Vaba Eestlane, March 13, 1965

              m
4 PII
I l
i
Ltak3 VABA EESTLANE laupäeval 13 märtsil 1965 — Saturday March 13 1965
Haridus ja tulevik
Kanada Majandusnõukogu aval-das
hiljuti terve rea fakte mis
peaksid panema tõsiselt mõtlema
selle osa kanada rahva hulgast
kes arvavad et uustulnukad Ka-nadas
on oma olmetelt ja intel-ligentsilt
teisejärgulised võrreldes
siin sündinutega
muu
# tr% - saavam aa U i
v ja
'
Faktid muu hulgas et ridusega isik ja praegu iga
immigrantide kutsealaline oskus
on palju kõrgeni Kanada keskmi-sest
tasemest üks igast
insenerist ja teadlasest kes prae-gu
tõotavad on siia tul-nud
munest välisriigist Samuti
Nendest
mtAm lnnfirf
Kui
näitavad
neljast
Kanadas
ükss
liig-seks
immigrandid ühe mad investeeringuks
kolmandiku siinsetest arhitekti-- noorte tuleviku kindlustamisel
dest ja ühe viiendiku Hiljuti Deutschi
Kui vaadelda eestlaste osatäht port mis käsitleb i-s-ust
selles lõigus siis avardub kuval javaateid rõhutab eriliselt
meile küllaltki rahuldustpakkuv tulevikku siin vaid nendel
Paljud teadlased eriti kes kvalifitseeritud eri-tehnilis- tel
aladel alalisi oskusi ja hariduse tähtsus
siin prominentsuse ja aidanud inimese elus seetõttu pi-kaa- sa
Kanada arengule Hriti devalt suuremaks Eestlased
paistab see silma arhitektuuri selles osas valinud kahtlemata õi-al- al
ge suuna mis aita garanteerida ' Eesti Päevade puhul mitte üksnes isiklikku majandus-korraldatu- d
näitusel Torontos likku vaid suurendab ka
olid esitatud diagrammid ecstlas- - j meie rahvusgrupi osatähtsust siin-t- e
hariduspüüdluste kohta Kana-- 1 ses ühiskonnas
Ohukolle Kesk-ld- as
Kogu maailma silmad on viima-sel
ajal pööratud suures pinevu-ses
Lõuna-Vietnamil- e kus on küp-semas
konflikt Lõuna-Vietna- mi
sündmuste taustal unus-tatakse
sageli maailma teised tu-lipunktid
ja probleemid mis on
samuti tulvil plahvatavast mater-jalist
ja ähvardavad kaasa tuua
relvastatud konflikte
Lks selline tulipunkt on viimas-te
kuude kestel tekkinud Kesk-Ida- s
kus Iisraeli ja Ühendatud
Araabia vabariigi vahekorrad on
muutunud üha pinevamaiks ning
ähvardavad kaasa tuua verise sõ-ja
Ühendatud Araabia Vabariigi
president Nasser on egiptuse sõ-javäe
N Liidu sõjalise toetuse
abil viimaste aastate kestel ham-buni
relvastanud ja uue relvasta-tud
konflikti puhkemisel võib Iis-raelil
tekkida tõsiseid raskusi pii-ride
kaitsmisega
Araablaste ja juutide vahekor-rad
pinevad olnud Iisraeli rii-gi
rajamisest saadik mil tuhan-ded
araablased olid sunnitud Iis-raeli
riigile antud aladelt lahku-ma
ning on seni põgenik-kudena
Jordanis ja teistes Araa-bia
riikides Viimasel ajal on uut
õli tulle valanud niisutamisprob-Iremid-e
küsimus mille lahenda- -
Iisrael ci sõjategevu-kokkulepe- t
naaberriikidega
vaatamata Araa- - sõjaks
— mo- -
niisutamiseks valib Vabariigi-aegse- d
rajamiseks
LUGEJA KIRJUTAB:
Ajalugu nõuab täpsust
Suur Ontario
materjalide kogumiseks
startinud osaliselt alles orga-niseerimisel
Sellejuures ühis
kondlikul vaatlejal hea meel mär-kida
et on kerkinud
võimeid Ja saavutusi
ja siira-malt
Püüame püsida rohkem
reaalsuse Ja piirides
Hoidume and
mete kriiti-lisemalt
kõigi meie eluavalduste
tõlgendamisse Kui järje-kindlalt
jälginud meie ajalehtede
juhtkirju ei saa olla märka-matuks
Jäänud sellekohase tahte
olemasolu on lugu
tegelikkuses?
Mulle on torganud
üsna
korrektses asjaolude valgustami-ses
Ajakirjas Triinu" ke-vadnumb- er inr 48
erinumbrina lugejate
kätte Jõudnud Kanada
Eestlaste Ajaloo Komisjoni
hr Robert Kreem pealkirja
susi ja hooletule
tamisele
Sault
das hulgas
fafitiitrrti%n'ntr OtlllUU
Kanada ülikoolidele professo-rit
arvestada et Kanadas on
17000 eestlast teeks see äi ühe
professori iga eestlase kohta
Igas neljandas eesti perekonnas
Kanadas on üks akadeemilise ha- -
tuleb
suurem
12 eesti perekonna kohta üli- -
õpilane
Eestlased ei pidanud
pingutusi lastele kõr- -
gema hariduse võimaldamiseks
et selleks kulutatud
moodustavad on parimaks
arstidest avaldatud ra- -
Kanada tulev
et on
eesti omavad
on saavutanud
muutub
on
ci
Möödunud
heaolu
on
elanud
on
on
senisest
on
13
millisele omavolilisele sammule
Araabia riigid on lubanud
omapoolsete tammide ehitami-sega
Araabia riikidest Iisraeli ala-dele
voolavatel jõgedel
Kuna vee küsimus on Iisraelile
eluliseks probleemiks siis nn
juhtivates ringkondades ju-ba
üles tõstetud küsimus kas
sõjajõud ei
Araabia riikide ja takista-ma
selliste tammide rajamist
Kuna see võiks esile kutsuda suu-rema
sõja ja relvastatud konflik-ti
millesse peavad paratamatult
sekkuma ka Iisraeli toetavad
Ameerika Ühendriigid siis
president Johnson erisaadi-ku
Harirmani Iisraelisse et seal-seid
meeleolusid vaigistada ning
mõjutada Iisraeli valitsust ette-vaatlikkusele
ja tagasihoidlikku-sele
Meeleolud ei ole siiski veel kau-geltki
rahunenud kuna Ühenda-tud
Vabariigi president
Nasser jõudu ja on
veendunud et seekordse kokku-põrke
korral ei valmista Iisraeli
löömine Araabia riikidele
raskusi Oma jõu
allakriipsutamiseks on Nasseri sõ
jajõud provotseerinud ja
piiril juba terve rea kok
kupõrkeid mis võivad kergesti
iniseks ole saavutanud paisuda suuremaks
oma jcks Kõik tunnusmärgid viitavad
Iisrael kasutab sellele et Nasser on
hia riikide vastuseisule kõr- - jääb ainult oodata millise
ta oma rünnaku 1sed
maade Jordani vett gussignaaliks
aga
Nii an
ole
surn
oma
oma
i Ilsele Minu käes oleva ni-- 1
mekirja mis ei ole
! elab Sault Ste
1266 kordi olen
ajaloo Jääd j ajakirjanduses ligikaudse arvuna
vustamise kiiduväärt idee onnnud Kirjutaja
teoks küpsemas ajudetrust I samas et eestlaste
idee ülesse
jutati
omi
suurema objektiivsusega
tuulest võetud"
levitamisest
oleme
silma mõned
märkimisväärsed puudused
hilju-ti
kanada
kirjutab
esi-mees
faktide läbitöö
väiteid
kirjutaja lugejale
nähtus
1300
teades
pilt
vasta-ta
Iis-raeli
Iis-raeli
peaks tungima
aladele
saatis
tunneb
enam
mingisuguseid
Iisraeli
Süüria
valmis
arvule
kohaselt veel
täiuslik Maries
eestlast Mitmeid
Kanada eestlaste
250—300 teatab
Põhja
osali-selt
Araabia
esimesed suvepäevad korraldati
Sudburys Tegelikult peeti need
Sault Ste 26 27 Ja 28
1963 a see suure
meelselt pilge millega kir
ajal mil oleme hakanud hindama ' omal ajal Toronto linna- -
kui
varem tõe
Suhtume
siis
Kuidas
mille
1965)
Ste
oma
oma
Maries
juulil Meenub
üleolev
peast kes E V aastapäeva
peetud tervitusekõnes vahetas
ära eestlased leedulastega Kui-das
peaksime suhtuma eestlases
se kes ei suuda vahet teha mõned
sajad miilid kodukohast eemal
asuvate eestlaste keskuste Ja seal
toimunud suurürituste vahel? Sel-lejuures
tuleks meelde tuletada
ka tõsiasja et kõneall olevad su-vepäevad
leidsid väga põhjalikku
käsitlemist meie ajakirjanduses
Nähtavasti ei ole selle artikli
koostamisel arvestatud vajaduse-ga
kontrollida kusagil teadvuses-se
jäänud kuuldusi ega ei ole sil-mas
poetud ka väikese kuid väga
intensiivset omakultuurilist tege-vust
näitava eestlaste grupi enese-tunnet
mis peab olema haavunud
selliselt väänatud tõsiasjade esile-toomise
arvel Just kui iseenesest
all Kanada eestlased" ulatusliku kerkib ülesse küsimus kas ehk
ülevaate Selles esineb aga ebatäp-- ' suurepäraselt algatatud ajaloo
nab
kirjutamine ei kujune samasugu-seks
tõsiasjade hooletuks vääna-miseks
Nüüd on veel aeg mõtel- -
Maries eestlaste arvuna da taolistele puudustele Ja teha
150 See ei vasta ligilähedaltkl tõe-- kõik et neid ei esineks
lm ?#Bvi? 5 4 % f v aW bbbbbbbbHb?1
B lm' f--j W& w
f ti JL? 1 Wm" k Kmrn' rz ijJfcl JJL btbf' Ht
Ml "JBBBBJ TflTflrflrflrflTflF 9? --BBlJ tjMjfMMMMBBMMMMMWi!&wBMWm
V m~! " 4JC¥ W V WFAwUkti &w imm iawt JAMB
BTBTBT Sfr V& JaBBTBTBTBHBBTBTBTll L £ M "äk --Amm jtC tUwJmWSmW i 3mWL "
3bW jS&ir BBbShBl-JbT- B £ y" ' t ja $M ttW
%rS° iBBBBKBVBBZIVäPJBBBBfiBBVavavaWTBBVavapJVavaPABBYjt
S TWfci
W jfö &t~ 4 'P") jSktWK JBfct 9bBM BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBm
ttAjmimi mtf$i&t%44 äLB bKbIbbIbIbIbIbIbIbIB
mUJm "isF' $ AmWmW IKbb9TbBHIIbBbbIbK
gmtkUMmt 9mwk&&$& 4 vt tmKäMmmumv mmf'f V + &m$mmBmwSQ&mammsGmm
faTBTMBBTBTBS: JBEOV % iä y 7T bTbTbTbV 4UBBTBTBTBTBTBTBTBTBTBTBTB&MXy äHmaMt iro1 JBÜbTbH
m(mmj£mmmW k mmW bbbbHbbBPbMbIbbM bbB
m aBHBHBLfeHlBV mmmmW HkHHB 'Mfft mtitimWfö
IbbHbb IPbbwIbbbbW HRjHteJMBMBMIHtfl
(bbbbbbbbHPIbbbbbbbbK bbbbHIbbbbbot9HbbbbbbbbIbbbbB
HLAr B I aBBBBBBBnBPillBBBBlBwIllaaBBBBBBBBBBBBBHBBBBW
Funa-Hiin- a kasvatab sõdureid maast-madala- st Partei laseb valmis- -
mänguasju mis aitavad ettevalmistada tulevasteks tarvis
raamatuid
Vabas maailmas elavatele eest-lastele
oktipeeritud kodumaalt
saabuvas propagandaajalehes
Kodumaa" on kaastöölistena-toimetajaten- a
rakendatud terve
rida omal ajal vabas Eestis tegut- -
Aruvälja ajal tegevus
nende jaskonna tuntud peamiselt
ühiskonnas
antud
Propaganda huvides kasutatakse selle murede ja rõõmudega Esav
Puuslik seevastu oli linna
ja vesterneni uute probleemide
all on sunnitud ] lüüsija Ja viies
kuidagi leiba teenima kuid kõr- - Tallinna Kalamaja linnaosa
nendega on „Kodumaa" propa
gudel sel- - meeste Kuressaafe
on rakendunud
südamega kommunistide teenis-tusse
ja taotlevad
pulk pulga haaval
Ulespoolo ronida
PUNASED KASUTAVAD
ENDISEID VESTEMKIII
Esimesse rubriiki kuuluvad sel- -
bcalade ja uudis- - 'mendi ai- -
viitavaid
aktu-sel
elavate
vestemehed nagu Tõnis
Aruvälja Andres
Heini) Evald Jalak (Viskel
Esav Edvard ja
Tiitus Neist kaks esimest kuu-lusid
iseseisvuse ajal Tallinnas il-muva
Päevalehe" toimetusse
koosseisu kuna viimane tegutses
Tartus Postimehe" Tõnis
Braks on ilmselt siirdunud Juba
pensionile tema vesteid
Kodumaa" veergudel enam
ei ole samuti kirjutab
põlu alla
seevastu on kellelt
ilmub peaaegu igas Kodumaa"
numbris veste kodumaale tagasi- -
teemadel
vestemeeste rakendami
Toronto tagamaade" eestlaste
elu käsitlemisel tehakse mujalgi
piinlikkust vigu Vaba
Eestlases" nr 10 6 veebr a
ilmunud artiklis suvepäe-vad
Port Arthuris"
„ Möödunud
mes
tõsiasjade
muigama Ja tekitavad
tuska inimestes kes olnud
läbiviijate hulgas et
ideesid suhteliselt
välja Nende rakendami
ja
Esav
Tallinna kelle
aja tasemele
ja töö ilmet
leiba Esav
oska kuidagi
aguli
Hoopis
nud mehena ole tal
ka
elu koh- -
Ja
Ja
KES
I Välisajakirjanduse kommentaar
KANADA JÕUDIS ROOTSIST
Võibolla see meie iga 1000 isiku
tuju vaadates lumelörtsiga kae- -' teiste
tud kuid kahtlemata Teine koht
väärt teada Kanada tiivsuse alal on — poolest maailma rah- - millega me har? vaste hulgas teisel me
seda loovutas sel- - esikoha
le positsiooni Rootsile Majandus- - ehkki võibolla mitte sT' Uku Koostöö ja Arendamise Orga-- ' kis me tõenäcStT'
nisaisioom Koguma kult enesega rahul
ie punjai väärtus iaisöijkuaaksotha-l- "Ottawa GfUf'
S2263 52045-g-a Root- - Mida JOd Üfesd"
eit TTC1 n 11 llll Wi uuiiiunvuii ujuidu rui ie soovite ia f
— —' "— v yv sus elate Xiln proauKtsioon aastal oli neratsioonis Mitte kt I
-- Ja me tegime selle uoaaa teneAgraahmue evgiaimheain=i--
produktiivsusega? Meil oli bada suuri
tot iga 1000 elaniku tamiseks tööd ia hädJ
ja 351-g- a
I koos võime nr Meil oli 1000 elaniku I koma 450 raadjot 388-- 1 saavutan K võidu inimkonna rceir
ga ivuuiais SQU-g-a UBA-- 5 ja
omasime 240 iea 1000
elaniku Inglismaal sel
alal on ette jõutud oli
sama suhe 229 ja 300
televisiooniaparaatide
suhe viitab meie
seda liiki
väike Kas see
hea või halb
asjasse suhtub
tada noori üles- - last sheilnlenangut soaleakbs avaldadateaõdiag
anneteks tuleb Kana--
Punase propaganda teenistuses
Vabariigi-aegse- d ajakirjanikud kss töötavad pagulaseestlaste
vastu
1965
sega kommunistlikud did ning suutnud nüüd enda
võimumehed ilmselt propageeri-- niivõrd üles töötada ta artiklid
da korda lootes ilmuvad
nende ajakirjanikkude veergudel Seinale ilm-populaarsuse- ga
põge-- selt suuremaid ülesandeid Ja
nenud eestlasi mõjutada Oli ju funktsionäri pole antud ja
senud ajakirjanikke kelledele Andres omal luge- - ajakirjanduslik
vastavalt hulgas väga ku-- kommunistliku korra
le" kommunistlikus oskas muhedalt Ja südame- - ülistamisega okupeeritud kodu--
mitmesuguseid kirjeldada eesti taluelu maal
eeskätt omaaegseid populaarseid Edvard
kes väikekodanlaste ana-peremees- te endile valgustaja lugeja
mil- -
vuu veer- - töösse Kommunistlikud
Sellised
aja-lehe
lugeja
üri-tuste
ajakirjanik
kust
esiplaanile ka J gandamehed tegid gümnaasiumi
liseid mehi kes
ajakirjanduse
karjääriredelil
Braks
(varjunimed ja
kuna
näha
väga harva
Jalak
das
jäi- -
kui
1963
des
kui
kommunistlikku
aga
edasijõudmise--
Vabariigi-aegsetes- t
pä- -
rakendamisega mark " 7 u"1"u aja
sistliku -- Elu ' ning siir kujundades Laane va-lieh- e „„♦ „„i„dus siis Tallinnasse kus sai
kolhoosniku aguli
väikekodanlasest Edvard
Puuslikust ebamäärase staatuse-ga
elaniku kirjutis-test
voolab ainult kom-munistlikule
vestemeeste
ei küüni iseseisvuse
kannab tellitud
on ilmselt raske
endise taluperemehena süüa kol-hoosniku
viletsat
Evard Puuslik ei
oma miljöösse
ei kasutada
tulemusena vested
Nende
leidub
kuivad
NEED TEEVAD
Rl
ei
riikirW
tänavatele maii~„ on et on mi
Ie jõukuse
kohal parast säilitame ü' kui ta ajutiseks
ou ivanaaas
ta võrreldes 1nn1tlW ohutut
iiia ujuaievaesi eiu
kõige t#r
au- - eesmärke raskust kohta võrrel- - rasket
tu Ja nendega
iga le lubada me
võrreldes kõigi
ja me U1C
televisiooni
kus
Kõrge
et
võrdlemisi on
oleneb sellest kui-das
keegi
paiju
suvatsevad on
et
pidevalt Kodumaa"
omaaegse Valter
välismaale
ta piirdub
na ta
ülesandeid lähedaselt
üldtuntud
üldtuntud
Andresest
kiidusõnu
rezhiimile
Mõlemate looming
Aru-välja
sis-seela- da
aktiivsem
audentset vä-lismaal
kutsumise
ülistamise
tekitavaid
korraldas
esitamisel panevad
El
paranda
mugavust
vastu-panu
juures kahtlema-- 1 ta kõige karjääri teinud
Saaremaalt Vladimir Raud-sepp
Vabariigi
kerkinud irast lõ-- (
Puuslik) Romu-lu- s
juures
haududa
omamoodi T
manöövri juures
i™„™„c ta
Andresel
„KaJa" nädala
lehe Tallinna toimetajana
asutamisel sai V
Raudsepp Eesti" toimetuse
liikmeks Ja avanseerus peatselt
toimetuse sekretäri abi kohale
olles selle kõrval veel ilmu-va
Ulmanise Brihva Ze-me- "
Tallinna esindajaks Kui
kommunistid 1940
likvideerisid ja selle
Rahva käima
jäi Raudsepp kuni venelaste taan-dumiseni
lehe tehniliseks
tajaks Ta koos punastega
Esav Edvard Puusliku lugude vene tagalasse ja saabus pärast
toril Jalakul kes viibis pi-- j Eesti uuesti
kemat aega areteerituna Siberis ei tehtud mehena Peatselt rakenda-ol- e
enam seda muhedat huumoti ta kodumaalt põgenenud eest
rit mis vürtsitasid ta omaaegseid laste hulgas propaganda tegemi-Kalamaj- a
lugusid esimese ' sele ning temast sai Uks „Kodu- -
Romulus Tiitus i ajal sattu- -
Evald
informatsiooni
elavate eestlaste
vene okupatsiooni i ta Selle on ta
Eesti
lause
suvel
znongleerimlsea
Näib
ning
õõnsad tühised kus
KARJA
nused
kohta
kaua
elukutseliste
pooit andme- -
produktsiooni
_
i mida '
188-g- a Rootsis
USAs et
i
kohta
Rootsist
USA--s
meelelahutusele
on
Enne
jkul
kohta
on
on punaste
suuremat
pärit
ajal töötas ta
nende
koha kergesisulise
Posti"
„Uus Eesti"
Riias
ajalehe
„Uus
Eesti" ase-mele
Hääle panid
toime
siirdus
Evald okupeerimist tagasi
ning
okupatsiooni maa" toimetajaid kodumaa-le
tagasi kutsumise propaganda
peao rganisaatoreid
I VLADIMIR RAUDSEPP —
i PUNANE FUNKTSIONlR
Juures autor laseb tihti väliseest- - Oma isiku varjamiseks on
laste elu kirjeldamisel märgist Raudsepp kasutanud Kodumaa"
mööda ja teeb enda sellega naeru- - veergudel mitmeid varjunimesid
väärseks nagu Rein Tare Jne Endisest mu
noo--
247
heda ja painduva sulega leheme-hes- t
on nüüd välja koolitatud sa-pine
mürgisegaja kes on kokku
Hoopis teise kalübriga iseseis-- 1 sepitsenud hirmu ja õudsuse lu- -
vuse-aegse-d ajakirjanikud on gusid pagulaseestlaste juhtkonna
Kodumaa" veergudel esinevad ja oma endiste kolleegide musta- -
Kesk Kanada Eesti Suvepäevad Valter Sein Ja Vladimir Raud-- miseks Kõrgekahlbrilise funktsio- -
suuri
Y1tA
hofc~
„Uus
ning
( President Johnson oma ktl
Kentucky ülikoolis- -
CX) _— -1--
uuua uu m11 an muuirUd
sed moraalseteks kohimeestfcl
Nüüd valitseb oht et moo&efcl
noloogia omab sama mõju
iw h rerry USA demoti1
hke institutsioonide us
keskuse abipresident
Tüdrukud kes Jooksevad fci
ilmaga ringi napis riietuses &J
vad endile Jämedad sääred ji J
gulise naha veel enne kolnekrl
nendat eluaastat Inetud i
võivad rikkuda ühel naisel fcs
elu Seepärast riietuge
(Dr Alexander Boyd Maseri
teri ülikooli kirurgiaprofessrl
uks arst nurises'
keegi ehmunud ema olevat ta lr
tanud pärast keskööd ja te
nud ta kiires korras oma j-ju-ri
sest tema väike Johnny olevat t
re alla neelanud
Kas kujutlete veel suunal
häbematust" nurises arst Jjl
pude lõpuks on Ju hiir taielräl
rai seeditav"
(Dorothy Sanger artiklis Jäi
haigus saabub öösel" reis te
äsja ajakirjas Macleans"
VABA EESTLAHt
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast w
denl kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752-1 talitus 3647575
Toimetajad kodus välja-pool
tööaega:
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar Külvet 259-771-9
Heino Jõe 766-510- 7
Talitus väljaspool töö-aega:
Helmi Liivandi 251-643- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
üks toll veerul
kuulutuskülgedel Jl
tekstis 113
esiküljel 12Ä
Korterikuulu osed alas-mää- r
5100 KlnkJte orp=
satsioonide ja Is küte teaii
anded $100 tollil'
KUULUTUSI VÖTVVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talit
135 Tecumseth Sf
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box "P Sa C
Toronto 3 Or
2 Riho Põua
59 Glenside Ave
Toronto 8 Ont
Tel HO 3-87- 86
Sault Ste Marie " Siin on eksi- - sepp Valter Sein alustas oma aja- - narma on ta ainuke endistest aja- - Vladimir Raudsero f
tud ajas Ja päevade ametlikus ni- - kirjanduslikku karjääri iseseisvu- -
r
kirjanikkudest keda on saadetud okupantide juures leiva
on
on kerge
oleme
au--
soojalt
teel
pi-- V
se aja lõpul kirjutades ühte-teis- t propaganda ülesannetega Rootsi vald kariääri Därast Tc~a t--M kõmulehes Uudislehes" kus ta ja Soome kus ta on teinud kat- - tlste kohaselt valitseb es'31
vend Edgar Sein oli toimetaja ' seld kodumaalt põgenenud ajaklr- - lÕDuks ometi tõeline seswrtl
Edgar Sem oli koolipoisina osa janlkkudega kontaktide võtmiseks aremr ia finn" V Ra'-ise-f? võtnud 1 detsembri mässukat-- ning nende mõjutamiseks Kuna käinud nika la keeruks? tee :
sest kuid päästis oma naha oma kommunistid saadavad välisriiki--! Eesti" toimetuse sekrer k
kaaslaste reetmisega Seda kom- - desse ainult oma kõige usaldus- - nunasp Kodumaa" oire'J-- -
no rAiiah nr VHiHHet nhtnmist munlstlikud võimumehed talle ei väärsemaid ia lähinmruHttimaM 11111 vc -- iirj t
' ja ausat tööd ka pisiasjades Eel--' kinkinud ning 1940 aastal kom- - mehi siis võib Raudsepa seniste hale NII nagu tema IsikJürt-tood- u
põhjal on raske veenduda munlstlde võimule tulekul kadus ' välisreiside järele otsustada et ta käiku — nii tuleb võta ka
et selline suhtumine tõeliselt ek- -' Edgar Sein jäljetult Ta noorem on suutnud okupantide Juures en artikleid olgu need siis k-r"- 3 sisteenb vend Valter võttis aga sellele vaa- - dale teenida kõlisevad hõbekan- - Vladimir Raudsepa Ra v
aino Kaldma tarnata peale kõvad punased
oleme
sellele
kohta
aastal
loronto
ühel
või mõne teise varjunime a~