Vaba eestlane , August 29, 1978

              Nr. m
LaiQDäeval, 12. sigustil algas XXX Balti regatt Tallinna lahel
kns kahe aasta pärast tcimuvaä olümpiamängude pwrjespordi võist­lused.
Juba seekord oli välismaa purjesportlasteosavõt* rohke, kra.-
n^ sooviti tttftvMdaTaHtaa.Jaliie oludega Ja vemdask vöistlwsfte
.Esimesel päeval oli „Finn"-klas-^
sis 57,võistlejat. Esikohale tuli uus-meremaalaiio
P. Lester; eestlane
A. Kölöp jäi 13. köhale. Klassis
,,470" võistles ,54 paati, esimesena
jõudis finishi ameeriklaste paar
D. Uliman—M. Griffith, teiseks
japaanlased K. Komatsu—Y. Nako-mori,
kolmandaks itaallased.
.,Lendava hollandlase" klassis
startisid 53 alust. Esimesteks tulid
brasiillased R. Conard—P. Vieker,
*teis€jks| hollandlased J. Erik—S. S.
Voliebregt, kolmandaks sakslased.
^Tornaado" klassis võistles 28
paati. Avasõidus olid edukad lääne­sakslased
J. Spengler—R. D. Dul-lenüsopf,
järgnesid rootslased J .
Stjemström—N.. E. Ottosson ja
soomlased P. Narfcko-J. Siira.
Eestlased A.Tomerantš—V. Voore­maa
said 11. koba.
'„Soling'--klassis 27-e osavõtja
hulgas tulid esimesteks venelased,
teiseks austraallased ja kolman­daks
norralased. „Star"-klassis tu­lid
21-est võistlejaist esimeseks
ameeriklased, teiseks venelased ja
kolmandaks inglased. Eestlased A.
W n i e r ^ . Raska lõpetasid ühek­sanda
köhaga.
ujumises murdusid peaaegu igal,
distantsil senised mängude rekor­did.
• lUue maailmarekordi 400 m
vabaujumises tegi austraallanna
Tracey ^ Wiekham tagajärjega
4.08,45. Nagu on hiljem selgunud on
ameeriManna Kim Lineham täna­vu
ujunud 4^07,66.
Kergejõustik oh olnud Känadale
alati nõrgale küljeks, kuigi on ol­nud
üksikuid tiipiiehi. Kuldmeda^
li saavutas kõrgushüppes kanada­lane
Glaude Ferragne 2.2Ö, hõbe-medaii
teine kanadalane Greg Joy
2.18. Teivashüppes saavutas kuld­medali
tagasihoidliku hüppega
Brüce Simpson 5.10. Tagasihoidlik
59.70 andis (kuldmedali kettaheitja­le,
Boris Ghambulile. Odaheites
Phil Olsen Briti KbliMnbiast saavu­tas
esikoha tulemusega 84 J
Augusti alul toimusid Edmontonis Commonwealth Games Brl^
Maailmaliigi mängud. Kanada' tuli esikohale 16$ medaliga, mis te­kitas
k^ teatud rahvustunde kanada sportlaste hulgas. Silmapaist­vaimaks
kanada sportlaseks olid ujuja Graham Smith oma kuue
kuldmedaliga ja naiste viievõistleja Diane Jones-Konlhowski 4?S8
punktiga, MIS on kõigi aegade paremnselt teine tulemus ja tahavniie
parim tagajärg maailmas. Mängude silmapaistvaim tagajärg oM
kergejõustikus inglase Francis Thompsoni tulemus kümnevõistlu­ses
8467 punktiga, mis. on kõikide aegade kolmas tulemus maailmas.
üldse saavutasid kanadalased
sulgpallis 2 hõbedat ja 1 pronksme­dali;
poksis 2 kulda, 1 hõbeda ja
5 pronksijalgrattasõidus 3 kulda;
1 hõbeda ja 1 pronks; võimlemises
4 kulda, 2 hõbedat, 1 pronks; lask-!
miseis 4 kulda, 2 hõbedat, l pronks ;|
ujumises 1 5 kulda, 7 höfedät, 0
pronksi; vettehüpetes 2 kulday 3
hõbeÄ, 3 pronksi;
6 kulda, 8 hõbedat,
tõstmises 3 kulda, 2 hõbedat, 2
pronksi ja maadlemises 6 kulda,
3 hõbedat. Mdku 4 5 kulda, 31 hõ­bedat
ja 33 pronksmedalit. |
EESnANB"
smekodu ujumigõpeftaja,
auhindade juuies»
Puncise Risti
vetelpääste märki
Jõekäärul
6-« nädala joofesul olid Jõekää­rul
ikõik ilmad ilusad, mis andis
võimaluse tohutult ;iijumissporti
arendada; Toimusid ikalied ujii-misvõästlused,.
millest ikõik osa.
võtsid !ja mitmesuguses kategoo­rias
Punast Risti vetelpääste õp­pusi
ja .eksameid, milles lõppeks
väi ja aiiti nooiitele koMm 90 mär­ki
ja ikaarti. ;
Ujumisvõistlustel näidati häid
tiilemusi; ©riiti nooremaite osas,
kus 9-aastane Välja Relnsalu pu-nisitas
7-el korral Jõekääru re­kordeid,
viimasel võistlusel pea­miselt
iseenda omi. Välja sai iiit-lasi
parima noomjuja. trofee teist­kordselt,
mis on amietatud Hopp
& Traders Co. pöoit. Edukaimaks
Kreem mm paremate
Foto: J. Säägi
osutus 15-aastane
Merike Lainevool, saiades Tedmo-graph
(H. Kas'a)k'u) auiiiimia
ühöks aasitaiks.-Poistest oli parim
Hillar Heine (15 a.), saades teist­kordselt
L k e r & Co. Ltd. rändau-hinna
ning \nooTujuj aks: poistest
kujunes lO-aastane Paul Pint
Peale selle jagati auhindu ujumi­ses
veel Peeter Pim'ile/ Toomas
Olvefüe, Aare V Ä I l e ,
gile ja. 4-aa&tase Liisi Linask'ile
USA-st, te õppis kiiresfti ujumis­oskuse
ja tuimfetati „Jõeikätei
Kaila'iks". Jõeikääru kuldujujaiks
sai siiski Välja Reinsalu.
Insteuktoreid o l i suve jooksu
kaks. Neli- esimest nädalat õpetas
Piret' Kreem ja viimased nädalad
Mai iKlreem. Võisteldi ika Seedri-oru
vastu, oj:gaiiise©riti iteateujü
misi, harrastati pifeamaaujumis
ja iluujumist. Võistlustel kirjuta
ti välja. 150
1%
Ujumiste maailmameistrivõistlu­sed
Berliinis on olnud eriti edukad
ameeriklastele. Kahe esimese päe­va
järel oli neil 9 kulda, 5 hõbedat
ja 1 pronksmedal. Teisel kohal oli
N. Liit 2 kulla, 1 hõbeda,jä^j
pronksmedaliga. ^
Ameerika ujujad on teinud mit­meid
uusi maailmarekorde:
Naiste 200 m vabaujumises ujus
Cynthia Woodhead uue maailmare­kordi
tulemusega 1.58,53. Seitsmen­daks
jäi kanadalanna Nancy rtara-pick
2.04,14.
Meeste 400 m kompleksujumises
ujus Jesse Vassalo uueks maail­marekordiks
aja 4.20,05. Kanada­lane
Bill Sawchuk jäi kaheksanda­le
köhale.
Naiste 100 m rinnuli ujumises te-
Helsingi regatist võtsid » 14
riigi sportlased. ^Tornaado" klas
sis tuli teisele kohale tallinlane A
Bdmerants. „Finn" klassis sai tal­linlane
A. Kööp uus-meremaalase
P. Lesteri jär©I teise /koha.'...
ettekanded njoorteie
L. Wahtras — Lüvakkss
EaviM^s^ed, 259 retsept
Enn Nõu - Vastuvett
Amia Abmatova — Marie Under —
H. Michelson — Skanillkul teei
H. Michelson — Noorsootöö radadel
H. Michelson — Eesü radadelt
Sduard Krants — Lumelütlased
Mom Laaman >^ Mis need sipelgaid
(luuletuskogu)
Paul Laan - Mõttelend - Pilte ja
Karin Saarsen — Lohengrini lal tcaräine
Herbert Salu — Utoopia ja {aturoloogia
Triinu" üksiknumbreid
Ä. Kubja — Eadimaä kodud mäiestEisei
Ai BJibja ~ Mälestasi kodüsaairellt
Ä. Kubjä^ Pallikesed
E. Uustalu ja H. Moora — SooMepoW
42e lk. -f 64 fotosid
lieho Lumiste — Alam|Dse Andros
line jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Luxnist® ~ AÜandi akna!
L. Lumiste ~ Killad külas
A; Vomm — Eistsõnad I
A. Vomm —• Ristsõnad 1!
Ä. Vomm — Ristsõnad M
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Mina hing
E. Eerme^Sssmnd laevad ja elavad
2.S
5 -
3 -
4.80
•gi.-.
3. -
S.~
5,~
4.50 . m
1.50
4.-
2 . -
1.50'
I.
14.-
6.65
2.ie
39
15
18
m
13
gi venelanna Julia Bogdanova uiie
maailmarekordi ajaga 1,10,31.
Meeste 4x100 m vabastps teate­ujumises
saavutas USA meeskond
uue maailmarekordi" 3.19,74. Kana­da
meeskond jäi neljandaks, aeg
3.27^4.
"Naiste 100 m selili ujumises oli
esimene ameeriklanna Linda Je-zek
1.02,22. Kolmandaks tuli ka­nadalanna
Cheryl GibsoE, andes
Kanadäle pronksmedali.
KEerme ~ Päevata päevad ja ööta ööd 21
S. Ekb^um — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Hoos — Jomalaga, Ears j& ErziiniM
J. Piitka —vEajnsõImed . •
A. Käbin — Vaim ja ümld
Urve Karula — Eodakondor (luuletüskop)
T- Eopntiised eneses (luuletuskogu)
•r- Tunnete purdel (luuletuskogu) '
A. Küng ^ Mis toimub Soomes?
E. I ^ d ^ ^ Mlüne näo ja nimega
4.-
4.-
5.~
1.50
2.75
14—
12.50
40
40
20
20
40
40
so
30
40
40
20
25
25
^ e t a mind lugema I — (õppe ja tööraamat
eelkooliealisteleiastele värvltrte
õpeta mind I n g e n i a n - - õ i^
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
l
; Aga >,v^ne kirik" — seekord
Toompea õigeusu Peakiriku Valit­sus
— nõudis volitust — ja seda ei
ohiüd.iW.Lender; omaaegne linna­pea,
mialet^ et kirikuvanem
iiin oli pärjad tõesti linna omaks
tunnistanud. Haiiin oli 1917. a. sur­nud.
Sam!a aasta lõpul olid linna­arhiivi
dokumendid Venemaale
evakueeritud ja nüüd ei olnud liii-näl
volitust nõudvale preester
Axistovile midagi e i ^ näidata...
Polegi andmeid, kuhu see hõbe
lõppeks jäi. KiJllap nõukogude või­mumehed
samme on astunud selle­gi
'kaüi väärismetalli kättesaami­seks,
nagu nad seda tegid Eesti
Vabariigi üaskurifcö auhinna; „Är-g^
tiin^ kuju" asjus,... Sest „oi-gemat
omanikku" kui selle rikka
maa vaene valitsus, ei ole iihelgi
esemel ega asjal.
1921. aasta oli Peetri ausamba
saatuse asjui - - peale selle hõbe-pärgade
loo — rahulik ja tegevus­vaene.
Alainfcapten Kirschbaumi ja
advokaatide I Vellneri jä Wisman^
21. veebruari ,,märgukh'i" 1922. a.
andis aga ,>asjaajamis^" Peetri-ga
,uue hm. .Aktsioon, sai teatavaks
ka väljaspool ametasutusi jä enn^
Vabaduspäeva 1922 pn „Päevale-hes"
avaldatud joonealune vjPeeti'
sammas". George Eint motiveerili
seal kõigiti asjalikult ning häst|
vajadust kuju niaha võtta.
Ja 28. veebruaril 1922. a^
Linnavalitsus siseministeeriumi
poole kaunis resoluutses tooni:ä
nõudmisega, et Peeter ... saaks
praeguselt'kohalt kõr^^
Kadriorgu viidud. l!^ädala jooksul
oli otsustatud mitte enam 1920. a.
11. juiMotsuse juurde jääda. Peet­ri
„korvaldamise" ja äraviimise
nõudmist on koiratud taas 6. märt­sil
1922. ä. ja siin' kõneldakse „vi-hatud
Vene aja mälestusmärgist".
Linnavalitsus olevat ainult samba
,,ülevaataja", omanik olevat S5s€-
ministeerium, sest sammas ei ole
ehitatud linna rahadega, vaid „üle
VeneriiMise korjanduse" teel kok-iku
tulnud summadest. Kirjale m
lisatud „Mälestussamba ehituse
komitee" koosoleku 2. detsembr i
1914. a. protokoll
Siseminister seda arvamust n
jaga: 9. III 1922. a. kurjaga ütleb
ta, et ausamba asja lahendamme
mure. ICui Peeter Kadri­orgu
viia. tahetakse, siis annab
ministeerium selleks koha.
1922. a. talvel Ja vastu kevadet
peetud ägedad nõulaskmised Peet­ri
pärast viivad nüüd, Vabariigi
viiendal aastal, kõhklevaist arut­lustest
juba kindlamaile otsui^tele.
Linnavalitsuse rahvahariduse osa­konna
koosolekul 10. märtsil 1922.
a. tehti otsus „kuju viibimata ma­ha
võtta, alles hoida,, aJus paiga­le
jätta ja uue kuju saamiseks
võistlus välja kuulutada."
Sellele ühel häälel tehtud otsuse­le
on alla kirjutanud koolimehed A.
Weidermann, Chr. BrüUer, 0. Kie-tuli
siseministeeriumi ,,Rutiiline". li hoovi See ei olnud väga juhusli-lõüt
valitud hoov, sest üht osa tal­lidest
kasutas tol ajal kujur Jaan
vastus: platsi saab, aga mitte mil­gi
pphul Kadrioru lossi ette. „Ru-tuline"
oli asi selle pärast, et Karl
Einburid samas kujas soovib, et
ausammas oleks maha võetud juba
1. maiks.
Siseministri soov läks täide, aga
mitte nõnda, kui ametasütused
„plaanisid". '
„Pä6valehes" nr. 98, 30. aprillist
1922: ä., on 5. leheküljel nekroloog:
,^eefcri kuju mahavõtmise puhul."
Samal või eelmisel päeval, 2i).
või 30. aprillil varahommikul oli
sel, P. Sepp, j;Vestholm ja A. proiikstsaar Peetri platsu kukuta-
Kuks; arhitektid Pärna ja Haber-miann
nmg kunstnikud A. Janseii,
Joh. Greenberg ja Jaan Koort. Dip­lomaatiliselt
soovitavad samad
härrad A. Weitzenbergi „Linda"
ära viimist Rootsi kantsilt ,3kohä-semasse
paika". KpUeegium ei te­gelenud
mi siis mitte ainult ,,viha-tud
Vene valitsuse mälestusmärki­de"
saatus^a, vaid korraldas ko^
guni Taliinna skulptuuride küsi­must
üldse;
Linnavalitsus otsustas asja siiski
pisut teisiti; protokollis nr. 3549,
koosolekust 14. märtsil 1922. a sei­sab:
• Peetri kuju Peetri platsilt
(ikka veel!) tervelt ära viia ja kõh
tud. Alamkapten Gustav Kirsch'
baum (pärastine major Kustas
Koort oma töökojana.
Jüstneü päevil, kui Peetri kuju
uues asendis Tallinna tseritrumit
kaunistas, lasti maha V. Kingis-sepp.':
; ''r:,
Meie kommunistidele ei olnud
Peeter siis veel nü Suur ja Püha,
kui nende hüisemale põlvkonnale
Venemaal ja praegusele taas meil­gi.
Alles siis, kui uus imperaator
DzhügashvÜi endaj^ kujutlema hak­kas,
et ainsad suiirused Vene aja­loos,
kellega temal ennast mõõta
sünniks, on tsaarid Ivan Hirmus ja
Peeter Suur, alles siis said punas-hoovis
põõnütanud, kui linnavalit­susele
meelde tuli, et kuiju graniit-alus
keset linniparaädiplatsi ei
näe hea välja. 23. mail 1922. ä. on
tehtud korraldus ehitusosakonnale
„ . . . Peetri ausamba alus kas ara
viia või vastaselkorialseda kuida­gi
kas või
Utuste) oli selle aktsiooni hing. jtest tšaarikujutajäist tõsised tsaa-
Pioneer- ehk sapÖÖrpataljoni ,",teh- ride austajad ja kummardajad, ar­nika"
ja Tallinna Reaalkooli poiste
abil veeti keisri kuju küljeli. Talle
oli nöör ümber kaela pandud ja
sikutajate jõud- ületas 1910. 30.
septembril orkaani jõi.
Poolkülitav Peeter lanjias näoga
Jaani kiriku poole mitu päeva lin­narahva
rõõmuks; oma püstijää-vestusega,
et elavale keisrile meel­dib,
kui tema eelkäijaid progres­siivselt
austada, neist romaane ja
näitemängu kirjutada, filme vän­data
ja ajalugusid meisterdada.
011 kõige mtelligentsem.pugeniis-vorm
öelda Peetei; Suurj aga mõel­da
Suur Staiin.Masspugejad nime­tasid
meest Õige nimega ja teevad
seda^toini.-'
Kas selles tõsiasjas, et Peeter
nud graniitäluse kõrval. Mitmedki
Mustpeade Klubi liikmed vaa^^^^^ „
kaastundliku itsitusega oma Ven- Suure kuju ja-eesti bölshevil^e juh-naskonna
isehakanud auliikme hä- tiv kuju Kingissepp samal nädalal
ge alusega iiuesti üles seada Kad- biväärt olekus ausammast,mitme-riorus.
Aga Kadriorus l^etri jaoks so­bivat
kohta ei ole" — nii teatab
ehitusosakond 11, aprillil 1922. a.
pärast ligi aega kestnud
mist. — Linnavalitsus palub nüüd
platsi siseministeeriumilt jä käsib
oma ehitusos^könda teha eelarve
Peetri kolimis^ ikulude kohta (sa­mal
päeval, 11. ajffillil 1922. a. saa
km*dseš eksuumses mälestusmärk
ki vihatud Vene valitsuse ajast.
Tühjad inöbtortrammi vagunid te­gid
oma tihlid ümber kukutatud
Hnperaatori kuju — Peetri platsil
oli nende lõpp-peatus ja ümber­pööramise
koht (trammid pandi
sõitma maikuul 1921. a^).
Kuju koristati siiski õige pea ja
viidi tõepoolest Kadriorgu — en-detud
kirjad). Kiümnepäevsi pärast diste kuberneride endise
maha lasti, rohkem kui juhust nä­ha
tarvitseb, see oleneb vaataja
vaunulaadist. igatahes oli see ap-rilli
lõpp 1922. a. ^ i tolleaegse
kommunismi lõpu alguseks; I^õpü! kord juba lõpliWto
Kuju alust väänkasvudega siiski
ei kaetud. Miks Linnavalitsus üld­se
selle korralduse andis, pole pä­ris
selge. Jaan Koort oli juba 10.
aprillü — tõsi küll, kirjal ei ole •
aastanumbrit, aga 1922 see pidi
olema — soovi avaldanud „Peetri
samba graniidist aluskivi ära osta
.Riigöcogu hoone ehituse jaoks".
Kivi ongi Koordile müüdud ja ni­melt
Ö3.000 E^sti marga eest, mil­lise
summa kohta on öeldud, et see
katab ,,äravedamise kulud". Mis
osa ehitusosakond selle äraveda­mise
juures mängis, pole teada.
Küll aga on ehitusosakond Peetri­ga
aasta otsa tegelenud uue eelar-'
vekoostamisel uue a l u s e ehi­tamiseks
jjsaarihärra kujule, mis
oli otsustaitud taas püsti panna
Kadriorus, Ringtee ja Peetri maja
vahele. 13. juuml 1923. a. esitatud
eie^aiwe kulude osa on 3ŽO.000
Eesti marka, Tulud pidid laekuma
lõbustusmaksii summadest, nagu
selgub Linnavolikogule* 24, sep-tembril
1923. a. esitatud lisaeelar­vest,
Motiveeritud on ettepanek sõ-et
seda fci^simust
lõpp tuli poolteist aastat hiljem
Jaan Änveldi mässukatse läbikuk­kumisega
ja seUe ,3uure Juhi*^
siirdumisega Venemaa viletsusse,
kuni oma alatu surmani.
Pronks-Peeter oli juba tüki aega
Kadriorus,kubemed: hobustetalli
Otsus võis ju ,,lõplik^i oUa, aga
asi; ise kestis, edasi.. •
Nr. 64
Ml
Venelased teevat
masinaid, et tõs|
ENNAL
A D V O K A A T J
Kmm 1912, Royal
Toronto DominI
!>e8tiaadress: P.ol
Ont.'(Bay &
Telefon: 8«
24-tundi telefoni
RAAMATU!
JOHNE.SI
CAI
Chartered Acl
55 University A^
Toronto, Ont.
Tel. 862-1
•Mxa
VABA EES
•( • .V,
V
QUffNST,
l i
Ui RICHMOll
U J
f
' U B A
ISI
V-f
„Vaba Eestlase"
talituse asuköl
TOIMETUS JA|
avatud esmas
reedeni kella
Telefonid: toimett
talitus
Toimetajad kodusl
väljaspool tööaegj
Karl Arro
Hannes Oja
Kuulutusi võeta|
nädala esimesse
csmasp. homm.
nädala teise ajalej
map. homm. k|
K U U L U T A I
VABA EES'
on tasuv ajalehi]
leviku t(
Kuulutuste
üks toU ühel veer|
esiküljel
tagaküljel . .
KUüLirrusi
• vVASTI
J. Vaba Eestlase
135 Tecumseth
Telefon 364-767^
Postiajadress:
Stn. Q Toronto I
Talitus väijaspc
Hehni Liivandi|
L. Mrs. Leida Mai
149 Bishop AveJ
Willowdale, Ont|
Telefon: 223-001: