Vaba Eestlane, October 09, 1968

              ä nVABA EESTLANE" Ilmub 2 lcnf nädalata
vabade etsfojfe haäiAanajw fr#fmptivf oupötvei
H
&- i-
7i?
Bä?"
i:#
" !
£"- -
K
R
KIREV MAAILM
BbHPiSII IbbbbbbbbbbIbmV
Kanadas nn leiutatud uus julges-timahen-d
naistele kel tulel) lii-kuda
öises linnas lahi tühjade
tuimate Kündamise korral tar-itse- b
vaid vajutada nupule ja
kohe vallandub läbilõikav alarmi-too- n
mis kostab poole miili kau-gusele
ja kestab Uis minutit See
nn ühtlasi kasulik tummadele
kes ei ole t olmelised appi hüüdma
LAS VEGAS - Las Yegase kihl-veokontorid
teatavad et suhe
USA presidendivalimiste tulemus-te
ennustamisel on praegu 21 sel-le
kasuks et Nixon jääb võitjaks
Humphrey üle Arvatakse aga et
novembriks millal valimised toi-muvad
on see suhe Juba 10:1
SAIfON - USA sõjajõud ka-vatsevad
kasutada edaspidi hane-sid
lldade valvamisel ööseti Sai-Ro- nl piirkonnas Haned hakkavad
kohe häälitsema kui vaenlane
püüab Salgonl sisse hiilida alar- -
meerides sel teel valvureid Va-rem
on hanesid edukalt kasutatud
sõjaliste installatsioonide valva
misel Formoosal ja ühe viskivab-riku
juures Shotimaal Saigonis
sooritatakse selles osas praegu
katseid nelja hanekarjaga
WASHINGTON — USA uued
lennukite emalaevad American"
ja „John F Kennedy" võimalda
vad lennukitel automaatset maan
dumist ööpimeduses või halva il
ma korral võib piloot oma käed
roolilt lihtsalt eemaldada ja iät
ta maandumise täielikult uute ra-dari
ning elektrooniliste süsteemi
de hooleks
BRÜSSEL — NATO salaluure- -
ohvitseride andmeil on venelastel
salajane tööstus allveelaevade val-mistamiseks
millest väljub suure-mal
arvul uusi aatomallveelaevu
kui kõigist USA sellekohastest
tööstustest kokku Tööstus olevat
katuse all et varjata seda lääne-riikide
luure eest Kapatsiteet ole-vat
12 aatomallveelaeva aastas
NATO salaluure teatab Ühtlasi
et N Liidu lennukite emalaev
Moskva" on sõitnud vahemerre
Moskva" on üks kahest venelaste
helikopterite emalaevadest ehita-tud
amfllbseteks operatsioonideks
ning arvatakse et sellel on ka üks
uuetüübiline vertikaalselt õhku
tõusev ja maanduv (VTOL) jahi--
lennuk Mõlemad emalaevad on
mõeldud opereerimiseks Vaheme-res
ja selleks kasutatakse ajutist
baasi Alexandrias Egiptuses
WASHINGTON — Nagu Was-hingtonist
kuuldub oli George
Ball'1 tagasiastumine USA peadele-gaad- i
kohalt ühendatud Rahvas-te
Organisatsioonis ebameeldivaks
Üllatuseks president Johnsonile
Märgitakse et Ball ei olnud vas
tuolus mitte üksnes USA poliiti-kaga
Vietnamis vald soovis üht-lasi
USA poolt resoluutsemat
hoiakut Tshehhoslovakkia okupee-rimise
küsimuses Feamiseks poh-juek- s
aga oli ikkagi see et pühen-dada
oma energia Humphrey pre-sidendiks
valimise kampaania tee-nistusse
ning vältida Nitonl pää-semist
Valgesse Majja
7iW1 ON JÜTTL'
VABA £E8TLANE
Kolmapäeval Wednesday Oct
Kommunistlikud agendid kõrgetel kohtadel
Kanada ja julgestusorganite vahel puudub koostöö — Kui
Kanada kohtuminister soovitas Gussenkol N Liidu saatkonda
tagasi minna— Kõik N Liidu üliõpilased läänes töötavad KGB
ülesandel
USA ja Kanada julgestusorganid ei tööta kuigi tihedas omavahelises kontaktis kirjutab To- ronto „Telegramls" lehe toimetuseliige ja endine esindaja Moskvas Peter Worthlngton Ta käsit-leb
oma seeriaartiklites X Liidu spioonide tegevust Kanadas mille kohta lähemate kuude jook-su- l on oodata kaks aastat koos Istunud kuningliku komisjoni aruannet Worthlngton tsiteerib sel-le- s osas muu hulgas ühte endist USA salaluure keskagentuuri CIA agenti kes ütleb et USA vastuluurel on teada rea isikute nimed kes spioneerivad Kanadas USA vastu N Liidu ülesandel
kuid Kanada talitsus on keeldunud nende Isikute paljastamisest Ja vastutusele võtmisest
Samuti on olemas N Liidu
agente kes tõotavad USA--s kuid
elavad Kanadas Otto Otepka en-dine
USA välisministeeriumi jul-geolekuosakonna
juhataja abi on
formuleerinud oma tähelepanekuid
Kanada osas järgmiselt: lulle
tundub et Kanada julgeolekuapa-ratuu- r
on küll oma ülesannete
kõrgusel kuld nende avastusi ei
kasutata poliitilistel kaalutlustel
Täpselt samuti nagu Ameerikas
on ka Kanadas isikuid väga kõrge-tel
positsioonidel kes on puutu-matud
Ma tean juhuseid kus üle
jooksikud teatanud pakkuda teise riigi valitsuse
legucsevaie agentide nl- - hoiak kulukalt
mcd — Kanada kodanike omad
seo Informatsioon on edasi antud
kuid midagi pole juhtunud Agenti
või spionaazhivõrku lastakse ta-kistamatult
edasi tegutseda Vene-lased
teavad seda ja kasutavad
olukorda oma huvides"
OSS-l- s millest hiljem sai CIA
oli omal ajal neli teadaolevat N
Liidu agenti
üks selline spioon oli sõjaminis-teeriumis
Uks lennuväeministee-riumi- s
neli välisministeeriumis
kaks rahandusministeeriumis
kuus põllutöömlnisteeriumls
ja lisaks veel kaks kaubandus-ministeeriumis
N Liidu agente
cn isegi avastatud Valgtul Majast
ja Pentagonist ning keegi ei tea
kui palju neid tegutseb avastama-matul- t
USAs ning eriti Kanadas
pärast Gussenko afääri 22
aastat tagasi ei ole seda küsimust
üldse avalikult käsiteldud USA-- s
tegeleb selle küsimusega senati
sisemise julgeoleku alakomlsjon
peaaegu permanentselt kuid Ka-nadas
tuleb splonaazhi küsimus
päevakorda tavaliselt seoses mõne
skandaaliga Worthlngton leiab
et Kanadas peaks selles küsimu-ses
määratama kuninglik komis-jon
mõne aasta tagant nii et
rahvas oleks olukorrast Informee-ritud
ning saaks säilitada vaja-likku
valvsust
Worthlngton meenutab siin 1945
aastat millal shifrlametnlku nime-tust
kannud Igor Gussenko põge-nes
N Liidu saatkonnast Ottawas
ja paljastas N LUdu laialdase sa-laluure
tegevuse Kanadas Gussen-ko
ütles et Kanadas tegutses
üheksa erinevat Kremli salaluu- - revõrku ja valitsus võttis hiljem
omaks viie eksisteerimise
Kanada valitsus sattus Gussen-ko
irahüppamisest paanikasse
ja peaminister Mackenrie King
Isegi mitet Mosinasse
sõitmiseks et seal küsimust
Staliniga isiklikult klaarida
Mackenzie King ütles et niipalju
kui tema Stallnit tunneb Ja temast
(kuulnud ei usu ta kunagi et
Stalln oleks lubanud sellist sala- - luuretegevust oma saatkondades
Hiljem kutsuti kokku kuninglik
komUJon splonaarhiküslmuse uuri-miseks
ja selle avastused Isegi
tänapäeval veel kasulikuks mater-jaliks
Ent iegi selles aruandes
väideti et N Liidu tolleaegsel
suursaadikul polnud salaluurega
midagi tegemist Worthlngton
kommenteerib selle kohta: Klnd-last- i itsltatl selle peale Moskvas
naeru sest saadik ise tegeles teis- -
NEW VÕRK — USA kongress
andis pärast surma ameerika koda
kondsuse 20-aastase-le
saksa lmml
grandile VfUy MichallkUe kes'
langes käesoleva aasta kevadel
Vietnami sõjas Michalik ütles omal
ajal et võitlemine Vietnamis kom-munls- ml vastu on temale auasjaks
Teda Jlld Ameerikas leinama nai- - ne ja vilke pveg
9 oktoobril l% — 9 1968
USA
— —
!
te salaluureliste ülesannetega ja
Gussenko võrk ei kuulunud otse-selt
tema kompetentsi"
Louis St Laurent kes oli too-kord
kohtuminister ja kellest sai
hiljem Kanada peaminister keel-dus
Gussenkot vastu võtmast ja
andis talle koguni nõu et ta lä-heks
koos oma salajaste dokumen-tidega
N Liidu saatkonda tagasi
Kanada valitsus näib ajalehe kin-nitusel
ka praegu seisu-kohal
et splonaazhi ja julgeolekut
saab käsitleda isoleeritult ja see
J mis juhtub ühes riigis ei tarvitse
N Liidust on 'huvi
nauas je See ilmnes
kus
iga
kaalus
on
on
olevat
1953a millal USA senati sisemi
se julgeoleku alakomitee avaldas
soovi Gussenko küsitlemiseks
Kõigepealt keeldus Kanada sel-lest
Washingtonist saadeti Ot-tawas- se
kaks sellekohast soov-iavaldust
kuid need lükati tagasi
Tookordne välisminister Lester
Pearson ütles et Gussenko ise ei
soovivat USA senaatoritega kõnel-da
Selle peale võttis Chicago aja-leht
Gussenkoga ühenduse ja
avastas et Gussenko ei soori
midagi rohkemat kui minna
Washingtoni ning avaldada
kõik mis ta teab USA Julge-olrkuvõlmude- le
Pearsonl kommentaar selle koh-ta
oli: Kui Gussenko otsustab
[sinna minna siis ei saa Kanada
enam garanteerida tema julgeole-kut"Lõpuk- s
andis Kanada valitsus
nõusoleku kuld seadis kindlad
tingimused Käesoleva aasta april-lis
kirjutas Gussenko selle kohta:
„Mul ei lubatud nimetada ühegi
kanadalase nime" Worthlngton
lisab sellele omalt poolt: „ Tegeli-kult
ei kaitsenud need ranged
reeglid ühelgi määral Kanada hu-visid
vaid ainult N LUdu spio-naazh- L
Tegelikult aitas Gussenko
raljastada N LUdu agenti Alger
Hissi kes oli tol ajal USA välismi
nister Eduard Stettiniuse üheks
lähemaks abiliseks"
USA senati rapordis 1955 a
leheküljel 50 tunnistas Gussenko
muuhulgas: „Ma nimetasin ühte
agenti kes kuulus organisatsiooni
(organisatsiooni- - nimi- - on maha
tõmmatud) Ma mõtlesin et see
võib huvitada Ameerika võimusid
sest minu teada töötavad nad mõ-nikord
käsikäes Briti võimudega"
Mahatõmmatud organisatsiooniks
oli Inglise salaluureteenlstus —
MI-- 6 — ja kõnealus°ks agendiks
arvatavstl Kim Phill kelle afäär
alles suhteliselt hUjuti avastati ja
kes tegutses läänemaailmas N
LUdu huvides veel 17 aastat pärast
Gussenko paljastust
Eriti irooniline on see et infor-matsioon
mille Gussenko oli
andnud inglastel varem Uks
Phllby enese kitte kes oli tol
ajal MI-- 6 N Liidu osakonna
Olemaks
Worthlngton ütleb et koostöö
CIA ja Kanada RCMP vahel ei
ole kuigi tihe ja mingil põhjusel
häirib Kanadat palju rohkem tead-mine
et CIA on huvitatud sepa-ratlstllku- st
liikumisest Quebecls
kui asjaolu et siin lokkab N LU-du
splonaazh Mõnikord käsitle-takse
ka RCMP-- d Kanadas rohkem
potentsiaalse vaenlasena kui agen-tuurina
milline püüab kaitsta riik-likku
julgeolekut Kanada ülikoo-lid
näiteks ei taha koos töötada
RCMP-g- a ja Kanada ülikooliõp-pejõudude
ühing mUle esimeheks
on praegu marksistlik õpetlane
professor CB Maepherson (To-ronto
ülikool) on asunud teos-tama
kampaaniat mUle eesmär-giks
on keelustada RCMP julge-oleku
kontrolli ülikoolide juures
RCMP ametnikele ei taheta anda
isegi UllõpUaste ajalehti-ajakirj- u
mis on kõige kättesaadavamateks
allikateks vasakpoolse" tegevuse
kohta Meie ei taha RCMP-g- a mi-dagi
tegemist teha ega soovi nen-de
agente näha ülikooli maa-alal- "
on selle kohta ütelnud õppejõu-dude
ühingu abiesimees York'1
ülikooli õppejõud William Small
Kanadas tpib igal aastal um-bes
150 üliõpilast N Liidust
ning teistest kommunistlikest
riikidest ftppevahetuse korras
kuid RCMP-- 1 ei ole ftigost kont-rollida
nende tegevust ülikooli
de ühiselamutes
Nende andmetel kes on siin polii-tiliste
põgenikena asüüli leidnud
peavad ilma ühegi erandita kõik
sellised õpilased koguma andmeid
KGBle või N Liidu sõjalisele luu-rele
GRU-l- e See on nende välja-laskmise
kindlaks eeltingimuseks
860-naeUU- se Nõva Sctoutuianakraanlnaapvüeütedsis tüokims umneuhdhiküohekmsaeteesiksotknüdmnCeanpdealSt rMaah-rj--s vkuoslvgaehrealisskeelmtausut nakpaülaüsrtivõmlsitslusoenl kunKaaglia poüliütauidnusletlle1l1 vnõaiestllauskeel rgem
„Sirbi ja Vasara" vilksafusi
Inimlikke tsitaate punasest kultuurilehest
Tallinnas ilmub Eesti NSV Kultuuriministeeriumi
nike Liidu Kunstnike Liidu ja Heliloojate Liidu" häälekandjad
aVjaaslaerh"t JoSnirpmijnaisVteaesraiur"miJujabaksoelemeasjlaioidluu heätänleäkdaanladljeaht diSkteienribb iiujunacK paricipouiuuse suuna ja sisu See on omane koini noekeudpekearitumdeelEelustgisejaIllemumviadtealgei aKjauleidhteadeeglaejajlat sveillklespaätarabst ei niii!
Vasara" kultuur-poliitlllste- lt veergudelt ka mõningaid eS£
maid ja puhtinimlikke märkmeid ja tähelepanekuid mis vad mõningal määral pildi igapäevasest kultuurielust' EestiTn
need sageli lugejat olgu siis kas kodumaal või tõörML mulnm!
panevad Ja muhedat imestust tekitavad seda peaksid tõendi™ allpool avaldatud tsitaadid viimaste Slrbi ja Vasara" uernidrtt
KAS SÕNA KURAMEERIMA"
KOLIKAMBRISSE?
Keegi Hindrek Puru-nimeli- ne lu-geja
kirjutab ühes septembrikuu
Sirbis ja Vasaras": Tihti me üt- -
leme: „Nad kurameerivad" Lõo- -
Kurameerima — amelema annat-m- e lahti Võõrsõnade leksikoni"
sema (!) Ime et pole veel lisa
tud: aelema See on ilus aeg mil
noormees soovib olla neiu sümis
lõvi neiu noormehe silmis — tuvi
Setumaal on käibel sõna hääskle-m- a
— teiste silmis end heaks te
gema hea näitama Võibolla võiks
sUt võtta meie Uhiskeelde hSäskle--
ma: poiss ja tüdruk hälsklevad
minu tütar hääskleb sinu pojaga"
„USSI SISIN TALLINNA TRAM-MIUKSEI- "
Sama autor puhudes hilissu-vis- t
keelejuttu kirjutab samas:
Meie ette jäi trammiuks Ukse
kõrval Sisenemine" Sõna nagu
ussi sisin mättas" Autor küsib
õigustatult et miks pole „Sisene-mlse- "
asemel Sisse" ja toob ees-kujuks
anglosaksid kes sõnadega
„in" ja Mout" ajavad paljugi ära"
KAS MINISTEERIUM SAAB OMA
NDIE KOHENDADA?"
ühes juulikuu „Sirbts Ja Vasa-ras"
leiame lühiklrjutise pika ni-mega
ministeeriumi kohta nealkir
Ja all „Asl edeneb" mis sõnasõ
nalt on järgmine: „Mele keeleveer-gudel
on mitu korda juttu olnud
pikkadest ja kohmakatest asutus-te
nimedest Viimati mainiti teis-te
hulgas ka Eesti NSV Kommu-naalmajanduse
ja Elanikkonna
Elukondliku Teenindamise Minis-teeriumi
Elukondliku Teeninda-mise
Valitsuse Individuaalõmblu-s- e ja Riiete ning Jalatsite Remondi
Osakonda Nii seisab see ka täna-vu
ilmunud telefoniraamatus Na
gu meile hiljuti teatati eksistee-rib
1 jaanuarist 1968 selles minis-teeriumi- s Teeninduse Peavalitsus
millel on nüüd Rõivastusesemete
Osakond" t Toimetuse poolt kiriutatud t
te lõpus märgitakse: „SUt nähtub
et asutuste nimede korrastamine
on hea tahtmise puhul täiesti või-mali- k
Võib-oll- a saaks kõnesolev
minlsteeriumgi oma nime
LITSID MEHED NEED VARGA-MÄE
MERED
Nende Tammsaare sõnadega
alustab Jüri Tuulik äsja ilmunud
Huko Lumeti satiirikogu „SUt
nurgast ja sealt nurgast" arvustust
38 sirbi ja Vasara" numbris
tuues ette et nood kõrtsmiku ku
nagised sõnad on Tõde ia õirasa
lugejaid naerma ajanud ja need sõ-nad
olevat kõigile lugejaile meelde
jäänud Jutustades et vahepeal
olevat elu igati muutunud ja Ini-meste
sümaring laienenud kit-sast
luuavõrust kosmiliseks külit--
Lõbusat vofieugemfsf
Mis vahe on sputniku ja venela-se
vahel?
SmitntV n "fu""" "" lluinlsuniK
Venelane on kunstlik kaas--'
maaiane
Uks IlUnoisl osariigi farmer
läks oma advokaadi juurde ja üt-les
et ta tahab naabrimehe au-haavamise
pärast kohtusse kaeva-ta
Mis ta siis tegi?"Jcüsis advo-kaat
Ta nimetas mind 15 aastat ta-ga- si ninasarvikuks"
Aga miks te süs kohtusse kae
si kaheksaks" leiab ta et Värv mäe klassikaline kõrtsmik sõrlj
taks tänapäeval Vargaaie '-- sid mehed" järgmiselt EbuJ
tedalutaustaldivkaudml ittmeamteõhoseridasatelssneteledtultueVedleasrtonaieul omad"
MTÕLKEPUDER TALLINNAST"
Millist tölkepudru Tallinnas tn-leb seedida loeme järgmisest Ja-' gejakirjast" ühes sept kuu j bdiejra TVaalslainran" vKeierrjguutadteel:: J„aSaanhThejl juti oma käsutusse heliantolooga Eesti väljapaistvaid lauljaid" U
gedes ingliskeelse tõlke viimist lauset võib arvata et inglased b
sutavad ka alaütlevat käänet tan
meiegi ja veel sama vormi! Mu-stvalgel
seisab" to the eollectors of gramaphone records Karl
nlchile Ellen Laidrele Aarne Jfl
kule Johannes Tammistele Kiri Treikeldrile and to manyothers
Inglased võivad teha Järelduse et
kõigu eesti perekonnanimede! oa-l- e liide"
Toimetus vastas Tedderile järf
mise kummalise vastusega: T
slgnaalüe vastas Tallinna Hei
plaadistuudio juhataja kes teatas
et annotatsiooni ingliskeelses osa
esinev viga perekonnanimede kää
namisel tekkis sellest et annotat
siooni tõlkis inglfce keelde Kas
läti tõlk Valdamata eest keelt
kandis tõlk eesti tekstis esineval
nimed muutmatul kujul ingliske-elsesse
teksti (muus osas tehti tu-ge
venekeelsest tekstist) Vast
pidiselt kehtivale korrale ei saad
tud korrektuuripoognaid Tallina
kontrollimiseks Riia Heliplaadi
stuudio toimetajat kelle üles
deks on kõigi Tallinna Heüplaai
stuudio Riias trükitavate teksti
de lõppkorrektuuride saatmine
Tallinna Heliplaadistuudiole oa
hoiatatud"
Eelnnnlnp tsitaat ei vala min
geid kommentaare - see räägib
ise enese eest
TARTU HALB KUNST - DHt
TANTLIK POTSERDUS!
ITiinctlarviictaiü KajIu KiTZi
püüdis selgeks teha mis on Tii
Unna fn Tartu IrimstHoOminZU
he ja jõudis enda arvates üBit
vale tuimusele: vane ei pew
niivõrd saavutustes kui just n
des nõrkustes Hea kunst Tartu
ja Tallinnas on enam-vähe- m Ü
Iseloomuga aea halb kunst
neb Tallinnas on see tipp-top- P U
['korralik teostelt püüdtt Tar
— kui juba halb siü mine nv
liinealiga veetud pilt vald ffl
korralik diletantlik potserduj-- J
see Tallinna-Tart- u vahekord -
lauta nfimtea ntUDUTjCtiCl '
kehtib vist teistegi kunstide osas'
bamisega kõik need aastad oota
te?"
Sellepärast et ma ei W- -
seni mis loom see nüawaria
Aga läinud nädalal kiisu lo- -
alas Ja nägin" vastas faraer
Kaks meest rääkisid ny
moodsatest naistest Kui 8
tasld riietust mida täa?J" &
red naised U
mehe naine: MEga te ei rZ
sa naise üle otsustada tes
tüse Järele"
--See on t2ie$tl £S mees elleks ei
selt materjalL"