1982-12-21-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
itipTis
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
T L
Nr. 95 (2919) XXXI aastakök Teisipäeval, 21. detsembril 1982 -
täielise rahu-põlye maapesil^.
99^0 amia^ii üM mgmiega taeva malikos võimsiišes oleks see vÖin.
sõjaväe holks need Mitsid Jn- malik olmid. l a oleks võinnd »
malat nžngütiesid: 'An olgn mesed ikestada annastos^a üks°
Jumalale tõrges |a maapeal teise vastu. Ta oleks võinud kaota-inimest^
seasj., da kõik arutamise kurjast^ ning
maaiMok^ tahes või t a U
ILuukä ev. 2tl3--14 mõtdnud/ Ä aimiSJ
; Jõplude ajal, ^nagu' kusagilt kau-- : On aga selgesti: näha, et see 'eS
gelt läbi ajastute, me kuuleme teÕ- ^Innd mitte eesmärk, mis oli maaf
lu mis n ^ erilise tähendusega ilmale määratid. Vähemalt ees-
Nendes märk ei ^ olnud mitte sunnivusil ar-^
mastusega aheldada rahvaid. Ar-mastiisest
ei tehtud mitte ahelaidt
ese Ja ase- Kui ^ee nii oleks^ olnudj oleks
ta Õ l g e d e l e . . v õ i b o l l a mõiste ,annastus* kaota-
„^.. ja vaata, maailm lõi vai- nud palju oma mõttest. |
geks..VV Selle asemel aga saatis Looja
,,Au olgu Jumalale kõrged ja ^^^a armastuse maape^
meie
sõnadeis on vaikus,
.tos,^-;;''.'
maapeal rahu.
need sõnad üle JQ^S,
ja kuulutasid Ju-au,
Tema r ^ n ning armas-see
Sõna sai lapsidceseks FetSem^
oleme
Mngitisi, eriti r jõulude ajal. M©
tast Ja seUe kõige südMte as^^
toä la!«»l»ne %edete Peflemma vast» võtmKi
sõimes. S5imeümbr^^ oM vaik- g ^ j - ^ ^ ^ ^ t^
ne ja hämar. Seal valitseb suur ra
meie poole—
Uu. Taevalaptiises aga laitois hääl ^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^^
ja kiirgas valgas.^ käed Ja yõSame vasta annastases
Innlgad baisid kütast, ning Inmala pat„tad Kngitase. Kui see *lekš
valgus saos pehmelt üle kareda Kui lisanuks kingituse-maailma
piima. See ^ ^ s ^
aastat taga^ kmgitus siis enam seDe samase
Kuid tänapäeval võidakse küsi- väärtusega? Ei tomagi! Säärasel jn-dar
Mis on saanud ^eUest valgu- h„i kaoks se^taTmastase mõte
sest? Mis on Isaanud sellest paliu- Kaoks Ohvrimeelsus ja soojus, ja
tõotavast häälest? l ö s see kõik Oli muutakš külmaks kohnsti-ainult
momentaanne juubeldus tae- ^^^^ mi andjale kui ka seUe Saa-valaotases,
mida Jnktnsid kuulma j^g.^^ ^
moM vähesed seal jm»es viibijad? ^ ^ ^^^^^, ^
:Kui me vaatame imaaihna,^^^^
peegeldu seal Jngu^ nende sõnade tanded\datatakse meie poole koos
soojus ega mõfe. Me loeme sõdadest
ja julmusest. Me loeme atentaatidest,
nende katsetest ja hooli-matulst
toorusest. Me loeme pimeduse
võimu jralgumisest ikka lale-;
male ja laiemale maailmas. Sealt
kanduvad mõtted edasi ja me küsime^
miks ei tohi me rõõmupäeyi
koos veeta nendpga, kes on Ikodu-maal?
J a siis tuleb kee^ teadlane
kes teatab, et uurlmiiste varal on
kindlaks tehtud — Kristuse ^ndi-mi!
sest saadik on maailmas valitsenud
vähem ktii kakskümmend
täieliku rahu aastat. Lähemale
2000-st aastast ahiult üks sajandik
on saadud pühendada täielikule ra-
Ometi aga loeme Ilihakiijasti on ikka kare ja tihti okka^
maailihale oSimäärs^tud rahu, ning line. Kuid seal ön ka rohkemat;
inimeste sekka armastus. Ja nii seal seisab võimalus inimese pöolie
mõm'gi inunene vaatab seda kõike ulatatud Jumala kingituses. Ja see
ja temas lööb kõikuma usk. on tõeline kingitus. Selles puudub
Kmd, me teame, ker^^ Kuid seal elab lubadus —
välja paista seda, mis on kare ja ^''''^dus mis oma võimsuses on
okkaline. Kerge on tähele panna kõikjal vahiiis kaotama puneduse
seda, mis (Ml vastukäiv meief^v- inimelse südames, ja sellega ka ok-uneiniagaja
siis küsida---m^ kalisuse maailmas.
Sest, tõesti - näiliselt maaitai ei^^^^^^ jääb vabaks («ma
V nagu ta on loodud. Jumal ei
Laskume tagalsi mõtetes läbi ae»
gade Petlemma. Seal puhkab lap»
suke õlgedel sõimes ja naeratab.
Tema naeratuses kiirgab meile vas°
tu Jumala armastus — armastus
soov, et inimene yõtaks vastu kin
gi, mille on asetanud tema ette
Looja. Kui inimene kõikjal võtaks
vaistu selle kingituse, mis särab tol»
le lapsukese naeratuses ja laseks
selle valguse tungida tõeliselt oma
siidamesse; kui ta seda^teeks ja siis
vaataks enda ümber maailma, kaä
ta siis näeks seal enam ainult pimedust
jä kurjust?
sidtaeva^ koorid, piim seda. Kuid oma vabaduses
ka ^ a krobeline ja kare kui ta peab inimene ka ise süütama oma
o H > ^
litas ta pinda Petlenima väljadd ön antud jumalikus ar-
Aga küsime eda^j küsime mastuse^i ja tõotab tõelist rahu.
Sädelema,,, väiksed jäi jed hõbeval^^^^^^^^ viivad uste
Taha,
Tean, su koda kehv ja vana, väike kuuseke on laual —
Igatsevalt leegib küünla^^ähtKuul^^^
Sahin laulab Pühast ööst nagu laste koor:Qlpdvä
Javaha,ülenäoon palju kurde el^^^ ..kuid su süda
Noor ja rõõmus — vaata! Külaliseks tulnud headus: baps.
Kel silmis taevas, mängukanniks piivelm
Kui kuldne taldrik--Lapse üle kö^^
Krooni. Rahu, õnn ja elurõõm r^^^
Tuleb Tema käest. Pühal tunnil hinged süttivad kui
Bniida sisaMab tõelinp jõul^^^ Jõuhid on sdlest maailmalt toa
te? Mis on selle sündmuse tõeline
MÕte mida tähistab ühe
isünd?:.: •
sese ja lubaduseks —' sest taas kuuleb
maailm Petlemma väljadelt sõnu,
Jumal, kui kõikvõimas taeva j a nii soovina, tõena, kui ka tõotuse-maa
Looja, kui see nii vajalik na: „Äii olgu Jumalale
maapeal rahiB inimest® ^^eas (6
HAID PUH!
ja head uut aastat!
S^wivad ^mci kco^stSölisteteo tellijcat@k,
TIINA TUVIKENE
„¥obo Eestlase^' fmmefus ja fo/itws
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 21, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-12-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821221 |
Description
| Title | 1982-12-21-01 |
| OCR text | itipTis ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL JA NEUAPÄEVAL T L Nr. 95 (2919) XXXI aastakök Teisipäeval, 21. detsembril 1982 - täielise rahu-põlye maapesil^. 99^0 amia^ii üM mgmiega taeva malikos võimsiišes oleks see vÖin. sõjaväe holks need Mitsid Jn- malik olmid. l a oleks võinnd » malat nžngütiesid: 'An olgn mesed ikestada annastos^a üks° Jumalale tõrges |a maapeal teise vastu. Ta oleks võinud kaota-inimest^ seasj., da kõik arutamise kurjast^ ning maaiMok^ tahes või t a U ILuukä ev. 2tl3--14 mõtdnud/ Ä aimiSJ ; Jõplude ajal, ^nagu' kusagilt kau-- : On aga selgesti: näha, et see 'eS gelt läbi ajastute, me kuuleme teÕ- ^Innd mitte eesmärk, mis oli maaf lu mis n ^ erilise tähendusega ilmale määratid. Vähemalt ees- Nendes märk ei ^ olnud mitte sunnivusil ar-^ mastusega aheldada rahvaid. Ar-mastiisest ei tehtud mitte ahelaidt ese Ja ase- Kui ^ee nii oleks^ olnudj oleks ta Õ l g e d e l e . . v õ i b o l l a mõiste ,annastus* kaota- „^.. ja vaata, maailm lõi vai- nud palju oma mõttest. | geks..VV Selle asemel aga saatis Looja ,,Au olgu Jumalale kõrged ja ^^^a armastuse maape^ meie sõnadeis on vaikus, .tos,^-;;''.' maapeal rahu. need sõnad üle JQ^S, ja kuulutasid Ju-au, Tema r ^ n ning armas-see Sõna sai lapsidceseks FetSem^ oleme Mngitisi, eriti r jõulude ajal. M© tast Ja seUe kõige südMte as^^ toä la!«»l»ne %edete Peflemma vast» võtmKi sõimes. S5imeümbr^^ oM vaik- g ^ j - ^ ^ ^ ^ t^ ne ja hämar. Seal valitseb suur ra meie poole— Uu. Taevalaptiises aga laitois hääl ^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^^ ja kiirgas valgas.^ käed Ja yõSame vasta annastases Innlgad baisid kütast, ning Inmala pat„tad Kngitase. Kui see *lekš valgus saos pehmelt üle kareda Kui lisanuks kingituse-maailma piima. See ^ ^ s ^ aastat taga^ kmgitus siis enam seDe samase Kuid tänapäeval võidakse küsi- väärtusega? Ei tomagi! Säärasel jn-dar Mis on saanud ^eUest valgu- h„i kaoks se^taTmastase mõte sest? Mis on Isaanud sellest paliu- Kaoks Ohvrimeelsus ja soojus, ja tõotavast häälest? l ö s see kõik Oli muutakš külmaks kohnsti-ainult momentaanne juubeldus tae- ^^^^ mi andjale kui ka seUe Saa-valaotases, mida Jnktnsid kuulma j^g.^^ ^ moM vähesed seal jm»es viibijad? ^ ^ ^^^^^, ^ :Kui me vaatame imaaihna,^^^^ peegeldu seal Jngu^ nende sõnade tanded\datatakse meie poole koos soojus ega mõfe. Me loeme sõdadest ja julmusest. Me loeme atentaatidest, nende katsetest ja hooli-matulst toorusest. Me loeme pimeduse võimu jralgumisest ikka lale-; male ja laiemale maailmas. Sealt kanduvad mõtted edasi ja me küsime^ miks ei tohi me rõõmupäeyi koos veeta nendpga, kes on Ikodu-maal? J a siis tuleb kee^ teadlane kes teatab, et uurlmiiste varal on kindlaks tehtud — Kristuse ^ndi-mi! sest saadik on maailmas valitsenud vähem ktii kakskümmend täieliku rahu aastat. Lähemale 2000-st aastast ahiult üks sajandik on saadud pühendada täielikule ra- Ometi aga loeme Ilihakiijasti on ikka kare ja tihti okka^ maailihale oSimäärs^tud rahu, ning line. Kuid seal ön ka rohkemat; inimeste sekka armastus. Ja nii seal seisab võimalus inimese pöolie mõm'gi inunene vaatab seda kõike ulatatud Jumala kingituses. Ja see ja temas lööb kõikuma usk. on tõeline kingitus. Selles puudub Kmd, me teame, ker^^ Kuid seal elab lubadus — välja paista seda, mis on kare ja ^''''^dus mis oma võimsuses on okkaline. Kerge on tähele panna kõikjal vahiiis kaotama puneduse seda, mis (Ml vastukäiv meief^v- inimelse südames, ja sellega ka ok-uneiniagaja siis küsida---m^ kalisuse maailmas. Sest, tõesti - näiliselt maaitai ei^^^^^^ jääb vabaks («ma V nagu ta on loodud. Jumal ei Laskume tagalsi mõtetes läbi ae» gade Petlemma. Seal puhkab lap» suke õlgedel sõimes ja naeratab. Tema naeratuses kiirgab meile vas° tu Jumala armastus — armastus soov, et inimene yõtaks vastu kin gi, mille on asetanud tema ette Looja. Kui inimene kõikjal võtaks vaistu selle kingituse, mis särab tol» le lapsukese naeratuses ja laseks selle valguse tungida tõeliselt oma siidamesse; kui ta seda^teeks ja siis vaataks enda ümber maailma, kaä ta siis näeks seal enam ainult pimedust jä kurjust? sidtaeva^ koorid, piim seda. Kuid oma vabaduses ka ^ a krobeline ja kare kui ta peab inimene ka ise süütama oma o H > ^ litas ta pinda Petlenima väljadd ön antud jumalikus ar- Aga küsime eda^j küsime mastuse^i ja tõotab tõelist rahu. Sädelema,,, väiksed jäi jed hõbeval^^^^^^^^ viivad uste Taha, Tean, su koda kehv ja vana, väike kuuseke on laual — Igatsevalt leegib küünla^^ähtKuul^^^ Sahin laulab Pühast ööst nagu laste koor:Qlpdvä Javaha,ülenäoon palju kurde el^^^ ..kuid su süda Noor ja rõõmus — vaata! Külaliseks tulnud headus: baps. Kel silmis taevas, mängukanniks piivelm Kui kuldne taldrik--Lapse üle kö^^ Krooni. Rahu, õnn ja elurõõm r^^^ Tuleb Tema käest. Pühal tunnil hinged süttivad kui Bniida sisaMab tõelinp jõul^^^ Jõuhid on sdlest maailmalt toa te? Mis on selle sündmuse tõeline MÕte mida tähistab ühe isünd?:.: • sese ja lubaduseks —' sest taas kuuleb maailm Petlemma väljadelt sõnu, Jumal, kui kõikvõimas taeva j a nii soovina, tõena, kui ka tõotuse-maa Looja, kui see nii vajalik na: „Äii olgu Jumalale maapeal rahiB inimest® ^^eas (6 HAID PUH! ja head uut aastat! S^wivad ^mci kco^stSölisteteo tellijcat@k, TIINA TUVIKENE „¥obo Eestlase^' fmmefus ja fo/itws |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-21-01
