Vaba eestlane , February 8, 1979

              V.
VSUäMBSA: O/Ü Vaba Eestlanfi, 135 Tecumseth St
PEATOIBjSETAJA: Karl äsm
TOIMETAJA; Hamies Oja -
POSTIAADRESS: EO. B o i 70, Stn. C, Toronto S, Oist.
TELEFONID: t o M Ä S®il-7521, taUtus (teUMsed
ekspedit^oon) 3S<a-737i
TELLIMISHINNAD-Eaiate: aastsis $32
"TELLIMISHINNAD:;
tas $19.— ja vesrandaastas |iOiö.-K|npostigä üSA-f: aagiss
LENNUPOSTIGA memer&.maadew: aastas
Ja Yögrandaas^ $18^-.
^ Aadressi mimdate # c. —-tffegi&numW #
Mi
. F s ^ l M i ^ by Free Estoi^aä Fublisli^. Ltd., 13^
3> 0!^. Msj m
HSna pe
i^iig ilptaö^
katö[ / Ühendisiitldess®:^ m
iteÄ^l määM. M ' M d a ' d ^
ori Mkitä Hnisbisovi
SäaMtud vilngsõl^^^^^^ PõbjarÄmeeiS-ka
kontinendil, Yäikesekasvuliiie
M d löögivalmis TePf kiii«mes
jühwidrükide ašakii^an|use veifr
gudel ja avalikkuses'
laarseks kujuks nagu
omal ajal Hru^tshbv
ajalehed püüavad targu juurde li­sada,
eit Teng on ^ I j u iaktilisem
ja reserveeriibm kiü seda^ 0^^^^
ffe ja kontrotemata s u i ^ ülbe
Hnishtshov..\ V-^^
Avalikkus ön seni saanud väga
vähe h^onhatšiöpni seUe kölita,
mida räägiti ¥alges Majas Tengi
Ja; Ühendriil^ ^Car-ieri
vahel. Ametlikult mainiti ai-mdt,
et CJart^ ja Teng kirjutasid
ffi|a kahe rügi vahe]|^HB k
pe išidtmi^ ja tehnjpste
] gatsioonide v a h e ^ ^ ja vas­tastikku
konsidaatide iavj^^
l^uld plldcf tmiQ kestoud nõupi­damistel
ei arutatud kahtlema
.ajtoult-selliseid
käsitamisel j a analüüsimel ppd
galju tp^tsMuad^^
looues N. Ipdu agressiivne
polütika, ^idurd^iiid^ H i i -
m organiseerib praegu kogu maa-imas
jõudifeid ja t^^^
r^Mde majaä^^ ja tehnoloo­giline
a b l ^ I ^ ^ et aidata teda
täija s^liest^^
|a'on sattuiiud Mao;T^
maia-ja ^OiiqpäisiB;pöl^^
Tengt väljendustest t3#ndrpd^
de J i j a k i r j a n f ^ ^ järeida^
(öte^'et: Hiina: p^
suuri ^pingutusi' ;;ü^
Liidu vastasel!^ leeri tõmbai^
seks, m|s tal aga ffimseSt ei
•iunud] Preside^^ CÄer •: omä
konuneritaaiiide^^^^^^^^ ^ohta
oJU väga reserveeirftüd Ja tägasi-lioidlik,
mjHesit võib järeldada, et
ameerildased katsuvad vaatamata
künale lähenemisele oma detente
polütikat endiselt jalid hoida jä
N;Öiduga koostööd viljeleda. Sel­les
kahepaikses poliitikas väljen­dub
ühendriikide hirm ja kartus
N. Liidu ees ning Washington kat­sub
kõigiti vältida ^se|iseiä^;p
tülsi sammusidj mis võiksid mõju­da
häirivalr»en*. I
tokse SALTII kokkuleppe pärasg,
' kuna. veij^^
võivad jätta seffie kokkuleppe
kirjutamata, mis oleks Ühendrii­kide:
väüspolütikale • šimrel»; ta^
gasüöögiks, Poliitikud, te
vadHvWdu
uMJäta^a^ sealjüwres,-,et -M. L i ^ ^
le ,on: ŠMJTI kokkulepöt • samak
tungivalt vaja. kui • ühendriikidele
I nalng sellest tulenevalt ei^ -' oleks
põhjust alati väriseda kui Kremli
poliitbüroole • midagi et. meeldi.
ringi sõites
on
garffiing
avanes
nud maa on Miina tehnoloogliselt
võrreldes ÜhendlilMdega. Hiina
taiivõrd
eMkust peab
dussaaduste
sirus^, et umbi^
siist ja lääneriUddest tehnoloogiat
ja kasinaid, kusjuures tekib aga
omakorda probleem, millega kõij
gii iiende telimiste eest malcsta.
Hiina'soovid masinate js^ telmo-iobgia
. iJäol tõusevad • . rahasse,
ümber arvestatult umbes ?0 mll-
'väMskaubanduse
ma mööduiiu4 aastal ainult
ivtüjardi^ M ,
suureks lootusdss pii
iisrnlddÄ osiuöe eest ,,kuid
praegu ei Ple v^(^ selge kui suu­red
on iliina |j|va4Pu4 j ^ kui pal­ju
t^ on yõimeiine oma prodiiM
sipppi^t ekspp^ töös­tuse
üiesdiitaiiü^
oma vajadused õ l jä^ete suure-
^ioo H^n^a 'pn
üiiendHikidele kptlemata era­kordsed'
võimalused- välispoliitili-seiks
msanööverdamiseks' ja
Liidu agi^ssi^^^^
Örganisee-iimiiÄs,
IMg^^ diktaä^
tõrlik rife, ktt^ j i ^ ^
gi:eii maksa,;I
Hiiha poole püku tõstes 're-äalpoliijtika^^
l^^ silmad
kinni. Tihe koostööv:"Öiimiiga'on.
S Ä vajaliku^, et N. Liidu p i d ^
dantine nõuab kahtlemata; mõnin^
ka. sõdurite räken-ja
võitlust,/-mpestame^^
rikIa!5e!d^ pärast VietiiaÄ fiaskot
palju.:kuuldataia.;': <
On omaette kiisimuseks, kuldas
ameeriklasi oma Hiina kaarte
väija mängivad. Praegu tundub,
ei?ۊr^
veiidaste hirnm^ koos­töö
loomisel väga ettevaatlikud
ja balansi kommU'
nistlikü hüglase vabele tõmmatu^
köiel köi^antsljatena. Kuld :seai-jimres:
ei; sa^^ unustäd^^; et; sellise
suure mängu juures avaneb palju
võimalusi ja ootamatusi, mis löO-Ä
^tMestn uue- pildi ; ja' ^ uued
perspektiivid. jÕppuderlSpuks
•trr ;ka venelastel- • pn}oma - „Hiina
kaart", kuna nael • võivad Hiinaga
alati ära leppida; kui see
kuks osutub ja alustada kontfient-reerStud
Mseid rüraiakuid lä^^
riikide-ja; neM©mõ|upürkondä
vastUo -
K. A.
og
00
0 0 9
Müügü„Väba Eestlase" talituses
Nr. n
„Ära karda,'Leoinld/sei&OBä.MU uus lemmiMooMo^
9 a OB
kuni 6Ö0.(
'es
Fi^f ehitas Nõukogude Liidule moodsa
tüüpi mitot ^asts®^^ valmis seltse ajtötal taga^ ja on alles ismid, arr
Jõudmid; peagu täiskapatsiteedtai '
ehitaiti Volgogradi ja
pidi feÄuIep^ ifiahaselt haikka-ma
r a M d a a^
Liidu siseturu tairyi(Ä V
Nagu-pilkena Fiati eraljmiMe,
nimistati VMg^^ vabri­ku
vatoMimist Togliatti-gradiks,
Itaalia kommiipistllku
^lamud Jiüü nime järele
üsna
lased oma autosid
ma ning konkureerima.Fiati CE-Fiati
nõukogude versiaonte on
i " , mis Ihnus ©smakoMselt
cms, Lõuiia-Qntarios, kuhu vene­lased
olid sobitamd end müü­gikeskused,
^eaesindusBga ijay
is, Toiioiitost 30 miili, idatt
,asuva$^1imjalk^^
1978| a^sta^ iTOPrteeriti
.ääa,t ja i97£(. a;astaks on psk-vale
tellimised sisse
7500 aiitple. Kainada esindiä ja
Mtxslpra v a l j ^ / j ^ ^
löö mijoiiit d o l l Ä '
V L ^ hinnaks Torontoj" on
3596.00, mis on umbes luhat
dollarit madalam kõige oiaiva-
. 'mast Jaapani väikeautost.•
Lada öštthiseks jätkub Ireskmi-šei
^ämeer|klasä'•nelja .tai:^pal-iCOIgis
N. liiidu yäliskaubafl>
dufillkes tehinguis M i b läbi eks^
pluaiteerimise joon, niple ohvriks
cm kas N . Lüdu poletaarlaaie või
välisrnaa t ö ö t o.
Ä t , mi^ ehitami­sega
Volgogradi iteeaiis ainidt 65
nuljonit doBarit, hakkab nüüd
välisturu vähenemisega lõikama
oma ahiiuse j a pimeäai^se vilja.
Kes aga veel kanimtavad on Itaa­lia
j a (tea Ameer aiitovabrikute
töölised, kel tuleb ebSiausa võist­luse
ja röövikaubanduslike tehlii-gute
tõttu arvestada^^
ga/Neil oin aga võimalus; oma hu­vide
k a i t s e m i s t mitirnesuguseid
saiOTpsid dtte Ä i a ,
'; : N . Liidu ^öpliskpM^m aga re^
glmenteeritud mass, keda ma­nipuleerib
ja selle­tõttu
ei ole sel v^maük omši
Dollari ja mbla ikur§i' vatekor-m
määra^ Liit y^tav»^
šuyale' ja i^lle ikoha?e|lt m, iüie
rubla -väärtuse^ 1.25 doUadt.
"Vastavalt ^udisf^^^
^ige. . -rohkimi ' iiaaikstä
l;25>2Wiiib Maga
iiüügihiiinast maha arvar
ta tolli ja traiis/pordi kulud rim
slmsed hulgi- ja iiksikmüügi ka­sumid,
peaks Lada hinnaJas N.
Liidus olioma 'mitte lüle 2200' rub­la.
Ipgi see hind oleks nõukogu­de
töölisele liiga kõrge, kunš see
moodustaks tema peagu kahe
aastase töötasu.
: . ' o s a k o n n a ' d i r e k -
toil ändmÄ
bn Lada hinnaks, N. Liidus üle
• -^ette ^ võtta. .,
Kehva kvaliteedi tõttu on N ;
Lüdu eksport Kasi^dai^se olnud
võrälemisi v p Ä kuid see e i
ple taki^anud K . Xii^i^^
se saatmast sadu /kaiuibanduse
.^eksperte" ja tehnikuid. Kauban­duslike
sidernete sõlmirriise kõr-ya!
tuleb neil täita, muid ja N.
liüdule tähtsamaid ^ .ülesandeid.
Enamus esindaija^^^ on saanud
KGB ettevalmistuse ja need tead­mised
leiavad ikasutamisit
naaahi teositamisel,v
levitamisel ja tersoristlike organid
satsioonide toetamisel..
on au­tole
müügist VÕI mõnest muust
kaubanduslikust tehingust lae­kunud
dolla4d üldse maalt
Varusj^tuna kaubandusjiku esin-di|
se viisadega on neil KGB agesi-tidd
püramata liikumisyä|)a^
kogu fenada ulatuses.
Neid asjaolusid ei ole veel isee-'
gi uurinud. Sai^uti qii yeiel selgi­tamata
teiste toodete «dumpingu"
ul^itus. löliitilise tt^evu^ ja
spionaazhi selgitamine jääb müi^
dugi vaistavafe Kaiiada organite
ülesandeks. ,,Dumiping" annab
aga kuldse vpimaluse välisvõitlu­se
laiendamiseks m^jiandtislik^e
piniale. Vabadusy^itluse p i ^ s^
on 'sälBii rahuldunud e^^
problesmide jälgimisega. Nüiid
on juba konkreetseid f akite müle-le
^rajada vaijalikke oiktsw
Mslmuse osaval serveerimi­sel
ei tohiks olla raskusi xas^m-düsliku
toetuse ja ka mitmesu­guse
muu abi saamiseks asjast
huvitatud ja riivatud autotöös­tuse
ametlühiis^telt .la itöös-võimalus'
võita võim-
Iraanl tabanud kriisioluko!^
tooEud ajalioo tagatubadest väljsn
ka sellise mehe nagu Ühendriiki­de
endine välisminister Henry KiS"
singer, kes on ajakirja ,,Time"
kaudu jaganud oma õpetusi lääne- ^
maailma praegustele polütüistele
juhtidele Ja nesnde nõuandjatele.
Kissingeri intervjuust käivad pi-nase
niidina läbi kaks põhijoGut—
demokraatlikud tööstusril^d peak-*
sid üksmeelselt välja töötama
giobadse strateegia võimalike tar
gäsilöökide ja ohtude vastu võit­lemiseks
mis võivad saatuslikuks
kujuneda, nmg teiseks peaks
ühendriikide president Carter N .
Liidule selgeks tegema, et detente
poliitika all tuleb mõista üldis$
rahvusvahelist koostöötahteüsi
hoiakut ja kui Moskva seda polUti*
kat ka edaspidi süstemaatiliselt
kasutab geograafilise tasakaalu
laimmutamiseks* siis toob see pa­ratamatult
ks^asa suuri hädaohte
ja kokkupõrkevõimalusi snnrvõi-mude
vahel.
Kisshiger väitis, et kui lääneriik
kidel ei' õnnestu oma hoiatustega
sundida N. Liitu loobuma oma
agressiivsetest sammudest, sife
peavatd lääiieriigid sellistele e&S"
pansi^ooniplaanidele vastu astuma,
isegi ^c^juteil M venelased^^^^0^
plaane varjatul kujid rakendavad.
Näitena: tol Kissin^r siin streigid
Iraani õl^äljadel, mis tema arva­tes
on kindlasti thigitud sellesi, et
N. Lüt toetab kogu maailmas ra­dikaalseid
liikumisi, mis on täM
lõpuks jõudnud ka Iraani.
lüssmgeri juttu bnmõn^
da, eritt ki?i need hoiatu^^ tiile-vad
mehe suust, kes k o ^ maaU-male
selle kuuma supi keetmisel
on ise üks suuremaid kaassüüdla­si.
Meie ei saa unustada, et Kis-slnger
koos Ühendriikide endise
presidendi Nixpniga on detente po­liitika
autorid ja meil on põhjust
praeguste Kissmgeri õpetussõnade
puhul küsida, kiis oli Kissingeir
oma tarkusega siis kui N. Lüt toe­tas
oma majandusliku abiga ja reS-vasaadeti^
tega Põhja-yietnsmS
riinnakuaktsioone Lpuna-^V^namS^
Vdstu. KuvKissu jiibstvsel-ajal
MoskvE^ selgeks teinud, et
detente poliitika ei ole mõeldud
Venemaa määilmayallwtamise
plaanide toetamiseks,' siis oleks
kindlasti palju pahandusi tulemata
jäänud, midfi nüüd teised riigime­hed
peavad lahendama ja likvidee­rima,
samal ajal kui Kissinger
kõrvaltvaataja osas peab vajalik
kuks jagada oma tarkusi j a õpe-
Siin esineb
said
i l t ' f T i t 8 r i i i
Eelpool mainitud kursi alusel
vastaks >see 6400 rublale, geto
kinnitavad ^ka söalt otseselt saar
diid airidmed.
Nõulxiguä^ kodanikul võtaks
Fiati-Lada omandamine nelja aas­ialist
pingsat tööd, ikui ta saaks
seda 'teha Ürria söömiata ja jooma-t£
i j a ei tulekis tasuda ü^^^ ega
trainspordi kulusid ega vajaks uut
rõivastust. Aga vähe seUest, tal
tuleb mitmeid iküid j a isegi'aas-taid
järjekorras oodata.
Pole kalitlust.et eksporditava
auto välistura hind on dollarite
meelitamiseks-'lastud kunstlikult
madalaks või autode siseturu
hind on eksjpordi võknaldaimiseks
kruvitud ebatavaliselt kõrgele,
ükskõik millisest ' seisukohast
küsimusele lähenetakse, on
ilmselt selge, et tegemist on sl
liiliku „dumpinguga", s.o. oma
saaduste turustamisega välis­maal
odavama hinnaga kai sel-
,, le. produktsioon! või kodiAwrU
BONN — Lääne-Saksamaa tele­visiooni
saatej^amad andsid edasi
üheridriikides vändatud füm „Ho-locaust",
mlUe^ kujutatakse juu­tide
rasket se^st natside rezhii-mi
ajal: Kun^ sel puhul oli karta
meeleavaldusi ja demonstratsioo­ne
siis võeti saadete edasiandmise
ajal nelja päeva jooksul juutide
asutused jä institutsioonid tugeva
politselkaitse aJla.
Lääne-Saksamaal mainitakse, et
,,Holocausti" loomisel oli ü h e k s
peamiseks põhjuseks teraiv konku­rents
ühendriikide suuremate tele-visioonisaatejaamade
vahel Kuna
ABC saavutas suure menu nfeg-rite
saatust käsitavad filmiga
„ROQ)ts", siis lootis temaga konku­reeriv
NBC saavutada sama suure
edu juutide tragöödiat kpjutava
filmiga „Kolocaust". NBG kalku­latsioon
oU realistliilc, küna suure
reklaami tulemusena vaatas seda
filmi amuüksi ühendriikides 120
miljonit inimest, kelledele liitus
sadu miljoneid vaatajaid teistest
^ riikidest. Saksa saatejaamad mai-
I ntvad, et sel juhul ei j^nud neil
teist valikut 'kui > Jlolocausti" näi­data,
kuna vastasel korral oleks
hakatud sakslasi süüdistama, et
nad püüavad natsi-perioodi varjata
ja maha salata. Saksa kriitikud
mainivad siiski avameelselt,: et
film vaikib • Saksamaal natside
Võrniule tulekul valitsenud ühis­kondlikest,
majanduslikest ja po­liitilistest
probleeimidest, mis soo­dustasid
Hitleri võunule tulekut ja
BONN - ÜSA armee juures Lää­ne-
Saksamaal töötab LabourSer^
vice rügemehdiülemana eesti oh­vitser
Olaf Bagger, plles USA ar­mees
koloneli aukraadis. Temale
albbtpöiügemendis tuhat meest,
neide seas ka paarkümmend eest­last,
enamikus ohvitseride yõi eri-alaspetside
kohtadel Olaf Baggeri
nimi pn seotud varem USA armee
juures tegutsenud eesti pioneer-kompaniiga;
mis tegutses sõja l i ­pust
peale kuni 1%4-nda aastaäi
tema juhtimisel. ;
Eesti pioneeride kompaniist käis
16 tegevusaasta jooksul läbi loaõ
^esti meest, kes meenutavad oma
ülemust, kes 24. jaanuaril astus üie
50-nda eluaasta läve kui eeskujuli­ku
juhtimisvõimega, tolerantset ja
kollegiaalset ülemust, kel on ala­ti
olnud-tihe side ka eesti ühiskon­naga.
Ta on noortetöös skau-tmas-ter
ja on kuulunud ka Saksamaa
eestlaste esinduskokku.
Erilise tänutundega meenutavad
Olaf Baggerit paljud eesti sõjavi-gastatud,
kellele ta pioneerfcompa-niis
võimaldas jõukohaseid üles­andeid
ja sellega ka sissetulekuid
Eesti pioneerlcompanü koosseisus
töötasid alati 20—30 sõjavigasta
tut.
PioneerkcmpaBü ülemal on või
maiusi abistada ka noortetegevust
laenutades armee varudest eest
skautidele ja gaididele telke, väli-kööke,
veokeid jm. vajalilsku.
Kuidas on .^lood päikeseenergia- •
ga, millest viimasel ajal palju on
räägitud ja millele ajalehtede ja
eriajakirjade veergudel erilist ta­imi
on omistatud? Kas on
Io«]fta, pt päikese energia lahendab
juba lähemal ajal maailma ähvar­dava
õlikriisi või peab kogu lää­nemaailm
pinevil värisedes •oota­ma
õlirikka Iraani saatuse änjüi-nemlst?-
• •:
Kurb küll - kuid väljavaate*?
päikese energiaga ei ole eksoerti-de
arvates eriti roosilised. Sellele
otsusele on jõudnud Amer»can
Physical Spciety, kes Valffe Maja
ülesandel unris U kuu jookf?«^/??ä?-
keseenergia proHeeme ja t^Tievii?^i-väliavaateld.
Unriiad mainivnifl, et
pikemas persoelctüvis on v^im^liy
sed päikeseenersria kas^it?Jm^sple
võtmiseks võrdlemisi head, k^id
lähemas tnlevikns on need vaga
piiratud, isegi mipimaal^^ed.
Nü arvestavad eksperdid, et seü-leks
kulub 30—50 aastat enne kip
päikeseenergiaga suudetakse r?^-
huldada 10 protsent Ühendrifki^e
elektrienergia vajadustest. Samuti
jõuti otsusele, et päikeseenergia
probleemide lahendamise alal on
uurimistööd alles lapsekingrades
nhig praegused eksperimendid ei
võimalda päikeseenergia tööstuse
rajamist. Vähemalt kümme aastat
kulub vastavateks uurimustekSp
kinnitavad asjatundjad.
American Physieal Society ana­lüüsiga
ei ole siiski kõik asjatund­jad
ühel arvamisel, ühendriikide
energiaministeeriumi päikeseener­gia
uurimise osakonna juhataja dr.
J . Richard Biwke näiteks peab va­jalikuks
kinnitada, et päikeseener­gia
annab Ühendriikide energJ ava-
Jaduste rahuldamisel märgatava
irg Ihk. 3)
•Nr. ü
•ÜW.IIJIJI
••i-.>yi;.--^v>.:.
10. Ja 11. veebr.:; dr*I
1101.461-0912; :v
17. j a 18. v^br. dir.
• tel ^51^141.'-^^^-^^^^^
koolide ^uveicii
Sydney Eesti Seltsi
iMJol' komldäs d^
suvelaagri „Siõrve'*,
poolt Austraiaiiast eestij
ku. t u l l Ad^äid^ 01
Brisbäiie^ist Meil
Oaiiberrast 3; Äpipih'i|
buryist 1, kuid korrale
dis üledäätiud 51; d i
noori koos 76, lisaks
^ u t jÄ 24 juhti,
oli dr. Rein Simmül ^
vahemoiaiks Ingomar N«
«Kuna laager toiniuši
tadt enne 14.
bagri teigevus ja iöelok
tetõ (tuurjuttusäd toii
käes.
SeitsmiepäevBne
pohke tegevuse jui
hskeseflcs. Loodi uusi
meid ja uuendati
hd,k)eis muidu fkiõik
likuist tegevus^t osa
vaiie tegevus koosdc
jä Sipt^^
sõidiiist jÄ sõude-võist
80 tegevuse komi
Hkgrupid foto,
mise, käsitöö, iäegl pt
jainise alal. õhtune
oU einma&ti lõikke üml
giottnaipäi^ i
tal kiijuoeš „Tanits 1^
tiheks paröniaifes öht
kius väikesed poisid oi
malia pärišhml{
väikesed M d r u ^
tvaäes liuulat tanitsisic
agia tantsisid balleti
iaute.;.- ;•-
Laagri sisso kuuluul
vsedeiW j5t^^
na^ tuU 6 ^ kinklc
tustega. Oma loti
liv i6ihistäs settiSie
laasil vtajadüjst ja
teihtud töö ebst.
Hiiu-Lääne koi
STOKHOLM (BPLI
te ja läänlaste gni|
tatim' miaakondlike
de hoidja ja usinaim I
Nende käes on ka k\
rekord — seekord
hüdlaste-läänlaste õl
mi Eesti Majas. Näj
te tulejatega lüi
vait maalt.
korraldava toi
Anmiš Estra (ütles a\
sikalisi v^epalasid
sosopiran Koidu V^E
nisit Helga Andrea©.]
aulääijase Jussi
ne jäi ära, kuna
Initofcunud, õlaluu
hallasse sattmiud.
ju ja Jussüe lähet
Niaabrjuttudega jj
sega veedeti mitu
kioih^nlaudade juuresl
krNDLUS'
^ WEiStMQRE
Rexdale, Ont
Kotnmentaai
(Algus
panuse juba 199').
tai 2000 ulatub
produktsioon juba
ühendriikide energij
sest
Kuid ise^ aasta 2j
ga kangel ja küsi
les, kuidas vahepi
saada ja vabrikuidl
Iraani konservatiivs|
laste juht Khomei
ajaks tõenäoliselt
lahkunud kuid käi
oma jäljed järele jj
vad juhtida põhjas/
tajad Iraani rikkaj
Juurde.