0083b |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NOORED MEENUTASID SUVE
lõekääru suvekodu noorte-õht- u Essti Majas
i-fji-iäru
Laste Suvekodu noorus koos vanematega kogunes möödunud pühapäeval Toronto
aja suurde saali et ühiselt osa võtta noorte-õhtus- t meenutada ilusaid suvepäevi ja süven-en
oika tahe jooksul lõdvaks muutunud sõprussidemeid õnnestunud noorteõhtule oli saabunud
näis rahvast noori ja vanu kes jälgisid huviga noorte ettekandeid ja rikkalikku eeskava
ja ühis-- asitava oi "''"' —
j jtniaks oli suvekodu
jutaja pr E Kuusk Kava
lipu sissetoomisega mille ja-gas
__i vunletappm
r-i- e kõias unisiaui w— --e- —
1a Liina Purje esines
vnhase deklamatsiooniga
Noveku avasõna
sõnavõttudega kava tut- - rsusesia Kuusk ja Mari--
% ott
II Viirlaid esines pikema
sõnavõtuga suve- -
v oorika
iTgcnikc vaõrsii
viibimise 20 aasta- - Bmä"vHÄ
riigijuhist mälestus- -
album
Mdl "" mmw
" "T "! '4 fi
wwsrANrngmrs
Suureformaadiline mälestusal-bu- m
on seni ilmunud raamatute
hulgas ainulaadne ja uudne —
seda niihästi sisuliselt kui ka ku-junduselt
ning luksuslikult köi-telt
See on väärtuslikuks kingiks
noortele vanadele koolidele or-ganisatsioonidele
jt
Mälestusalbumi kaanehind on
$550 pluss 20 c postikulu
Tellimistega pöörduda meie Ka-nai- ia
peaesindaja Karl Eerme
noMe aadressil Box 248 Stn K"
Toronto 12 või telefonil 488-231- 0
Kirjastus
Kultuur
Osvald Timmas
Pollocki Galeriis
Osvald Timmas on üks tööka-maid
ia produktiivsemaid eesti
kunstnikke Torontos kes oma in-dividuaalse
väljenduse otsingul
on proovinud mitmeid tehnikaid
olles edukaim ja jäädes peatuma
akvarelli juurde i
Käimasolev näitus on Tiinmase
kolmas ühemehe näitus (Upstairs
Gallery 1961 Tjgcsen Gallery
1963) ning selles nn märgatav
tehniline arenemine ja otsustav
pöördumine mittcobjektilisse ai-nevalda
kus meile tuntud miljöö-de
normide ja esemete kirjeldus
kaob kunstnik luues ise sümbo
lid oma emotsioonidele nägemus-tele
ja meeleoludele Need süm-bolid
ei tarvitse mitte olla sama
tähendusega kunstnikule ja vaat-lejale
(ning literatuursetena kõ-lavad
tiitlid ci tee asja tihtipeale
mitte kergemaks) kuid kui loo-mingu
tõukejõuks on olnud tõe-line
inspiratsioon ehk vaimne
pince siis on see tajutav ja akt-septeeritav
vastuvõtlikule meele-le
nimetuna ja individuaalselt
vtMraktse kunsti üheks taga-põhja
stüliks on automatism mis
on alateadlik impulsiivne ja
emotsionaalne kus eesmärgiks ja
rahulduseks on maalimise tege-vus
ie ilma intellekti kontrollita
JarrmUeks astmeks on abstrakt-ne
ekspressionism kus looming
toimub teadlikult mõistuse kont-rolli
all kuid loodud vormid on
ebareaalsed Nende kuju ja kom-positsioonilise
asetuse dikteerib
silm tegemise ajal Niisugune töö
ei ole oma lõplikus vormis mitte
ette plaanitsetud vaid alateadvu-se
unnil ja teadliku tehnilise os-kusega
saab kompositsioon loo-dud
ja normid kujundatud kuni
ühel hetkel tunneb tegija et ühte-- ri
vormi ega värvilaiku ei saa
enam juurde panna ega muuta
vi hetkel on töö valmis — mus-tume
meeleolu või elamuse kirjel-dus
oma loodud ja kujundatud
sümbolite läbi
ellesse rühma tänapäeva kuns
tis kuulub Timmase looming Ta
kodu tegevusest ning sellele
EESTLANE
noored esinesid solistidena ettekandeid tüdrukud laulsid In-oimlejatc-na
tantsijatena diaanlaste laule ja Valev Vastopä
deklamaatoritena kõneles suvistest mälestustest
Klaveril esinesid Katrin Kuuskne
Tiiu Haamer Ja Madis Kreem
Heli Oder esines lauludega Anu I
Klaar ja vennad Ants ja Arvo Mat-- '
sood mängisid akordioni Eha ja
Valve Leemetld esitasid dueti
poiste laulurühm kandis ette po- -
pulaarseid laule Kai Heinar esi- -
13 — 5
nes
ja
Aktus ja jumalateenistus
Vancouveris
300 inimest v6His osa Eesti Vabariigi
'aastapäeva tähistamisest
VANCOUVER (Oma kaastööliselt) — Vancoueris pühitseti
E V aastapäeva jumalateenistusega ja aktusega Jumalateenis-tu- s
oli korraldatud kolme koguduse — EFLK Peetri E Ap Orto-doks- i
ja E koguduste ühise teenistusena 24 veeb-ruar- i
õhtul E Ühendatud Koguduse
SŠšr t w!w LSV vsTB ciw8EI
W- - fcž J mrMLfAln
mx MmmmX - Immmi JmmmmR
jlmmwimmmmw" WfmW HnI
Wmmmmmmmm-%m&:?mm- t Wmmmwi TrPVK kmmWmWm flMHtfoK ? SrmmwLmEmm ?Zjmmmmmmww'j' "°v"HBlv aL
m$W'Y~' mm wmm nuflEHHPV 4tr mpkI v r °imm i "-- wW mm
ni — " --~ - 7H J
fcdfci „i wvii sioiul iuhatus
Magda
Allas Muna
Teenisid dr A Proos õpetaja
H Piir juti O õunpuu ühen-datud
koorid kandsid ette Rita
Kelderi Juhtimisel R Tobiase
Eks teie ja B Adamsi „Ma
tahan kiita"
toimus 28 veebr uues
eesti kiriku aulas umbes 300 ini-mese
osavõtul
Aktuse avas palvusega E E Aili
ansskoguduse õpetaja Endel
Meiusi Aktusekõne pidas Port
land Oregonist kohale sõitnud
ins Ervin Sööt kes omas kõnes
kutsub seda 21 tööst koosnevat
kompositsioonide kogu JJelovv
the Surfacc" Nendel ei tarvitse
ega ei ole mingit osa realistlikus
mõistes veealuse maailmaga vaid
nad on sümboolsed muljed ala-(„„in- kt
iMuv ia mul
je on saavutatud akvarelli tehni-ka
läbi kus vees värvi-laigud
sulades teineteise sisse
kaotavad oma teravad piirjooned
ja segunedes moodustavad fantas-tilis- i
üksteise taha kaduvaid vor-mide
gruppe milles Timmas meis-tcrliku- lt
on saavutanud usutava
kolmedimcnsioonilisuse
Ei kompositsioonilt ega kolorii-dilt
ei pretenteeri nad erilistele
lahendustele kuid omavad kindla
isikupärase laadi meenutades ka-leidoskoopilisi
mosaiikseid struk-tuure
millede osad on suguluses
üksteisega kuid mitte kunagi kor-duva- d
täpselt samana Need on
mite emotsionaalsed aeglaselt lii-kuvad
vormid täis valguse laike
Kindlateks väärtusteks sellel
näitusel jäävad meisterlik akva-relli
tehnika individuaalsete vor-mide
jõuline kolmedimensioonih-su- s
ning loomingugrupi ühtsus
' Timmase näitus on tähelepanu
ning hinnatav eriti kuna
puhtabstraktse ning nonobjektiiv
se loomingu alal on eesti kunst
siiani olnud suhteliselt vaene
i Abel Lee
VABA laupäeval märtsil 1965 Saturday March 13 1965 Lhk
tantsudega noorte võimle- -
Ühendatud
kirikus
'vääriv
Suure aplausi võitsid ka pärast
vaheaega ettekantud rahvatam
sud Peol mängis G lltali orkes- -
ter kes meelitas tantsima noored
ja vanad Pärast toimus ühine
kohvilaud Ilusa õhtu ja koosvir
bimise korraldajaks oli Toronto
Eesti Naisselts
1963 aastal Istuvad esireas vasa
tuletas kaasmaalastele meelde
nende kohustust Eesti vabastami-se
ees väsimatult võidelda
Vancouveri linnapea ja linnava-litsuse
poolt tõi tervitusi linna-nõunik
Ph Lipp
Aktuse kavaosas Kusto Pikker
kandis ette Kalju Lepiku Ksen-da- d
kodumaa" ja soololav-leg- a
esinesid Xenia Tiido ja Hcaert
Kirves Aktus lõppes E S Soga
koori ettekannetega N' "use
unenägu" ja Eesti lipp Villi
Vinki juhatusel
Eksitav viga
„Vaba Eestlase" eelmises r umb-ris
on eksitav viga esiküljel ilmu
nud artiklis „EKL-- i juubel Toron-tos"
Lehekülje koostamisel on
ära vahetatud read mida palume
lugejatel vabandada Artikli lõpu-osa
on õiges redaktsioonis järg-mine:
Laupäeval toimus Seavvay To-wer- s
Motor Hotelli Carlton Hallis
mitmesaja külalise osavõtul pidu-lik
aktus kus külalisi tervitas pre-sideeri-va
konvendi korp' Vronla
esimees J Danjel Avasõna ütles
tMU--n tu-- p knro! Sakala' aktu
sekõne oli R Toilt (korp Viro-nia)
Ja lõppsõna A Salumetsalt
(korp! Ugala Juubilari tervita-sid
Ene Orupõld (Eesti Naisüli-õpilaste
Selts) Anu Jõe korp!
Fillae Patrlae) Ruth Voltre
(korp! India) Malle Pusepp
(korp! Amicltla) Ja Erik Saar
irxtl üliõnilaste Selts'
Aktus mida ettekannetega kla-veril
kaunistas Peter Paul Lü-di- g
(korp! Frat Estica) lõppes
ühise hümniga
Aktusele järgnes samades ruumi
des esinduslik rahvaronice oa
Aidake kaasa et
„VABA EESTLANE"
leviks kõikidesse eesti kodudesse
Puusepp ja Lero Kun Sei-savad
kult- - Toivo Laanemäe (esimees)
vasakult: Erika Allas Tuulit ja Siiri
ja
tea"
Aktus
veealune
rikkalikus
Eesti Korporatsioonide Liidu juubel
[ iln fflHtrwTlIWI
Torontos Vana-Andres- e kirikus toimunud Eesti Korporatsioonide Iiiilu juubeli aastapäeva juina-lateenistuv- el
pidas päevakohase kõne õpetaja Otinar 1'rllo (korp! 1'riternitas Kstica) Jumalatet-nistusc- l
olid kaastegevad õpetajad ( finadenteich (korp! 1'gila) ja Haidur (korp! 1'raternltas
Iiviensis)
15 märtsil pühitseb oma 50- - pus kes praegu elab Montrealis võtmiseks Ja Eesti Korporatsioo-aastas- t
Juubelit Eesti korporatsl- - märgib liidu fdee tekkimise kohta nide Liidu välja kuulutamiseks"
oonide keskorganisatsioon Eesti Järgmist: i NII astuski Tartus 1915 n 15
Korporatsioonide Liit millist „EKL1 rajamise esimeseks tõu I märtsil kokku kõigi vile eesti kor-sündmu- st tähistatakse kogu vaba kejõuks oli tõenäoliselt soov vai poratsiooni esindajate koosolek
maailmas vastavate pidustustega ' ja jõuda üsna suletud üksustena kus täielikus üksmeeles arutati
Torontos hõlmas pidustuste kava üksteise kõrval seismisest soov läbi liidu kodukorra projekt Ja
piduliku Jumalateenistuse ven- - _ Välja Jõuda pingsatest vahekor asutati Eesti Korporatisoonidc
nastuspeo aktuse Ja balli miili- - dadest Siia lisandub asjaolu et Liit mis esialgu kandis nimetust
sed sündmused toimusid möödu- - mittekorporatiivsete Uliõpüasor--' Eesti korporatsioonide leping"
nud nädalavahetusel ning tõid To-- ganisatsioonide suhtumine korpo- - Vabariigi päevil liitusid EKL-ig- a
rontosse kokku EKL'i liikmeskor-- ratsioonideses oli millegi pämst veel korporatsioonid Ilcvella Fra-poratsiooni- de
liikmeid ka teistest vaenulik mis eriti häiriv oli selle- - ternitas Llviensis Ja Fratcrnitas
kaugematest keskustest parast et arutlus organisatsiooni Tartuensis Paguluses on EKL-ig- a
Kuigi esimesed puht eesti kor--
poratsioonid tekkisid sajandi va- -
hetusel jõuti Eesti Korporatsioo-nide
Liidu asutamiseni alles 1915
aastal
Tol ajal eksisteeris juba viis
resti korporatsiooni milledest
korp! Vironia oli asutatud Riias
1900 aastal
vormi
korp Fraternitas Estica Tartus dele ajal tegutsevatele eesti
a korp Sakala Tartus 1909 korporatsioonidele ellukut
a korp Ugala Tartus 1913 a sumise eesmärgiline Järclpärimt
ning korp Rotalia Peterburis ne Vastused olid Jaatavad Töd-191- 3
a Need viis organisatsiooni tati välja kodukorra kavand mil
olid EKL-- l asutajaiks le lõplik heakskiit kehtestami
EKL-- 1 rajamine oli tingitud ees- -
tl akadeemilise nooruse vahelis'
te sidemete tugevdamise oma
vaheliste vahekordade korralda
ml vnlnrtuspst üks Eesti Kor- -
poratsioonide Liidu asutajatest
korp! Vironia liige Hanno Kom
m$limm'mm''mmkmmmmmmmm
mw&mmwmKSmmmmR"
LUTTS
SERVICE
Tel NA 2-01-
90
LUDMILLA SVARMIT
„VABA EESTLANE'
valvel eestlaskonna
üldhuvide eest
&ŽJ
JM- -
R 0 R
FUNERAL RESIDENCE
447 Shtrbowrn St
Tl WA
EESTLASTE POOLT
EELISTATUD J
suhtes ka seal oli ikka Ja
tol
1907 liidu
ka Ja
Ja
A
päevakorras
Mida suuremaks muutus korpo
ratsioonide arv seda agressiiv-semaks
muutus niisugune
hoiak mis mõnes mõttes saavu-tas
kulminatsiooni Esimese
Maailmasõja teisel aastal
Sellises olustikus saadeti kõiki- -
ne pidi toimuma kõigi korporat
sioonide volinikkude ühisel koos
olekul Korporatsioon Rotalia
kes sel afal asus Peterburis lei- -
riis ka võimaluse oma esindajate
Tartusse saatmiseks ning tee oli
avatud liiduleppe lõplikuks vastu
PiKJLH
GIDE0N TRAVEL
IfiWI Avenue Koad
VjHWV rmWmm Kl m ll
Pesti Korporatsioonide Liitu kuulutate korporatsioonide esimehed
Torontos -- Vana-Andrese kirikus
PARTY
on
i
1
F S
4-14- 0I
i
MATUSETAUTUS
jallo
fiFütV
ühinenud korporatsioonid Tchno
la Välnla Leola ja Fraternitas
Ukuensis millega liidu liikmes-korporatsioonid- e
arv ulatub nüüd
12 le
Paguluses on Eesli Korporatsi-oonide
Liit arendanud oma te-gevust
kõikides suuremates ta-ha
maailma eestlaste keskustes
koordineerides üksikute korpo-ratsioonide
omavahelist tege-vust
mis on eriti oluline meie praegu-ses
laialipillatud olukorras Eesti
Korporatsioonide Liit on möödu-nud
50 aasta kestel osutunud täht-saks
la oluliseks teguriks meie
akadeemiliste organisatsioonide
omavahelise elu Ja läbikäimise
korraldamisel ning Jääb loota et
ta Jätkab neid vastutusrohkeid
ülesandeid ka tulevikus
KjI
L
pidulikul juubeli jumalateenistusel
Fol° T Säagt
AGENCY
IIL 3-33-
G3
Jkw
Abljuhataj-Iei- l
Uit
fl E I S I II V II O ()
World Wide Travel Service
Teie sõbralik reisijuht ule kogu maailma
Spetsialiteet — (JKLTI j? LKSIKKLISII)
El KOOPASSE j? l)L'NAMKRi: SÜÜ-
TULE
Reisid maal merel ohus Hotellide reser
veerimine Pateide vtttade ja kWsl muude
reisidega seosesolevate probleemide
A A AUTOMATIC TRANSMISSIONS
5 fiouah Ave (Pape— Danforth) Toronto
„ee eriala - kõikidt liikidt kiiguktttidt prndmin
Vea kindlakstegemine J kulude eelarve tasu?
Ttl HO 1-1-
155 õhtuti — 247-694- 4 Jm Sikk
KÕIK KERETOOD JA VÄRVIMINE
i
O K JOHNSON & CO LIMITED
697 Bay Street Toronto 2 EMpire &9188
s
i
SKH
H
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, March 13, 1965 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1965-03-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000020 |
Description
| Title | 0083b |
| OCR text | NOORED MEENUTASID SUVE lõekääru suvekodu noorte-õht- u Essti Majas i-fji-iäru Laste Suvekodu noorus koos vanematega kogunes möödunud pühapäeval Toronto aja suurde saali et ühiselt osa võtta noorte-õhtus- t meenutada ilusaid suvepäevi ja süven-en oika tahe jooksul lõdvaks muutunud sõprussidemeid õnnestunud noorteõhtule oli saabunud näis rahvast noori ja vanu kes jälgisid huviga noorte ettekandeid ja rikkalikku eeskava ja ühis-- asitava oi "''"' — j jtniaks oli suvekodu jutaja pr E Kuusk Kava lipu sissetoomisega mille ja-gas __i vunletappm r-i- e kõias unisiaui w— --e- — 1a Liina Purje esines vnhase deklamatsiooniga Noveku avasõna sõnavõttudega kava tut- - rsusesia Kuusk ja Mari-- % ott II Viirlaid esines pikema sõnavõtuga suve- - v oorika iTgcnikc vaõrsii viibimise 20 aasta- - Bmä"vHÄ riigijuhist mälestus- - album Mdl "" mmw " "T "! '4 fi wwsrANrngmrs Suureformaadiline mälestusal-bu- m on seni ilmunud raamatute hulgas ainulaadne ja uudne — seda niihästi sisuliselt kui ka ku-junduselt ning luksuslikult köi-telt See on väärtuslikuks kingiks noortele vanadele koolidele or-ganisatsioonidele jt Mälestusalbumi kaanehind on $550 pluss 20 c postikulu Tellimistega pöörduda meie Ka-nai- ia peaesindaja Karl Eerme noMe aadressil Box 248 Stn K" Toronto 12 või telefonil 488-231- 0 Kirjastus Kultuur Osvald Timmas Pollocki Galeriis Osvald Timmas on üks tööka-maid ia produktiivsemaid eesti kunstnikke Torontos kes oma in-dividuaalse väljenduse otsingul on proovinud mitmeid tehnikaid olles edukaim ja jäädes peatuma akvarelli juurde i Käimasolev näitus on Tiinmase kolmas ühemehe näitus (Upstairs Gallery 1961 Tjgcsen Gallery 1963) ning selles nn märgatav tehniline arenemine ja otsustav pöördumine mittcobjektilisse ai-nevalda kus meile tuntud miljöö-de normide ja esemete kirjeldus kaob kunstnik luues ise sümbo lid oma emotsioonidele nägemus-tele ja meeleoludele Need süm-bolid ei tarvitse mitte olla sama tähendusega kunstnikule ja vaat-lejale (ning literatuursetena kõ-lavad tiitlid ci tee asja tihtipeale mitte kergemaks) kuid kui loo-mingu tõukejõuks on olnud tõe-line inspiratsioon ehk vaimne pince siis on see tajutav ja akt-septeeritav vastuvõtlikule meele-le nimetuna ja individuaalselt vtMraktse kunsti üheks taga-põhja stüliks on automatism mis on alateadlik impulsiivne ja emotsionaalne kus eesmärgiks ja rahulduseks on maalimise tege-vus ie ilma intellekti kontrollita JarrmUeks astmeks on abstrakt-ne ekspressionism kus looming toimub teadlikult mõistuse kont-rolli all kuid loodud vormid on ebareaalsed Nende kuju ja kom-positsioonilise asetuse dikteerib silm tegemise ajal Niisugune töö ei ole oma lõplikus vormis mitte ette plaanitsetud vaid alateadvu-se unnil ja teadliku tehnilise os-kusega saab kompositsioon loo-dud ja normid kujundatud kuni ühel hetkel tunneb tegija et ühte-- ri vormi ega värvilaiku ei saa enam juurde panna ega muuta vi hetkel on töö valmis — mus-tume meeleolu või elamuse kirjel-dus oma loodud ja kujundatud sümbolite läbi ellesse rühma tänapäeva kuns tis kuulub Timmase looming Ta kodu tegevusest ning sellele EESTLANE noored esinesid solistidena ettekandeid tüdrukud laulsid In-oimlejatc-na tantsijatena diaanlaste laule ja Valev Vastopä deklamaatoritena kõneles suvistest mälestustest Klaveril esinesid Katrin Kuuskne Tiiu Haamer Ja Madis Kreem Heli Oder esines lauludega Anu I Klaar ja vennad Ants ja Arvo Mat-- ' sood mängisid akordioni Eha ja Valve Leemetld esitasid dueti poiste laulurühm kandis ette po- - pulaarseid laule Kai Heinar esi- - 13 — 5 nes ja Aktus ja jumalateenistus Vancouveris 300 inimest v6His osa Eesti Vabariigi 'aastapäeva tähistamisest VANCOUVER (Oma kaastööliselt) — Vancoueris pühitseti E V aastapäeva jumalateenistusega ja aktusega Jumalateenis-tu- s oli korraldatud kolme koguduse — EFLK Peetri E Ap Orto-doks- i ja E koguduste ühise teenistusena 24 veeb-ruar- i õhtul E Ühendatud Koguduse SŠšr t w!w LSV vsTB ciw8EI W- - fcž J mrMLfAln mx MmmmX - Immmi JmmmmR jlmmwimmmmw" WfmW HnI Wmmmmmmmm-%m&:?mm- t Wmmmwi TrPVK kmmWmWm flMHtfoK ? SrmmwLmEmm ?Zjmmmmmmww'j' "°v"HBlv aL m$W'Y~' mm wmm nuflEHHPV 4tr mpkI v r °imm i "-- wW mm ni — " --~ - 7H J fcdfci „i wvii sioiul iuhatus Magda Allas Muna Teenisid dr A Proos õpetaja H Piir juti O õunpuu ühen-datud koorid kandsid ette Rita Kelderi Juhtimisel R Tobiase Eks teie ja B Adamsi „Ma tahan kiita" toimus 28 veebr uues eesti kiriku aulas umbes 300 ini-mese osavõtul Aktuse avas palvusega E E Aili ansskoguduse õpetaja Endel Meiusi Aktusekõne pidas Port land Oregonist kohale sõitnud ins Ervin Sööt kes omas kõnes kutsub seda 21 tööst koosnevat kompositsioonide kogu JJelovv the Surfacc" Nendel ei tarvitse ega ei ole mingit osa realistlikus mõistes veealuse maailmaga vaid nad on sümboolsed muljed ala-(„„in- kt iMuv ia mul je on saavutatud akvarelli tehni-ka läbi kus vees värvi-laigud sulades teineteise sisse kaotavad oma teravad piirjooned ja segunedes moodustavad fantas-tilis- i üksteise taha kaduvaid vor-mide gruppe milles Timmas meis-tcrliku- lt on saavutanud usutava kolmedimcnsioonilisuse Ei kompositsioonilt ega kolorii-dilt ei pretenteeri nad erilistele lahendustele kuid omavad kindla isikupärase laadi meenutades ka-leidoskoopilisi mosaiikseid struk-tuure millede osad on suguluses üksteisega kuid mitte kunagi kor-duva- d täpselt samana Need on mite emotsionaalsed aeglaselt lii-kuvad vormid täis valguse laike Kindlateks väärtusteks sellel näitusel jäävad meisterlik akva-relli tehnika individuaalsete vor-mide jõuline kolmedimensioonih-su- s ning loomingugrupi ühtsus ' Timmase näitus on tähelepanu ning hinnatav eriti kuna puhtabstraktse ning nonobjektiiv se loomingu alal on eesti kunst siiani olnud suhteliselt vaene i Abel Lee VABA laupäeval märtsil 1965 Saturday March 13 1965 Lhk tantsudega noorte võimle- - Ühendatud kirikus 'vääriv Suure aplausi võitsid ka pärast vaheaega ettekantud rahvatam sud Peol mängis G lltali orkes- - ter kes meelitas tantsima noored ja vanad Pärast toimus ühine kohvilaud Ilusa õhtu ja koosvir bimise korraldajaks oli Toronto Eesti Naisselts 1963 aastal Istuvad esireas vasa tuletas kaasmaalastele meelde nende kohustust Eesti vabastami-se ees väsimatult võidelda Vancouveri linnapea ja linnava-litsuse poolt tõi tervitusi linna-nõunik Ph Lipp Aktuse kavaosas Kusto Pikker kandis ette Kalju Lepiku Ksen-da- d kodumaa" ja soololav-leg- a esinesid Xenia Tiido ja Hcaert Kirves Aktus lõppes E S Soga koori ettekannetega N' "use unenägu" ja Eesti lipp Villi Vinki juhatusel Eksitav viga „Vaba Eestlase" eelmises r umb-ris on eksitav viga esiküljel ilmu nud artiklis „EKL-- i juubel Toron-tos" Lehekülje koostamisel on ära vahetatud read mida palume lugejatel vabandada Artikli lõpu-osa on õiges redaktsioonis järg-mine: Laupäeval toimus Seavvay To-wer- s Motor Hotelli Carlton Hallis mitmesaja külalise osavõtul pidu-lik aktus kus külalisi tervitas pre-sideeri-va konvendi korp' Vronla esimees J Danjel Avasõna ütles tMU--n tu-- p knro! Sakala' aktu sekõne oli R Toilt (korp Viro-nia) Ja lõppsõna A Salumetsalt (korp! Ugala Juubilari tervita-sid Ene Orupõld (Eesti Naisüli-õpilaste Selts) Anu Jõe korp! Fillae Patrlae) Ruth Voltre (korp! India) Malle Pusepp (korp! Amicltla) Ja Erik Saar irxtl üliõnilaste Selts' Aktus mida ettekannetega kla-veril kaunistas Peter Paul Lü-di- g (korp! Frat Estica) lõppes ühise hümniga Aktusele järgnes samades ruumi des esinduslik rahvaronice oa Aidake kaasa et „VABA EESTLANE" leviks kõikidesse eesti kodudesse Puusepp ja Lero Kun Sei-savad kult- - Toivo Laanemäe (esimees) vasakult: Erika Allas Tuulit ja Siiri ja tea" Aktus veealune rikkalikus Eesti Korporatsioonide Liidu juubel [ iln fflHtrwTlIWI Torontos Vana-Andres- e kirikus toimunud Eesti Korporatsioonide Iiiilu juubeli aastapäeva juina-lateenistuv- el pidas päevakohase kõne õpetaja Otinar 1'rllo (korp! 1'riternitas Kstica) Jumalatet-nistusc- l olid kaastegevad õpetajad ( finadenteich (korp! 1'gila) ja Haidur (korp! 1'raternltas Iiviensis) 15 märtsil pühitseb oma 50- - pus kes praegu elab Montrealis võtmiseks Ja Eesti Korporatsioo-aastas- t Juubelit Eesti korporatsl- - märgib liidu fdee tekkimise kohta nide Liidu välja kuulutamiseks" oonide keskorganisatsioon Eesti Järgmist: i NII astuski Tartus 1915 n 15 Korporatsioonide Liit millist „EKL1 rajamise esimeseks tõu I märtsil kokku kõigi vile eesti kor-sündmu- st tähistatakse kogu vaba kejõuks oli tõenäoliselt soov vai poratsiooni esindajate koosolek maailmas vastavate pidustustega ' ja jõuda üsna suletud üksustena kus täielikus üksmeeles arutati Torontos hõlmas pidustuste kava üksteise kõrval seismisest soov läbi liidu kodukorra projekt Ja piduliku Jumalateenistuse ven- - _ Välja Jõuda pingsatest vahekor asutati Eesti Korporatisoonidc nastuspeo aktuse Ja balli miili- - dadest Siia lisandub asjaolu et Liit mis esialgu kandis nimetust sed sündmused toimusid möödu- - mittekorporatiivsete Uliõpüasor--' Eesti korporatsioonide leping" nud nädalavahetusel ning tõid To-- ganisatsioonide suhtumine korpo- - Vabariigi päevil liitusid EKL-ig- a rontosse kokku EKL'i liikmeskor-- ratsioonideses oli millegi pämst veel korporatsioonid Ilcvella Fra-poratsiooni- de liikmeid ka teistest vaenulik mis eriti häiriv oli selle- - ternitas Llviensis Ja Fratcrnitas kaugematest keskustest parast et arutlus organisatsiooni Tartuensis Paguluses on EKL-ig- a Kuigi esimesed puht eesti kor-- poratsioonid tekkisid sajandi va- - hetusel jõuti Eesti Korporatsioo-nide Liidu asutamiseni alles 1915 aastal Tol ajal eksisteeris juba viis resti korporatsiooni milledest korp! Vironia oli asutatud Riias 1900 aastal vormi korp Fraternitas Estica Tartus dele ajal tegutsevatele eesti a korp Sakala Tartus 1909 korporatsioonidele ellukut a korp Ugala Tartus 1913 a sumise eesmärgiline Järclpärimt ning korp Rotalia Peterburis ne Vastused olid Jaatavad Töd-191- 3 a Need viis organisatsiooni tati välja kodukorra kavand mil olid EKL-- l asutajaiks le lõplik heakskiit kehtestami EKL-- 1 rajamine oli tingitud ees- - tl akadeemilise nooruse vahelis' te sidemete tugevdamise oma vaheliste vahekordade korralda ml vnlnrtuspst üks Eesti Kor- - poratsioonide Liidu asutajatest korp! Vironia liige Hanno Kom m$limm'mm''mmkmmmmmmmm mw&mmwmKSmmmmR" LUTTS SERVICE Tel NA 2-01- 90 LUDMILLA SVARMIT „VABA EESTLANE' valvel eestlaskonna üldhuvide eest &ŽJ JM- - R 0 R FUNERAL RESIDENCE 447 Shtrbowrn St Tl WA EESTLASTE POOLT EELISTATUD J suhtes ka seal oli ikka Ja tol 1907 liidu ka Ja Ja A päevakorras Mida suuremaks muutus korpo ratsioonide arv seda agressiiv-semaks muutus niisugune hoiak mis mõnes mõttes saavu-tas kulminatsiooni Esimese Maailmasõja teisel aastal Sellises olustikus saadeti kõiki- - ne pidi toimuma kõigi korporat sioonide volinikkude ühisel koos olekul Korporatsioon Rotalia kes sel afal asus Peterburis lei- - riis ka võimaluse oma esindajate Tartusse saatmiseks ning tee oli avatud liiduleppe lõplikuks vastu PiKJLH GIDE0N TRAVEL IfiWI Avenue Koad VjHWV rmWmm Kl m ll Pesti Korporatsioonide Liitu kuulutate korporatsioonide esimehed Torontos -- Vana-Andrese kirikus PARTY on i 1 F S 4-14- 0I i MATUSETAUTUS jallo fiFütV ühinenud korporatsioonid Tchno la Välnla Leola ja Fraternitas Ukuensis millega liidu liikmes-korporatsioonid- e arv ulatub nüüd 12 le Paguluses on Eesli Korporatsi-oonide Liit arendanud oma te-gevust kõikides suuremates ta-ha maailma eestlaste keskustes koordineerides üksikute korpo-ratsioonide omavahelist tege-vust mis on eriti oluline meie praegu-ses laialipillatud olukorras Eesti Korporatsioonide Liit on möödu-nud 50 aasta kestel osutunud täht-saks la oluliseks teguriks meie akadeemiliste organisatsioonide omavahelise elu Ja läbikäimise korraldamisel ning Jääb loota et ta Jätkab neid vastutusrohkeid ülesandeid ka tulevikus KjI L pidulikul juubeli jumalateenistusel Fol° T Säagt AGENCY IIL 3-33- G3 Jkw Abljuhataj-Iei- l Uit fl E I S I II V II O () World Wide Travel Service Teie sõbralik reisijuht ule kogu maailma Spetsialiteet — (JKLTI j? LKSIKKLISII) El KOOPASSE j? l)L'NAMKRi: SÜÜ- TULE Reisid maal merel ohus Hotellide reser veerimine Pateide vtttade ja kWsl muude reisidega seosesolevate probleemide A A AUTOMATIC TRANSMISSIONS 5 fiouah Ave (Pape— Danforth) Toronto „ee eriala - kõikidt liikidt kiiguktttidt prndmin Vea kindlakstegemine J kulude eelarve tasu? Ttl HO 1-1- 155 õhtuti — 247-694- 4 Jm Sikk KÕIK KERETOOD JA VÄRVIMINE i O K JOHNSON & CO LIMITED 697 Bay Street Toronto 2 EMpire &9188 s i SKH H |
Tags
Comments
Post a Comment for 0083b
