1978-08-29-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
»TrTBWMMUII.Il.UJ|.UVI.1,immt'
- i:
i r BESTLÄNB" oa
v&kede eesffasfe hSäl&kaa(il&
STOKHOLM — Venelased on
ära paihandanud Sambia ptrösi-dendi
Kaunda. Kui Kauiida tahus
reisida Ways>oaii, hoiatas
venajSaadik Solodovnikov (tjeda, et
valmimisel on plaan, presidendi
äiiaoleikul (teostada riigipööret.
Kaimda laskis asja järele uurida.
Selgiis, et vene saadiku jutul puudus
igaisugune olus. Kaunda ikäis
USA-s ja Inglismaal ning sai palju
välisabi
:]#W, YORK. — Kellatööstuse
suurfirma Bulova kolib New Yorgist
Yorgis
on unioonide nõudmiste tõttu
töötasud ebamääraselt kõrged.
Kuid ärafeolimise põhjuseks on
& New Yorgi Jkõrged .maksud.
New Yorgi vabriku likvideerimisega
jmb siin töötuks mitusada
Ilmub 2 korda nädalas
f efsipäevcif /ciffieffopäevcvf
Teisipäeval, 29. augustil 1978 — Tuesday, August 29, wn
GENF — Kirikute Maailmalit
ütles, et ta „kahjajtseb sügavalt*',
et Päääfearmee organisatsioon
ähvardab Jahkuda protestiks K i rikute
Äailmialiidust, kuna • viimane
on andnud 850.000 dollajrit
toetot Rodeesia Patriootilise
Frondi geriljade organisatsioonile
võitlemiseks Rodeesia rezhümi
•vastu.' ' r : - : ^ ' ' . •
BALTmOBE ~ ,,Robo^
fcüdAiiku" olevat leiutanud Baltimore
üliõpilased W Hiilis
ja David McOleeš;^^^^^^^ 21 a.
vanad. Selldks on kompuuteriga
varusitatud tohmimeija, > mis Ise
käib .üle põranda, liikudes :umb^
6' tolli sekundis. Perenaisel tair-vjtseb
vaid toäplaan jooÄtada
roboti seljaitahvlüe ja t a . e i jäta
tolligi
Robot majksab
GENF>- Ulmbes.^^ 5^
uut (töökohta tuleb aaste; luua>
et miäiMias ipoleks aastal 2000
tööpuudust, arvestab Intemaitsiö-naalne
Tööliste organisatsicfon.
See Liitunud Rahvaste Organisait-siöoni
sektsioon ütleb, ©t niaa-ihna-^
lanike arv; kes oh võimielir
töötama, suureneb; saj€^
lõpuiks 2,5 niiljardile, võrreldes
1,6 miljardiga 1975. Praegu on
maailmas 50 miljoniit^ töötut ja
300 miljonit osaline ajaga töölist.
Suureiii tööliste arvu tõus on et-fosnäiia
kolmandas maailmas.
NEW YORK
Tänapäeva Lfit---^ --ebainimlikkus maa peal. Selline oli üks neist
plakatitestr mMega rootsi ja balti nooieddem^^ maaimaruuminäituse avamisel
Tehnika muuseumi juures StoMiolmis. Näitus avati haridi^minister Wikströmi juuresolekul,
kelMe, nagu teistelegi diplomaati^^^^^ mis meenutasid
Nõukogude argipäeva maa peal. Dem|>iistr^!oon oli korraldatud Ida-Euroopa Solidariteedikomi-tee
ja Inimõiguste Euroopakomitee poolt. Näitus toimub 2C JiiuM kuni 20 sep kogu
selle! • perioodil jätkuvad noorte demonstratsioonM. Foito: A. Larsson
• Maailmaarekordnks sõjalenniiašjaniuses peeta lese kapten Hans-WIndI saavutust, kes Üiel J a . »
mai Brewsier-Iennukü lasi alla 42 vaštase lennukit. Seiiseid rekorde on-pandud kirja õhuvõit-lustest
kimi sakslaste Y-pommide liavitamlseni, mida Joe JBeiry tulistas puruks 60 või siis lendavate
kindluste allatüllstamises, IIMS rekordimeheks on ülemldtnant RoUwage, kes on neid alla
tulistanud 44. Suurim kaotuste päev oiusõjas on 10. mai 1940 kui Xuftwaffe kaetused olid 304
lennukit, lisaks i^gastatuid 51, 267 ieijidurit said surma, 340 läksid: kaduma ja 133' said haavata;
lisaks-kOiOsseisustkadunialäi^^
Teine
on laisemad ioimesM
kirjutab ajakiri „New Yoilk**.
Näit. Con Edispni 2,7 milj. kundest
540X)00 ei maksa kunagi õi-geaeg^
lt oiha maksu. Telefoniarveid
ei miaksa tähtajaiks 450.000
abonenti, Tulumaiksulehe täitmist
pailus tänavu pikendada 104 tuhat
inimesit. NIW Yorgi osariigis m
iŽyS milj. hääleõigusllk&ti, (kuid
registreerinud on end valimisteks
vaid 7,7 milj. Nend^tki la milj.
ei viitsi tuHa Mäletama,. Rozoni
kompanii müüb N. Y. perenaistele
aiastas 100.000 kiilmuitatud val-mislõunät,
kuna perenaised ei
vütsi ise süüa teha. 15.^^
1978 oli veel terassidel ja tagaõuedel
1251 jõulupuud, kiina neid
pole, viitsitud äravedamiseks välj
a pann&..,^
NEW YORK — New Yorgi politseinik
Thonias Daiugheity võeti
vasti^ituBde pangaröövimise pärast.
Brooklyni politeinik W. J .
Mosscrop võeti vastutusele riigi
tüssamls^ pärast. Ta oli tulu-maksulehel
teatanud,' et temalt
varastati Cadillac auto. Auto oli
vaid laenatud ajutfeeks s&brale.
Varastatud-* auto eest oli ta saanud
ka kjndJtausšeliÄ kalijuta-
;' 'STOKlk)™ kõ-neleivad
Soome ikodanifcud rändar
vad välja Rootsi suhteliselt palju
suurem^ määral küi^^s^^
Ädvad.
Soomes umbes 300.000 inimest
(edanike koguarv on praegu umbes
4.500.000). U i n ^ 60.000 rootsi
ifceelt rääkijat on kolinud Rootsi,
* suhteliselt pool rohkem kui
sdomdkeelseid. See nahitus tekitab
sooanerootslastes, kelle suhteline
xssa Soomes nagimli kiires
"),,mwat. . , \ V
Saksamaal oli praegu käimas^
arutelu seoses I maailmasõja lenduri
B/fenfred von Riöhiliiofeni
60. mälestuspäeva tälMstamisega^^
Küsiti, kas ,4punaine parun" oÜ
ipja või kogemustega vtöitl^^
Samuti leiti, eit kõigis voitluslen-durefe
on midagi ainiuilaadset.
ülemaailmselt • aBaitulisitatud
lennukite osas n maailmiasqjas
jiihivad sakslased, -kellel omal
aijal lendas- k& /tuhandeid lennukeid
päevas vaenu^etkedel. Sel
oli ka võimas ülekaal õhu®, kuna
15 nende lendurelst hävitasid Igaüks
üle 200 vastase lennuki; hävitajaks
tuusaiks nimetataitose r a ^
yusvahelises arvestuse® lendureid,
kes on tointe tulnud viie vastase
hävitamisega.
Rekordimeheks i l maailmasõjas,
aga ka ikõikide aegade sõdades,
tõusis m a j o r Erich Hart-mann,
kes juba lennukooli õpilasena
lasi alla kaheksa esimese
sõjaküu ajal oma 30 vastast.
Kokku tegi'Hartmann. 1425 s®-
Jalendu, pidas üle 800 õhuvõit-
: luse ja las! alla 352 vastast,
. Neist oli- venelasi 344 ja amee
;.v:dklasi: 8.:
Parim tulemus lühel päeval oli kahe
lennuga 11 lennukit. Hartmann
ise lasti alla kolm kOTda,, |m
langevarju abil kahel korral ja
tegi 14 sundmaandumist. Sõja lõpul
ameeriklased loovutasid
venelastele, kus ta oli kümme
aajstat sõjavangiks. Vang keeldus
pajkkumusi N. tudu või Ida^Sak-sa
õhujõudude teenistusse vastu
võtmast. Fääsis 1 » . .;a.- tagasi.
Lääne-Säiksamaale ja tõusis siis
tähelepandavale kohale lüduvaba-riigi
õhujiõudude reaiktiivlennuki-te
lendurina.
Saksa rekordtabelis on teisel
koha!, 1044. a. kevadeni aga veel
esimesel kohal, major Gerhard
Barkhom, kes tõusis pärast sõda
Saiksa liiduvabärügi uues õhu-kord
vastase kuul lõikas te
pöidlk l&hki kui kirurgi noaga,
aga ] endamine jätkus. Rail : ^
reaktiivlennukite väljaõppe AÖ&-
rikas ja ülendati 1961. a.iköÄ-liks
ioma kodumaa õhujõudiidfes.
Teistest Saksa tippm^estestbn
nime^ ;amisvä)ärsed: Werner Eöl-ders,
kes esimesena esimest korda
a;aloos saaviatas • 100 õhuvõi-tu.
Hitler pidas teda liiga väärtuslik
uks; et "kaotada ja Mölders
pidi liljem tehtud allatuiistami-sed
jiJitma oma läheniate tuttavate
teajda. Ta suri koteelina itrans-portlennul,
teiste kuulduste järgi
aga Hitleri poolt mõrvatuna. Ka
kindralleitnant Adolf Gallandil
oli üle saja võidu. Ta pidas sõja
lõpukuudel ägedt võitlust Görin-giga
uute realktüvlennuikite kasu-teanisele
võtmise pärast hävita-jalna,
ega mitte rimnakrelvadena
ja otsustas sõja lõpul minna
Lõuna-Ameerikasse. Kui teised
lendjurid on Võidelnud muudel
rinnetel, siis Gallandi kõik võidud
on tehtud lääneliitlaste lendurite
.vastu.
VäJiem tuntulcs on saikslasteät
saanud ülemleitnant Otto Kittel,
kelle nimel on 267 võitu.
Kittel oH alul üsna; halb tulist
a t i ja ta ise lasti alla^j^^^^ eri-
..:' ne oma esSmest õhuvõiti. - •
Lendiireist kaaslased õpetasid (teda
. siiski kannatlikult ja lõpuks
tuli ntehe meistrivõime esile. Kittel!-
karjäär lõppes
Tema peamiseks õpetajaks oli
vasta;st, mis on ka cma-eitte maa-ümarekordiks.
Vee! võib nimetada
kolonelleitnat Heinz Bäri, kes
Soiksa rekorditabolis on kaheksas,
aga 16 reaktüvleamuki aita
tulistamisega cmaiette maailmarekordimees.
Saksa hävitajalendnurite saavutused
on kaugel ees teiste
maade
jõududes kõrgele (kotitäie. Ta on
lasknud lalla 301 vastast j a teinud
kuni 2000 võitiuslendu Barkhor-ni
karjäär algas aeglaselt, esimese
j a teise allatulistamise vaheaeg
loli (peaaegu aasta, aga selle-järel
l ^ i vastaseid ta to^
sihiku ette seda sagedamini.
Kolmas Saksa rekordimees on
major Günither Rail, kes on alla
tulistanud 275 vastase lennukit.
hädamaandumisel ta selg
murdus kolmest kohast, kuid
pärast üheksa-kuulist hasglara-va
ta lendas jäMe.
austerlane Walter Nowotny, uhke
hävitajalendur, kes esimese (mehena
maailmas ületas 250 võitu.
,vNow^" oli siis alles 22 aastat vanaks
^aanud j a kapteni auastmes.
258-nda võidu järel Nowõtny
reaktiivhävitaja tulistati alla
Aacheni lähedal, ta kaotas (kiiruse
kuna ta mootor oli ilmselt jäänucli
seisma sissesaittunud linnuparve
tõttu.
Luftwaffe kuuendal kohal olev
rekordimees major WilhemBätz
ütles, et ta ^kannatab alaväärsiis-tclttu/'
kui ta oli>^^^
Hiljeim tõusis ta üheks
paremaks lenduriks ikelle niinel
onr237 õ h ^
•ellest parema |>äe-on
teinud Aafrika
sõjatandreii; sakslasest 23-aastane
Hans-Joad#n Marseille uue Me-lenmiilpga,
toe! on kokfe 158 võitu,
kõik lääne vastu, kes i ^ ^^
päeval kolmi© lOTügj^
vastasjt ja kapten Emü Lang/fees
samuti kolme ^eMga/võiis^
rast pole nende tõepärasust saadud,
kummutada. Iga allatulistatud
vastase lennumasina juhtum
tuli kinnitada foitoga või kahe nägija
tunnistamisel. Sellekõrval
prantslaste ja jaapanlaste lendu-r
e i ei ohiud vaja anda mingit al-laitulistamist
- kimiitavat tõendit,
kui nendenimele vastavad lendurite
poolt, ülesantud tulistamišed
arvestati.
.Äga sakslased, lendasid palju,
.neil olid head'lennukid ja tlpp-tasemeline
väljaõpe.
Pealegi oli neil võimalik > teha
võitluslendusid ka siis, kui nad
olid juba kõrgemais auastmeis ja
tippkohtadel. See seletabki põhjuse
miks teiäte rahvaste lendurid
on nii kaugel taga sakslaste tule-musitest.
/•
Järgmisena maailmatabelis on
jaapani laevastiku lendur allohvitser
Hirsohi Nishizawa, 87-e
võiduga Zerp-jüht, tagasitõmbuv,
üksildane väikemees, kes peagU
kogu sõja ajal 'kannatas kõhuvalu
ja kelle viimane lend oli lootusetu
kõrvale hoidumine ameerika
hävitajate eest, mis olid trans-portlehnukite
kaitsel. Temast
järgmine on leitnant Iv^ramoto,
kes saavutas Hiinas 14 ja Vaiksel
ookeanü 68 võitu. Ta on üks vähestest
eluga sõjast pääsenud jaapani
ilendureist. Kolmanda jaapanlasena
võidakse rümetada
leitnant Saburo Sakald, kes lendas
viimased võitluslennud ühesilmalisena
ja jäi pärast 64 vastase
allatulistamist sõjas ellu.
inimesed tilntl ji^i"..
vM asja pärast või väliemalt
seMe mõttega, et suvepuhkust
saada. Eas puhata, saavad või
ei, eks see ole mm asi
vaheldust ikka^/
- Ilma igasuguse suurema:
gamõtteta ja asja eest teist
iaga^ võtsid Ändceste-Omad
ka ette suvereisl, et ,jteised
lähevad, eks siis meie ka ja
ega meiegi kehvemad ole
ning nõnda edasi.*'
Valisid kaardi järele ja vanadele
kogemustele toetudes
seUise paraja sõidumaa ja
asusid • autoga teele.
' M a ei hakka mitte .seda
tüütut ennesõidu-asja kordama
jai kirjateel ära seletama
ndtu pikka ja iiihikest kleiti,
püksipaari, trikood ja bikii-nit
Ännike sisse pakkis ja
Jäffie teiste vastu ümber vahetas;
aga nii keskelt läbi
pooleteise päevaga oli ..auto
pakitud.
Vaio; hoinm^ löödi süs
masinale tuurid peale, August
asus rooli taha Ja Ännike
sädistas:
„Sa Taevas kull, no võib ikka
see Issanda maaim flus,
olla just seEises honuniku-udus
ja kastesärasl Vaata
sinna, kus vesi kuldselt virvendab,
sealt jälle^ vajub kui
roosa tekk üle -metsa • ja
seal...
Nõnda siis sõideti suurimas
ilus ja õnnes paar tunni-
- kest ära,: kui ilm hakkas pii!-
viBsse jredama. Lõpuks :sakkas
•'sadama.
JTa siis tema sadas. Sadas
kaks päeva järjest, kallas kui
kapast ja tuli kui oavarrest
isegi veel siis, . kui August
oma Ännikesega Cape Codi
rannamajja juba ammugi kohale
oli jõudnud ja rannaUu
nautida kavatses. Ei näinud
aknast merd ega midagi.
Nagu hall kardin nirises
vihm akna. taga> la^tki hakkas
voodi kõrvale läbi tilkuma,
hü et kauss tuli alla panna
ja TV-st anti/hoiatus,; et
mitmed teedki on iile ujuta-berile
pannaks®. Ex&i see. Ju-tualla
võetud tegelane juba
elavate kirjast lahkunud on,
pole tast vastuvaidlejat, aga
ka need teised — kus saaksid
nad enda kaitseks ^^^^^^
tu vastu sõna võtta? Võib-ol-la
vaid uute memuaaride kirjapanemisega
hoopis teisest
viiiklist. Vhh, hoidku taevas
veel uute ja uute eest!" Ja
süs hakkas Annike äraarves-tama,
et mitu korda on raamatusse
kohvijoomisest kirja
pandud, aga jõudis ainult
nii palju iiles. lugeda, ..kui
oma! sõrmi jätkus j a siis laks
kõik segamini.
Et poleks alati vaja väljas
söömas käia, oli majakeses
plüt, külmutuskapp ja miiud
vajalikku ja see meeldis Augustile
eriti. Kui Annike siiski
suvisel puhkuse ajal oma
majapidamistöödele kergendust
ootas, siis sellest suurt
midagi välja ei tulnud, sest
August ikka ei söönud hee-rkigase
taldriku pealt õuna-kooki
ega taiitnud vähjasi^ö-mise
kausi sisse jäätist võtta.
Häda temaga il
„Eks ta,ole," arutas Ännir-ke,
„nüüd sajab nõnda paljus
nagu Noa ajal. Kui nüüd paariviisi
igatsorti elukaid laeva
peale panema hakatakse, vaata,
et Sina, August, süs kenasti
minu' kõrval seisad Ja.
laevast maha ei jää!"
August ei vastanud, ainult
luges ja nohises.
Ännike luges ka. Luges ühte
emakeelset päevümlugu ja
..mõtles:- .Vv^;:;\ ;
ijigaüks võib, ju. kirja panna,
mis talle meeldib, aga kas
tõesti on selliseid trükituna
tarvis? Kui kaitsetu oh selliseis
päevikuis iga etf»juhtuv
Inimene, k^klrjapaheja suva
Ja arusaama kohaselt pa-
Nüsugust vihma, mis igavesti
kestaks ei olegi.
Lõpuks tuli siiski terake
päikestki pUvevarjust lagedale,
rahvas sai rannääärde
nüskele lüvale pikutama ja
julgemad hüppasid ookeani
tormiseisse laiheisse ning pu-ristasid
kui jõehobused.
August vaatas riiigi, süm
jäi kohe ülle pikutaya ja vä^
ga vähese riidega kenakese
peale pidama, nu et ta siis
pika silmitsemise peale lausuda
võis:
„Vaata, kiü kõhhV Noorel •
neiukesel selgroog kui helme-rida
väljas," mille peale Annike
mehekest süitades vastata
võis:
„Ja sul jälle nõnda pehme
seljake, lai kui vakamaa ja
selgroog puha selge speki
sees."
Sai süs seal Cape Godis vihma
vaheaegadel vanad ja tuttavad
paigad üles otsitud ja
uusigi juurde avastatud^ Üks
neist uutest oli saareke nhne-ga
Martha's Vineyard, kus
üks Kennedy vendadest ko-gematakombel
oma sekretäri
ära uputas ja / i^š kohtiis
käis. SUd, millelt toimus autoga
yettesõit, olevat turistide
poolt' suveniiridena laiali-vüdud,
aga uus on samaks
otstarbeks jälle üles ehitatud.
Ja koji^sõit? Toimus ilma
suuremate Vihmahoogude ja
üleujutamisteta. Aina sõida
ja sõida nii et Istumispaik
haige.
Ja kunagi pole lihtlabane |
ja oma maakodu nü armas,
kui siis, kui tuled tagasÄ kas
või vaid mõnelt lühikešdtki
- reisilt.-•
samal
vase 7.30 õ.
OlafMillerti loeng
©Neljapäeval, 7. sept
õ. avatakse McDowell GaJlery
ruumes Rutt Tulvingu serigraa-fide
näitus „What is man". Näitus
Jääb avatuks 17.
8—11
Brezhnev, Giscard dSstaing ja
Heimuit Schmidt iseisavad vana^
jumala palge ees. Igamees tohib
esitada kiteimuse oma rahva -tuleviku
kohta. Küsib HehniUt
Schanidt:
„Mülal on saiksa rahval kÕlki
:külhisesr ^ \[
„Vüe aasta pära®t."
„Väga kahju. Siis am ei ole
enam ametis."
Siis küsib d'Estaing:
,^fflal elab prantsuse rahvas
jiõukuses ja heaolus?'*
,,See võtab vähemalt 15 aastat
aega."
,;Kah!Jüiks: pole ma süs. enam
ameitis," ohkab d'Esta!ng.
Lõpuks teeb Brezhnev suu lah-
•ti:-/^v''^';:.
,,Ja millal elab iga nõukogude
kodanik külluses ja rahulolus?"
«^ahjuks pole ma siis enam
ametis," vastab kõigevägevam.
KLAVERI JA TEOORIA TUNNID
alates 15. septembrist
pr. REET MARTEN-SEHR:';
; B.Ä., B.Ed., B.F..Ä. muusikas •
254 IfiUsdale Ave. E (Peetri kiriku
lähedal) o Tel. 484-0495
„M!ks pole N. Ludus tööpuudust?"
^ - . - - - - -l
„üiks neljandik elanikest on
priüeival, teine valvab, kolmas
nuhib ^arneljas n^jandsfc teenib
punaarmees."
Emmm: ,Mlo& cn IdanSaksa-maa
võtnud i i e inimkonna aresi-.
guastmetest?" '
Vastus: nürgühiskonnalt kultuuri,
antügilt orjuse, feodalismilt
hierarhia, kapitaüismilt bur-namisö
ja
I me/*
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 29, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-08-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780829 |
Description
| Title | 1978-08-29-08 |
| OCR text | »TrTBWMMUII.Il.UJ|.UVI.1,immt' - i: i r BESTLÄNB" oa v&kede eesffasfe hSäl&kaa(il& STOKHOLM — Venelased on ära paihandanud Sambia ptrösi-dendi Kaunda. Kui Kauiida tahus reisida Ways>oaii, hoiatas venajSaadik Solodovnikov (tjeda, et valmimisel on plaan, presidendi äiiaoleikul (teostada riigipööret. Kaimda laskis asja järele uurida. Selgiis, et vene saadiku jutul puudus igaisugune olus. Kaunda ikäis USA-s ja Inglismaal ning sai palju välisabi :]#W, YORK. — Kellatööstuse suurfirma Bulova kolib New Yorgist Yorgis on unioonide nõudmiste tõttu töötasud ebamääraselt kõrged. Kuid ärafeolimise põhjuseks on & New Yorgi Jkõrged .maksud. New Yorgi vabriku likvideerimisega jmb siin töötuks mitusada Ilmub 2 korda nädalas f efsipäevcif /ciffieffopäevcvf Teisipäeval, 29. augustil 1978 — Tuesday, August 29, wn GENF — Kirikute Maailmalit ütles, et ta „kahjajtseb sügavalt*', et Päääfearmee organisatsioon ähvardab Jahkuda protestiks K i rikute Äailmialiidust, kuna • viimane on andnud 850.000 dollajrit toetot Rodeesia Patriootilise Frondi geriljade organisatsioonile võitlemiseks Rodeesia rezhümi •vastu.' ' r : - : ^ ' ' . • BALTmOBE ~ ,,Robo^ fcüdAiiku" olevat leiutanud Baltimore üliõpilased W Hiilis ja David McOleeš;^^^^^^^ 21 a. vanad. Selldks on kompuuteriga varusitatud tohmimeija, > mis Ise käib .üle põranda, liikudes :umb^ 6' tolli sekundis. Perenaisel tair-vjtseb vaid toäplaan jooÄtada roboti seljaitahvlüe ja t a . e i jäta tolligi Robot majksab GENF>- Ulmbes.^^ 5^ uut (töökohta tuleb aaste; luua> et miäiMias ipoleks aastal 2000 tööpuudust, arvestab Intemaitsiö-naalne Tööliste organisatsicfon. See Liitunud Rahvaste Organisait-siöoni sektsioon ütleb, ©t niaa-ihna-^ lanike arv; kes oh võimielir töötama, suureneb; saj€^ lõpuiks 2,5 niiljardile, võrreldes 1,6 miljardiga 1975. Praegu on maailmas 50 miljoniit^ töötut ja 300 miljonit osaline ajaga töölist. Suureiii tööliste arvu tõus on et-fosnäiia kolmandas maailmas. NEW YORK Tänapäeva Lfit---^ --ebainimlikkus maa peal. Selline oli üks neist plakatitestr mMega rootsi ja balti nooieddem^^ maaimaruuminäituse avamisel Tehnika muuseumi juures StoMiolmis. Näitus avati haridi^minister Wikströmi juuresolekul, kelMe, nagu teistelegi diplomaati^^^^^ mis meenutasid Nõukogude argipäeva maa peal. Dem|>iistr^!oon oli korraldatud Ida-Euroopa Solidariteedikomi-tee ja Inimõiguste Euroopakomitee poolt. Näitus toimub 2C JiiuM kuni 20 sep kogu selle! • perioodil jätkuvad noorte demonstratsioonM. Foito: A. Larsson • Maailmaarekordnks sõjalenniiašjaniuses peeta lese kapten Hans-WIndI saavutust, kes Üiel J a . » mai Brewsier-Iennukü lasi alla 42 vaštase lennukit. Seiiseid rekorde on-pandud kirja õhuvõit-lustest kimi sakslaste Y-pommide liavitamlseni, mida Joe JBeiry tulistas puruks 60 või siis lendavate kindluste allatüllstamises, IIMS rekordimeheks on ülemldtnant RoUwage, kes on neid alla tulistanud 44. Suurim kaotuste päev oiusõjas on 10. mai 1940 kui Xuftwaffe kaetused olid 304 lennukit, lisaks i^gastatuid 51, 267 ieijidurit said surma, 340 läksid: kaduma ja 133' said haavata; lisaks-kOiOsseisustkadunialäi^^ Teine on laisemad ioimesM kirjutab ajakiri „New Yoilk**. Näit. Con Edispni 2,7 milj. kundest 540X)00 ei maksa kunagi õi-geaeg^ lt oiha maksu. Telefoniarveid ei miaksa tähtajaiks 450.000 abonenti, Tulumaiksulehe täitmist pailus tänavu pikendada 104 tuhat inimesit. NIW Yorgi osariigis m iŽyS milj. hääleõigusllk&ti, (kuid registreerinud on end valimisteks vaid 7,7 milj. Nend^tki la milj. ei viitsi tuHa Mäletama,. Rozoni kompanii müüb N. Y. perenaistele aiastas 100.000 kiilmuitatud val-mislõunät, kuna perenaised ei vütsi ise süüa teha. 15.^^ 1978 oli veel terassidel ja tagaõuedel 1251 jõulupuud, kiina neid pole, viitsitud äravedamiseks välj a pann&..,^ NEW YORK — New Yorgi politseinik Thonias Daiugheity võeti vasti^ituBde pangaröövimise pärast. Brooklyni politeinik W. J . Mosscrop võeti vastutusele riigi tüssamls^ pärast. Ta oli tulu-maksulehel teatanud,' et temalt varastati Cadillac auto. Auto oli vaid laenatud ajutfeeks s&brale. Varastatud-* auto eest oli ta saanud ka kjndJtausšeliÄ kalijuta- ;' 'STOKlk)™ kõ-neleivad Soome ikodanifcud rändar vad välja Rootsi suhteliselt palju suurem^ määral küi^^s^^ Ädvad. Soomes umbes 300.000 inimest (edanike koguarv on praegu umbes 4.500.000). U i n ^ 60.000 rootsi ifceelt rääkijat on kolinud Rootsi, * suhteliselt pool rohkem kui sdomdkeelseid. See nahitus tekitab sooanerootslastes, kelle suhteline xssa Soomes nagimli kiires "),,mwat. . , \ V Saksamaal oli praegu käimas^ arutelu seoses I maailmasõja lenduri B/fenfred von Riöhiliiofeni 60. mälestuspäeva tälMstamisega^^ Küsiti, kas ,4punaine parun" oÜ ipja või kogemustega vtöitl^^ Samuti leiti, eit kõigis voitluslen-durefe on midagi ainiuilaadset. ülemaailmselt • aBaitulisitatud lennukite osas n maailmiasqjas jiihivad sakslased, -kellel omal aijal lendas- k& /tuhandeid lennukeid päevas vaenu^etkedel. Sel oli ka võimas ülekaal õhu®, kuna 15 nende lendurelst hävitasid Igaüks üle 200 vastase lennuki; hävitajaks tuusaiks nimetataitose r a ^ yusvahelises arvestuse® lendureid, kes on tointe tulnud viie vastase hävitamisega. Rekordimeheks i l maailmasõjas, aga ka ikõikide aegade sõdades, tõusis m a j o r Erich Hart-mann, kes juba lennukooli õpilasena lasi alla kaheksa esimese sõjaküu ajal oma 30 vastast. Kokku tegi'Hartmann. 1425 s®- Jalendu, pidas üle 800 õhuvõit- : luse ja las! alla 352 vastast, . Neist oli- venelasi 344 ja amee ;.v:dklasi: 8.: Parim tulemus lühel päeval oli kahe lennuga 11 lennukit. Hartmann ise lasti alla kolm kOTda,, |m langevarju abil kahel korral ja tegi 14 sundmaandumist. Sõja lõpul ameeriklased loovutasid venelastele, kus ta oli kümme aajstat sõjavangiks. Vang keeldus pajkkumusi N. tudu või Ida^Sak-sa õhujõudude teenistusse vastu võtmast. Fääsis 1 » . .;a.- tagasi. Lääne-Säiksamaale ja tõusis siis tähelepandavale kohale lüduvaba-riigi õhujiõudude reaiktiivlennuki-te lendurina. Saksa rekordtabelis on teisel koha!, 1044. a. kevadeni aga veel esimesel kohal, major Gerhard Barkhom, kes tõusis pärast sõda Saiksa liiduvabärügi uues õhu-kord vastase kuul lõikas te pöidlk l&hki kui kirurgi noaga, aga ] endamine jätkus. Rail : ^ reaktiivlennukite väljaõppe AÖ&- rikas ja ülendati 1961. a.iköÄ-liks ioma kodumaa õhujõudiidfes. Teistest Saksa tippm^estestbn nime^ ;amisvä)ärsed: Werner Eöl-ders, kes esimesena esimest korda a;aloos saaviatas • 100 õhuvõi-tu. Hitler pidas teda liiga väärtuslik uks; et "kaotada ja Mölders pidi liljem tehtud allatuiistami-sed jiJitma oma läheniate tuttavate teajda. Ta suri koteelina itrans-portlennul, teiste kuulduste järgi aga Hitleri poolt mõrvatuna. Ka kindralleitnant Adolf Gallandil oli üle saja võidu. Ta pidas sõja lõpukuudel ägedt võitlust Görin-giga uute realktüvlennuikite kasu-teanisele võtmise pärast hävita-jalna, ega mitte rimnakrelvadena ja otsustas sõja lõpul minna Lõuna-Ameerikasse. Kui teised lendjurid on Võidelnud muudel rinnetel, siis Gallandi kõik võidud on tehtud lääneliitlaste lendurite .vastu. VäJiem tuntulcs on saikslasteät saanud ülemleitnant Otto Kittel, kelle nimel on 267 võitu. Kittel oH alul üsna; halb tulist a t i ja ta ise lasti alla^j^^^^ eri- ..:' ne oma esSmest õhuvõiti. - • Lendiireist kaaslased õpetasid (teda . siiski kannatlikult ja lõpuks tuli ntehe meistrivõime esile. Kittel!- karjäär lõppes Tema peamiseks õpetajaks oli vasta;st, mis on ka cma-eitte maa-ümarekordiks. Vee! võib nimetada kolonelleitnat Heinz Bäri, kes Soiksa rekorditabolis on kaheksas, aga 16 reaktüvleamuki aita tulistamisega cmaiette maailmarekordimees. Saksa hävitajalendnurite saavutused on kaugel ees teiste maade jõududes kõrgele (kotitäie. Ta on lasknud lalla 301 vastast j a teinud kuni 2000 võitiuslendu Barkhor-ni karjäär algas aeglaselt, esimese j a teise allatulistamise vaheaeg loli (peaaegu aasta, aga selle-järel l ^ i vastaseid ta to^ sihiku ette seda sagedamini. Kolmas Saksa rekordimees on major Günither Rail, kes on alla tulistanud 275 vastase lennukit. hädamaandumisel ta selg murdus kolmest kohast, kuid pärast üheksa-kuulist hasglara-va ta lendas jäMe. austerlane Walter Nowotny, uhke hävitajalendur, kes esimese (mehena maailmas ületas 250 võitu. ,vNow^" oli siis alles 22 aastat vanaks ^aanud j a kapteni auastmes. 258-nda võidu järel Nowõtny reaktiivhävitaja tulistati alla Aacheni lähedal, ta kaotas (kiiruse kuna ta mootor oli ilmselt jäänucli seisma sissesaittunud linnuparve tõttu. Luftwaffe kuuendal kohal olev rekordimees major WilhemBätz ütles, et ta ^kannatab alaväärsiis-tclttu/' kui ta oli>^^^ Hiljeim tõusis ta üheks paremaks lenduriks ikelle niinel onr237 õ h ^ •ellest parema |>äe-on teinud Aafrika sõjatandreii; sakslasest 23-aastane Hans-Joad#n Marseille uue Me-lenmiilpga, toe! on kokfe 158 võitu, kõik lääne vastu, kes i ^ ^^ päeval kolmi© lOTügj^ vastasjt ja kapten Emü Lang/fees samuti kolme ^eMga/võiis^ rast pole nende tõepärasust saadud, kummutada. Iga allatulistatud vastase lennumasina juhtum tuli kinnitada foitoga või kahe nägija tunnistamisel. Sellekõrval prantslaste ja jaapanlaste lendu-r e i ei ohiud vaja anda mingit al-laitulistamist - kimiitavat tõendit, kui nendenimele vastavad lendurite poolt, ülesantud tulistamišed arvestati. .Äga sakslased, lendasid palju, .neil olid head'lennukid ja tlpp-tasemeline väljaõpe. Pealegi oli neil võimalik > teha võitluslendusid ka siis, kui nad olid juba kõrgemais auastmeis ja tippkohtadel. See seletabki põhjuse miks teiäte rahvaste lendurid on nii kaugel taga sakslaste tule-musitest. /• Järgmisena maailmatabelis on jaapani laevastiku lendur allohvitser Hirsohi Nishizawa, 87-e võiduga Zerp-jüht, tagasitõmbuv, üksildane väikemees, kes peagU kogu sõja ajal 'kannatas kõhuvalu ja kelle viimane lend oli lootusetu kõrvale hoidumine ameerika hävitajate eest, mis olid trans-portlehnukite kaitsel. Temast järgmine on leitnant Iv^ramoto, kes saavutas Hiinas 14 ja Vaiksel ookeanü 68 võitu. Ta on üks vähestest eluga sõjast pääsenud jaapani ilendureist. Kolmanda jaapanlasena võidakse rümetada leitnant Saburo Sakald, kes lendas viimased võitluslennud ühesilmalisena ja jäi pärast 64 vastase allatulistamist sõjas ellu. inimesed tilntl ji^i".. vM asja pärast või väliemalt seMe mõttega, et suvepuhkust saada. Eas puhata, saavad või ei, eks see ole mm asi vaheldust ikka^/ - Ilma igasuguse suurema: gamõtteta ja asja eest teist iaga^ võtsid Ändceste-Omad ka ette suvereisl, et ,jteised lähevad, eks siis meie ka ja ega meiegi kehvemad ole ning nõnda edasi.*' Valisid kaardi järele ja vanadele kogemustele toetudes seUise paraja sõidumaa ja asusid • autoga teele. ' M a ei hakka mitte .seda tüütut ennesõidu-asja kordama jai kirjateel ära seletama ndtu pikka ja iiihikest kleiti, püksipaari, trikood ja bikii-nit Ännike sisse pakkis ja Jäffie teiste vastu ümber vahetas; aga nii keskelt läbi pooleteise päevaga oli ..auto pakitud. Vaio; hoinm^ löödi süs masinale tuurid peale, August asus rooli taha Ja Ännike sädistas: „Sa Taevas kull, no võib ikka see Issanda maaim flus, olla just seEises honuniku-udus ja kastesärasl Vaata sinna, kus vesi kuldselt virvendab, sealt jälle^ vajub kui roosa tekk üle -metsa • ja seal... Nõnda siis sõideti suurimas ilus ja õnnes paar tunni- - kest ära,: kui ilm hakkas pii!- viBsse jredama. Lõpuks :sakkas •'sadama. JTa siis tema sadas. Sadas kaks päeva järjest, kallas kui kapast ja tuli kui oavarrest isegi veel siis, . kui August oma Ännikesega Cape Codi rannamajja juba ammugi kohale oli jõudnud ja rannaUu nautida kavatses. Ei näinud aknast merd ega midagi. Nagu hall kardin nirises vihm akna. taga> la^tki hakkas voodi kõrvale läbi tilkuma, hü et kauss tuli alla panna ja TV-st anti/hoiatus,; et mitmed teedki on iile ujuta-berile pannaks®. Ex&i see. Ju-tualla võetud tegelane juba elavate kirjast lahkunud on, pole tast vastuvaidlejat, aga ka need teised — kus saaksid nad enda kaitseks ^^^^^^ tu vastu sõna võtta? Võib-ol-la vaid uute memuaaride kirjapanemisega hoopis teisest viiiklist. Vhh, hoidku taevas veel uute ja uute eest!" Ja süs hakkas Annike äraarves-tama, et mitu korda on raamatusse kohvijoomisest kirja pandud, aga jõudis ainult nii palju iiles. lugeda, ..kui oma! sõrmi jätkus j a siis laks kõik segamini. Et poleks alati vaja väljas söömas käia, oli majakeses plüt, külmutuskapp ja miiud vajalikku ja see meeldis Augustile eriti. Kui Annike siiski suvisel puhkuse ajal oma majapidamistöödele kergendust ootas, siis sellest suurt midagi välja ei tulnud, sest August ikka ei söönud hee-rkigase taldriku pealt õuna-kooki ega taiitnud vähjasi^ö-mise kausi sisse jäätist võtta. Häda temaga il „Eks ta,ole," arutas Ännir-ke, „nüüd sajab nõnda paljus nagu Noa ajal. Kui nüüd paariviisi igatsorti elukaid laeva peale panema hakatakse, vaata, et Sina, August, süs kenasti minu' kõrval seisad Ja. laevast maha ei jää!" August ei vastanud, ainult luges ja nohises. Ännike luges ka. Luges ühte emakeelset päevümlugu ja ..mõtles:- .Vv^;:;\ ; ijigaüks võib, ju. kirja panna, mis talle meeldib, aga kas tõesti on selliseid trükituna tarvis? Kui kaitsetu oh selliseis päevikuis iga etf»juhtuv Inimene, k^klrjapaheja suva Ja arusaama kohaselt pa- Nüsugust vihma, mis igavesti kestaks ei olegi. Lõpuks tuli siiski terake päikestki pUvevarjust lagedale, rahvas sai rannääärde nüskele lüvale pikutama ja julgemad hüppasid ookeani tormiseisse laiheisse ning pu-ristasid kui jõehobused. August vaatas riiigi, süm jäi kohe ülle pikutaya ja vä^ ga vähese riidega kenakese peale pidama, nu et ta siis pika silmitsemise peale lausuda võis: „Vaata, kiü kõhhV Noorel • neiukesel selgroog kui helme-rida väljas," mille peale Annike mehekest süitades vastata võis: „Ja sul jälle nõnda pehme seljake, lai kui vakamaa ja selgroog puha selge speki sees." Sai süs seal Cape Godis vihma vaheaegadel vanad ja tuttavad paigad üles otsitud ja uusigi juurde avastatud^ Üks neist uutest oli saareke nhne-ga Martha's Vineyard, kus üks Kennedy vendadest ko-gematakombel oma sekretäri ära uputas ja / i^š kohtiis käis. SUd, millelt toimus autoga yettesõit, olevat turistide poolt' suveniiridena laiali-vüdud, aga uus on samaks otstarbeks jälle üles ehitatud. Ja koji^sõit? Toimus ilma suuremate Vihmahoogude ja üleujutamisteta. Aina sõida ja sõida nii et Istumispaik haige. Ja kunagi pole lihtlabane | ja oma maakodu nü armas, kui siis, kui tuled tagasÄ kas või vaid mõnelt lühikešdtki - reisilt.-• samal vase 7.30 õ. OlafMillerti loeng ©Neljapäeval, 7. sept õ. avatakse McDowell GaJlery ruumes Rutt Tulvingu serigraa-fide näitus „What is man". Näitus Jääb avatuks 17. 8—11 Brezhnev, Giscard dSstaing ja Heimuit Schmidt iseisavad vana^ jumala palge ees. Igamees tohib esitada kiteimuse oma rahva -tuleviku kohta. Küsib HehniUt Schanidt: „Mülal on saiksa rahval kÕlki :külhisesr ^ \[ „Vüe aasta pära®t." „Väga kahju. Siis am ei ole enam ametis." Siis küsib d'Estaing: ,^fflal elab prantsuse rahvas jiõukuses ja heaolus?'* ,,See võtab vähemalt 15 aastat aega." ,;Kah!Jüiks: pole ma süs. enam ameitis," ohkab d'Esta!ng. Lõpuks teeb Brezhnev suu lah- •ti:-/^v''^';:. ,,Ja millal elab iga nõukogude kodanik külluses ja rahulolus?" «^ahjuks pole ma siis enam ametis," vastab kõigevägevam. KLAVERI JA TEOORIA TUNNID alates 15. septembrist pr. REET MARTEN-SEHR:'; ; B.Ä., B.Ed., B.F..Ä. muusikas • 254 IfiUsdale Ave. E (Peetri kiriku lähedal) o Tel. 484-0495 „M!ks pole N. Ludus tööpuudust?" ^ - . - - - - -l „üiks neljandik elanikest on priüeival, teine valvab, kolmas nuhib ^arneljas n^jandsfc teenib punaarmees." Emmm: ,Mlo& cn IdanSaksa-maa võtnud i i e inimkonna aresi-. guastmetest?" ' Vastus: nürgühiskonnalt kultuuri, antügilt orjuse, feodalismilt hierarhia, kapitaüismilt bur-namisö ja I me/* |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-29-08
