Vaba eestlane , March 24, 1977

              Nr. 23 Nr. .23 VABA EESTLANE neijapäeval> 24. märtsil 1 9 ' ^ ' ? " ^ u r s d a y . M a^
rid
IFidel Casferö OB
lafrikas suureks
Ivafrika riikides
j räägitakse jnba
rahvnsvaheü-riikide
elw
lõjutamisel. F i -
ha khakiülikond
trivat rolli aaf-
Icdel ning pisl-
Iktaatorile kor-tkke
vastuvõtte
ätaäbis kni Aaf-iTÕimelised
kor-
Castrole oa
Kuuba diktaa-la
sõdurid Aaf-blseid
kommu-p.
ja orgamsat-ig
kommunlstr
fhtestama. Suur
idurite operaat-kohaseit
hästi
Angoolas, kus
j^el kehtestati
liim. J a praegu
|a sõjamehi m-
?ks ja seiklus-lime
lugeda sõ-pst
ja kallale-
Jdeesias ja teis-
Aafrikas suu-ulatuslike
ope
faja ja organi
kuubalaste elu-lunismi
heaks,
midagi muud
jä Moskva hü-
Jtetakse rahvus-
|l siia ja sinuH
13 selja taga N
süiiri Aafrika
Ning kuuba
fiilt nagu Mosk-
|d gurkha sõdu-pdlust
omal ajai
võidelnud Ne-larude
üksuste-
|i'iti impeeriismi
iile ja kes tegid
}, mida inglased
pev mäng, mis
as ning kui
vad Kuubaga
faasis arutama
liseerimise kü-ešolev
moment
obivam ja mo-atum.
••
tistide valitsus
l^äga lihtsaks te-
Ihkulöömise kü-jada
ilma rahva-mille
mnnga
(Kanada rah\iis-
)onide koosseisu
L'sindajad käitu^
fks neil Kanada
igust tegemist
sid nad iseseis-lärit
delegaatide
leriti silma äsja
J rahvusvahelisel
laridusministrite
jrgentlinas kor-
Ijeliste vete koa-peetud
kokku-
|beci haridusmi-endale
l^nar^
temale üles oma
iigutas Quebeci
omalaadselt käi-ionna
minister
mitades konve-lie,
et ta ei rää-lebeci
eest.
tel on vist va ja­lgel
ja taha jätta
lakata rääkima
kuulub Quebec
?lt Kanada kon-iihelgi
Quebeci ,
kanada valitsus
Jle õigust hakata
pnverentsidel te­le
poliitikat. Kui
jt Quebeci valit-k
puhul Ottawas
(itsust ignoreeri-ida,
et Rene Le-iaslased
kavat-
[Quebeci samm-
Kanadast ning
rahvahääletu-
^) ainult kummi-
I-.ene Levesque'i
l-atsioonidele.
ÄMi-.
Jusi parandada,
Icärektor K. Küla
\% asi läks koh­ti
sisse nii trahv
kohtukiiüiid. öel-lise
vanametslli
hoidmi«;e ja
lannavad siiüdla-itust.
il
I
I:
P
t fc.'
i
f
14
VALVEARST
MÄDALALdPÜL
26. Ja 27. märtsil o£ valvears­tiks
dr. PahapÜI, M . 921-T717.
m@ae kkven
MARGIT VIIA .
Margit J Viia, kelle õppimisind
cm olnud mitmepailgeline ja rau-geniiaitü,
on nüüd leidnud oma sii-dameiläitedase
ala ning | asunud
täieöikiilt tööle muusikapöUul.
Margit V i ia on sündinud Toron­tos.
(Köslkihariduse sai Northeirn
Sscondary Schooris. Lõpetas
York ülikooli Glendon CoMege'i
B; Ä. ikrtaadiga 1971. aastail prant­suse
fceele alal. Samuti ilõi)etas
Toronto Teadhers Colle^el õ(peta-ja
ikuts^a. Akadeemilisdit kuulub
Koip! Filiae Pätriae*sse. ,
P e ^ mainitud õp(peaisutuste
löpeftam&t otsustas ta siiski jat-kaita
edasiõppimist muusika' alaJl.
Juba vamjases nooruses alustas
ta oana klaveriõpinguid Talvi
Jaildpe stuudios. Võttis edukalt
asa Kiwanise muusikavõistlustest.
Sai V Massi Maveriefesami soori-tamisal'
hõbemedali. Lõpetas kon-
^iervatooriumi" X Massi Maveri
alal 1968. aastal cum laude. Süs
siirdus ülikooli J a peale selie iõ-petaaaaist
asus uuesti tööle eelmai­nitud
stuudios ning lõpetas To­ronto
Royai Conservatory: 1976.
asiSta hüissügisal A. R. C. T. dip^
lomiga (cum laude) 'Maver|peda-googika
alal.
Tema huvialad ei ole piirdunud
ainuJž õppimise j a enese teadmis­te
laiendamisega, vaid ta on innu-ka^
llt osa võtnud nü eesti- kui ka
soome ühiskonna mitmesugustest
üritusitest. õpüaspõlvest^ alates on
ta laulnud paljudes koorides ja
1972. aastast õpib. laulu Hehni
Befüemi stuudios. On olnud aik-tiivselt
.(tegev Kalev-Estiennel,
võimlejate peres, kuulunud eliit-rütoa
j a 1968. aastast raikendu-nud
seal muusikuna.
Praegu teigutseb Peetri kirikus
pühapäevakooli koorijuhiria. Sa-misti
ka eel-leeriealiste ansambli
j a learikste laulukoori juhina.
Võtab aMiivselt osa soome lute-riusu
Ikkikute /tööst. tJhes neist
jiihatab nöorteüioori ja teise®
töötab oMes 1972. aastast orgaf.
nistina. Oa esinenud (korduvalt
' laiÄu- j a I Maverisolistina ning
•saatjana. Ta on töötanud (ka K a -
na4a koolide (klaveriklassi õpe^
tajaiäa. tjhenduseš oma Mav-eri-
.štmidimni lõpuekmaiga ipidas
OTifeaie kuulajasüconnale huvita­va
nastlikiu loengu Wülowdälel
raamatukogus, esitades Maveri-jralu
koos seletuste andmisega.
Käesoleval aastal on.-ta asunud
andismusega oma ^klaveriklassi
üIieBetiabamisele.
' — O.
Argentiina suuremaks problee­miks
on suur inflatsioon, millele
suuri pingutusi.
InflatsiöoRi tõttu on ©lukailidus to­hutult
tõusnud ja isegi loomaliha,
mis Argentiinas oli omal ajal ime-cdav,
on oma hinnas tohutult tous-
•lud.- ' • "
Mis puutub eesti rahvusgrupi
noorsmasse generatsioom, siis te­kib
väga palju segaabielusid, kuna
valikuvõimalused oma rahvusgrupi
hulgas on eestlaste väikese arvu
tõttu minimaalsed. Nii nagu igal
pool mujal, mi ähvardab ka Ar­gentiina
eestlaste nooremat gene­ratsiooni
ümberrahvustamise oht.
Argentiinast t^n mõningaid eesti
noor' ka teistesse maadesse sik-duRud,
kus 6n suuremad eesti
rahvusgrupid.
Kui küsime, kuidas on Buenos
Airesis ja teistes Argentiina linna>
des load julgeolekuprobleemidega,
kuna siinse ajakirjanduse andmeil
on Argentiinas sageli relvastatud
kcldoipõrkeid vasakpoolsete ja pa­rempoolsete
grappide p^rtisani-
Pr. O.'Veeriis vestSeb Ärg@ntiieia eestlaste elM'
Kuidas elavad Argentiina eestlased? Neist on viimaste aastate jooksul vahe kuulda olnud ÄrgentMna
ärevate sündmuste ja rczhümide vahetuse keerises kuid nagu kmmtab,.vaoa Eestlasele" Buenos A i -
resist Torontosse oma tütretütre Ann Meema pulma sõitnud pr, Olga Ve^r"s, eia^^^ ^gg^^jj^j^ eestla­sed
suhtehselt hästi. Argentünas toimunud polütilised keerdkäigud ei ole hau-inud eesti ühiskonna elu
ning pärast Teist maailmasõda Argentiinasse saahünud eesti rahvusgrupp^n omal uuel kodumaal jmba
täielikult kodunenud. ^
piiri panemiseks valitsus teeb de vahti ning samuti esineb seal
inimrööve, siis vastab küsitätu,
et Argentiinas elades ei ole sellist
tunnet nagu oleks su elu hädaohus
ning sa võilöid sattuda mõne vägi­valdse
aktsiooni küüsi.
Fr. Veeruse arvates om teated
Argeatüna sisepolütOistest sünd­mustest
ja argentünlaste oma-l(
ahelistest relvastatad kokkw-põrgetest
teiste maade ajakir­janduses
ülepütsutatud ja üle-
Kui palju oh Argentiinas eestla­si?
Olga Veerus ütleb, et sellele
küsimusele on raske vastata, kuid
tõenäoliselt peaks eestlaste arv
ulatuma 400 kuni 500 piiridesse.
Buenos Airesis tegutseb Eesti
Selts ning selle kasutuses m oma
maja.
See on küll väike, kuid sellest pü-sab
siiski eesti rahvusgrupi vaja­duste
rahuldamiseks. Buenos Aire­sis
tegutseb ka eestlaste oma lüte-riusu
kogudus, kus õpetajaks on
Ingo-Tiit Jaago,
Buenos Airest eestlaste hulgas
on rohliesti väikeettevõtjaid ning
estlased on suuremalt osalt maja­omanikud,
kes oma elujärje on
kindlustanud. Suuremaid ettevõt­teid
eestlastel ei ole. Oma ajal te­gutses
siin puutööstuse omanikuna
hr. Talvari, kuid tema lõpetas oma
äri Argentiinas ja sihrdus Brasii­liasse,
kus ta kuuldavasti on taas
hakanud äri alal tegutsema.
i i i i B i i i i J i i
Kuid kas pr. Veerus ei ole mõel­nud
Kanadasse ümberasumisele,
eriti kuna siin elab tema tütar
oma perekonnaga? Küsitatu vas­tab,
et esmajoonespeab ta arves­tama
oma pensioniga, kuna Argen­tiina
rahakurss võrreldes Kanada
dollariga on ebascochie. Ja teiseks
— ,teiseks olen ma juba niikaua
Argentiinas elanud, et sealne maa
ja soe kliima on muutunud mulle
juba koduseks ja omaseks. Vaada­ke
ainult läbi akna välja, millised
on siin praegu teie iknad", lõpetab
pr. Veerus.
v^x•^^^^^^•:•^^:v^x^^*S;•Ä•x^^
..x.V..>...-.«-..
Nceciberrahvci s a a v y t u s i e e l m i s e l msM S5|Qveteircifiide
^ r g ^ f i i s e a t s b c i i m a f a n d^
Oleme jaganud lätlastega maapagulfise p!kki aastaid. Meü mõlemal on samad pffoMeemid, ssr
mad kavad oma kultuuri säilitamiseks, oma Eoor te rahvuslilosks kasvatamiseks ja lõplik eesmärk
OE isade maade vabastamine. Selletõttu on alati kasulik pilk heita naabrite tegevusele, et näha
kuidas nad oh suutnud iihiseid probleeme lahendada ja ehk koguni uusi teid leida. Läti luul/etaja |a
toimetaja Ella Andei^Bsammb liiiilkese ülevaato eelmise aast^
Aastalõpul Läti Föderatsiooni Council". Esimeheks on valitud
juhatuse koosca^kul Torontos piiskop A. Lusis j a komitee juha-kultuuriosakonna
juhaitaja Inta
Purvs märkis aruandes, et df. V.
Upeslacis juhatas laudkonna-vestlust
dr. Zenta Maurina ja
Konstamtm Eaudive Me. Sešüele
järgnes disdmissioon. Polütilisite
ülevaadete juhatajana (tegutses
pressibüroo esimees O. Liefpa. kpolivalitsuse ipalgal olev
Prof. V. Kliive pidas referaadi keele õpetaja.
..Patriotismi mõju religioonile",
mis lõppes dislaissiooniga. To­ronto
kultuuriosajlionna kaasabil
oli 'kirjandusliik ikoowiibimine ka­vandatud
ka Montrealis ja Otta-tagaiks
G. Suiksl. Komitea juurde
kuuluvad veel.liolm Idrikuõipeta-j
at j a kotlm ©raisiikuit.
Aruandja teadis, et Torontos
West Faife Šecsondary koolis on
nüüd leedu keel ikesfökooli ö(ppe-aineiks,
kus leedu ikeelit õpetab
leedu
Läti Föderatsioon katsub saa­da
sama õigust ka lätlastele, et
mõnes koolis, kus suurem arv
lätlasi, seda rakesndada.
Juba varem m teada, et Läiti Pö-was.
Leiti, et niisuguseid õhtuid j deratsiooni juhatus ja Düüna
võiks korraldada ika teistes kohta­des
!kus rohkem lätlasi j a kus va­litud
ikultumiosajkonna liikmed
on sellega nõus. '
Selle aasta kultuuripäevade
Kotkaste organisatsioonid on saa­vutanud
kokkuleppe noortele sti-pendiimiite
korraldamises. Föde­ratsiooni
haridusosafaina juha­taja
J . Mezhaiks ütles, et igasit or-'
ürituste pääsmeist paluti võtta ganisatsioonist valitakse oma
Umussir.96 Kevad
ii^iiitif^
Müügü „Vaba Eestlase"
Üksiknumber $1,25
Aastatellimine $5,00
25 oenti lisamaksu, mis läks
Läti kultuurifondi heaks.
Inta Purvs andis ikassähoidjale
K. Tannisele 3.500-dollari suuru­se,
tsheki üle, mis on Kanada fö­deraalvalitsuse
annetus. Lati Fö­deratsioonile
Kanadas kultuuri-eesmärikide
saavutamiseks. Juu­resolijad
võtsid selle teate vastu
rohke aplausiga.
Föderatsiooni juhatuse esimees
mfoimeeris (külaskäiku Ottawas-se
Kanada välisminisibri juurde.
Balti Föderatsiooni juurde Kana­das
on asutatud „Baltic Human
Rights Ckxmmättee'', m i l e jiihaita-jaks
on senaator P. Yuzyik. Komi­teesse
(kuuluvad lätlastest dr. L.
Lukss ja eestlastest kirjanik' A.
Viirlaid. Pede nende kutsutakse
kavaikoämselt komitee juurde veel
kolm juristi ja k o lm õppeasutus­test
valitud meest.
Äsjaasutatud komitee kavat­seb
pidada tihedat koostööd
ukrainlaste vastava komiteega^
kes tõotab juba pikemat aega
ja kelle iöõvöli on üsna lai.
On asutatud k a ,3altic Appeal
Oommittee to Oanadian Ohurdh
esindaja. Diiüna Kotlsaste esinda^
jaks on Monilia Jonane Ja Föde­ratsiooni
poolt K. Siis. Samuti ta
tegi teatavaikis, et selle aasta läti
auhind on antud prof. P. Kun-din'ale,
mis prof O. Biskapsi
poolt anti -üle Halifaxis. •
-Föderatsiooni laetkur K. Tannis
andis informatsiooni Läti Föde­ratsiooni
lülamete arvust, mis on
üle 200. Jõulukingina andis V.
Rudzitis födei'atsibonile $100 õp-pevahedite
miuretemisdks.
Kõig^ osavõtjate arvamine
oli, et LäU Vabaduse Fond peab
kasvama, kuld dr. A. Stein mär­kis,
et IŠ. novembril peetud Lä­ti
vabaduspäeva aktusele oleks
võinud palju rohkem inimesi
tulla. ; ..: •
K a mujal on väsimuse märke.
Kõige väiksema arvuga Düüna
Kotkaste osakond elevat Druvas
osakond, ikuid fondi annatušte
suhtes andvat nad suuremaile
ošakofidadele eeskuju. Leiti^ et
viimaseil aastail olevat kõik hu­vid
j a jõud divordatud hairiduse-le,
mist)õttu poliitiline ehi olevat
jäänud 'tahaiplGianile. '
Puudutati ka Karavani pidus-rusest
osavõttu ja koirraldaniist.
Eelmise 'aasta Riia paviljoni iile-ääk
o l i $2.200. Läti Noorte Koon­dis
USA's on asutanud erilise et­nilise
karavanifondi. Selle töö a l -
ga5.:iö75- aiastal ja seda juhivad
seitse lügot.
Pärast aruannete äraikuulamist
a kommenteerimist j i i h a t e kin­nitas
läti üiemaailmse kultuuri­osakonna
juhatuse Kanadas: esi­mehe
asetäitja J . Mazhaks, kul­tuuriosakonna
esinaine Inta
Purvs, humanitaar- ja sotsiaal-teaduskondade
referendid Eks,
teins, ajaloo ja poliitilisel alal ja
balti fEoloög Eifrida Ezera filo­loogia
alal, prof P. Drelmanis
oodusteaduse ja tehnilisel alal,
kirjanduse referent on Gunta
Bluima, pressibüroo juhataja O.
Liepa ja-Kundrats, kunsti osa­konna
esimees Zuntaks, kuhsti-käsitöö
juhataja A. Gugans, muu­sika
alal A. Kmidrate, teatrialal
Inta Purvs ja Hugo Mihkelsons.
Senini o l i pedagoogika ala juhata­ja
Ä. BalHish, nüüd võtab tema
koha üle Janis Ozols j a selle ala
referendžkis o n Aina Virater. Ma-teriaalsQte
väljaminekute kat­jaks
on iläti sõjaveteranide ü
Düüna Kotkad.
Kaugemas kavas on eSütada
Läti seltskondlik kesims — kor-ferimaja.:
Projekti tuiljviistas V. Ljepinsh
Viimane itegi ettepaneku tulevikus
Läti Föderatsiooni koosolekuil
rääkida Ontario provintsi valmis­tust
miliist mõtet juhatus pool­das.-;:
ELLA ANDERSONS
Laenu vajaduse korral kasntage
Toronto Eesti ÜMspanga madalaifl
Iaenuintressimäärasid.s
HÜPOTEIKILÄENUD 9 . 5% a a s t a i s
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. , Laenud on
PERSONÄÄLLAENUD 1 0 , 2 % aastos
Per^naallaenud on laenuvõtja surma või jäädava tÕövõimetigse
puhul Wndlustatud $10 000.— ulatuses,
ÜHENDUSES ON JÕUD!
m s a
^ÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
l L Ä T E R & CO.
Ltd. ; ^
'mURANCE" • :
1^S2 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst-St. Clau')
Telefon kontoris §53-7815 ja
653-7816
Talvine kalapüük Toronto lahedal SImcöe järvel oa lõppenudl.
Vastavate määruste kohaselt peavad talvised Mapüügiputkad
olema järve jäält kadunud 15. märtsfL Pildil näeme eesti kaüa-sportlasl
oma kalastamiskahünide ees enne nende kaldale toi­metamist.
Vasakult: E. Martinson, E. Lood, E. Jukk ja F. AadU
Hugo ja Max Llllehergi kslapüügipmika aga varastati enne ära­viimise
tähtaega. Foto: J. Sääga
STOKHOLM — Kodumaalt tul­nud
teate jäMö on seal surnud
ja 12. veebruaril Vändra kalmis-tMe
miaetud Tiefi-vÄsuse 1 ^
Julian Kaarlimäe 76 a. vanaduses.
Kaariimäe mõisteti N. Liidu
ülemkohtu šöjaJcolleegiümi otsu­sega
3. juulist 1945 Moskvas (tous
kohut peeti ika Tiefi j a teiste, te­ma
valitsuse lükmeits üle) ,,TiSgi-reetmise
eest'• (Nõuk. KrinMtiaal-koodeksi
.i>ar. 58. p. 1) 5 aastaks
vangistusse ja selte järele 5 £ ^
taks asumisele. Pärast Siberi-ae-ga
pääses Kaaiilimäe Eestisse ta-
TULUMAKSULEHTEDE •
TÄITMINE
MARK TÜOMOLÄ, B A .
Tei: kontoris 481-2416
kodus 488-1801
191 Eglinton Ave^E. Toronto
Toronto Soome Ühispanga n te­ral.
— Avatud igal päeval 10—10,
laup. 10-3.
gasi, ent piiratud liikumisvabadu-
ICseseisvas Eestis kuulus JSlaiar-limäe
riigikogusse Põüumieesti)
Kogude liiihmitiiscs ja oli maava.
$28.-
$ 1 4 . 56
Ifeerimdoastas $ 8<
$ 3 0 .—
$15.50
$ 8 ;
USA-s:
$ 5 1 . -
$ 2 « .
LENNUPOSTIGA
Aasks $60.—, poolaastiKs ^.50. veerandaastas $15.59
aadressi muudatus 30 centi. Üksiknimibri hind 35 cea^;
Eaaadsi aadrisssidlele palame märkida ,J>OSTAL CDDE*'Ja '
- -USA aadressiM® „m» CODE^
Fangatsbekk või posti rahakaaxt Mr jutadsi
Free Estonian Pnbllshers nimele.
$ ^ . 5 6
¥eeraiiidaast€i$ $12.50
Insurance
Agency
Kl
23 WESÜMORE Dr., Saite 200
Re^daJe, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
• M6JSM7.
•
P'alim miille saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks I
veerandaastaks - tavalise / kiripostiga alates „ : — " - : , _ — — -
197 1-1. Tellimise katteks lisan $ - i i . - , siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Kafca saata ainclitäMEdrJas).