Vaba eestlane , August 19, 1982

              2 VABA EESTLANE neljapäeval, 19. augustil 1982 — Tiiursday, August 19, 1982 Nr. 62
VÄLJAANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 1955 I^Ue St. Don Mills,
,:Ont.;M3B,2M3 •. ' .
^TOJMEirAJA:::, Hannes oja
tÕINiETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev trass
TELEI^ONID: toimetus 444-4823, talitus (teUiniised.kuulutus^e^
\ ekspeditsioon) 444^4832 ; - :
TELUMŠHINNAD Kanadas:. aastas^$45.-—/^^^p^ lastas
ja veerandaastas $13.—.
TKIJMISHINNAB v^lj^ aastas $55.—, pool-aastas
$29 — ja veerandaasfta» $1^ -
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c.
PuWiahed by Free Estonian Publaher Ltd.,
1955 LcslieSt Don Mills, Ont. M3B 2M3 Muistseid sõdälasi Jõekäärii lastesuvekodu valguspeol, kes Endel
le;lubadusi:oma.isade.maale.' •
lühatüsel deklameerisid
Foto: J. Säägi
India peamii?ister Indira Gand-
M äsjast külaskäiku Washingtoni,
ki£s külaline kohtas president Rea­ganiga,
peetakse diplomaatilistes
ringkondades pöördepunktiks In-dia-
Ühendiiikide siihetes. Resonee-ritakse
ja kalkuleeritakse, et see vi­siit
tähistab India eemaldumist N.
liidu orbiidist ning lähenemist
Ühendriikidele ja teistele l^änerii-
Mdele.: ^"'V
Sdlest on ffiiiii^ möödunud lige­male
11 aastat^ kui India pidas
kasulikumaks hakata mänguna ye-'
ne orkestris, mille tulemusena ta
suhted Ühendriikidega märgata­valt
jahenesid. India lootis ilmselt
Moskva (suurele majanduslikule
abile pma tööstuse ülesehitamisel
ja majanduselu elustamisel^ kuid
on nüüd nähtavasti vene hõreda­test
majandusliBkest võimalustest
pettunud* India vajab oma tööistu-se
ülesehitamiseks^ kõrgekvalitee­dilist
tehnoloogiat ja moodsaid
masuimd, kuid Ga |a tema
nõuandjad on nüüd sunnitud
konstateerima, et Moskva vajab ise
hädasti läänemaailma mäjandus-liütu
abi ja tehnilisi teadmusi ning
tial ei ole palju teistele pakkuda.
Võib oletada, et New Delhis tun-jakse
tõsist muret sidemete jahe­nemise
päirastlääheriMdega ning
pikemas perspektiivis võiks see
ikaaisa tuua olukorra, kus India
ikaotab täielikult oma sidemed
läänemaailmaga.
Lisaks sellele oletavad lääne-ma^
lma vaatlejad; et Indira Gand-
M on pettunud sündmuste aren­gust
Afganistanis. Peaminister ja
tema nõuandjad olid tõenäoliselt
veendunud, et vene okupatsiooni
Afganistanis on võunalik lahenda­da
diplomaatUüsel teel, kuid iiüüd
on vene punaarmee viibinud juba
kaks ja pool aastat Afganistaniis
ning ei mõtlegi sealt lahkuda. See
on ümberlüld^ata tõendiks, et
India ,,vaikne diplomaatia" Afga­nistanis
normaalse olukorra keh­testamiseks
on jooksnud liivale.
Peammister Gandhi küla^äik
Washingtoni ei ole esimeseks In­dia
valitsuse sammuks lääneriiki­dele
lähenemisel. Kontaktide otsi­mine
ja tihedamate majanduslike
sidemete sõlmimine on keStnud ju­ba
pikemat jdega ning on osutunud
Indiale ilmselt kasulikuks. Lääne-iraigid
on temud India tööstuse
ülesehitamiseks suuri investeerin­guid
ning International Monetary
Fund gaianteeris Indiale 5,7 mil­jardi
dollarilise laenu. Kuid India
majandus on pikaajalise Moka­ga
sõbrusfamise perioodil niivõrd
allakämnd, et riik vajab suuremat
|a tõhusamat majanduslikku abi,
imda on võimelised andma Ühend»
riigid ja teised lääneriigid.
Moskva on teinud suurimaid
pnigutusi, et hoida tstrateegüiselt
tähtsat Indiat oma haardes ja lü-jpes.
Nii aitavad venelased Indias
©Mftada JoiHJaaMi, irajavad -seall
mUjardi dollarilise terasetööstuse
ning varustavad Indiat õliga.
Kreml kardab, et ta kaotab mo-nopoliõiguse
India sppruSsde ning
litsub praegust olukorda kõigiti
säilitada. Kuid samal ajal on India
valitsus teadlik et Ühendriigid
ulataksid New Delhile abistava
käe kui neil võimalduks Indiat
välja manööverdada Moskva mõ-juorbiidist.
See olukord annab In­dira
Gandhüe praegu mänguruumn
ja võimaldab tal mängida kaheot»
saga mängu >- säilitada oma sõb­ralikud
sidemed N. Luduga, kuid
otsida samal ajal majai](duslikki]!
tuge ja abi ka Ühendriikidelt.
Peanuoister Gandhi ja president
Reagani vahelised läbirääkimised
toimusid šõbralikiss õhkkonnas,
mainitakse ametlikvüs informatsioo»
ms. Kuid läbirääkimiste üksikasja­lise
käigu kohta ei ole antud üle­vaadet.
Kasinast informatsioonist
võib järeldada, et Gandhi küsis
palju, kuid Reagan dii lubaduste
andmisel tag^oidlik. Üldiselt
j^b mulje, et kohtuniisel ei sõl­mitud
kmdlaid koldndeppeid ja ei
antud kaugeleulatuvaid lugadusi,
vaid käsitati Indiale majandusliku
abi andmise võimalusi üldiselt ja
puudutati ka yälispolütilisi küsi­musi,
eriti India yahekördi N. Lüf
duga. Eriliseks käsitluse ja vaaflu-se
objektiks oli Ühendriikide sõja­laevastiku
vübimine India okeanis,
mida peaminister Gandhi ei pool­da,
kuna tema arvates ei ohusta
Ni Liit Pärsia lahe piirkonnas asu­vaid
õliriike.
Gandhi eesmärgiks ei olnud ilm-iselt
ainult kohtumine president
Reaganiga ja Ühendriikide mõju­võimsate
polütikutega, väid ta
taoties India praeguse polütika
selgitamist ka ameerika rahvale,
^des ajakirjanikele iü teievisioonl
saatejaamadele intervjuusid. Nen­de
intepjuude ja jutuajamiste kes­tel
on peaministri eesmärgiks eriti
alla kriipisntada, et India suhted
N. Liiduga ei baseeru erilistel kok­kulepetel
ja kommunistliku süstee­mi
soosimisel vald
sõ
Kuid p^ministri eisinemin® e§
jätniDid ameeriklastele veenvat mul­jet,
kui ta küsimustele vastates
mainis, et tal ei ole andmeid kui
palju yene sõjalisi j a tsiviil-nõu-andjaid
on praegu Indias. Ning
Gandhi ja tema nõuandjate prae­gune
Moskva roobastel kulgiey vä-lispolütiline
liin kerkils eriti veen­valt
esiplaanfle kui Gandhi mainis,
et N. Luduga on võimalik läbi-i^
kimiste korr^ Afganistani kü­simust
lahendada ja okupatsiooni
lõpetada kui teised riigid Afganis^
tani „mässajatele" enam relvi ei
anna. Sellised yäljenduised ei lase
oletada^, et Gandhi välispoliitiline
Min o l ^ Washingtoni reisiga põ-oma
Kuüisasse Tolstoi perekonna
stalini, samuti nägu Hitleri kohta, ilmub endiselt raamatuid, ehkki diktaatorid ise on ammu põrmus-tmiüd
ajaloo tuhahunnikusse; Hüjnti ^^^^^^^ ka Ean^da raamatukauplustes müügile Nlkolai^^ M teos —
,,Stalin's SecretWar">-„Stalirii salajane inissisaldab ka mõningat uudset materjali ja peatub ka
•Balti: riikide'saatuses.•
N. Lüdu võimud uhkeldavad ala­ti,
et nad annavad pma kirjanikele
ja teistele kultuuriinimestele suuri
majanduslikke toetusi Ja loovad
soodsaid tingimusi oma eriala vilje•
lemiseks. See väide võib tõsi olla
truualamlikule partejkirjanike ja
propagahdakultuuri naeisterdajate
köhtleinisel, kliid see ei kehti iga
nõukogudemaa kirjaniku ja kunst­niku
kohta. Selle kohta saame päris
huvitava tõendi okupeeritud Eestis
ilmuva „Loomingu" yeergudeU,
kus on avaldatud kirjanik
Klikiga jutuajamine, midä^m^
ba ühes eelmises ^,Vaba Eeistlase**
numbris oleme puudutanud.
„Lo6mingu" toimetus esitab kir^
ianikide kiisimuse; «Kirjanik ja
ly^aikus. Mis ori Sinule harivaim
müra nüiidiselus?"
SeUele küsimusele tuieb kirjalikult
jjffgmine ^astus:
„Võib harjüdia ja harjutada end
ka keset sagmat töötama, maaü-niamürast
välja lülituma, kuid
ilmsett annab see närvidele tarbe­tut
lisakoormust. Nü tuleks kirjuta­misel
eelistada eraldatust ja vai­kust,
;miiraohutust,,Tondimaja'^
panin kirja Lasnamäel kahetoalises
korteris läbikäidayas toas, algul
põlve peal, süs väikesel laual. Eor-tens
elas kokku vüsülimest, neist
kaks algkoomast. Tulin väljalüli­tumisega
toime , kuid väsitasin end
enam kui aasta kestnud kontsent-reerumiseEfa
päris haigeks. Tookord
lasksin raadiol mängida. Jommi-romäane
alustasin ühetoalises kor»
teris, kahe inimese elupaigas. Siis
vaikis. „Mind armastab
Kuigi teos oma enam kui 460-el lekt kolm miljonit surmaohvrit. On üldiselt jteada, et Eesti, Läti,
leheküljel hõlmab nii N. Liidu sise- Stalini surmalaagrite ohvrite üld- Leedu, Ida-Poolä ja Bessaraabia
kui ka vpspoÜitikat Stalini ajastul,^a^^ suhtes esitab,autor kalkuiatsi- määrati 3. augustil 1939 Molotovi
mõtleb autor Stalini salajase sõja oone mitmest allikast ja peab tõe- ja Ribbentropi poolt allakirjutatud raadio
all sõda Stalini oma räfiya vastu näoseks, et kõigis kokku suri vähe- pakti salajase protokolli põhjal 3aapanlanna*Vkirjutamiseks oli i^^^^
ja asetab pearöhuseUe jhirmuvalit- mäU kaksteist miljonit; i^^ tiiba nellatoalises korteris, kus elas
šeja kuritööde paljastamisele aas- võrreldes 14.000 hukkumisega tšaa-t^^^ juhib pinä raamatus ,^Stalini yiis inimest, neist kaks oUa kahekr
tatel 1938 kuni 1945. Tolstoy rõhu- ride valitsuste viimase pooleks ajan- salajane sõda-'tähelepanu mõneti sašt poissi, kelle iriänguruum kohe
tab, et stabiilsus kodurindel oli di jooksul. vähem teada deyale faktile, et see; mu ukse taga. See tekitas mõni-
Stalinile masside ülestõusu kortu- ^Millised olid tingimused Nõuko-protokoll^ välismi- kord sisekonflikte, sest mii yalja-sel
aiati esimešöks prioriteediks jä; gude orjakolooniates võrreldes Hit-nistrite; vahel saavutatud esialgsest jüUtusvõinie ei olnud enam abso-kokkuleppest,
mille kohaselt Lefedu
pidi minema Saksamaa mõjupiir-seda
dsegi sellisel määral^ et kä leri kurikuulsate KZ-laagrit6ga
Saksamaa invasiooni esimestel nä-iSeUelevastainiseks annab autoi
dalatel pidas Stalin poliitiliste süü- oma teoses sõna sionistide juhile konda, kuna Hitler soovis laiendada
aluste hukkamist Leedu ja Ukraina doktor Julius Margolinüe, kes oh oma kontrolli Ida Preisimaalt Lää-vanglates
tähtsamaks kui punaar- seitse aastat Nõukogude sunnitöö- nemere rannikut mööda põhja süü­mee
varustamist olulise laskeraoo- laagris.^ ütleb: ,,Hitlerism on nas. Stalinü olid aga samasugused
naga. Sajad tuhanded hästivarusta- purustatud, kuid Nõukogude sunni- eesmärgid ja ta avaldas protesti.
tud sõjaväelased olid rakendatud
valvuritena örjälaagrites seeäse-mel,
et saata nad vastu edasi tungi­vatele
Hitleri vägedele.
Autor peab omaette kurioosu­miks
asjaolu, et Stalini terror oma
rahva" vastu sai Lääiies ulatusliku­malt
teatavaks aÜes pärast Solzhe-nitsõni,,
Gulaagi 'Arhipelaagi*' ilmu­mist
• • .
töölaagrid püsivad endiselt.
Nende rajamisest peale ori Nõu­kogude
laagrid nõudnud fõhkem
surmaohvreid kui kõik teised
maaUma karistuslaagrid — Hitle­ri
omad kaasa arvatud — ühte-tuues
veel esüe asjaolu, et Leedu,
oli olnud Vene. impeeriumi . osa.
Hiljem, seoses Poolal püride küsi­musega
saigi Stalin Leedu, olles
vastutasuks nõus loovutama suurt
osa Poolast, mis QÜ! varem ette­nähtud
Moskva mõjupiirkonda.
luutne, närvid olid rohkem kiilunud
kui kümme aastat tagasi. Viimast
romaani kirjutasin juba plmemü-rast
täiesti isoleeritud töötoas, kus
Iiüüd raadiot ei olegi. Vüekümneli-selt
jõudsin riormaalseisse tingimu-
Informatsioonikanalite müra häi­rib
vahel väga: leierdatakse am-mükuiildut,
ammuteatut, vähehuyi-tayaty
on, nagu masindatakse ku­nagi
piekstud põhku, kust pole loo­ta
enam tera väljakukkumist» Eda­siantavas
informatsioonis i tuleb
sallriigiks.
Kogu generatsioon siomste on sur­nud
Nõukogude vanglates, laagri-
Ja ometigi oli selle koMa vasta- tes ja sundasümisel. üks naine, kel s«d, nagu varem Eestile ja LätUe.
vat dokumenteeritud kirjandust t^^^^^
olemas kõigis tähtsamates lääne- teemi sunnitöölaagrites^ ütleb et
maade keeltes sellest ajast peale, Ravensbrücki laagris jõudsid nat-kui
Lenin 1912 aasta jaanuaris esi- gid alles oma rezhiimi lõpu eel
meste karistuslaagrite rajamise vo-^^^;ta^ bolshevikele järe-litas.
le. Süs langes dukord Siberi tasan-; S^
Tolstoy kirjutab, et 1930-ndaist ja 1944. aasta lõpus ei olnud kuid lõpetanud süs seUe jutu sõna-aastatest
peale otsustas Stalin ha- gnam kuigi palju erinevust: Ra- dega: „Te räägite lüga palju
kata sunnitöölaagrite tööjõudu suu-. vensbriicM ja KaragMa vaher'. • "(Järgneb)
remas ulatuses rakendama N. Lii­du
majanduse teenistusse ja 1941. • :y ^ >.'::•:•.•;: • • •.::/
aastal sakslaste kätte langenud do­kumentide
põhjal ümneb, et vähe­malt
25 protsenti N. Liidu majan­dusest
tugines sunnitööliste toodan- - -
.gule. Seejuures märgib autor, et MOOllmCI häda-»' pUUdullfcjnfOrmatSIOOini
mitmes olulises, osa oli N. Liidu
sunnitöösüsteem Stalini ajal palju
rangem, kui orjapidamine antiik­aegadel
või Ühendrükide neegrior-
2. oktoobril kutsuti Leedu yälis- eristada teavet kandvaid sõnn, tü-ministerUrbsys
Moskvasse,; kus
talle esitati samad baaside nõudmi- nu . .
See kürjaniku ärialüüs ei vaja
Tolstoy kirjutab, et I^edudele-f^'"^^^^ ?^!f^"*f*^'f'
gätSioon avaldas sellele vastusei- ^ ^ f "
sü, kmia see muudaks Leedu va-^^^F^^^^
vimestada,e kirjaniku pihtimu^^^^^^
gi „Loommgu" veergudel trüki­musta.
tääne-Saksamaa politikud^^^^^^^^^ ^ j
Ruhri töölised küsivad raevunult,
miks nemad ei või venelastele
müüa gaasijuhimestiku torusid ja
aidata N. Liidul Siberi maaga asi
toomist Euroopasse, säinal ajal,
kui Ühendriikide president Eeagan
müüb Moskvale lahkel käel oma
KABG TV polütiiuie koihmeritaator Bruee Herschensohn oma teravilja ja hooptseb sellega Kan-päevauudistes
analüüsis Andrei Gromõko kõnet Ühendatud Rahvaste sase j ^ teiste' põllimduspürkondade
Ludus. Heiischensohn märkis, et Nõukogude Lüt kasutas ära briijant- farmerite tulude eest. Mis Põhjus
jade pidamise ajastul selt ÜRO eriistungit lugedes ette Leonid Brezhnevi kiija, kus Vigane on sakslastel venelastega äritsemi-
Tolstoy kirjutab selle kohta- ^^^^^ et ,,Nõukogude Liit peab kinni oma lubadusest mitte eSimSena' se^^
,,Esiteks olid k ü m a a t i n s e d ' t i n g i - : V ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
T u 1 „ le Euroona nikidele takistusi vene-
S ^ f ^ n w ^ . ^ ^ Nõukogude laste abistamiseks gaasi
S l u ^ o r ku ehitamisel, jätkavad omäkaüp-korbealaüel
üldiselt ^paiju karmi- olema segane, ega tunne Nõukogu- aasta aprillis, natuke rohkem kui lemist N. Liiduga? S..inS.S^ T! ""^'^ Liidu ajalugu jä tema propa- kolm aastat tagasi, toimus suur President Reagariü on süri oma
] ^ i S S ? ganda tehnikat. Nõukogude M
c . n l ^ murd- ih^erdlovskiš, kus plähyat^^^^
a ü S f ü S ^ e ^ v ^ ^ S Eesti,.LätijaI^eduise-ni 1000 inimest SeUest aj
huilSs ^ seisvasele kuni Helsingi kokkulep- le on kuus, võib-olla kaheksa uut siimmakid, mis nõrgestab tema sõ-
• pem. Nõukogude Liidu juMde all-
Selleks olid kriminaalvan§id, kes kirjad, kaasaarvatud Brezhnevi dus,. kus valmistatakse tapvaid ke- vastu Euroopasse toodud gaasi eest
ööl ja päeval terroriseerisid polÜ- 'oma, pole kunagi midagi tähenda- jnikaale sõjaliseks kasutamiseks, hakkavad venelased teenima igas
tilisi karistusäluseid. nud. Oleks peaaegu naeruväärne Mülest siis venelased räägivad, aastas lääneriikidest miljardeid
Lõpuks Oli nõukogude poiiitvangide^^^
kohtlemine eriliselt julm seeläbi et ^^^kend tema kirjast kus ta mar-nevi kirjas: „Meie oleme ilma vii- kendatakse relvastamisele ja N,
neid- ei võetud mitte ainult kui oda- gi^v ^t kõik võimalik tuleb teha, vituseta nõus keelama kõikide ke- Lüdu agressiive yälispolütika toe-vat
tööjõudu vaid iihtlasi kui rah ^^^i^i^ised relvad liäyit^^^^ maa- mikaai-relvade käsutamist ja varud tamisele. ; ; . ;
vavaenlasL ' Vastukaahiks võikš^^^^P^^^^
ütelda, etMemie Nõukogude aeg-setes
orjaühiskondades jäid orjad rt^^ f.^ Hoiduda . . _ . . t..
*tT»rk»„ *o rohkem
Seaks korda lubanud. Kas see on
(Järlik. 3)
\ A . ^ v l - l V i U ^ JVfc*ll l \ w V £ ^ l • . Otti i>lV/l\XUVtU 1k uni. surmam. ikkesse, d,i d Lenini. ÜROs\ nnaaeerrmmaasst't?r jJaa Kkõoiipgee wronhkKeQmm 'k o^g_ujd>e ^L iit^ on seda juibra varem
Jäte käest, kes seda isiMikuIt on yerentsü,
Ml
Ko A.
ja Stalini ajal kehtestatud kindlad '
karistusmäärad. Kui aga arvesta­da
tohutut suremise määra ja asja­olu,
et karistusi oli alati võimalik
pikendada, ei olnud sellcV kuigi
suurt tegelikku tähendust/' ütleb
Nikolai Tolstoy.
Autor märgib, et 1940-ndail aas- Kemikaalide kasutamise tagajär-taü
oli umbes poole-miljonilises Ko- jel on 10 kuni 50 tuhat inimest
lõmna kuHaväljade örjälaagrites surma saanud - Afganistam*s, Kam-suremus
50 protsenti aastas ja üh- bodzhas ja Laoses. Seda nimeta-tekokku
nõudis see. laagrite komp- takse „Kollaseks vihmaks.
Gromõko ise? , . , , .
uus lepmg peale selle kui murti Herschensohn märgib, etNõukogu-
Raporte, ejt Nõukogide Lüt vai-' kaks esimest lepingut? Kõige hili- ideLiitütleb kõike vaid propaganda
unistab ja kasutab kemikaalseid sem leping kirjutati alla 1972, aas- põhjustel. Nad mitte kunagi ei lu-revli
on saadud sadade tunnista- tal bioloogilise sõjapidamise kon- ba järelvalve teostamist. Erinevus
milles nõuti, et mitte min
sel juhusel ei tohi uurida, val­mistada,
hoida või omada selli­seid
kemikaalseid relvi ja mür- J^^'
ke, keelates nende kasutamist
meie propaganda ja nende propa­ganda
vaJiel on see, et meie ole­me
ausad. Tragöödia aga see, et
fmudulikült; infqrmeeritud^^^^^m^
sed maaümas ei saa eru sellest va-