1980-05-15-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 38
)resident Jimmy:
tahtlemata müigi
jenius pigem
ta on nendes kü-T
lisi roheline ja
liille tulemusena
lisjpoliitika on ol-llünklik
ja etteai-jüdi
raskusi oma
[ade kujundamisel
^lismiiiister Cyrus
Julgeolekunõu-jigniew
Brzezins-lad
põhilised vas-ramised—
esime-ja
koostööpolü-la
teine pooldas
lühendi-ükide valamist
ning va ja-
Tusikaga lauale
irid pole ainuke-tema
välispoliiti-
Jil on mõjutanud.
m siin mänginud
le nii Ameerika
ka Euroopas
iste juures. Seal-arvamine
ei ole
[d järjekindlalt;
kaudu vaid on
fcuva iseloomuga,
ühest äärmusest
K^õinud kõnstatee-lit
saavutab valisine
suurema edu-mõne
uue maa
m impeeriumiga,
leexiiaš ja pplii-ideš
kohe kõva
I president Garter
mehike Ja laseb
tahtmist mööda
^el areenil mängi-
^ Kuid vastupidi:
m näitab kindlat
lagi tõsisemat et-tsioonide
ja edasi-
], tõuseb kohe tn-
ItCarter mängib
1, mis võib kogu
fiia uuele sõjale,
itavasti sellisest
tist vaianud
j jõudnud, et^ta ei
paid ja kritiseeri-
Ldada vaid peab
ikkama oma ise-
|Iist poliitikat. As-les,
suunas vihja-bmine
Ühendriiki-
[ohal ja president
jd reedel Phila-
Ikõne, niis laseb
rteri kõikumiste
lg et ta on õige
Ima välispoliitika
leettid kõnes ata-
V. Liitu Äfganis-le
puhtd ägeda-
^arem on söanda-
)ealetuhgiaktsiop-
Emisel t a nime-
^fganistani ,,bru-loniks";
mis on
fhule ning kinni-ei
saa sellist ag-it
viljeledes loota
maailmaga, mis
loiemale poolele,
imal ajal ka loo-
1 älisminister Ed-palju
jõulisem
kui seda oli te-ice.
[tõesti lõpfakSj,är-ikanud^
ania, ei
li ajaloo perioodil
jtikat ajada siidi-
{ailmaparandami-talle
lõpuks om
J et ta peab Ühend-üitikal;
suunama
|a sirgjooneliselt,
3mata-Igasugused
lentaarid ja oma-
Jkõrvalmõjutüsed?
jee nii, kuid meie
stest ette rutata,
^eaks naitma, kas
fspolütika vankrity
Jõudnud koiku-nnalt
kindla põh-praegune
raalt
ajutine nähe.
il koos liberaalidad
sotsialistid Ja
ihempoolsed ring-lud
viimasel ajal
[siselt võtina krist-cu
partei Juhti Ja
lati Franz Josel
I peetakse praegu
Jõulisemaks,
(Järg lk. 3)
Nr. 38 ¥ABA EESTLANE nelJapä/Bval, 15. mail 1980-Thursday, May 1 5 , 1 »
. • 17. ja 18,
751.614L
24. Ja 25
»3824.
Toronto ajalehe „Star'i'' nädalavahetuse
ajakirjas „Today" ilmus
10. mail artikkel, milles oli käsitatud
emasid ja tütreid, kes töötavad
ühel ja samal kutsealal. Artiklis
oli intervjueeritud ka kahte eest-lannat
— dr. Maret Truuverti ja
ta tütart Piretit, kes töötavad mõlemad
hambaarstidena. Artikli
juurde oli lisatud ka ema jä tütre
Ai:tiklis mainitakse, et Maret
Truuvert on pärit Eestist ning ta
ei pääsenud Montrealis hambaarstide
fakulteeti, kuna ta oli naine.
Tal õnnestus süski õppimist jätkata
Toronto ülikoolis, küs ta onian-das
hambaarsti k^tse. Piret Truuvert
ütleb, et ta ema vastuvõturuum
oli nende elumajas, kus ta
tutvunes juba väikese tüdrukuna
ema tööga ja hakkas ise hambaarsti
mängima. Ema elukutjse meeldis
talle Ja lõpuks sai ka temast hambaarst.
on igal kevadel oma ruiimikiisega vastu võtnud paar tuhat eestlast, kes on elanud kaasa
leerinoorte. õnnistamisele. Pildil: täaayised leeritsöored praosi 0. Pühiti Ja-.piiskop K. Raudsepa: Jä^
Tel väljumas, kkilrnkdrvalruis^ \ FotorVaba Eestlane
BB DB
(VE) — Okupeeritud Eestist Soohie kaudu välja pääsenud Jüri Lina oli ÜSA Kossg-ressi
Euroopa Julgeoleku Ja Koostöö komisjonis Wäshingtoms seletusi andmas, nagu meie leheis va-reinni
mainitud. Jüri Lina kutset USÄ-sse põhjustas Kongressi komisjoni soov, et vähemaUiiks tunnis-ttajäist
peaks olema Nõukogude Vene poolt okupeeritud Eestist. Lisaks komisjoni esimehele Dante B.
Fascellile olid koha! v e e l rfep, Jonathan B. Bigham Jä s e n . Jacp^^ Kohal olid ka „Ameerika
HääJe" esindajad oma aparaatidega, kes võtsid kõneliHsed helilindile, oma saatekaya jaoks.
MONTREAL (VE) — Ste.-Cathe- made koosseisus kui ka indrvidM-rine
tänava rahvavoolus Montrea- aalselt." ^
lis peaaegu komistan kahele suu- „Ja osavõtjate arv?"
reie säravale silmale ja rõõmsale ,,Umbes 300. Osavõtjaid on ooda-naeratüsele.
ta 8-st provintsist: Briti Kolum-
„Oo, tere, HiUe! iimne õ n Ä hiast,^ Albertast, Saskatchewanist,
j u h u s ! Just sinuga tahtsingi koh^ Manitobast, Ontariosty Qüebecist
t u d a . Kuidas mheb?^' JJew-Brunswickist ja N "
,,miefe, alati läheb; aga ikka^^^^v',. „
,,Milline spordihall on
Nova Sco-auruga
„steamcleaning"
HEL* ERIK LOKBIK 447-9834
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexöale; Ont. R|[9V 3Y7
TeL, 745-4822
kiiruse tähe all. Töö ei jäta palju
mahti muu jaoks. Tuleb kõike nagu
lennult, korraldada ja teha.
Miks soovisid minuga kohtuda?"
,,Tähaksin sulle pakkuda tassi
Jüri Lina saatjaks. Kongressi ko-vuslikkü liikumist, vaid rakenda- näiteks Põhja Eestis, Narvas ja kohvi Pam-Pämis.*'
misjoni ametlikuks vahemeheks ja vad.võimude ähvardusi ja venesta- Kohtla Järvel, kus venelaste prot-tõigiks
oli Eesti Rahvuskomitee niist. Näiteks Tartus ja Tallinnas sent on üle 90-ne. ,
üH^driikides aseesimees ja eri- esinevates venelaste poolt provot-.^ . , . . . , .
volinik mag. Mäido Kari, kes ju- seeritavates venelaste j ^ eestlaste^^^^"^^^^^^^^ moodsa võimle-hatas
Jüri Lina esinemist sisse lü-vaheUsteskonfliktidesütievadv
hisõnavõtuga, tutvustades teda kui Msed varjamatult, et teid on kaks «^ni^tega. Ta^tanas toi I^na poh- me aromaatset auravat kohvi.
Eestis sündinud ja Nõukogude Ve- korda hävitatud - i941. ja 1949. v andmeterohke kirjaliku ^^Maailmas on liiga laiahaardeline
.okupatsioonivõimude all üles: aastaü (massiliste deportatsiooni- ^"^"|stuse ja küsimustele antud ^^p^ sellega kui ütlen sulle,
varutud
selleks suurürituseks?"
„Paul-Sauy^ Centre Beaubien ja
Pie IX nurgal." '
„ J ä kava?"
„Avamine toimub reede^23. mail
kell 19.30. Külalisena esineb ava-
„Kphvi? Aga muidugi. Nõus. tseremoonial Eddy Toussainti
Kohvi jaoks ikka leidub aega;" tantsurühm. »
Kavas on esimesel õhtul güm'-
nastraada Ja meistrivõistlused se°
nioride klassis — nii individuaalsed
kui ka rühmadevaheiised.
k a s v a n u d n o o r m e e s t , andes lühi- d e g ä ) , j k t e i d tuleks kolmandal f^^^^^!?^^^ ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ f st, mj^ J ^ Q J ^ ^ lO.OÖ
T ^ ; „ - T ; „ _ tÄ„iiU..-i^ A K O O S KOlgega aUUab' t e m a l e amCtU- „ Ä ; r r , l o Y v , 4 e ; a ^n^^^vr^Air^^^c _ ^rf^^^^^^^x:t^^ inni/Nfirlo
meistri-ülevaate
Jüri Lina elukäigust. korral lõplikult Jiävitada! Aastaü ^^''^j^^^ võistiusedjünioride klassis ja
" ~ ~ , ; g ü m n a s t r a a d a . Kell 13.30—meist:-
lk. 2)
kõigega
Järgnevana Jüri Lina luges: ette ^1^9^41^ ^^j^ä^ 1949 teostatud büüditamised^ toimumas Nõuk. Vene poolt Kanada/güm^^^^
oma ingliskeelse tumüstuse. valdsa^MiüSSsd^^ okupeeritud Eestis Ja Balti riikides m ^ v o ^ ^ m o o d s a s m-gümnastraad^ ja meistri-
Tema 14. lehekmjeline kkjalik Ei ole Rüsimüsed ja vastused-tõlkis ™ ^ - : • võistiused seniõride M^^
tunni$tus käsiüeb inimõigusHkku miWegagl garanteeritud, et sarnane Mäido Kari ja heas mglisekeelses Olen selle ürituse „meet"-direktor päeval, 25. maU kell 9.00 — lõpu-olukorda
Eestis ja Balti riikides depörtatsioon ei v^iks toimuda esitluses pääsesid need -meeldivalt — see on eesti keeles asjaajaja-di- #istiused jä kell 17.00 — auhinade
ning esitab hulgaliselt fakte Hei- uuesti ka Eestis, kui rahvusvaheli-^jule: Positüvšelt mõjus kaasa rektor või umbes nii ja sellepärast Jagamine ja lõputseremoonia. See
singi kokkuleppe rikkumise kohta. sitiiatsioon halveneb. ka asjaolu, et just enne teda andis ongi ^õiendamist ülearu." on kava üldjoontes."
See kirjalik dokument anti üle p^^^c^» H^OCHC ^ « « o c i r f oma tumiistuse inimõiguste rikku- „Kas see suumritus toimub „Kas avamisest võtab osa ka. va-eestlastel
keelatud, mmna Ja km- ^ .. . ; , • fnmicf iäffa •
Jirpääsevad ainult usaldusväär ^^"^^
spd kilfiiii *^HinibadiPjra anü eesti, laü, leedu ja venekeel- ganisatsioonüt The Modern Rhyt- „^ oderaaivaütsuse ja yueDeci
sea ismua eruuoauega. setes saadetes „Ameerika Hääle" mic Gymnastics Federation, kus spordiministrid on pahitud avatse-
Dänte B. FasceMe ja kõikidele
energüisemaks Ja tugevamaks po. komisjoni liikmetele. Komisjoni
lütikuks; kellel on suuri' väljaväa. ^^^^^ ^' ^^sceU esitas
teid sotsialiste Ja nende juhti Kel- J^^^^^^^^^^^^ , . . . . , .
mut Schmidti võimult tõrjuda Ja 1- küsimus. Miks. valisid yenela- Pealegi on olemas Eestis erirajoo- kaudu eetrisse.
neid uue rezMimigaasehdada.^^^^'^^^^
Sealjuures on huvitav konstateerib ^ pidada olümpiare- S:
td.e a , aem.t uSVl t rSatursasuis svi.a svtausi tea!s ptöaörtt.ae i .d„m ji.a„t -,^ V^ aVst^us^: ^,P ^õ^h juse\k s orh-n , e.t s.e nll e
nmea n_ djv'-^eaA "ssp.t4,-t u.o'' \l uo, nti lria„skeijdei noJdJr a gXtau. nJd.i .dk1J ,a v mai-i.dJt.^. m Xt-n ee --u ksseat,lu eu.d jus.a e sna_Bä aaikdltasi t. alä räminikietimmdeae asoiukvlmgu uparseltt ee n tp•mur no•i---
siooniü, Reueae peamiseKs ees- majanduslik olukord Eestis ei
margto on Stranssi mustata mng nii halb nagu seda peegeldatak-tema
vaUavaat«d-_vaIumsvoidu 3^ j j ^ g ^ j^^^
saavutamiseks vahendada.
Straussi kõige ägedamad vasta. 2;^^^^ ^^^^
sed nimetavad teda natsiks Ja kat- väga tark samm USA ja
suvad teda sel teel mi palju komp- ^^55^3 lääneriikide poolt, et boü^o-romiteerida
km võimalik. Kmd teerida om^
Strauss eilase ennast sellest eksi- ^^g?
tada ning propageerib kõikjal Jõsi-' ygstusr - See oü väga tähtis
Ilselt oma progratoi, mis taotleb samm. Ä inimõiguste aktivistid
STOKHOLM (EPL) — Eest! Laenu-HoiHÜliisuse esimduskogi pl-
19. aprillii oma koosoleku, kus lisaks panganduse olukorrale ka-sitleii
ka praegust majanduslikku olukorda Rootsis ja leiti, et nii-i
tuleb etkvõMa kuna Rootsi elab iile Jõu.
olen nagu tead, abipresident. Tege^ ^^"^°omast osa võtma ja iseene-
I.P. lüoiks organiseerijaks ja korralda- «estmoista meie linnapea Jean
jaks ning läbiviijaks on aga Que- D^apeau. Aga nüüd lippan mine-bec
Gymnastics Federation koos- " i ^ ' ^nne kui leiad veel midagi feü-töös
Sports Quebec organisatsioo- siöa ja ai^^^
j^g^ „Tänan sind, Hüle, uudiste eest ja
palju edu. Meme'avatseremoonial
Eestlasi on äga arvukalt organi^ reedel 23. maü."
seerivas komitees: Hilja Paul, ja siis ta oügi läinud. Kjirelt na-
Sirje Laaneinetsgu kerkis mu ette Ste.-Catharine
Ja abijõududena veel Agnet Tõke tänava rahvavoolus.
.sjing- PirefKoppei.*! ; . • - : • • ' •. .••••^ -.;:
„Aga osavõtjate hulgas?" Me maname laiskust ega mõtle,
„Muidugi on eestiaši osavõtjate et ülipüüdükkus on inimkonnale
hulgas. Neid võtab osa treenereina, rohkem kahju temud.
Kposoleku avas^ ühisuse esimees Panga acruanded kinnitati, juMti kohtunikena ja võistlejaina nii rüh- A
dir. Alfred Vents^, kes tegi mõ- tähelepana t e s t a m ^ eriots- -\ •'\ ' : ' v ' : •
nad mäiikmed panganduse praegu- tarbega fondide loomiseks paaga
se seisundi kohta, öeldes muühul- juures, misjärel Esinduskogu üik-
Saksamaa ühendamist, riigikaitse ia rahvuslikdt mõtlevad eestlased m* valiti Eln^^r Aibast,M^^^
.tu, .geevvddm. ii«st. mitmesuguste Juhkam, Ervin
sotsiaalreformide rakendamist tusega teatavaks selle USA otsuse
, Strauss ütleb, et ta pooldab põM. ja loodavad, et teised lääneriigid
liselt relvasti^se vähendamist kuid ühinevad sellega
enne sellele liinile minekut tuleb 3. Msimüs. Miks verielased asu-saavutada
ida Ja lääne vahel rel- vad Teie arvates Baltikumis suure-vastuse
alal tasakaal. Erilist rÕhku matesse linnadesse?
paneb ta oma poliitilises prog-vastus- Esimene ^^i^^^^ on,
rammis energiavarude muretsemi- et sellega hirmutada kohalikku rah-sele
ning uute tuuma-. Ja kivisöe- yast, sest et need venelased mitte
Jõujaamade s(ietamisele.
Ei oie kahtlust, et seekordsed
üldvalimised on Lääne-Saksamaäl
ühed pinevämad pärast Teist
maailmasõda. Kristlik-demokraat-iiknl
parteil e i d e pärast Konrad
mistõttu säästmme pikemas pe- Krüsa, Gerhard
rioodis ön ebatasaw.
Nõmmera,^ Agu
Peet, Evald Põdra,
Sigrid Põdnis,Phüipi> Sein,
^ X. T w . ^fviu- Ometi on Eesti Laenu-Hom:ük - Jvo,rh,fa,,n„rn-re^s ÄrMo ja Ruut Pagl•a nt.Ju-suses
säästmine viimase aasta natushikmeiks valiti tagasi endi-
Jooksul kasvanud 13% võrra,
mis oh kõrgem rootsiaste üldi^
sest: Snarbankeni
sed Helmut Maandi, Mark
ja
Seedrioru Noort^ Suvekodu vajab:
Koosolekul Agu Kriisa esitas
ainult ei kontrolli Ja ei jäigi rah- muljeid märtsis peetud Sparban-keni
konverentsist ikus leiti, e
Rootsi on maailma suurima Õlika-sutamlsega
riik isiku kohta maailmas.
Rootsi tööstuslik toodancf m
suure avaliku sektori ülalhoidmi-ÄdehaS^
r oiniid''silmapa^
Mormätsioohi saamiseks helistada s
V HiUar Ämolins'ile (416) 929-^8
Suvekodu kestvus 6. Juulist kuni 3. auj
i / k i i l d niiüd^on Eesti-Maja :^ihing
tud 'Frarsz Josef Straussi isikus.
Kliid Lääne-Säksäma|a valimistele
vastu minnes ei saa unustada seda
tõsiasja, et Strauss ell ole ohtlik
kandidaat mitte ajinult Lääne-Sak-samaa
sotsialistidele Ja pahem-poolsetde
ringkondadele, vaid ka
kõi?iie nendele, kes kardavad
Saksamaa ühendamist Ja ühi^e tugeva
Saksamaa moodustamist Euroopa
südamesse. Ja ärme unustame
— seda ei karda mitte ainult
venelased, vaid sellise võimaluse
ees tunnevad hirmu ka ameeriklased
ning Saksamaa naabrid Eu-
. roopas. •
Litsents nr. E 1044
kohta. Kommuunide ekspansioon
on tohutu.
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
"INSURANCE"
1482 Bathürst St, 4
Rathurst—St Clair^
Tolpfon kontoris 6534815 JJ*
[099
aprüli alul kunstiiiäitu-se,
kus õlimaalidega esinesid ühm-gu
oma liikmed Leida Äring, Tüa
Seda näitab muuseas asiaolu, et Lönn ja Vladimir Lõokene,
kümne aasta jooksul ön kommxi-nppJteenIstuJate
- ametiühing ® bostoni lähedal Lexingtonis toi-li^
ikmpte arv kasvanud 210.000.lt .Mlen Concert Series" raa-
482 000-le. mes Schuberti ohtu, mülel esine-
' T .,° jäte seas oli ka meie.helikunstmk
. Noored ei võta vastu; tö^ikoh^l sopran Epp-Karike Jürima-Sonin.
töö-^tu^es. kima AM^'i üal'^^d r^' Ta laulis Henry Weinbergi klaveri-töötusetasud
on küllaltki kõrged, saatel kontserdi teises osas yns
Tiii^p"V:s liii7:^ uus ü^i^kond'ni^ m'o^^^ laulu. Hüjem esines ta
lemisyiisif?a. Mid?igii tuleb ette ka kvintetis, mille koosseisu kuulu-votta,
kuna Rootu el^b tFae^u ^i^^ yM, vioola, tshello, bass ja
üle jõu, aga palganõudmised ja ^l^^er. Lauljatarina esines sooran
avfliMni sektori kasv jätkub inertsi ^^P-Karike Jürima-Sonin. Kontsert
sai hea vastuvõtu osaliseks.
Šotlaste poolt eelistatud ja traditsioonüiseks kujunenud
VI alusema ja on üle 115. aast^ teeninud
ma perekonna poolt väljalnijunenud traditsioonidega,
•derniseeritud avarad ruumidj kvalifitseeritud perscaal^ ja
ilaidaseit parküniseruumi. |
Väärikas te^mnine
T L. MORRISON — Funerai Director
54;; Toronto. Ont. M4S
telefon 924-1418
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 15, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-05-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800515 |
Description
| Title | 1980-05-15-03 |
| OCR text | Nr. 38 )resident Jimmy: tahtlemata müigi jenius pigem ta on nendes kü-T lisi roheline ja liille tulemusena lisjpoliitika on ol-llünklik ja etteai-jüdi raskusi oma [ade kujundamisel ^lismiiiister Cyrus Julgeolekunõu-jigniew Brzezins-lad põhilised vas-ramised— esime-ja koostööpolü-la teine pooldas lühendi-ükide valamist ning va ja- Tusikaga lauale irid pole ainuke-tema välispoliiti- Jil on mõjutanud. m siin mänginud le nii Ameerika ka Euroopas iste juures. Seal-arvamine ei ole [d järjekindlalt; kaudu vaid on fcuva iseloomuga, ühest äärmusest K^õinud kõnstatee-lit saavutab valisine suurema edu-mõne uue maa m impeeriumiga, leexiiaš ja pplii-ideš kohe kõva I president Garter mehike Ja laseb tahtmist mööda ^el areenil mängi- ^ Kuid vastupidi: m näitab kindlat lagi tõsisemat et-tsioonide ja edasi- ], tõuseb kohe tn- ItCarter mängib 1, mis võib kogu fiia uuele sõjale, itavasti sellisest tist vaianud j jõudnud, et^ta ei paid ja kritiseeri- Ldada vaid peab ikkama oma ise- |Iist poliitikat. As-les, suunas vihja-bmine Ühendriiki- [ohal ja president jd reedel Phila- Ikõne, niis laseb rteri kõikumiste lg et ta on õige Ima välispoliitika leettid kõnes ata- V. Liitu Äfganis-le puhtd ägeda- ^arem on söanda- )ealetuhgiaktsiop- Emisel t a nime- ^fganistani ,,bru-loniks"; mis on fhule ning kinni-ei saa sellist ag-it viljeledes loota maailmaga, mis loiemale poolele, imal ajal ka loo- 1 älisminister Ed-palju jõulisem kui seda oli te-ice. [tõesti lõpfakSj,är-ikanud^ ania, ei li ajaloo perioodil jtikat ajada siidi- {ailmaparandami-talle lõpuks om J et ta peab Ühend-üitikal; suunama |a sirgjooneliselt, 3mata-Igasugused lentaarid ja oma- Jkõrvalmõjutüsed? jee nii, kuid meie stest ette rutata, ^eaks naitma, kas fspolütika vankrity Jõudnud koiku-nnalt kindla põh-praegune raalt ajutine nähe. il koos liberaalidad sotsialistid Ja ihempoolsed ring-lud viimasel ajal [siselt võtina krist-cu partei Juhti Ja lati Franz Josel I peetakse praegu Jõulisemaks, (Järg lk. 3) Nr. 38 ¥ABA EESTLANE nelJapä/Bval, 15. mail 1980-Thursday, May 1 5 , 1 » . • 17. ja 18, 751.614L 24. Ja 25 »3824. Toronto ajalehe „Star'i'' nädalavahetuse ajakirjas „Today" ilmus 10. mail artikkel, milles oli käsitatud emasid ja tütreid, kes töötavad ühel ja samal kutsealal. Artiklis oli intervjueeritud ka kahte eest-lannat — dr. Maret Truuverti ja ta tütart Piretit, kes töötavad mõlemad hambaarstidena. Artikli juurde oli lisatud ka ema jä tütre Ai:tiklis mainitakse, et Maret Truuvert on pärit Eestist ning ta ei pääsenud Montrealis hambaarstide fakulteeti, kuna ta oli naine. Tal õnnestus süski õppimist jätkata Toronto ülikoolis, küs ta onian-das hambaarsti k^tse. Piret Truuvert ütleb, et ta ema vastuvõturuum oli nende elumajas, kus ta tutvunes juba väikese tüdrukuna ema tööga ja hakkas ise hambaarsti mängima. Ema elukutjse meeldis talle Ja lõpuks sai ka temast hambaarst. on igal kevadel oma ruiimikiisega vastu võtnud paar tuhat eestlast, kes on elanud kaasa leerinoorte. õnnistamisele. Pildil: täaayised leeritsöored praosi 0. Pühiti Ja-.piiskop K. Raudsepa: Jä^ Tel väljumas, kkilrnkdrvalruis^ \ FotorVaba Eestlane BB DB (VE) — Okupeeritud Eestist Soohie kaudu välja pääsenud Jüri Lina oli ÜSA Kossg-ressi Euroopa Julgeoleku Ja Koostöö komisjonis Wäshingtoms seletusi andmas, nagu meie leheis va-reinni mainitud. Jüri Lina kutset USÄ-sse põhjustas Kongressi komisjoni soov, et vähemaUiiks tunnis-ttajäist peaks olema Nõukogude Vene poolt okupeeritud Eestist. Lisaks komisjoni esimehele Dante B. Fascellile olid koha! v e e l rfep, Jonathan B. Bigham Jä s e n . Jacp^^ Kohal olid ka „Ameerika HääJe" esindajad oma aparaatidega, kes võtsid kõneliHsed helilindile, oma saatekaya jaoks. MONTREAL (VE) — Ste.-Cathe- made koosseisus kui ka indrvidM-rine tänava rahvavoolus Montrea- aalselt." ^ lis peaaegu komistan kahele suu- „Ja osavõtjate arv?" reie säravale silmale ja rõõmsale ,,Umbes 300. Osavõtjaid on ooda-naeratüsele. ta 8-st provintsist: Briti Kolum- „Oo, tere, HiUe! iimne õ n Ä hiast,^ Albertast, Saskatchewanist, j u h u s ! Just sinuga tahtsingi koh^ Manitobast, Ontariosty Qüebecist t u d a . Kuidas mheb?^' JJew-Brunswickist ja N " ,,miefe, alati läheb; aga ikka^^^^v',. „ ,,Milline spordihall on Nova Sco-auruga „steamcleaning" HEL* ERIK LOKBIK 447-9834 Insurance Agency 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexöale; Ont. R|[9V 3Y7 TeL, 745-4822 kiiruse tähe all. Töö ei jäta palju mahti muu jaoks. Tuleb kõike nagu lennult, korraldada ja teha. Miks soovisid minuga kohtuda?" ,,Tähaksin sulle pakkuda tassi Jüri Lina saatjaks. Kongressi ko-vuslikkü liikumist, vaid rakenda- näiteks Põhja Eestis, Narvas ja kohvi Pam-Pämis.*' misjoni ametlikuks vahemeheks ja vad.võimude ähvardusi ja venesta- Kohtla Järvel, kus venelaste prot-tõigiks oli Eesti Rahvuskomitee niist. Näiteks Tartus ja Tallinnas sent on üle 90-ne. , üH^driikides aseesimees ja eri- esinevates venelaste poolt provot-.^ . , . . . , . volinik mag. Mäido Kari, kes ju- seeritavates venelaste j ^ eestlaste^^^^"^^^^^^^^ moodsa võimle-hatas Jüri Lina esinemist sisse lü-vaheUsteskonfliktidesütievadv hisõnavõtuga, tutvustades teda kui Msed varjamatult, et teid on kaks «^ni^tega. Ta^tanas toi I^na poh- me aromaatset auravat kohvi. Eestis sündinud ja Nõukogude Ve- korda hävitatud - i941. ja 1949. v andmeterohke kirjaliku ^^Maailmas on liiga laiahaardeline .okupatsioonivõimude all üles: aastaü (massiliste deportatsiooni- ^"^"|stuse ja küsimustele antud ^^p^ sellega kui ütlen sulle, varutud selleks suurürituseks?" „Paul-Sauy^ Centre Beaubien ja Pie IX nurgal." ' „ J ä kava?" „Avamine toimub reede^23. mail kell 19.30. Külalisena esineb ava- „Kphvi? Aga muidugi. Nõus. tseremoonial Eddy Toussainti Kohvi jaoks ikka leidub aega;" tantsurühm. » Kavas on esimesel õhtul güm'- nastraada Ja meistrivõistlused se° nioride klassis — nii individuaalsed kui ka rühmadevaheiised. k a s v a n u d n o o r m e e s t , andes lühi- d e g ä ) , j k t e i d tuleks kolmandal f^^^^^!?^^^ ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ f st, mj^ J ^ Q J ^ ^ lO.OÖ T ^ ; „ - T ; „ _ tÄ„iiU..-i^ A K O O S KOlgega aUUab' t e m a l e amCtU- „ Ä ; r r , l o Y v , 4 e ; a ^n^^^vr^Air^^^c _ ^rf^^^^^^^x:t^^ inni/Nfirlo meistri-ülevaate Jüri Lina elukäigust. korral lõplikult Jiävitada! Aastaü ^^''^j^^^ võistiusedjünioride klassis ja " ~ ~ , ; g ü m n a s t r a a d a . Kell 13.30—meist:- lk. 2) kõigega Järgnevana Jüri Lina luges: ette ^1^9^41^ ^^j^ä^ 1949 teostatud büüditamised^ toimumas Nõuk. Vene poolt Kanada/güm^^^^ oma ingliskeelse tumüstuse. valdsa^MiüSSsd^^ okupeeritud Eestis Ja Balti riikides m ^ v o ^ ^ m o o d s a s m-gümnastraad^ ja meistri- Tema 14. lehekmjeline kkjalik Ei ole Rüsimüsed ja vastused-tõlkis ™ ^ - : • võistiused seniõride M^^ tunni$tus käsiüeb inimõigusHkku miWegagl garanteeritud, et sarnane Mäido Kari ja heas mglisekeelses Olen selle ürituse „meet"-direktor päeval, 25. maU kell 9.00 — lõpu-olukorda Eestis ja Balti riikides depörtatsioon ei v^iks toimuda esitluses pääsesid need -meeldivalt — see on eesti keeles asjaajaja-di- #istiused jä kell 17.00 — auhinade ning esitab hulgaliselt fakte Hei- uuesti ka Eestis, kui rahvusvaheli-^jule: Positüvšelt mõjus kaasa rektor või umbes nii ja sellepärast Jagamine ja lõputseremoonia. See singi kokkuleppe rikkumise kohta. sitiiatsioon halveneb. ka asjaolu, et just enne teda andis ongi ^õiendamist ülearu." on kava üldjoontes." See kirjalik dokument anti üle p^^^c^» H^OCHC ^ « « o c i r f oma tumiistuse inimõiguste rikku- „Kas see suumritus toimub „Kas avamisest võtab osa ka. va-eestlastel keelatud, mmna Ja km- ^ .. . ; , • fnmicf iäffa • Jirpääsevad ainult usaldusväär ^^"^^ spd kilfiiii *^HinibadiPjra anü eesti, laü, leedu ja venekeel- ganisatsioonüt The Modern Rhyt- „^ oderaaivaütsuse ja yueDeci sea ismua eruuoauega. setes saadetes „Ameerika Hääle" mic Gymnastics Federation, kus spordiministrid on pahitud avatse- Dänte B. FasceMe ja kõikidele energüisemaks Ja tugevamaks po. komisjoni liikmetele. Komisjoni lütikuks; kellel on suuri' väljaväa. ^^^^^ ^' ^^sceU esitas teid sotsialiste Ja nende juhti Kel- J^^^^^^^^^^^^ , . . . . , . mut Schmidti võimult tõrjuda Ja 1- küsimus. Miks. valisid yenela- Pealegi on olemas Eestis erirajoo- kaudu eetrisse. neid uue rezMimigaasehdada.^^^^'^^^^ Sealjuures on huvitav konstateerib ^ pidada olümpiare- S: td.e a , aem.t uSVl t rSatursasuis svi.a svtausi tea!s ptöaörtt.ae i .d„m ji.a„t -,^ V^ aVst^us^: ^,P ^õ^h juse\k s orh-n , e.t s.e nll e nmea n_ djv'-^eaA "ssp.t4,-t u.o'' \l uo, nti lria„skeijdei noJdJr a gXtau. nJd.i .dk1J ,a v mai-i.dJt.^. m Xt-n ee --u ksseat,lu eu.d jus.a e sna_Bä aaikdltasi t. alä räminikietimmdeae asoiukvlmgu uparseltt ee n tp•mur no•i--- siooniü, Reueae peamiseKs ees- majanduslik olukord Eestis ei margto on Stranssi mustata mng nii halb nagu seda peegeldatak-tema vaUavaat«d-_vaIumsvoidu 3^ j j ^ g ^ j^^^ saavutamiseks vahendada. Straussi kõige ägedamad vasta. 2;^^^^ ^^^^ sed nimetavad teda natsiks Ja kat- väga tark samm USA ja suvad teda sel teel mi palju komp- ^^55^3 lääneriikide poolt, et boü^o-romiteerida km võimalik. Kmd teerida om^ Strauss eilase ennast sellest eksi- ^^g? tada ning propageerib kõikjal Jõsi-' ygstusr - See oü väga tähtis Ilselt oma progratoi, mis taotleb samm. Ä inimõiguste aktivistid STOKHOLM (EPL) — Eest! Laenu-HoiHÜliisuse esimduskogi pl- 19. aprillii oma koosoleku, kus lisaks panganduse olukorrale ka-sitleii ka praegust majanduslikku olukorda Rootsis ja leiti, et nii-i tuleb etkvõMa kuna Rootsi elab iile Jõu. olen nagu tead, abipresident. Tege^ ^^"^°omast osa võtma ja iseene- I.P. lüoiks organiseerijaks ja korralda- «estmoista meie linnapea Jean jaks ning läbiviijaks on aga Que- D^apeau. Aga nüüd lippan mine-bec Gymnastics Federation koos- " i ^ ' ^nne kui leiad veel midagi feü-töös Sports Quebec organisatsioo- siöa ja ai^^^ j^g^ „Tänan sind, Hüle, uudiste eest ja palju edu. Meme'avatseremoonial Eestlasi on äga arvukalt organi^ reedel 23. maü." seerivas komitees: Hilja Paul, ja siis ta oügi läinud. Kjirelt na- Sirje Laaneinetsgu kerkis mu ette Ste.-Catharine Ja abijõududena veel Agnet Tõke tänava rahvavoolus. .sjing- PirefKoppei.*! ; . • - : • • ' •. .••••^ -.;: „Aga osavõtjate hulgas?" Me maname laiskust ega mõtle, „Muidugi on eestiaši osavõtjate et ülipüüdükkus on inimkonnale hulgas. Neid võtab osa treenereina, rohkem kahju temud. Kposoleku avas^ ühisuse esimees Panga acruanded kinnitati, juMti kohtunikena ja võistlejaina nii rüh- A dir. Alfred Vents^, kes tegi mõ- tähelepana t e s t a m ^ eriots- -\ •'\ ' : ' v ' : • nad mäiikmed panganduse praegu- tarbega fondide loomiseks paaga se seisundi kohta, öeldes muühul- juures, misjärel Esinduskogu üik- Saksamaa ühendamist, riigikaitse ia rahvuslikdt mõtlevad eestlased m* valiti Eln^^r Aibast,M^^^ .tu, .geevvddm. ii«st. mitmesuguste Juhkam, Ervin sotsiaalreformide rakendamist tusega teatavaks selle USA otsuse , Strauss ütleb, et ta pooldab põM. ja loodavad, et teised lääneriigid liselt relvasti^se vähendamist kuid ühinevad sellega enne sellele liinile minekut tuleb 3. Msimüs. Miks verielased asu-saavutada ida Ja lääne vahel rel- vad Teie arvates Baltikumis suure-vastuse alal tasakaal. Erilist rÕhku matesse linnadesse? paneb ta oma poliitilises prog-vastus- Esimene ^^i^^^^ on, rammis energiavarude muretsemi- et sellega hirmutada kohalikku rah-sele ning uute tuuma-. Ja kivisöe- yast, sest et need venelased mitte Jõujaamade s(ietamisele. Ei oie kahtlust, et seekordsed üldvalimised on Lääne-Saksamaäl ühed pinevämad pärast Teist maailmasõda. Kristlik-demokraat-iiknl parteil e i d e pärast Konrad mistõttu säästmme pikemas pe- Krüsa, Gerhard rioodis ön ebatasaw. Nõmmera,^ Agu Peet, Evald Põdra, Sigrid Põdnis,Phüipi> Sein, ^ X. T w . ^fviu- Ometi on Eesti Laenu-Hom:ük - Jvo,rh,fa,,n„rn-re^s ÄrMo ja Ruut Pagl•a nt.Ju-suses säästmine viimase aasta natushikmeiks valiti tagasi endi- Jooksul kasvanud 13% võrra, mis oh kõrgem rootsiaste üldi^ sest: Snarbankeni sed Helmut Maandi, Mark ja Seedrioru Noort^ Suvekodu vajab: Koosolekul Agu Kriisa esitas ainult ei kontrolli Ja ei jäigi rah- muljeid märtsis peetud Sparban-keni konverentsist ikus leiti, e Rootsi on maailma suurima Õlika-sutamlsega riik isiku kohta maailmas. Rootsi tööstuslik toodancf m suure avaliku sektori ülalhoidmi-ÄdehaS^ r oiniid''silmapa^ Mormätsioohi saamiseks helistada s V HiUar Ämolins'ile (416) 929-^8 Suvekodu kestvus 6. Juulist kuni 3. auj i / k i i l d niiüd^on Eesti-Maja :^ihing tud 'Frarsz Josef Straussi isikus. Kliid Lääne-Säksäma|a valimistele vastu minnes ei saa unustada seda tõsiasja, et Strauss ell ole ohtlik kandidaat mitte ajinult Lääne-Sak-samaa sotsialistidele Ja pahem-poolsetde ringkondadele, vaid ka kõi?iie nendele, kes kardavad Saksamaa ühendamist Ja ühi^e tugeva Saksamaa moodustamist Euroopa südamesse. Ja ärme unustame — seda ei karda mitte ainult venelased, vaid sellise võimaluse ees tunnevad hirmu ka ameeriklased ning Saksamaa naabrid Eu- . roopas. • Litsents nr. E 1044 kohta. Kommuunide ekspansioon on tohutu. KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS "INSURANCE" 1482 Bathürst St, 4 Rathurst—St Clair^ Tolpfon kontoris 6534815 JJ* [099 aprüli alul kunstiiiäitu-se, kus õlimaalidega esinesid ühm-gu oma liikmed Leida Äring, Tüa Seda näitab muuseas asiaolu, et Lönn ja Vladimir Lõokene, kümne aasta jooksul ön kommxi-nppJteenIstuJate - ametiühing ® bostoni lähedal Lexingtonis toi-li^ ikmpte arv kasvanud 210.000.lt .Mlen Concert Series" raa- 482 000-le. mes Schuberti ohtu, mülel esine- ' T .,° jäte seas oli ka meie.helikunstmk . Noored ei võta vastu; tö^ikoh^l sopran Epp-Karike Jürima-Sonin. töö-^tu^es. kima AM^'i üal'^^d r^' Ta laulis Henry Weinbergi klaveri-töötusetasud on küllaltki kõrged, saatel kontserdi teises osas yns Tiii^p"V:s liii7:^ uus ü^i^kond'ni^ m'o^^^ laulu. Hüjem esines ta lemisyiisif?a. Mid?igii tuleb ette ka kvintetis, mille koosseisu kuulu-votta, kuna Rootu el^b tFae^u ^i^^ yM, vioola, tshello, bass ja üle jõu, aga palganõudmised ja ^l^^er. Lauljatarina esines sooran avfliMni sektori kasv jätkub inertsi ^^P-Karike Jürima-Sonin. Kontsert sai hea vastuvõtu osaliseks. Šotlaste poolt eelistatud ja traditsioonüiseks kujunenud VI alusema ja on üle 115. aast^ teeninud ma perekonna poolt väljalnijunenud traditsioonidega, •derniseeritud avarad ruumidj kvalifitseeritud perscaal^ ja ilaidaseit parküniseruumi. | Väärikas te^mnine T L. MORRISON — Funerai Director 54;; Toronto. Ont. M4S telefon 924-1418 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-05-15-03
