmistusega ja kiirete
aktsioonidega. Sealjuures torkas
aga eriti silma nende täiuslik
transpordi varustus, mis võunal-das
nii Õhu- kui ka maateid kaudu
kohale transporteerida lühikese
aja jooksul suure ja hästivarustatud
võitlusarmee, mis okupeeris
mone nädala jooksul kõik tähtsamad
Afganistani keskused.
Venelaste sõjamasina efektüv-sus
on jätnud läänemaailmas seda
masendavama mulje, et suur osa
vene armee löögijõust on üles ehitatud
läänemaailma tõhusa toetuse
ja abiga. Selle abi andmisel sooritati
kergel käel müügitehint^uid
ja pandi saadud rahad (millest
suur osa on süski veel saamata)
mugava naeratusega tasku, kuid
keegi ei vaevanud oma pead sellega,
et mis juhtub siis kui venelased
hakkavad läänemaailma ma-ianduslikku
ja tööstuslikku abi
ära kasutama oma maailmavallu-tamise
plaanide teostamiseks.
Alates 1967. aastast on lääneriigid
koos Jaapaniga sõlminud N .
Liiduga ja teiste kommunisfl'kku-de
riikidega 2500 lepingut tööstus:
seadmete müümiseks. Ainuüksi
viimase seitsme aasta jooksul on
N. Lüt ostnud läänemaailmast; ja
Jaapanist' 18 miliardi dollari eest
keemia-v jõuja^mn^e ja autotööstuste
seadmeid, mis on varristJ»tnd
kõr^e tehnolooiriaffa. Läüneriiki-dest
saadud vabrikrid nrodntseeri-
T>raef^i näiteks '7?; nrotsenti N .
Liidu keemilistest yäetisoinetest.
Itaalia Fi?ti noolt raintud tohu-tusinir
autotööstus nrod^tseerihN.
pooled vene sõiduautodest,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 13, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-03-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800313 |
Description
| Title | 1980-03-13-02 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 13. märtsil 1980 Nr. 21 EBSSBI ¥ÄBÄDE EESTLASTE HÄÄLE: VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba; Eestlane, 13S Tecumseth S t Toimtos. :.: 'PEATOIMETAJA:• Karl"Ärro. ;/TOIÄTAJA:,;Hasmes' Ojav,;^^^^^^ POSTIAADRESS: P.O. Böx 70, Stn.C, Toronto Oafc. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (teilimjsed, kuulutused, • ekspeditsioon) ^4-7675 TELLMSHINNAD K^^ aastas $35.-, poolaasta $19.50 ja veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas f56.—, poolaastas $30.50 ja veerandaastas |16>- - TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-,^ p ^ tas $21.^ ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas $61.--, poolaastas I32.5Ö ja veera^^ f LEMUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—,poolaaÄ j .— ja veerandaastas $19.—. j 50 c . " P u b l i sM byFree Estonian Publis^ Toronto Ont. M6J 2H2 Kui Ühendriikide president Car- 4ermööduMud Jaanuaris Kongressile esitatud programmikõnes kinnitas, et ta kavätsejb hakata kutseea-lisi rioori registreerima, siis tekitas see elava poleemika. Eriti intensiivselt käsitati kutsealuste registreerimist ja sellega seoses päevakorrale kerkinud sundusliku sõjaväeteenistuse küsimust ülikoolides, kus tekkisid kiirelt presidendi kavatsusi kritiseerivad Ja arvustavad grupid, kellede etteotsa siginesid paljudel Juhtudel Vietnami sõja päevist tuntud agitaatorid Ja kihu- Huvitaval kombel ei kritiseeri president C.arteri samme mitte ainult sundusliku sõjaväeteenistuse vastased vaid ka selle pooldajad. Esimesed on loomulikult vastu iga-kgusele ^ šundsõjaväeteenistusele Ja eelistavad oma maad, rahvast Ja vabadust kaitsta palgasõduritega, kuna teised omakorda leiavad> et presidendi kavatsused on poolikud Ja ebamäärased ning ei vi! sundsõjaväeteenistuse küsimuse lõplikule lahendamisele Jä selle rakendamisele. Maailnia arvesse võttes on eriti silmatorkav, et vaba maailma tugevam kants Ja demokraatlike printsiipide kaltse-kolle — Põhja-Ätneerika manner — on usaldanud oma riigikaitse Ja oma suured Ja kaugeleulatuvad illes^nded maailma poliitilise olukorra stabiliseerimiseks Ja kommunismi edasitungi pidurdamiseks palgasõdurite hoolde. Kanada riigikaitse viidi kohe pärast Teist maaümasõda palgasõdurite süsteemile, kuna ameeriklased rakendasid selle mooduse pärast ebaõnnestunud Vietnami sõda, mil sõjavastane meeleolu tõusis pahempoolsete agitaatorite Ja massimeedia õhutusel oma haripunktüe ning palgasõdurite sõjaväge peeti detente po^ lutika rakendamisel püsavakš pinevate olukordade lahendamiseks. Need lootused ei ole süsM täitu- Eud. Kogemused kinnitavad, et palgasõduritest koosenv sõjavägi ei ole oma ülesannete kõrgusel, kuna sõjaväega liitub vähem noori kui seda kalkuleeriti ning Ameerika Ühendriikides on ka sõjaväe hariduslik tase läbilõikelt võrdlemisi madal, mis annab eriti tunda moodsate ja tehnoloogiliselt vümistletud relvadega varustatud väeosade •|uuresw:,;;;:^ \ y- •.'. Ühendriikide samm palgasõdurite armee moodustamiseks tundub seda arusaamatumana, et kõik tema iütlased — väljaarvatud Inglismaa, Kanada Ja Väike Luksemburg — säüitäsid sundusliku sõjaväetee-pistuse. Sunduslik sõjaväeteenistiss kehtib ka Euroopa neutraalsetes Iriikides, Rootsis,.: Shveitsis,-'Aust-' irias/Soome Ja Jugoslaavias, rääki-Ühendriikide president Garter kavatseb ka naissoost noori sõjaväeteenistuse kutsealustena registreerida. mata kommunistlikkudest rüMdest^ kus pikaajaline sunduslik sõjaväeteenistus on igale noorele püha ko-liustus.: •NATO rükides varieerub sõja Vaolise teenistusaja pikkus. Keskmiselt antakse igale noorele aastane sõjaväeline väljaõpe, kusjuures kõige pikemad teenistusajad on Türgis Ja Kreekas, kõige lühemad Taanis ja Belgias. Prantsusmaal teenivad kõik 18—27 aastased noored üks aasta sõjaväes ning pärast seda kutsutakse neid pidevalt kordusõppustele kuni 35 eluaastani. Lääne-Saksamaal ou sõjaväeteenistuse õppeaeg 15 kuud ning pärast seda on sõjaväest va1)anenud ühe aasta kestel erilises reservis, keda on võiniialik Mrelt mobiliseerida. Varssavi pakti riikides on sõjaväeteenistuse aeg tunduvalt pikem ja väljaõpe pingutavam. N, Ludus teenivad maa- Ja lennuväe sõdurid kaks aastat kuna mereväelaste-le on ette nähtud kolme aastane teenistusaeg. Pikad kahe- ktjni koi-meaastased teenistusajad on Poo- :M,'Tshehhi, Ungari Ja Bulgaaria sõduritel, kuna Ida-Saksämaal ja Rumeenias lepitakse 18 kuulise väljaõppe ajaga. Kõige põhjalikum ja pikem väljaõpe sõjaväes on hiina noortel; kelledelt nõutakse maaja lennuväes nelja aastast teenis-tusaega ning mereväes tõuseb see isegi viiele aastale. Eeltoodud andmed kinnitavad, et kusagil ei võeta oma maa riigikaitv set nii pealiskaudselt, ükskõikselt Ja kergelt nagu siinsel mandrüj kus igaüks tahab muretut Ja mugavat elu kuid keegi ei taha kanda kohustusi riigi Ja rahva vastu, lootes rahaga oma maad Ja vabadust kaitsta. Noored Kanadas Ja Ühendriikides ei ole etteyalmistatud sõ- Jalisteks operatsioonideks, neil pole aimu praegustest moodsatest relvadest ega sõjapidamisvüsidest. Siin ei taheta mõtelda sellele, et sõjalise väljaõppe andmine nbort# le meestele kasvataks neist palju distsiplineeritumad jo kohusetundlikumad inimesed ning nad teaksid ka mida teha Ja kuidas võidelda kui peaks ootamatult puhkema SÕ^- da, mis maaUma praeguses tasakaalutus olukorras ei ole võimatu. President Garter astus kutseea-liste registreerimise plaani rakendamise kavatsusega esimese sammu sundusliku sõjaväeteenistuse sisseseadmiseks. Kuid nagu paljud Carteri ettevõtmised, on ka see tema kavatsus ähmane ning sellel puuduvad selged piirijooned. Vahepeal läheb aga elu edasi Ja sündmused arenevad kiiresti ning Ühendrükide sõjaline Jõuetus maailma külma sõja yõithisrinnetel põhlust?!]) niasendaVaid tagajärgi. Läänemaailmas tehti suuri iUusioone kui Ühen^ president Nkoni valitsemise perioodil kaugeleulatuvad kokkulepped detente poliitika viljelemiseks. Selle polütikagä ühinesid teised lääherügid ningvaatamataN.Lüduagressüysele vallutuspoliitikale on sellel polütikal veel praegugi läänemaaUmapolütikute ja valitsusliikmete hulgas suuri ja tugevaid toeta jäid. Kuivõrd alatult N. Liit aga nendel detente polütikakulminatsioonipäevadel kõik võimalused ja trikid ära kasutas Ühendrükide mustamiseks ja mahategemiseks, selle kohta anti Ühendrükide Keskluure Agentuuri andmetel äsja iilevaade Esindajatekoja Luuretegevuse komisjonis. , BONN •—• Lääne-Saksamaa •poliitilistest ringkondadest märgitakse, et pr^ident Garter on aj asmd minevikus hüplevat väiispolütikat ja ifeõigutanud sellega Bonnis usku oma võimetesse; Eriti meenutatakse neutronipommi kasutamisele Lääne- Saksamaa suurt poliitilist riski •võttes nõustus. President Carter laga loobus viimaseil minutil pom- ' mi j>rodutseerimisest jättes saks-i lased lõhkise kü^a ette. Carteri ! olümpiamängude boikoti aktsioo-jniga seoses on üles kerkinud küsi- 1 mus, et Garter võib ka süngi yu-masel minutil teha täispöörde ning I jätab hoikotiga liitunud liitlased olukorda. Ülevaates .kirjeldatakse venelaste tohutut; ühendriikide vastast propagandakampaaniat, mis algas pärast Teist maaümasõda ja jõudis haripunktüe 1978/ ja 1979. aastatel, mü Moskva ja Washingtoni vahel toimusid pinevad läbirääkimised štrateegüise tuumarelvastuse püra-miseks. On saadud isegi andmeid Ja informatsiooni, et Moskva kasutais võltsitud dokumente ühendriikide süüdistamiseks terrorismis. Muu-hulgas püüu ka näidata, et ameeriklaste käsi oli mängus Itaalia tuntud poliitiku ja endise peaministri Aldo Moro mõrvamisel, mis tegelikult oli teatavasti Itaalia põrandaaluse punabrigaadi kommunistlike juhtide kätetöö. GIA kinnitab, et venelased on valmistanud detaüseid võltsitud dokumente ja koopiaid ühendriikide armee käsiraamatutest kuni salajaste väUsministeeriumi dokumentideni. Võltsi j ate kasutuses ei ole olnud mitte ainult sobivad tindid, paberid, trükmasinad jä tähed, vaid vene eksperdid on - osavalt võltsmud ka .Washingtoni bürokraatide käekirja. GIA rapordis mainitakse, et venelased tegid oma ameerka-vas-tases kampaanias vaheaja 1970- iendate aastate keskel neljaks • .-aastaks.: - Põhjused selle pausi tegemiseks ei ole selged. Kuid 1978. aastal rakendasid Kremli valitsejad oma pro-" pagartdamasinä uuesti täite tuuridega käiku, allutades selle eriasu-tusele, mülele anti nimeks Rahvus-vaheluie Informatsiopni • Osakond. Selle asutuse juhatajaks määrati diktaator Brezhnevi üks. kauaaegseid sõpru. Informatsiooni Osakond allub otseselt poliitbüroole ning töötab käsikäes KGB salaluure osakonnaga, kes hoolitseb võltsitud materjalide produtseerimise eest. CIA arvab, et võltsimiste alal tegutseb umbes 50 erüise väljaõppe saanud eksperti. CIA rapordis oletatakse, et venelased investeerisid 1979. aastal vähemalt 200 miljonit .dollarit mitmesugusteks propagandakampaaniateks, et lüüa kiüu ühendriikide ja tä liitlaste vahele. - Sealjuures näab, et Moskva arvates ei eksisteeri mingeid vastu-olusid näiliselt ühendriikidega koostööd taotleva polütika Ja ameerUdaste mustamiseks kasur tatavatetrikldde vahei KGB ekspertide tegevuse üheks kujukamaks näiteis on Ühendriiki, de armee lahingutegevuse võltsitud käsiraamat, mida on korduvalt käsitatud ameerika-vast^seks propa. gandaks. Käsiraamat kannab praegu erusoleva kindral William West^ morelandi allkii-ja ning selles antakse juhiseid, kuidas armee peab reageerima pahempoolsete ja kommunistlike jõudude ähvarduste vastu liitlasriikides. Käsiraamatus toonitatakse, et ameeriklased ei taotle mitte ainult teiste maade sisemistesse asjadesse sekkumist, vaid kasutavad neile sõbralikes maades ka pahempoolseid organisatsioone, et hirmutada nendega valitsusi ja Õhutada neid rangete vastuabinõude rakendamiseks. See erakordselt osavalt võltsitud käsiraamat on käibel olnud juba viis aastat ning seda kasutati ka Aldo Moro mõrvamise puhul Ameerika vastaseks propagandaks. Siis avaldas üks hispaania kommunist, kellel on tihedad sidemed N. Ludu ja Kuuba salaluureasutus-tega, kahes Madrüdi ajalehes artik- H, milles ta vältis, et ühendriikide armee lahingutegevuse käsiraamatust (juttu on võltsitud käsi-raamatujst) võib järeldada ameeriklaste kontakte Itaalia põrandaaluse punabrigaadiga. Artikkel leidis suurt tähelepanu Euroopa ajakirjanduses ning seda korrutati pidevalt Itaalia ajalehtedes. Venelastel ei olnud mingeid tõendeid oma süüdistuste tõestamiseks, kuid ajalehtedes loole antud suur tähelepanu aitas kaasa venelaste versiooni; propageerimiseks. Võltsitud käskaamat on kogusummas päevavalgele kerkinud 20-nes riigis, vümati Portugalis, kus seda levitati portugali keelses väljaandes ohvitseridele. Terve rida võltsitud dokumente on käibele lastud selleks, et tekitada vaenu ja arusaamatusi ühelt poolt ameeriklaste ja teiselt poolt nende liitlaste, eriti ameeriklaste ja kreeklaste vahel. CIA kätte on sattunud vähemalt kolm võltsitud dokumenti, milledes Ühendriikide võimud kritiseerivad Kreeka valitsust tema NATO poliitika pärast. Võltsitud materjalide hulgas oli ka üks Ühendriikide president Carteri i kõne, milles president kritiseerib Kreeka valitsust ning avaldab oma rahulolematust kreeka juhtivate ringkondadega. . Seda kõnet levitati kui ametlikku teksti Ja saadeti see ka Ateena ajalehtedele. Kõne ümus kahes ajalehes enne kui suudeti selgeks teha, et tegemist on peene v^õltsinguga. Teine ATÕltsing oli samuti mõeldud kreeklaste .ülesässitamiseks. See oli Ühendriikide kaitseministeeriumi kiri Türgi valitsusele, müles toetati türklasi Küprose küsimuses. Väiksemad võltsingud kujutasid endist Ühendrükide välisministee-riumi „eeskirju** Ühendriikide sõjaväelastele Kreekas, kelledele anti juhiseid Kreeka prominentsete poliitikute tegevuse üle spioneerimiseks. KGB mehed võltsisid osavalt kä ühte tolleaegse Ühendriikide välisminister dr. Kissingeri eeskirja Lääne-Euroopas asuvatele ühendriikide saatkondadele. Originaalses eeskirjas soovitati ühendriikide saatkondadelt avalikult publitseeritud andmeid Euroopa riikde majandusliku olukorra kohta. Venelased võltsisid selle eeskirja ning võltsingu kohaselt nõudis dr. Kissinger saatkondadelt salajasi andmeid, et nende abu pres'-- sida lääneriikidelt välja majanduslikku koostööd ühendriikide huvides. Venelased' olid ümselt mures ka president Carteri ja Egiptuse president Sadati vahelise lähedase koostöö pärast. Ameerklaste diskrediteerimiseks pandi kirja fiktiivne intervjuu ühendrükide asepresident Walter Mondale'ga, kes KGB poolt vabritseeritud kõnes sarjas president Sadat, See kõne ilmus ühes Egiptuse suuremas ajalehes ning levis lüle kogu maa. Võltsingute hulgas on ka Kairos varem tegutsenud ühendrükide saadiku IIermannF.Eilits'i väited, et USA välisminister Vänce on kritiseerinud Sadati ning et ameeriklased vaatavad , Sadatüe kui vajaükule tööriistale, kes visatakse p^äst ärakasutamist iile parda, Vabritseeritud dokumentidega ja materjandega katsutakse halba varju heita ka CIA-le ning küjel-datakse Keskluure Agentuuri kavatsusi sümapäistvate poliitikute m^õrvamiseks. Nn näiteks lanssee-risid venelased 1979. aastal artikli ühte india ajalehte, milles kinnitati, et ühendriikide luureagentuur mõrvas 1975. aastal. Bangladeshi presidendi ja asendas selle oma mehega. Kui 1979. aasta mais Iraanis mõrvati ajatoÜah Motaheri, siis toimetasid venelased ühte Liibanoni ajalehte: artikli, müle kohaselt selle mõrva taga oU CIA. • Tass tsiteeris seda ajalehte, saates venelaste endi poolt Vabritseeritud loo Liibanoni ajalehe teatena üie kogu maailma. ^ CIA rapordi põhjal on see klassikaline näide KGB võltsingute kohta, mis taotlevad ühe kuulujutu avaldamist mõne teise riigi ajalehes. Süs tsiteerib Tass seda artiklit nagu kindlat fakti ja kasutab seda Kremli huvides oma propaganda-eesmärkide saavutamiseks. WASHINGTON - Lõuna-Carpü-na osariigis toinimiud ühendriid-de presidendikandidaatide eelvalimistel saavutas vabariiklaste km-didaatidest Ronald Reagan mõjuva valimisvõidu, müle järele kandidaat John Gonnally teatas, et ta loobub edasi 'kandideerimast. Varem on vabariiklaste kandidaatidest loobunud senaator Howard Baker. Gonnally mainis, et ühendriikide ida osarükide ajakirjandus ei pooldanud tema kandidatuuri, mis sai talle saatuslikuks. Nädalalehe juures on ärevust palju ^ hääled on valjud, põsed punetava^ ja sõrmed sulepea ümber värisevad. On juhtunud ennekuulmatu ja hull lugu — „Vaba Eestlase" vestemees julges läM humoristi prilli kaudselt ,,Meie Elule" vihjates küsida, kust võtavad nädalalehe „Meie E l u " toimetajad selle fantastUiselt kõrge oma lehe tiraazhi, mülega nad hooplevad kanada ajalehtede veergudel. Selle julguse eest anti ka ränk karistus — vestemees viidi koos „Va-hsL Eestlase" toimetusega „Meie Elu*V juhtkirja küljele, kus nad tembeldati sõnnikuvedajateks ja peeti vajalikuks kinnitada, et ves-temehe käsitlusel puudub eetika. Lühidalt: ta olevat hakkama saanud „tuima ja nürida nurisünnitusega" („ Meie E l u " nr. 10, 6. märt- 'su)..-\;:. On muidugi maitseasi, millist sõnatagavara üks või teine publikatsioon oma veergudel kasutab ja kas toimetajate mõtted tegelevad sõnnikuveoga või mõne teise probleemiga. Seda me ei hakka diskuteerima ja järelduste tegemise selliste väljenduste kohta jätame lugejate hoolde. Meid huvitab aga siiski „Meie E l u " karistusariiklis üles tõstetud eetika küsimus. Nimelt, miks on see ebaeetiline kui ühe avaliku vale - esitamise puhul aru päritakse selle vale esitamise põhjuse üle ja kas siit edasi minnes tuleks loogiliselt järeldada, et selliste yaleandmetega avalikult opereerimine on nädalalehe arvates eetiline? Ja kas see on eetiline kui „Meie E l u " „Vaba Eestlast" atakeerivas artiklis annab valesti edasi S. Vei-deiibaumi väljenduse Toronto „Star'ile". „Star" kirjutab oma 15. veebruari väljaandes enne parlamendivalimisi etnUiste ajalehtede polütUise hoiaku kohta ringküsi-must tehes sõnaselgelt, et „Meie E h i " väljaandja ŠiegfriedVeideh-baumi sõnade kohaselt „jääb 10.000- DELISE TIRAAZHIGA eesti näda-laleht erapooletuks". Nüüd muudab ,,Meie E l u " oma „Vaba Eestlase" vastu suunatud artiklis mee-jlevaldselt „Staris" toodud S. Vei-denbaumi väljendusi ning kirjutab, et „Star" olevat rääkinud lehe lugejate ja mitte lehe eksemplaride arvust. Selline veesegamine ja tõsiolude pea peale pööramine on odavamat sorti võltsimine, eriti kui tõde on must-valgel trükikirjas avaldatud Toronto vStar'i" ^veerguderyv-','^:v Sõjalised eksperdid laänemaaü-mas kinnitavad, et venelased viisid oma Afganistani okupeerimise läbi suurema plaanikindlusega, põhjaliku ettevalmistusega ja kiirete aktsioonidega. Sealjuures torkas aga eriti silma nende täiuslik transpordi varustus, mis võunal-das nii Õhu- kui ka maateid kaudu kohale transporteerida lühikese aja jooksul suure ja hästivarustatud võitlusarmee, mis okupeeris mone nädala jooksul kõik tähtsamad Afganistani keskused. Venelaste sõjamasina efektüv-sus on jätnud läänemaailmas seda masendavama mulje, et suur osa vene armee löögijõust on üles ehitatud läänemaailma tõhusa toetuse ja abiga. Selle abi andmisel sooritati kergel käel müügitehint^uid ja pandi saadud rahad (millest suur osa on süski veel saamata) mugava naeratusega tasku, kuid keegi ei vaevanud oma pead sellega, et mis juhtub siis kui venelased hakkavad läänemaailma ma-ianduslikku ja tööstuslikku abi ära kasutama oma maailmavallu-tamise plaanide teostamiseks. Alates 1967. aastast on lääneriigid koos Jaapaniga sõlminud N . Liiduga ja teiste kommunisfl'kku-de riikidega 2500 lepingut tööstus: seadmete müümiseks. Ainuüksi viimase seitsme aasta jooksul on N. Lüt ostnud läänemaailmast; ja Jaapanist' 18 miliardi dollari eest keemia-v jõuja^mn^e ja autotööstuste seadmeid, mis on varristJ»tnd kõr^e tehnolooiriaffa. Läüneriiki-dest saadud vabrikrid nrodntseeri- T>raef^i näiteks '7?; nrotsenti N . Liidu keemilistest yäetisoinetest. Itaalia Fi?ti noolt raintud tohu-tusinir autotööstus nrod^tseerihN. pooled vene sõiduautodest, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-03-13-02
