1982-04-01-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr; 26 Nr. 26
tea :
VABA EESTLANE neljapäeval, 1. -aprillil 1982 — Thursday, Aprü 1, 1982 Lk. 7
lOS
irpgrammi
vanuses, kel
timaksuga ....
ihvatulilla
iu järgi
Isude
p^i^tsi
Ivast tulust.
jõuda Ontario
Idaati Ontario
kv provintsi
h^atele
[kes on 65 ja
lumaksu
[hkemaks,
feütte
Ristatud saama
fSales Tax
tl
[Ta teie katsusite mulle tasuda
Iga, et mängisite - mulle triki,"
pin taüe aina vihasemaks muu-
Is, sest hakkasm olupsorda juba
t; silmaga nägema. .^Mõtlesite,
tui saaksite mind , viia nii kau-
1, et kirjutan teile kirju ja saar
I teile oma pildi, et siis ühel
lal võiksite mulle tasuda kõike
Iga, et panete mulle nad nina
Mulle pole pähegi tulnud mi-
I säärast!" ütles ta. päris viha-j:,,
Tahtsin teid vaid tundma
Ida. Olete mulle aga selja poolid
iga kord, kui vaid katsusin
ta: rääkida. Ei teadnud, kuidas
la pihku, libedat kala, ja leid-let
see oleks üks võimalus." '
Bee on autu ja salalik viis asju
la saada," ütlesin keevalt. „See
Bnud aus."
fcirra Lascelles, seistes,: rebitud
hiäpu vahel ja tint liikudes üle
l ääre, hüüdes: „Teate, et -=
b kõik lubatud on ja lõppude
lks on meil ju praegu sõda.^*
Leidub inimesi, kes selle tähe
[lubavad endile igasugu asju,"
isin. „0n aga siiski asju, mil-
I tuleb kindel piir tõmmata. Kui
Isin vaid teile - öelda," hüüdsin
Iii süttides, „mida teist mõt- I 1
lis too petis ütles jälle midagi
feksandmatut. „Teie kirjadest
lib, et sallite mind päris hästi.*'
test ma ei teadnud, et see ole-pie.
Mõtlesin, et see on keegi
ega ei võinud ometi öelda
. iniibene", nii siis jätkasin:
jk, mahajäetud,. kellel tõesti
is.mu — mu-—"
Soome nõuab
emokeele õegifisit
Rootsis
Soome rahvusgrupi küre arvuline
kasv Rootsis on tekitanud nii
Rootsüe kui Soomele probleeme,
seda eriti hariduse ja kultuuri aladel.
See olukord peegeldus ka Rootsi
Soome haridus-, sotsiaal- Ja
tööministrite ^ kohtamisel Stokhol-mis,
kus soo|mlased esitasid vaadet,
et Ro6tsi peaks soome vähe-'
musele vaatama sania liberaalselt
kui soomlased soome-rootsiastesse.
Soomlasecl nõuava*d, et neüe kui
ligi poolemiljonilisele gnipile antaks
Rootsis eriseisund. Soome haridusminister
pär Štenbäck leidis,
et Rootsu peaks olema ka soome-keehie
koolisüsteem, et soome kee^
le asendit ühiskonnas parandatakse
selles mõttes, et kakskeelsed
iniipesed saaksid eesõigustatud kohtadele,
kus soome keelt on vaja.
ADO PARK. Q.C.
HETHERINGTpN, FALLIS
PARK
Advokaadid-notarid
365 3ay St., Snite 401,363^451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425^
Rnnairl DC-10 ie nnukil ^
Minsk Tagasitoleik kestva DS vat^ooni aeg lennuhind
Torontost ' 29. juunil 19. juulil 21 pla eva 14. mail $799.
Vancouverist 28. juunil 26. juulil 28 p• äeva 13. mail $939
TÕNU TOpME
B.A.Sc.. LLB.
ADVOKAiAT — NOTAR
Yorkdale Place, 1 Yõrkdale Moad,
Sni^e 207
Toronto, Oiit. M6A 3 M ^
Telefon 781-55S6, 789-7579,
kodns 489-6709
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NpTAR
Room 1002,>RoyaI Tmst Toweir
Toronto Draiinion Cenfre
Postiaadress: P.O. 326, Torontt
Ont (Bayi& King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
Eesti Rahvusteater teeb praegu Intensiivselt harjutusi eeMeval teatriõhtul
esitatava Kaarel Söödori näidendi „Läbi tormi'* lävaküpseks kujundamiseks;
Pildil näidendis esinevad näitlejad oma lavastajaga. Esireas
vasakult Tõnu Naelapea, Leida Järviy Lydia Vohu, Harri Miirk,
seisavad Ernst VäM, Ernst Eätek Ja Äiani Teder, pildilt puudub Oudi
Kalm. Foto: Vaba Eestlane
Söiklori lavateos küpseb
Lydia Vohu vesf ieb lavastuslikest
kogemusist ja vajadusist
Hiljuti (Vaba Eestlane nr. 22) oli meil intervjuu uiie lavatüki autoriga,
aga seni rohkem lavastajana tuntud Kaarel Söödoriga. Täna vaatame
aga uut teatrisündnjust praeguse lavastaja Lydia Vohra silmadega,
kes sellele lavateosele oma looja hingeõhuga elu annab.
Lydia Vohu ütleb, et-^ proovid ma palju näitejuhte; Ka Söödoril
käivad tihedasti ja hoogsalt, lavas- |0n olnud mitu näitejuhti kuni ta
tus hakkab ilmet võtma, osad on ise neist: kogemusi" saades kasvas
peas ja on tajuda küpsemise tun- meie suureks lavaloomingu kujun-net.
Ta lisab, et näitejuhil pole just dajaks, kes on võimeline kõigeks,
„kerge" ülesanne, kui autor on sa- mis teatriga seoses,
mas linnas ja pealegi ise tuntud Lydia Vohu ütleb, et praeguse
suurepärase näitejuhina ja näitleja- lavastuse juures on K.Söödor kaina,
kelle näitefcurjandusliku loo- nud proove vaatamas autorma. See
] Pileti eest tuleb tasuda vähemalt
45 päeva enne väljalendu.
• Äraütlemise korral peetakse
kinni $80 Toronto piletihinnast ja
$94 Vancouveri piletihinnast.
• Piletihind ei sisalda kanada
lennuväl amaksu. V ^
• Hinna sisse ei ole arvatud reisi-kindlüstusemaks.
Lähemat informatsiooni
kindlustuse üle saate oma
reisibüroolt.
• Lapsed alla 2 aasta reisivad
tasuta ilma istme reservatsioonitao
• Igasugune lisainformatsiooni
saadaval reisibüroos.
8 King St. East, Süite 1801, Toronto M5C1B5
(416) 362-2323
mingu tmgis lavastaja töö käsikirjade
puudumisel.
Kuid L. Vohu ütleb,
et ta loodab, et suudab nii autorit
kui ka publikut selle lavastu-^
' sega rahuldada.
BZSO
TED ROLAND LAAN
advokaat-notar
133 Richmond St' W., Ste 70S
Toronto, M5H 2L3
Tel. 3^7072
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—B-ni
Telefonid: tounetus 444-4823
talitus 444-4832
Toimetaja kodus
väljaspool tööae|ga:
Hannes'Oja 481-5316.
Knulotusi võetakse vasto;
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. hõmm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm.^ kella ^1 l-ni.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
Hinnataks Aleksis
kunstiesseed
Ranniti seisukohtade tundmine oluiinü
eurooplastele ja ameeriklastele
leviku tõttu.
Knnlntaste hinnsids
I üks toll ühel veerul $4.25
I esiküljel $5;—
l tagaküljel $4.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VAmJ:
Vaba Eestlase talitws
1955 Leslie St.
Don Mills, "Ont.
M3B\2M3.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
Mrs. Leida Mariey
Postiaadress:
9^ iParravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
on uus aste ta kauaaegses teatri-kunstniku
elutöös.
Lõpuks kordab L. Vohu veel eeloleva
teatriõhtu kohta käivaid faktilisi
andmeid, 17. apriÜil kell 7
õhtul esitatakse eestlastele tuntud
Näidend on väga huvitavalt üles- seaside ffighschooli auditooriumis
ehitatud ja mõneti on mäng nagu g^arel Söödori näidend neljas pü-sõnade
taga, mida peab mõistata- dis„Läbi tormi" Lydia Vohu la-i^
a. lastusel, Arthur Mihkelsoo lavaku-
L. Vohu on arvamisel, .et näi- jüjidusel ja Endla Komi kostüümi-dend
on huvitav ja ta soõvob^ et ^ega.
autor kirjutaks rohkem näidendeid,
kasutades oma võimeid kirjanduslikul
alal. - ühest näidendist on vähe
ja annet on autoril olemas. Juha
oma dramatiseeringutega on ta
näidanud" lavateose loomise oskust,
sest lavastajana tunneb ta rohkem
näidendi kirjutamise nõudeid, kui
neid näitekirjanikul võiks-olla. Ka
jääks ta -lavateose kirjutamisega
lähedaselt teatritöö juurde. Nii
oleks soovituseks, et ta kasutaks
loojana oma aega.. Näidendi kallale . ., . . ,
oUes lähevad mõtted mujale füü- Ameenka Chicago uhkooli aja- ei vaatle ainult Icutoalt torvaljoo-sUisest
miiast. Kindlasti on ta pä- ..aavonic and East European m. Ta annab oma seisukoha ja
rast esimese näidendi kirjutamist ^^^^nal ^valdas oma möödunud hinnaagu taieldcu kindlusega. Nii,
palju küpsenud. Kuigi nüüd on näi- "f^sf^M M^I- ^ i ' " i ^ T T ' / ' f Ranmt aastaid
dendeid saadaval, on teater Valmis f I»»') New Y o r ^ National vaUnud ; et oktoobr^volutsioon
temauute tööde lavastamiseks. ^'f^y ^ l.^l^.ol. tegehkult konttrevolut-
Ja Lydia Vohu jääbki K. Söödo- 5>yof-««ge HoUerbachi retsensioo- sioon kuna demokraatlik vene
m 1980. aastal ilmunud kunsti- revolutsioon kestis ainult veebrua-raaniatule
„Inventipn and Tradi- rist oktoobrini sel' aastal. Nii oli
põhjaUkumalt kui keegi teine siin """•/''^fff.f ^ft- '*^'"'f ^ ^ ^ ' ^ ^ kontrrevolut-teatritööd.
Ta on otaud suur näite- ^ ^ ' f ^J^ f ' ' ' ' ' ^ f ^ sioon kontrevolutsioomline „coup
juht ka Lydia Vohu elus, alaf«s the Thomas. P. Whitney Collection d'etat Autor peab selle mois^e
VUiandist seale Modernist Russian Ait". tundmist oluUseks. eurooplastele ja
• 4 . J , , , —A"'"'' iseloomustab praegust ameeriklastele kellele eksisteerib
„Ta on minust näitleja temnd, ^unstimiljööd Ameerikas ja ütleb, ainult „Suur Vene revolutsioon",
kinnitab Lydia Vo6u ]a torjeWab j^^y; sajandialgse vene avangar- i Ta tsiteerib Rannitit:
süs näiteinhi osatähtsust näitleja ^u^jj; ^ ^ j , ^ - ' , . ,
lavaloommgus. suurenenud. Ta vaatleb siis sel- , .YlJ^f^atatel moned laane
Ta ütleb, et iga näitejuhi juurest , ^g^^ kunstiloomingu ränd- J» kirjanikud laanes,
saab midagi õppida, igaüks on tal- „äitusi Ameerikas, mis pärit ka- järgnedes uuele ameüikult sankt-le
midagi andnud ja nüüd ise la- ijg^^ erakogust ja analüüsib näitu- sioneentud teooriale N . Ludus, on
vastajana katsub ta seda läbi ise- jjataloogi „Invention and Tra- hakanud kehtivaks kuulutama
enese näitejuhi loova vaimu teis- ^^^^^.^ nimetades et selles suure- 1^'^' et-moodne vene kunst on
tele edasi anda. NäiUejal peab ole- orases ja" nieisterlikult kujinda- 1917, aasta, bolshevistliku kontrre:
tud kataloogis on essee „From volutsioom produkt. Isegi seda on
Realism to the Reality of Abstrac- fWud, et Lenm ise, kes^vihkas uut
tion: A Personal View of Russian ^unst' ja tojandust, kaasaarvatud
Modernist Movement" ja märgib Maj^ovski,-m^^^^^
siis. et selle autoriks on Aleksis' •noo^^^* stuli„iutunsmiks
KOHO INTERNATIONAL
TRAVEL
191 Egilnton Avenue East,
Bte. 104
Toronto M4P 1K1
485-9437
FINNISH (TORONTO)
CREDIT UNION LTEP,
191 Egimton Avenue East ^
Toronto, Ontario M4P1 Kl
486-1533
UNIGLOBE-EGAN TRAVEL
277 Lakeshore, East " ,
Oakville, Ont. ^ -
IVlaria Venugopal
Tel. (416) 842-3263
LOMA WvEL LTD.
126 West 3rd Avenue
Vancouver, B.C. V5Y 1E9
_ _ (604) 872-0659
' OML WORLDWlbl
TRAWI. AGENCY
1769 Regent Street
Sudbury, Ontario P3F 3Z7
(705) 522-0000 Edey Saarinen
VENTRA TRAVEL
SERVICES
5915 West Boulevard
Vancouver, B.C. V6M 3X1
Tel. (604) 263-1951
SKYTRAIN TOURiS '
TRAVEL -
2656 Danforth Avenue '
^Toronto, Ontario M4C 1L7
690-4922 Bert KivimäkI
UNIGLOBE-AATCO
TRAVEL NORTH LTDc
Atria North, Ste. Al 21
2255 Sheppard Ave. E, WlHowdale
497-3622 Ahja Kivinen-Velickovic
. YORKLANB TRAVEL LTD.
185 Yorkland Blvd. .
Ramada Inn Hotel —Lobby
Willowdale, Ontario M2J 4R2
497-0300 Ritva Sanz
iuroopasse
Tel. (416) 7S7-5080
rit kui meie teatriloojat vaatlema.
Ta ütleb, et just Söödor tunneb
Naissoost rügemendi"
ülem Inglismaal
BRIsfoL - Kol.-ltn. Jean Rannk, ruIstilJalooL^^^^ .^^^^f ^ „nõukoguae^
Blackwood, 37-aastane' naissoost alates 1960. aastast Slavic ja East ^^,^P™!^t^ u ^-T"
sõjaväelane tegi möödunud näda- European Collections Yale üli- jaks. ^ «ja^^^^^^
, on
vene
lal Inglismaal ajalugu, kui ta määr koolis,
räti esimeseks naissoost rügemendi Autor peab oluliseks selle essee
hiks kasutada tetminit „nõukogu-de
kunst" tööde llohta, mis on valulemaks
^ Inglismaal. Kol.-ltn. vaatlemist. Olles läänekultuuri ini- minud enne 1930-ndaid aastaid."
Blackwood võttis üle rügemendi mene on Rannit vaba igasugusest ProLHollerbach tsiteerib ka
imise, kus tema üksus koosneb emotsionaalsusest, mida nii sage- Ranniti. iseloomustavat kirjeldust
sõdurist, kellest 70% on me- dasti kohatakse mõne rahvuse sotsialistliku realismi kohta:
kunsti hindamisel. Aga ometi ta ,,Anietlikult nimetatud„vormilt
luht
500
rahvuslik" „sisult sotsialistlik"^
termin jõudis ette natsionalistlikust
kunstist Saksamaal. O n kasulik
meeles pidada, et 1932. a. peetud
näitusel „15 aastat nõukogude
kuüsti" oli eriruum. pühendatud
vene kunstile, mida nimetati deg-enereerunuks.
See väike ja vähe-läägitud
sündmus oli viis aastat
enne, kui teine samasugune sündis
193^. ä. Saksamaal, kui Adolf Hit-ler
keelustas kõik vaba saksa
Icunsti. Sellest peale oli ainus
kunstivool, mis lubatud, realism,
euloogiline ja vale-idealistlik. See
on veel praegugi maksev N. Liidus.
' Prof. Hollerbach peatub ka
Aleksis Ranniti luuletatud pühen-dusluuletuse
juures vene skulptorile
ja luuletajale Naum Gabole.
Ranniti värss On kalligraafilises
originaalis, mille luuletaja on ise
kirjutanud, ja arvestades selle stiilset
originaalsust ja vaba elegantsi
on Ranniti kalligraafiline käekiri
rafineeritud kunst, orgaaniliselt
seotud tema värsi musikaalsusega.
Vaadates Ranniti tehtud, iga
"raamatus oleva kunstniku töö iseloomustust,
ütles autor,- et Rannit
on tahtnud nii ^pselt kui võimalik
defineerida kunstniku for-
® 11-aastane Külli Põldmäe, kes
kuulub Marylandi kiiruisutajatB
spordiühmgusse ja kelle eesmärgiks
on tuleviku võit maaüma-olümpial.
Kolme-aastase treeningu
jooksul on Külli omondanud kümme
kuldmedalit,, ühe hõbeda ja kolm
pronksi.Kuna ta isa on Baltimore
Eesti KooU organisaatoreid —
Douglas Põldmäe ja ema tuntud
eesti kunstnüc — Maret Maiste, on
Külli kodu tulvil eesti vaimukultuuri
ja eesti keelekõla. Rahvusmeel-ses
püüdluses võrsub edu.
maalset Ja psiühholoogüist ning
vaimset iseloomustust ja leida talle
koht ajaloos, võrreldes selleks teda>
vene ja lääne kunstimeistritega.
Rannit ütles oma essees, et vene
kunst pole saanud iseseisvat rahvuslikku
iseloomu leida, kuna mitmed
asjaolud, neist viimasena N .
Liidu terrorism, pole andnud võimalusi
harmooniliseks kunstiarenguks,
mistõttu venp kunst on suuremas
osas laenud mõjutustest,
olenev üksikute suurmeistrite individuaalsest
talendist, emotsionaalsusest
ja vaimseist ning sotsiaalseist
olukordadest mõjutatud, vastupidi
vene kirjandusele, mis oa
palju monoliitsem.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 1, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-04-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820401 |
Description
| Title | 1982-04-01-07 |
| OCR text | Nr; 26 Nr. 26 tea : VABA EESTLANE neljapäeval, 1. -aprillil 1982 — Thursday, Aprü 1, 1982 Lk. 7 lOS irpgrammi vanuses, kel timaksuga .... ihvatulilla iu järgi Isude p^i^tsi Ivast tulust. jõuda Ontario Idaati Ontario kv provintsi h^atele [kes on 65 ja lumaksu [hkemaks, feütte Ristatud saama fSales Tax tl [Ta teie katsusite mulle tasuda Iga, et mängisite - mulle triki," pin taüe aina vihasemaks muu- Is, sest hakkasm olupsorda juba t; silmaga nägema. .^Mõtlesite, tui saaksite mind , viia nii kau- 1, et kirjutan teile kirju ja saar I teile oma pildi, et siis ühel lal võiksite mulle tasuda kõike Iga, et panete mulle nad nina Mulle pole pähegi tulnud mi- I säärast!" ütles ta. päris viha-j:,, Tahtsin teid vaid tundma Ida. Olete mulle aga selja poolid iga kord, kui vaid katsusin ta: rääkida. Ei teadnud, kuidas la pihku, libedat kala, ja leid-let see oleks üks võimalus." ' Bee on autu ja salalik viis asju la saada," ütlesin keevalt. „See Bnud aus." fcirra Lascelles, seistes,: rebitud hiäpu vahel ja tint liikudes üle l ääre, hüüdes: „Teate, et -= b kõik lubatud on ja lõppude lks on meil ju praegu sõda.^* Leidub inimesi, kes selle tähe [lubavad endile igasugu asju," isin. „0n aga siiski asju, mil- I tuleb kindel piir tõmmata. Kui Isin vaid teile - öelda," hüüdsin Iii süttides, „mida teist mõt- I 1 lis too petis ütles jälle midagi feksandmatut. „Teie kirjadest lib, et sallite mind päris hästi.*' test ma ei teadnud, et see ole-pie. Mõtlesin, et see on keegi ega ei võinud ometi öelda . iniibene", nii siis jätkasin: jk, mahajäetud,. kellel tõesti is.mu — mu-—" Soome nõuab emokeele õegifisit Rootsis Soome rahvusgrupi küre arvuline kasv Rootsis on tekitanud nii Rootsüe kui Soomele probleeme, seda eriti hariduse ja kultuuri aladel. See olukord peegeldus ka Rootsi Soome haridus-, sotsiaal- Ja tööministrite ^ kohtamisel Stokhol-mis, kus soo|mlased esitasid vaadet, et Ro6tsi peaks soome vähe-' musele vaatama sania liberaalselt kui soomlased soome-rootsiastesse. Soomlasecl nõuava*d, et neüe kui ligi poolemiljonilisele gnipile antaks Rootsis eriseisund. Soome haridusminister pär Štenbäck leidis, et Rootsu peaks olema ka soome-keehie koolisüsteem, et soome kee^ le asendit ühiskonnas parandatakse selles mõttes, et kakskeelsed iniipesed saaksid eesõigustatud kohtadele, kus soome keelt on vaja. ADO PARK. Q.C. HETHERINGTpN, FALLIS PARK Advokaadid-notarid 365 3ay St., Snite 401,363^451 Õhtuti 447-2017 või 929-3425^ Rnnairl DC-10 ie nnukil ^ Minsk Tagasitoleik kestva DS vat^ooni aeg lennuhind Torontost ' 29. juunil 19. juulil 21 pla eva 14. mail $799. Vancouverist 28. juunil 26. juulil 28 p• äeva 13. mail $939 TÕNU TOpME B.A.Sc.. LLB. ADVOKAiAT — NOTAR Yorkdale Place, 1 Yõrkdale Moad, Sni^e 207 Toronto, Oiit. M6A 3 M ^ Telefon 781-55S6, 789-7579, kodns 489-6709 ENN ALFRED ADVOKAAT-NpTAR Room 1002,>RoyaI Tmst Toweir Toronto Draiinion Cenfre Postiaadress: P.O. 326, Torontt Ont (Bayi& King) M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus Eesti Rahvusteater teeb praegu Intensiivselt harjutusi eeMeval teatriõhtul esitatava Kaarel Söödori näidendi „Läbi tormi'* lävaküpseks kujundamiseks; Pildil näidendis esinevad näitlejad oma lavastajaga. Esireas vasakult Tõnu Naelapea, Leida Järviy Lydia Vohu, Harri Miirk, seisavad Ernst VäM, Ernst Eätek Ja Äiani Teder, pildilt puudub Oudi Kalm. Foto: Vaba Eestlane Söiklori lavateos küpseb Lydia Vohu vesf ieb lavastuslikest kogemusist ja vajadusist Hiljuti (Vaba Eestlane nr. 22) oli meil intervjuu uiie lavatüki autoriga, aga seni rohkem lavastajana tuntud Kaarel Söödoriga. Täna vaatame aga uut teatrisündnjust praeguse lavastaja Lydia Vohra silmadega, kes sellele lavateosele oma looja hingeõhuga elu annab. Lydia Vohu ütleb, et-^ proovid ma palju näitejuhte; Ka Söödoril käivad tihedasti ja hoogsalt, lavas- |0n olnud mitu näitejuhti kuni ta tus hakkab ilmet võtma, osad on ise neist: kogemusi" saades kasvas peas ja on tajuda küpsemise tun- meie suureks lavaloomingu kujun-net. Ta lisab, et näitejuhil pole just dajaks, kes on võimeline kõigeks, „kerge" ülesanne, kui autor on sa- mis teatriga seoses, mas linnas ja pealegi ise tuntud Lydia Vohu ütleb, et praeguse suurepärase näitejuhina ja näitleja- lavastuse juures on K.Söödor kaina, kelle näitefcurjandusliku loo- nud proove vaatamas autorma. See ] Pileti eest tuleb tasuda vähemalt 45 päeva enne väljalendu. • Äraütlemise korral peetakse kinni $80 Toronto piletihinnast ja $94 Vancouveri piletihinnast. • Piletihind ei sisalda kanada lennuväl amaksu. V ^ • Hinna sisse ei ole arvatud reisi-kindlüstusemaks. Lähemat informatsiooni kindlustuse üle saate oma reisibüroolt. • Lapsed alla 2 aasta reisivad tasuta ilma istme reservatsioonitao • Igasugune lisainformatsiooni saadaval reisibüroos. 8 King St. East, Süite 1801, Toronto M5C1B5 (416) 362-2323 mingu tmgis lavastaja töö käsikirjade puudumisel. Kuid L. Vohu ütleb, et ta loodab, et suudab nii autorit kui ka publikut selle lavastu-^ ' sega rahuldada. BZSO TED ROLAND LAAN advokaat-notar 133 Richmond St' W., Ste 70S Toronto, M5H 2L3 Tel. 3^7072 VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—B-ni Telefonid: tounetus 444-4823 talitus 444-4832 Toimetaja kodus väljaspool tööae|ga: Hannes'Oja 481-5316. Knulotusi võetakse vasto; nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. hõmm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm.^ kella ^1 l-ni. KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase Hinnataks Aleksis kunstiesseed Ranniti seisukohtade tundmine oluiinü eurooplastele ja ameeriklastele leviku tõttu. Knnlntaste hinnsids I üks toll ühel veerul $4.25 I esiküljel $5;— l tagaküljel $4.50 KUULUTUSI VÕTAVAD VAmJ: Vaba Eestlase talitws 1955 Leslie St. Don Mills, "Ont. M3B\2M3. Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivandi 251-6495 Mrs. Leida Mariey Postiaadress: 9^ iParravano Ct. Willowdale, Ont. M2R 3S8 Telefon: 223-0080 on uus aste ta kauaaegses teatri-kunstniku elutöös. Lõpuks kordab L. Vohu veel eeloleva teatriõhtu kohta käivaid faktilisi andmeid, 17. apriÜil kell 7 õhtul esitatakse eestlastele tuntud Näidend on väga huvitavalt üles- seaside ffighschooli auditooriumis ehitatud ja mõneti on mäng nagu g^arel Söödori näidend neljas pü-sõnade taga, mida peab mõistata- dis„Läbi tormi" Lydia Vohu la-i^ a. lastusel, Arthur Mihkelsoo lavaku- L. Vohu on arvamisel, .et näi- jüjidusel ja Endla Komi kostüümi-dend on huvitav ja ta soõvob^ et ^ega. autor kirjutaks rohkem näidendeid, kasutades oma võimeid kirjanduslikul alal. - ühest näidendist on vähe ja annet on autoril olemas. Juha oma dramatiseeringutega on ta näidanud" lavateose loomise oskust, sest lavastajana tunneb ta rohkem näidendi kirjutamise nõudeid, kui neid näitekirjanikul võiks-olla. Ka jääks ta -lavateose kirjutamisega lähedaselt teatritöö juurde. Nii oleks soovituseks, et ta kasutaks loojana oma aega.. Näidendi kallale . ., . . , oUes lähevad mõtted mujale füü- Ameenka Chicago uhkooli aja- ei vaatle ainult Icutoalt torvaljoo-sUisest miiast. Kindlasti on ta pä- ..aavonic and East European m. Ta annab oma seisukoha ja rast esimese näidendi kirjutamist ^^^^nal ^valdas oma möödunud hinnaagu taieldcu kindlusega. Nii, palju küpsenud. Kuigi nüüd on näi- "f^sf^M M^I- ^ i ' " i ^ T T ' / ' f Ranmt aastaid dendeid saadaval, on teater Valmis f I»»') New Y o r ^ National vaUnud ; et oktoobr^volutsioon temauute tööde lavastamiseks. ^'f^y ^ l.^l^.ol. tegehkult konttrevolut- Ja Lydia Vohu jääbki K. Söödo- 5>yof-««ge HoUerbachi retsensioo- sioon kuna demokraatlik vene m 1980. aastal ilmunud kunsti- revolutsioon kestis ainult veebrua-raaniatule „Inventipn and Tradi- rist oktoobrini sel' aastal. Nii oli põhjaUkumalt kui keegi teine siin """•/''^fff.f ^ft- '*^'"'f ^ ^ ^ ' ^ ^ kontrrevolut-teatritööd. Ta on otaud suur näite- ^ ^ ' f ^J^ f ' ' ' ' ' ^ f ^ sioon kontrevolutsioomline „coup juht ka Lydia Vohu elus, alaf«s the Thomas. P. Whitney Collection d'etat Autor peab selle mois^e VUiandist seale Modernist Russian Ait". tundmist oluUseks. eurooplastele ja • 4 . J , , , —A"'"'' iseloomustab praegust ameeriklastele kellele eksisteerib „Ta on minust näitleja temnd, ^unstimiljööd Ameerikas ja ütleb, ainult „Suur Vene revolutsioon", kinnitab Lydia Vo6u ]a torjeWab j^^y; sajandialgse vene avangar- i Ta tsiteerib Rannitit: süs näiteinhi osatähtsust näitleja ^u^jj; ^ ^ j , ^ - ' , . , lavaloommgus. suurenenud. Ta vaatleb siis sel- , .YlJ^f^atatel moned laane Ta ütleb, et iga näitejuhi juurest , ^g^^ kunstiloomingu ränd- J» kirjanikud laanes, saab midagi õppida, igaüks on tal- „äitusi Ameerikas, mis pärit ka- järgnedes uuele ameüikult sankt-le midagi andnud ja nüüd ise la- ijg^^ erakogust ja analüüsib näitu- sioneentud teooriale N . Ludus, on vastajana katsub ta seda läbi ise- jjataloogi „Invention and Tra- hakanud kehtivaks kuulutama enese näitejuhi loova vaimu teis- ^^^^^.^ nimetades et selles suure- 1^'^' et-moodne vene kunst on tele edasi anda. NäiUejal peab ole- orases ja" nieisterlikult kujinda- 1917, aasta, bolshevistliku kontrre: tud kataloogis on essee „From volutsioom produkt. Isegi seda on Realism to the Reality of Abstrac- fWud, et Lenm ise, kes^vihkas uut tion: A Personal View of Russian ^unst' ja tojandust, kaasaarvatud Modernist Movement" ja märgib Maj^ovski,-m^^^^^ siis. et selle autoriks on Aleksis' •noo^^^* stuli„iutunsmiks KOHO INTERNATIONAL TRAVEL 191 Egilnton Avenue East, Bte. 104 Toronto M4P 1K1 485-9437 FINNISH (TORONTO) CREDIT UNION LTEP, 191 Egimton Avenue East ^ Toronto, Ontario M4P1 Kl 486-1533 UNIGLOBE-EGAN TRAVEL 277 Lakeshore, East " , Oakville, Ont. ^ - IVlaria Venugopal Tel. (416) 842-3263 LOMA WvEL LTD. 126 West 3rd Avenue Vancouver, B.C. V5Y 1E9 _ _ (604) 872-0659 ' OML WORLDWlbl TRAWI. AGENCY 1769 Regent Street Sudbury, Ontario P3F 3Z7 (705) 522-0000 Edey Saarinen VENTRA TRAVEL SERVICES 5915 West Boulevard Vancouver, B.C. V6M 3X1 Tel. (604) 263-1951 SKYTRAIN TOURiS ' TRAVEL - 2656 Danforth Avenue ' ^Toronto, Ontario M4C 1L7 690-4922 Bert KivimäkI UNIGLOBE-AATCO TRAVEL NORTH LTDc Atria North, Ste. Al 21 2255 Sheppard Ave. E, WlHowdale 497-3622 Ahja Kivinen-Velickovic . YORKLANB TRAVEL LTD. 185 Yorkland Blvd. . Ramada Inn Hotel —Lobby Willowdale, Ontario M2J 4R2 497-0300 Ritva Sanz iuroopasse Tel. (416) 7S7-5080 rit kui meie teatriloojat vaatlema. Ta ütleb, et just Söödor tunneb Naissoost rügemendi" ülem Inglismaal BRIsfoL - Kol.-ltn. Jean Rannk, ruIstilJalooL^^^^ .^^^^f ^ „nõukoguae^ Blackwood, 37-aastane' naissoost alates 1960. aastast Slavic ja East ^^,^P™!^t^ u ^-T" sõjaväelane tegi möödunud näda- European Collections Yale üli- jaks. ^ «ja^^^^^^ , on vene lal Inglismaal ajalugu, kui ta määr koolis, räti esimeseks naissoost rügemendi Autor peab oluliseks selle essee hiks kasutada tetminit „nõukogu-de kunst" tööde llohta, mis on valulemaks ^ Inglismaal. Kol.-ltn. vaatlemist. Olles läänekultuuri ini- minud enne 1930-ndaid aastaid." Blackwood võttis üle rügemendi mene on Rannit vaba igasugusest ProLHollerbach tsiteerib ka imise, kus tema üksus koosneb emotsionaalsusest, mida nii sage- Ranniti. iseloomustavat kirjeldust sõdurist, kellest 70% on me- dasti kohatakse mõne rahvuse sotsialistliku realismi kohta: kunsti hindamisel. Aga ometi ta ,,Anietlikult nimetatud„vormilt luht 500 rahvuslik" „sisult sotsialistlik"^ termin jõudis ette natsionalistlikust kunstist Saksamaal. O n kasulik meeles pidada, et 1932. a. peetud näitusel „15 aastat nõukogude kuüsti" oli eriruum. pühendatud vene kunstile, mida nimetati deg-enereerunuks. See väike ja vähe-läägitud sündmus oli viis aastat enne, kui teine samasugune sündis 193^. ä. Saksamaal, kui Adolf Hit-ler keelustas kõik vaba saksa Icunsti. Sellest peale oli ainus kunstivool, mis lubatud, realism, euloogiline ja vale-idealistlik. See on veel praegugi maksev N. Liidus. ' Prof. Hollerbach peatub ka Aleksis Ranniti luuletatud pühen-dusluuletuse juures vene skulptorile ja luuletajale Naum Gabole. Ranniti värss On kalligraafilises originaalis, mille luuletaja on ise kirjutanud, ja arvestades selle stiilset originaalsust ja vaba elegantsi on Ranniti kalligraafiline käekiri rafineeritud kunst, orgaaniliselt seotud tema värsi musikaalsusega. Vaadates Ranniti tehtud, iga "raamatus oleva kunstniku töö iseloomustust, ütles autor,- et Rannit on tahtnud nii ^pselt kui võimalik defineerida kunstniku for- ® 11-aastane Külli Põldmäe, kes kuulub Marylandi kiiruisutajatB spordiühmgusse ja kelle eesmärgiks on tuleviku võit maaüma-olümpial. Kolme-aastase treeningu jooksul on Külli omondanud kümme kuldmedalit,, ühe hõbeda ja kolm pronksi.Kuna ta isa on Baltimore Eesti KooU organisaatoreid — Douglas Põldmäe ja ema tuntud eesti kunstnüc — Maret Maiste, on Külli kodu tulvil eesti vaimukultuuri ja eesti keelekõla. Rahvusmeel-ses püüdluses võrsub edu. maalset Ja psiühholoogüist ning vaimset iseloomustust ja leida talle koht ajaloos, võrreldes selleks teda> vene ja lääne kunstimeistritega. Rannit ütles oma essees, et vene kunst pole saanud iseseisvat rahvuslikku iseloomu leida, kuna mitmed asjaolud, neist viimasena N . Liidu terrorism, pole andnud võimalusi harmooniliseks kunstiarenguks, mistõttu venp kunst on suuremas osas laenud mõjutustest, olenev üksikute suurmeistrite individuaalsest talendist, emotsionaalsusest ja vaimseist ning sotsiaalseist olukordadest mõjutatud, vastupidi vene kirjandusele, mis oa palju monoliitsem. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-01-07
