1977-07-26-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Bza Nr. 55 (2402) XXVI aastakäik Teisipäeval, 26. jmim 197T Tu^^» July 26, 1977 ilmcicie kaasabfl Kotkajärvel lõppes möödunud mädalavahetiaset laupäevase lõkkeõhtuga ja pühapäevase paraair diga Kanada eesti skautide ja gaidide ühine suurlaager Kotkajärve '77. Laager möödus soodsate ilmade kaasabil tegevusrohkes töömeeleolus, kus noored õppisid juurde skaudi- ja gaididtarkusi ning süvendasid vastastikuseid sõprussidemeid. Laagris viibis kogusummas 365 gaidi-skauti, kaasaarvatud Ühendriikidest saabunud 40-llikmeline esindusüksus, kes koosn(^ 25 skaudist ja 15 gaidist.-. Suurlaager, mis jagunes iüiök^iks väiksemaiks aU-laagrlks, tegutses nsikm Ivar Nippaku juhtimisel, keda abistasid abijuhtide-nä skm E . Meve ngdr Tiina Kiirte. USA esindusniihma juhtideks OÜd ngdr Tiina Kirss ja skm Hairy Tamio. L a s ^ tegevuskava oli üksikasjaliselt ette kindlaks määratud, kusjuures pühapäev, 17. juuli oli Rajamispäev, \ esmaspäev Metsapäev, teistipäev Matepäev, ikolmapäeiv Soprus-päsv, naljapäev Kosjapäev, reede õppepäev, ..laijpäev ..Spordipäev ja suurlökike Ä u , püliapäev, 24. juuii LaMcumispäev koos iõpupa-raadigaJ Sfeautliku tegevuse kõrml kujunes noortele eriti huvitavaks päevaiks Kosjapäev, 'kus elustati eesti; vanu puknatraditsiooine. Koajapäeva oli kavandanud Hugo V^aKsT ning söUe itekellkefes orgar nisesrijaiteks olid Maie kask, Leili Terts ja Ivar Nippak, kuna tehaüise viimistluse eest hoolitses Carter ja Beql ^ptimistlikyd WASHINGTON — Washingtonis lõppesid tJhendriikide president Carteri ja Iisraeli peaminister Be-gini ^ vahelised läbirääkimised k^k-Idas • rahu saavutamiseks. Mõlemad riigimehed olid 'pärast läbirääkimist optimistlikud Kesk- Ida tuleviku suhtes nin^ Washingtonis avaMatud informatsiooni kohaselt kavatseb Iisrael ühendriikide toetusel alustada sammsammulist aktsiooni rahulepingute sõlmimiseks Araabia riikidega. Iisrael ja ühendriigid loodavad, et Kesk-Ida küsimused tulevad põhjalikule arutusele Gjenfis sügisel algaval konverentsil. Seni on siiski , lahendamata küsimus, kas konverentsist saavad osa võtta Palestiina Vabastamise Organisatsiooni esmdajad, kuna Iisraeli valitsus on nende Genfi kutsumise vastu. Begin kavatseb kõigi Araabia riikide esindajatega eraldi läbirääkimisi pidada ja kokkuleppeid sõhnida, millest järeldatakse, et tema strateegia taotleb araablaste ühisrinde lõhkumist. Maido Silm. Peigmehe osas oli Märitüi Toomes ja pruudi osas Kristiina Meipoom. Putoapeo ajal toimus ka priiudipärja üleandmine, ikusjuureks uueks, peigmeheks sai Brian Meret ja pruudiks Mai Neal. / ; Fulmad peeti vanade traditsioonide kohaselt kuid hobuste asemel olid Idrjkusse feõitespulma-vanikri ees kümme skauti. Laupäeval tounuš spordipäeva raamides ika (ühine - aerutaimise võistlius, kusjuures iga, aiU-laager kasutas omavalmistatud paate. Laagri suursündmuseks külaliste osavõtul oli laupäevane lõikke-dhtu, millest võttis osa ligemaile lOÖO inimest. Lõkkeõhtu avas laagri juht nskm. I. Nippak, itoõs oma sõnavõtus ^mainis, et skauti^ de lõkketuli paisugu priiuse leegina ka Eestisse, mis on vadliuta-tud vaenuliste vene vägede pooit. iiõkkeShtu möödus skm E. Kiilaspea juhtimisel sujuvalt ja tujuküllaselt ning miaeru ja naija oli palju. ...ühislaulude sõnad esitati pidevalt ülesseatud ekraanile, mis võimaldas rahvamassil kaasalaul-mlst. Lotokeõhtu ©esikajvailises osas esines ka ühendrükide esin-dusrühm, kes andis, lühtlasi edasi kuitse „!KogujaII" maäHmälaag-risse, mis itolmuib rfcuievall suvel ühendriikides, Lakewoodis. Lõkkeõhtu lõpetati sõnadega: „aieme vaadelnud mfnevikiku ja oleme mänginud itänapäevast skautlikku mängu. Tänase Äke lõpetame lootuses, et kodumaal sütivad jälle vabad öitsituled ja noorus võib mängida vastavalt oma ftraditsioonidele omai vabal valikul.*' Järgnes sõprusring ja vaikne moment, mille järele ekraanile ihnus Eiffisti kaart Ja lõlskeõh-tust osavõtjatelt kostis ühine harras „Hoia, Jumal, Eestit." Pühapäeval toimus kõigi laagrist osavõtjate paraad ja laagri llkvid^rimine. Paraadi ajal anti skautlike -teenete, eest skm Ervin Alevele ülle Põhjatäht I järk ning laagri juht nsifcm Ivar Nippak ülendati sikauitniasteriks. Noored lahkusid laagrist, millega tähistati ika eesti skauMuse 65. aastat, ülevas tujus ja parimajbe muljetega. M^ga teisse isik Tallimas oa sõjaväelane," konstateerib üks Eestis käinud Rootsi ajakirjanik, toes sama vahekord tsMlisMde Ja sõjaväelaste vahel TaHIinnia tänavail on ka esitatud 'fotol, on, võinud ReiE Valme. • • im Andr® fistaistaib oma myljeid ja hiniianguidl yhtkonna peole WASHINGTON — Ühendriikide president Carter esmes välispoliitilise kõnega Lõuna-Cairoluias Charlestonls, puudutades Washingtoni vahekordi Moskvaga. Ta pöördus oma kõnes otseselt N. Liidu juhtkonna poole sooviga ,,mõistlikkude, tasakaalustatud Ja püsivate kokkulepete". sõlmimiseks. :. WASHINGTON — ^endrüki-de president Carter on moodus-tanud välisministeeriumi raamides erilise nõuandva kogu, kes peab presidendile nõu andma. N. Lüdu poliitika kujundamisel. Nõuandva kogu Esimeesteks on välisminister Vance, va^ nõuandja N. Liidu küsimustes Mars-hail Shuhnan ja välisministri abi Euroopa küsimusites George Vest. Kogusse ^kuuluvad ka kait-s^ ninfeteeriumi, CIA, rüküiku julgeoleikunõukogu ning teiste minžgteeriumide ja organisatsioo-nidö esindajad. ySÄiiSus Vietnami ^ JNEW.; YORK — ühendrüldde valitsus on amietlikullt teatanud, 8ft ta lõ(p©tab omaj opositsiooni VÄerbnami' vastu võitlemiseks Lü-tunud Rahvaste Organisatsioöms. Ühendriigid on varasemad VieU nami ikatssd maailmaorgani^tsi- Qoaiiga lütumiseiks tagasi lükanud, poi^jendiades seda sellega, et Vigtaaim ei vasta Liitunud Rah-vaste Organa^tsjoöni pÕÄiPja n'öiadmBStaIe. Carter mainis, et Moskva ja Washington peaksid oma suhete korraldamisel üle vaatama retoorüistest ja tehnoloogilistest argumentidest ning taotlema selle asemel „õigete kokkulepete" sõlmimist. President ütles,- et vemielased suhtuvad temasse umbusklikult tema inimõiguste poliitika pärast ning süüdistavad teda N. Liidu sisemistesse asjadesse sekkumises. Carter kinnitas, et tema polütika taga ei peitu mingisuguseid varjatud 'kavatsusi ining ta ei taotle mist ja külma sõja tagasi toomist. • Edasi nentis president, et Ühendriikide julgeolek minevikus oli alati sbotud ainult sõjalise võistlusega ühendriikide ja N. Liidu vahel kuid nüüd on teüski-^ nud hoopis uued probleemid nagu näiteks energia iküsimus, mis nõuavad koostööd iküpsemas vaimus. 0 Kui aga nõukogude võ'imud ignoreerivad seda ühendriikide taotlust koostööks, siis Ühendriigid teevad kõik oma julgeoleku kaitsmiseks ja strateegilise Tallinnas pagulaseestlastele trükitav propagandaleht,,Kodumaa" avaldab oma viimafics numbris 25. juunisi kuni 3. juulini okupeeritud Eestis pagutenoortele korraldatud eesti keele Ja kirjanduse alase seminarist osavõtnute muljeid.„Kodumaa" Inisimustele on intervjuu kor^ tanud MaU Kriisa (arst Stokholmist), Koit Ojamaa (Singapuri ülikooK õppejõud), MaiM Andre (üliõpilane Torontost). Lüvi Jõe (televisiobnikompänii NBC sotsioloog New Yorgist), Jaane Kuuse (inglise filoloog New Yorgist), Johannes Raag (UpsalaMkoolisOome-Ugri keelte kateedri raamatukogu Juhataja) ja^Enno JOaa^^ (insener StJoMaoMSšt),' „Kodumaas" avaldatud interv- : Juu kohta mainib Malki Andre,' ei ta sõnu ja väljendusi on iriõ- Osa intervjuu andnud isikutest „Vaba Eestlase" toimetus pöör- :#Javad selliste kursuste korral-j dus Torontosse tagasi naasnud danilst ning .micned neist on väga' Maiki Andre poole mõningate ifcü-täniiiikud, et neil võimialdüs tut- simustsga seoses Eestis toimm^ vufneda ka kultuurieluga Eestis. Koit Ojamaa /ütleb, et ta sõidab koju kõige paremate muljetega ja solüdse raamatupaikiga. Lüvi Jõe nendib, et sisulises mlottes seminarist osavõtmisega. Küsimusele, kuidas ta sattus seminarist osavõtjate hulk-a, väsitas Mai-ki Andre, et kontakt seminariga tökkis itail Eestis külasliaigul ol-oleks seminar võinud olla veelgi [ les; -ning 'ta ei teadnud midagi relvade Võidujooksu suurenda-1 positsiooni Mndlustamiseks. inimõeguste poliitika mSjyvat rahvusvahelistele syhdtele MOSKVA — N. Lüdu kommunistliku partei häälekandja „Prav-da" kritiseeris järjekordselt võrdlemisi teravas toonis Ühendrii-kide president Carterlt, mainides, et tema' mimõignste rakendamise kampaanial on hävitav toime rahvusvahelistele suhetele ning tema seisukohad on puhunud uut elu sisse deteute vastastele Jõududele. • . •. „Pravda" on kuri Carterile põhjusel, et president otsustas välja arendada ja produMslooni anda Otüse tüüpi raketi ja neutron pommi, mille tulemusena venelaste arvates on tunduvalt raskem kokkuleppeid sõhnida tuumaret vastuse piiramiseks. Ajaleht peatub ^lühidalt ka president Carteri Charlestonis äsja peetud välispoliitilise kõne Juures ja mainib, et see on esmakordseks juhtumiks, kus president on alla krüpsntanud N. Liidu ja ] ÜhendriiEdde vaheliste suhete tälitsust rahvusvahelises elus. Põhiliselt olevat aga Carteri seisukohad välispolütilistes küsimustes jäänud endisteks, kmnitab jjPravda". Artikli autor väidab, et kogu maaihn kritiseörivat president Carterit, kes kavatseb hakata produtseerima uusi hävitusrel-vi, Maaüm küsivat, kuidas olevat see võimalik, et presidemt ^est Ajest räägib inlmõigiiiste rakendamise vajadusest kuid teisest kiiljest produtseerib uusi si siiimesfce hävitamiseks. tihedam ja põhjalikum, kuna Jaan Kuuse samal ajal ©n hoopis vastupidisel arvamisel, kinnitades, et seminar oli sisu- ' kas ja. ülimalt vajalik • väliseestlastele, kellel kodus oh rasikendatud aktiivne emakeeles suhtlemine. Ta ütleb, et ta tahab ka tulevikus osa võtta sellistest seminaridest. Johannes Raag mainib, et Up-sala ülikooli soome-ugri kateeder vahendab soovij aid taolistele kursustele igale marie, mille keelt seal õpetatakse. Nõukogude Eesti olevat seni selües suhtes ,^ . . , olmd ailikooli keelöka^rdü v a i g e l ^ ^ isegi ^40^ e d u a ^ laik Vastavalt;kateedri feodleegiu- ^ P^"^^^^^ osavõtjaks Maiiki Andre, ühendriikidest oli saabunud koilm ja selilest seminarist Torontost iah-kumised. • Tallinnas, oli saanud, ta. teada, et välismaalt saabunud eest! noortele korraldatakse ringreis väljaspool Tallinnat ning ta oli lütunud selle ringreisiga, mis osutus keele ja kirjanduse ' . alaseks. :seminariks.:. • Kogusummas võttis seminarist osa umbes 20 välisrükideat saabunud eestlast, ikeüledest paiki Andre oma 20 eluaastaga oli kõige noorem. Teised osavõtjad oiid tunduvalt vanemad ja mõnede mi otsusele-, olevat tema olnud seminari Rootsi poolsete eeltööde korraildajaks. Kima sooviavaldusi olevat laekunud rohkem kui seminaril kohti, olevat Rootsist saanud kateedri kaudu seminarile spita 16 osalejat. Johannes Raag avaldas lõpuks soovi, et taolised seminarid jat-kuksid tulevikuski korrapära- • selt,' . V Enno Klaar kinnitas, et noortel väliseestlastel on orgaaniline vajadus osa saada sellest kultuuritööst, mida Eestis tehakse. Ta niainis, et kui meie omakorda saame tuua süa oma kultuuri saavutusi, aidata kaasa eesti kirjanduse tõlkimiseile ja süvenda- <^ inimeste omavahelisi kontakte, sus läheb see areng õiges suunas. • • • • ' . > : Maiki Andre ütles inter/juus, et ta oli Viljandi näidissovhoosis kuulnud esmiaikordselt Ööbiku laulu ja noppinud esimesed rukkililled, mis jäävat eluifes ajaks meelde. Lõpulcs kinnitas ta, et kui tulevikus peaks -korraldaitama samalaadseid saminare väüis^t-lastele, võiksid need -ajaliselt pikemad olla, et „võiksime teie ehi ja inimesitega piõhjalikuniailt itut-vuneda." Rootsist ülejäänuid osavõtjadi „Ködumaas" ava!ld.atud piltide järele otsustades v^ib oletada, nagu oleks osavõtjaid olnud väga palju,- • kuid tegelikult oli suurem osa neist igasuguseid kohalikke lektoreid ja muid asjamehi. Maiki Andre mainib, et ta sattus seminarist osavõtjate hulka hiljem ning ta ei kuulnud polüti-list avaloengut, mille pidas ajaloolane dr. J. Kahk. Seega ei ole tar selle loengu kohta ika kommentaare. Ta mainis aga, et kod-hopsides ja sovhoosides esitasid seminarist osavõtjad korraldajatele ja kohapeaHsebale esindajatele pidevalt kriitilisi isüsimiusl, mis sealseid tegelasi ilmselt häirisid. .• nigal määral moonutatud, kuna ta pole kunagi tarvitanud näiteks selliseid nimetusi nagu ,,yüjandi Näidissovhoos". Lõpuks esitame Maiki Andrele küsimuse, (kuidas tuleiks suhtuda sellistesse VMiseestäaistega Kultuurisidemete Arendamise üliin-gu poolt organiseeritud pa-guiläsnõortele korraldatud seminaridesse — kas need on siirad kultuurilised ettevõtted või on siin tegemist poliitilise aktsiooniga meie pägu<lasnpod;e mõtlömisi-viisi muutmiseks ja nende tasalülitamiseks. . 'Maiki Andre vastas, et sihi- on küidlasri tegemist plaanikohaselt kavandatud üritustega par gulasnbotte mõjutamiseks. Ta ütles, et ta nägi need manööiv-rid läbi, kuid selisöd seminoirid oma vastuvõttudega, pidustustega, söömiste ja joomistega hing esinduslikkude propaganda õts-ita( rbeks rajatud ettevõtete, ja kohtade külastamisega võivad siiski avaldada mõju mõningaiteie pagulasnoorteüe, kellede poliitilised tõekspidamised on v ^ välja ikujunemata ning toes ei tunne kommunistlikku süsteemi' ja Eesti ajÄgU;- : 21. juulü toimunud Wintario loosimisel langesid viis lOO.OOO-doUa-riEst peavõitu pileteile nr. 86818 seerias 60, nr. 47735 seerias M, iir. 22808 seerias 10, nr. 55030 seerias 22 ja nr. 90393 seerias Tl» Kokku loositi välja 2.511.000 larit "|ä. Üsaks: 35.S40 igiptyse leniiM' KAIRO — Egiptuse ja liübua Vahed toimus hiöödunud nädala lõpul äge sõjaline kokkupõrge, mil-e kesfel egiptuse lennuvägi poonmitas Lübüa sõjaväe lennuväljasid ja sünnitas seal suuri 'kahjustusi. Egiptuse president Sadat lõpetas egiptlaste rünnar 'kud möödunud pühapäeval ikui rahu šobitaj anä Egiptusesse saabus Alzheeriä prfÄideot Boume-diene. P|:esident Sadati mainis, ©t ta andis Lübüa diktaat Caddafile valusa õppetunni, mida ita niipea ei unusta. Egiptuse juhtivatest ringkondadiest kiiitti-tataikse, et egiptlaste ri^^ eesmärgiks oli simdida marksisto likult häälestäitud Caddafit ametist dahkuma ja -teda asendainaa mõõdukama
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 26, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-07-26 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770726 |
Description
Title | 1977-07-26-01 |
OCR text |
Bza
Nr. 55 (2402) XXVI aastakäik Teisipäeval, 26. jmim 197T Tu^^» July 26, 1977
ilmcicie kaasabfl
Kotkajärvel lõppes möödunud mädalavahetiaset laupäevase lõkkeõhtuga ja pühapäevase paraair
diga Kanada eesti skautide ja gaidide ühine suurlaager Kotkajärve '77. Laager möödus soodsate
ilmade kaasabil tegevusrohkes töömeeleolus, kus noored õppisid juurde skaudi- ja gaididtarkusi
ning süvendasid vastastikuseid sõprussidemeid. Laagris viibis kogusummas 365 gaidi-skauti,
kaasaarvatud Ühendriikidest saabunud 40-llikmeline esindusüksus, kes koosn(^ 25 skaudist ja 15
gaidist.-.
Suurlaager, mis jagunes
iüiök^iks väiksemaiks aU-laagrlks,
tegutses nsikm Ivar Nippaku juhtimisel,
keda abistasid abijuhtide-nä
skm E . Meve ngdr Tiina
Kiirte. USA esindusniihma juhtideks
OÜd ngdr Tiina Kirss ja skm
Hairy Tamio.
L a s ^ tegevuskava oli üksikasjaliselt
ette kindlaks määratud,
kusjuures pühapäev, 17. juuli
oli Rajamispäev, \
esmaspäev Metsapäev, teistipäev
Matepäev, ikolmapäeiv Soprus-päsv,
naljapäev Kosjapäev, reede
õppepäev, ..laijpäev ..Spordipäev
ja suurlökike Ä u , püliapäev, 24.
juuii LaMcumispäev koos iõpupa-raadigaJ
Sfeautliku tegevuse kõrml kujunes
noortele eriti huvitavaks
päevaiks Kosjapäev, 'kus elustati
eesti; vanu puknatraditsiooine.
Koajapäeva oli kavandanud Hugo
V^aKsT ning söUe itekellkefes orgar
nisesrijaiteks olid Maie kask, Leili
Terts ja Ivar Nippak, kuna
tehaüise viimistluse eest hoolitses
Carter ja Beql
^ptimistlikyd
WASHINGTON — Washingtonis
lõppesid tJhendriikide president
Carteri ja Iisraeli peaminister Be-gini
^ vahelised läbirääkimised
k^k-Idas • rahu saavutamiseks.
Mõlemad riigimehed olid 'pärast
läbirääkimist optimistlikud Kesk-
Ida tuleviku suhtes nin^ Washingtonis
avaMatud informatsiooni kohaselt
kavatseb Iisrael ühendriikide
toetusel alustada sammsammulist
aktsiooni rahulepingute
sõlmimiseks Araabia riikidega.
Iisrael ja ühendriigid loodavad,
et Kesk-Ida küsimused tulevad
põhjalikule arutusele Gjenfis sügisel
algaval konverentsil. Seni on
siiski , lahendamata küsimus, kas
konverentsist saavad osa võtta
Palestiina Vabastamise Organisatsiooni
esmdajad, kuna Iisraeli valitsus
on nende Genfi kutsumise
vastu. Begin kavatseb kõigi Araabia
riikide esindajatega eraldi läbirääkimisi
pidada ja kokkuleppeid
sõhnida, millest järeldatakse,
et tema strateegia taotleb
araablaste ühisrinde lõhkumist.
Maido Silm. Peigmehe osas oli
Märitüi Toomes ja pruudi osas
Kristiina Meipoom. Putoapeo
ajal toimus ka priiudipärja üleandmine,
ikusjuureks uueks, peigmeheks
sai Brian Meret ja pruudiks
Mai Neal. / ;
Fulmad peeti vanade traditsioonide
kohaselt kuid hobuste asemel
olid Idrjkusse feõitespulma-vanikri
ees kümme skauti.
Laupäeval tounuš spordipäeva
raamides ika (ühine - aerutaimise
võistlius, kusjuures iga, aiU-laager
kasutas omavalmistatud paate.
Laagri suursündmuseks külaliste
osavõtul oli laupäevane lõikke-dhtu,
millest võttis osa ligemaile
lOÖO inimest. Lõkkeõhtu avas
laagri juht nskm. I. Nippak, itoõs
oma sõnavõtus ^mainis, et skauti^
de lõkketuli paisugu priiuse leegina
ka Eestisse, mis on vadliuta-tud
vaenuliste vene vägede pooit.
iiõkkeShtu möödus skm E.
Kiilaspea juhtimisel sujuvalt
ja tujuküllaselt ning miaeru ja
naija oli palju.
...ühislaulude sõnad esitati pidevalt
ülesseatud ekraanile, mis
võimaldas rahvamassil kaasalaul-mlst.
Lotokeõhtu ©esikajvailises
osas esines ka ühendrükide esin-dusrühm,
kes andis, lühtlasi edasi
kuitse „!KogujaII" maäHmälaag-risse,
mis itolmuib rfcuievall suvel
ühendriikides, Lakewoodis.
Lõkkeõhtu lõpetati sõnadega:
„aieme vaadelnud mfnevikiku ja
oleme mänginud itänapäevast
skautlikku mängu. Tänase Äke
lõpetame lootuses, et kodumaal
sütivad jälle vabad öitsituled ja
noorus võib mängida vastavalt
oma ftraditsioonidele omai vabal
valikul.*'
Järgnes sõprusring ja vaikne
moment, mille järele ekraanile
ihnus Eiffisti kaart Ja lõlskeõh-tust
osavõtjatelt kostis ühine
harras „Hoia, Jumal, Eestit."
Pühapäeval toimus kõigi laagrist
osavõtjate paraad ja laagri
llkvid^rimine. Paraadi ajal anti
skautlike -teenete, eest skm Ervin
Alevele ülle Põhjatäht I järk ning
laagri juht nsifcm Ivar Nippak
ülendati sikauitniasteriks. Noored
lahkusid laagrist, millega tähistati
ika eesti skauMuse 65. aastat,
ülevas tujus ja parimajbe muljetega.
M^ga teisse isik Tallimas oa sõjaväelane," konstateerib üks Eestis käinud Rootsi ajakirjanik,
toes sama vahekord tsMlisMde Ja sõjaväelaste vahel TaHIinnia tänavail on ka esitatud 'fotol,
on, võinud ReiE Valme. • •
im
Andr® fistaistaib oma myljeid ja hiniianguidl
yhtkonna peole
WASHINGTON — Ühendriikide president Carter esmes välispoliitilise
kõnega Lõuna-Cairoluias Charlestonls, puudutades
Washingtoni vahekordi Moskvaga. Ta pöördus oma kõnes otseselt
N. Liidu juhtkonna poole sooviga ,,mõistlikkude, tasakaalustatud
Ja püsivate kokkulepete". sõlmimiseks. :.
WASHINGTON — ^endrüki-de
president Carter on moodus-tanud
välisministeeriumi raamides
erilise nõuandva kogu, kes
peab presidendile nõu andma. N.
Lüdu poliitika kujundamisel.
Nõuandva kogu Esimeesteks on
välisminister Vance, va^ nõuandja
N. Liidu küsimustes Mars-hail
Shuhnan ja välisministri
abi Euroopa küsimusites George
Vest. Kogusse ^kuuluvad ka kait-s^
ninfeteeriumi, CIA, rüküiku
julgeoleikunõukogu ning teiste
minžgteeriumide ja organisatsioo-nidö
esindajad.
ySÄiiSus Vietnami ^
JNEW.; YORK — ühendrüldde
valitsus on amietlikullt teatanud,
8ft ta lõ(p©tab omaj opositsiooni
VÄerbnami' vastu võitlemiseks Lü-tunud
Rahvaste Organisatsioöms.
Ühendriigid on varasemad VieU
nami ikatssd maailmaorgani^tsi-
Qoaiiga lütumiseiks tagasi lükanud,
poi^jendiades seda sellega, et
Vigtaaim ei vasta Liitunud Rah-vaste
Organa^tsjoöni pÕÄiPja
n'öiadmBStaIe.
Carter mainis, et Moskva ja
Washington peaksid oma suhete
korraldamisel üle vaatama
retoorüistest ja tehnoloogilistest
argumentidest ning
taotlema selle asemel „õigete
kokkulepete" sõlmimist.
President ütles,- et vemielased
suhtuvad temasse umbusklikult
tema inimõiguste poliitika pärast
ning süüdistavad teda N.
Liidu sisemistesse asjadesse
sekkumises.
Carter kinnitas, et tema polütika
taga ei peitu mingisuguseid varjatud
'kavatsusi ining ta ei taotle
mist ja külma sõja tagasi toomist.
•
Edasi nentis president, et
Ühendriikide julgeolek minevikus
oli alati sbotud ainult sõjalise
võistlusega ühendriikide ja N.
Liidu vahel kuid nüüd on teüski-^
nud hoopis uued probleemid nagu
näiteks energia iküsimus, mis
nõuavad koostööd iküpsemas vaimus.
0
Kui aga nõukogude võ'imud ignoreerivad
seda ühendriikide
taotlust koostööks, siis Ühendriigid
teevad kõik oma julgeoleku
kaitsmiseks ja strateegilise
Tallinnas pagulaseestlastele trükitav propagandaleht,,Kodumaa" avaldab oma viimafics
numbris 25. juunisi kuni 3. juulini okupeeritud Eestis pagutenoortele korraldatud eesti keele Ja
kirjanduse alase seminarist osavõtnute muljeid.„Kodumaa" Inisimustele on intervjuu kor^
tanud MaU Kriisa (arst Stokholmist), Koit Ojamaa (Singapuri ülikooK õppejõud), MaiM
Andre (üliõpilane Torontost). Lüvi Jõe (televisiobnikompänii NBC sotsioloog New Yorgist),
Jaane Kuuse (inglise filoloog New Yorgist), Johannes Raag (UpsalaMkoolisOome-Ugri keelte
kateedri raamatukogu Juhataja) ja^Enno JOaa^^ (insener StJoMaoMSšt),'
„Kodumaas" avaldatud interv-
: Juu kohta mainib Malki Andre,'
ei ta sõnu ja väljendusi on iriõ-
Osa intervjuu andnud isikutest „Vaba Eestlase" toimetus pöör-
:#Javad selliste kursuste korral-j dus Torontosse tagasi naasnud
danilst ning .micned neist on väga' Maiki Andre poole mõningate ifcü-täniiiikud,
et neil võimialdüs tut- simustsga seoses Eestis toimm^
vufneda ka kultuurieluga Eestis.
Koit Ojamaa /ütleb, et ta sõidab
koju kõige paremate muljetega
ja solüdse raamatupaikiga. Lüvi
Jõe nendib, et sisulises mlottes
seminarist osavõtmisega. Küsimusele,
kuidas ta sattus seminarist
osavõtjate hulk-a, väsitas Mai-ki
Andre, et kontakt seminariga
tökkis itail Eestis külasliaigul ol-oleks
seminar võinud olla veelgi [ les; -ning 'ta ei teadnud midagi
relvade Võidujooksu suurenda-1 positsiooni Mndlustamiseks.
inimõeguste poliitika mSjyvat
rahvusvahelistele syhdtele
MOSKVA — N. Lüdu kommunistliku partei häälekandja „Prav-da"
kritiseeris järjekordselt võrdlemisi teravas toonis Ühendrii-kide
president Carterlt, mainides, et tema' mimõignste rakendamise
kampaanial on hävitav toime rahvusvahelistele suhetele ning
tema seisukohad on puhunud uut elu sisse deteute vastastele Jõududele.
• . •.
„Pravda" on kuri Carterile põhjusel,
et president otsustas välja
arendada ja produMslooni anda
Otüse tüüpi raketi ja neutron
pommi, mille tulemusena venelaste
arvates on tunduvalt raskem
kokkuleppeid sõhnida tuumaret
vastuse piiramiseks.
Ajaleht peatub ^lühidalt ka president
Carteri Charlestonis äsja
peetud välispoliitilise kõne Juures
ja mainib, et see on esmakordseks
juhtumiks, kus president
on alla krüpsntanud N. Liidu
ja ] ÜhendriiEdde vaheliste
suhete tälitsust rahvusvahelises
elus.
Põhiliselt olevat aga Carteri
seisukohad välispolütilistes küsimustes
jäänud endisteks, kmnitab
jjPravda". Artikli autor väidab, et
kogu maaihn kritiseörivat president
Carterit, kes kavatseb hakata
produtseerima uusi hävitusrel-vi,
Maaüm küsivat, kuidas olevat
see võimalik,
et presidemt ^est Ajest räägib
inlmõigiiiste rakendamise
vajadusest kuid teisest kiiljest
produtseerib uusi si
siiimesfce hävitamiseks.
tihedam ja põhjalikum,
kuna Jaan Kuuse samal ajal ©n
hoopis vastupidisel arvamisel,
kinnitades, et seminar oli sisu-
' kas ja. ülimalt vajalik • väliseestlastele,
kellel kodus oh rasikendatud aktiivne
emakeeles suhtlemine. Ta
ütleb, et ta tahab ka tulevikus
osa võtta sellistest seminaridest.
Johannes Raag mainib, et Up-sala
ülikooli soome-ugri kateeder
vahendab soovij aid taolistele
kursustele igale marie, mille
keelt seal õpetatakse. Nõukogude
Eesti olevat seni selües suhtes ,^ . . ,
olmd ailikooli keelöka^rdü v a i g e l ^ ^ isegi ^40^ e d u a ^
laik Vastavalt;kateedri feodleegiu- ^ P^"^^^^^
osavõtjaks Maiiki Andre, ühendriikidest
oli saabunud koilm ja
selilest seminarist Torontost iah-kumised.
• Tallinnas, oli saanud, ta. teada,
et välismaalt saabunud eest!
noortele korraldatakse ringreis
väljaspool Tallinnat ning
ta oli lütunud selle ringreisiga,
mis osutus keele ja kirjanduse
' . alaseks. :seminariks.:. •
Kogusummas võttis seminarist
osa umbes 20 välisrükideat saabunud
eestlast, ikeüledest paiki
Andre oma 20 eluaastaga oli kõige
noorem. Teised osavõtjad oiid
tunduvalt vanemad ja mõnede
mi otsusele-, olevat tema olnud
seminari Rootsi poolsete eeltööde
korraildajaks. Kima sooviavaldusi
olevat laekunud rohkem kui
seminaril kohti, olevat Rootsist
saanud kateedri kaudu seminarile
spita 16 osalejat.
Johannes Raag avaldas lõpuks
soovi, et taolised seminarid jat-kuksid
tulevikuski korrapära-
• selt,' . V
Enno Klaar kinnitas, et noortel
väliseestlastel on orgaaniline vajadus
osa saada sellest kultuuritööst,
mida Eestis tehakse. Ta
niainis, et kui meie omakorda
saame tuua süa oma kultuuri
saavutusi, aidata kaasa eesti kirjanduse
tõlkimiseile ja süvenda-
<^ inimeste omavahelisi kontakte,
sus läheb see areng õiges suunas.
• • • • ' . > :
Maiki Andre ütles inter/juus,
et ta oli Viljandi näidissovhoosis
kuulnud esmiaikordselt Ööbiku
laulu ja noppinud esimesed rukkililled,
mis jäävat eluifes ajaks
meelde. Lõpulcs kinnitas ta, et kui
tulevikus peaks -korraldaitama samalaadseid
saminare väüis^t-lastele,
võiksid need -ajaliselt pikemad
olla, et „võiksime teie ehi
ja inimesitega piõhjalikuniailt itut-vuneda."
Rootsist ülejäänuid osavõtjadi
„Ködumaas" ava!ld.atud piltide
järele otsustades v^ib oletada,
nagu oleks osavõtjaid olnud väga
palju,- •
kuid tegelikult oli suurem osa
neist igasuguseid kohalikke lektoreid
ja muid asjamehi.
Maiki Andre mainib, et ta sattus
seminarist osavõtjate hulka
hiljem ning ta ei kuulnud polüti-list
avaloengut, mille pidas ajaloolane
dr. J. Kahk. Seega ei ole
tar selle loengu kohta ika kommentaare.
Ta mainis aga, et kod-hopsides
ja sovhoosides esitasid
seminarist osavõtjad korraldajatele
ja kohapeaHsebale esindajatele
pidevalt kriitilisi isüsimiusl,
mis sealseid tegelasi ilmselt häirisid.
.•
nigal määral moonutatud, kuna
ta pole kunagi tarvitanud
näiteks selliseid nimetusi nagu
,,yüjandi Näidissovhoos".
Lõpuks esitame Maiki Andrele
küsimuse, (kuidas tuleiks suhtuda
sellistesse VMiseestäaistega Kultuurisidemete
Arendamise üliin-gu
poolt organiseeritud pa-guiläsnõortele
korraldatud seminaridesse
— kas need on siirad
kultuurilised ettevõtted või on
siin tegemist poliitilise aktsiooniga
meie pägu |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-26-01