1987-05-21-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 38
li Vironia
akadeemilise
;hiturniiri
rdnesquashiturniir eesti
vorporatsioonide vahel
l aastal U . aprillil, esi-daMcCaul
Squash and
lubi uiies hoones,
eale korraldusele kulge-lused
igati õnnestunult.
s oli Korp! Vironia käes
tunnustuseks selle eest
lirivõit neile. Teise koha
Korp! Fraternitas Estica
anda koha Vironia II
|d. Korp! Vironia võiduka
:>nna koosseisu kuulusid
Ijala, Allan Liik, Peeter
Ants Toi.
ordselt tegi. võistlused
|iõpilasselts Liivika, olles
!ud üksikvõistlejaga.
Ii Peeter Sild.
Nr. 38 VABA EESTLANE neljapäeval, 2L mail 1987 - Thursday, May-21, 1987 L k .7
fsmmm
idimärkmeid
svahelisel Võrkpaliiliidul
ka tänavu korraldada nn.
ngud. Naiste maailma-
Hiina mängib aasta lõpus
ia Hongkongis maailma
le vastu. Meeste maailma-
USA kohtub maailma
|ega New Yorgis. Eelmisel
:oimusid detsembrikuus
Hiina naiskonna ja üle-maaiima
koondise vahel
|s ja Shanghais.
:ohta antakse kogunemise
Paatide ettetellimine oh
lk ,,,Bay ^View Boats^i'^
jSee on võistlusest osavõtja
uure.
-matsiooniks palutakse
ia: Enno Vaher, tel:
• 1 ja Avo Poom, tel
JUHATUS
liiiiiiiitiiiüHitHiiiBiiiiiiiiiiiniiiimnsoi
päeva puhata. Aga
da, kelle köögitööle;
iseks asjatoimetuseks,
legi jalgu järel veab,
da-tahtja? Kui terved
s üles annavad ja pu-hädaga
kas või töör
töölisi, kes kompanii-utaksid
ja värava ees
:veeblid ei salli hästi
^ad kahetsevalt pead
riis toovad sportlastele
näe; on kena mees see
la natuke . .,
isi paneb mõtlema
kunagi ühestki ^pordi'^
[uid tervis on tal hea ja
uudu olnud. Siin aga,
võistlema, vägisi taha-laks.
Sest mõte, et tema,
võistluseelsetel päeya-
|da, sel ajal, kui kaugelt
[u härrad linnas või
ierivad ja päikese käes
[üldse kõne allagi. Küsi-lillise
spordiala Pension-
)orberiteõgimiseks, sest
ijanduses peitub peale
taid. Ja nimelt: lähed sa
[hv, et su tagajärg pare-
:i tule, siis on kõigil — -
lil —^ selge, et sa pole
läksid võistlema ainult
la pärast, mis on antud
Iseks.
(Järgneb);:;
Kunst m UUSI kd
• • • •
ii
mar Björkstee kirjutab ajalehe kultuurileheküljel seoses
külastusega soome kirjanike sümpoosionile Helsingis: „JAAN
KROSSV' usaldas mulle üks kultuurivõimukandja ühe eine
ajal konspiratiivses toonis. Ma sain teada, et .Kross on endastmõistetavalt
selge Nobeli auhinna kandidaate
Möödas on ajad, kus ainult
Väino Linna, nime nimetati
Soomes, kui juttu tuli kirjanduslikest
auhindadest". Niisiis vaatab
mu vestluskaaslane iile Soome
lahe. Sääl näeb ta eestlast
seesmises e k s i i l i s , kelle
ajaloolised romaanid kuuluvad
päfast sõda kirjutatu paremikku.
Kontaktipunktid Rootsi balti
ajalooga annavad talle võimaluse
rääkida rohkem lähedastest
võimutaotlusist ta maa ja kultuuri
suhtes. .
Enne kõike on Keisri hull"
tõmmanud mu vestluskaaslase
tähelepanu Jaan Krossile. See i l mus
rootsi keeles 1983^ vaeval!
üllatavalt, kuna tegemist on Lennart
Frickiga ja tema Bromma kirjastusega,
kes paneb rõhku
kvaliteedile. 1986 avaldas ta
,,Professor Martensi ärasõidu-'
rootsi keeles Fripressi kirjastusel.
See on teatavasti kirjastus, kes
avastas ja andis välja .tshehhi
Jaroslav Seiferti loomingut tükk
aega enne Rootsi Akadeemia
heakskiitmise templit sellele kirjanikule.
Eestis tuntud kooli- ja kirjandusloo
lugemike autori Mihkel
Kampmaa junnist 28. märtsil 120
aastat. Ta sai oma pedagoogilise '
ettevalmistuse Valgas kihelkonnakooli
õpetajate seminaris, mille
juhatajaks oli kuulus muusikamees
ja pedagoog- Janis Cimze
(Zimse)i. Samas koolis said oma
hariduse paljud meie kultuuritegelased:
G. R. Jakobson, A. Grenz-stein,
A. Saebelman-Kunileid, F.
Saebelman. A. Thomson, A. Läte
j.t. Ta töötas mitmes koolis õpetajana.
Muuhulgas ka kuulsaks
saanud Väike-Maarja kihelkonnakoolis,
kus juhatajaks oli Jakob
Tamm, ümbruses Avispeal töötas
aga kooliõpetajana Jakob Liiv,
kes hiljem elas ka V.-Maarjas.
Koos Kaarel Krimmiga lõid nad
omapärase kirja|nike koondise nn.
,,Väike-Maarja parnassi", millega
hiljem ühines ka M. Kampmann.
Sellelt parnassilt sai
õhutust kirjanduslikeks katseteks
ka Juhan Liiv, kes oma venna Jakobi
juures ejas.
Hiljem asus M. Kampmann
Tartusse- kus ta oli õpetajaks eseti
keele ja kirjanduse alal Eesti
Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste
Gümnaasiumis. Siirdus siis
Tartu Õpetajate Seminari, kus
töötas kuni pensionile minekuni.
Ta suri Tartiis, 30. septembril
1943.a. ^ ^
Tartu Õpetajate Seminaris eesti
keele ja kirjanduse õpetajana oli ta
väga lujgupeetud ja armastatud õp:
pejõuks. Ta äratas õpilastes tõelist
armastust ja lugupidamist meie
emakeele vastu. Tema mõjutusel
on paljudki seminari lõpetajad
asunud samale kutsealale. Oma
pedagoogilise suuna poolest oli ta
konservatiivsel poolel koos P.
Põlluga.
M. Kampmaa läheb aga meie
kooli ajalukku kui meie esimeste
koolilugemikkude autor, samuti
kui asendamatu kirjandusloolane,
kes väsimatult uuris m^ie kirjandust,
korjates vastavat materjali
isegi kirjanikelt. Ta avaldas oma
töötulemused hädavajalike raamatutena,
mida kasutati nii keskkoolides
kui ka üliõpilaste poolt, kes
õppisid eesti keelt ja kirjandust.
Stiili osas võttis ta eeskujuks Fr.
Kummeri ,-,Deutsche Literaturge-schichte
des 19. Jahrhundefts".
Sääl on iga kirjanikku vaadeldud
ühiskonna-elulisel taustal. Vahe!
oli aga selles osas lahkarvamisi,
kuid M. Kampmaal oli palju
faktilist materjali. V. Ridalat peeti
aga luuletuste käsitlustes põhjalikumaks,
eriti just võõrlaenude
tuletamisel ja nende oletamisel.
Kahjuks hävisid M. Kampniaa
käsikirjad ja muud materjalid sõjakeerises,
kuigi osa neist, mis
järgi jäi, on alles Kirjandusn"uu-seumis.
Peale Kampmanni kooli lige-mike",
millest paljud meist koolipõlves
kui kodus („Kodu-õpetuse
lugemik*') on õppinud, on tema
sulest ilmunud Eesti kirjandusloo
peajooned''. Neist I ilmus
1912.a., n 1921, III 1923 ja IV
1936. Kõik on kirjastatud G. Pihlaka
poolt Tallinnas Ja ilmunud
mitmes trükis. Nii näiteks I jao 4.
trükk ilmus 1939.a.
Need on kõik koostatud kultuuriloolise
ja biograafilise suunitlusega,
kunstinõudlike ja esteetiliste
kriteeriumidega. Koos J. Veskiga
oli ta ka H. Treffneri eragümnaasiumis
küpsuseksami eksamineerijaks
eesti keele ja kirjanduse
alal, peamiselt kirjandite osas,
kuna J.V. Veskile jäid puhtkeelelised
küsimused. M . Kampmaa oli
väga populaarne kuju Tartus kui
ka kogu Eestis. Ta andis meile
asendamatu panuse emakeele ja
JAAN KROSS
Pealkirjast
Nõu oma
Paari
Yorgis,
esimees Enno
Kultuuripä
Uppsalas elav eesti kirjaiilk Helga
vastses väljaandes 9 9Aja Lugu^^
jooksul reisis Põhja-Ameerikas — New
Klaar. Kohanud Stokholmi-meestkiill juba NY
leidsamme pikemaks vestluseks mahti alles
samaks, kuid sealmail olla eeldused
väljaande regulaarseks ilmumiseks.
Küsin kohe ka uue
toimetaja nime ning siinkohal teeb
Enno Klaar pausi, tähendusrikka
pausi ja ütleb, et paneb
lähitulevikus Metroo esim'ehe:
ameti maha. Eks arvan siis siit
seda, mida arvan. Ju arvab luge^
jagi. Nojah,elame-näeme. Torontos
elava eestlasena avaldan kahetsust,
et Aja Kiri üle ookeani
,,välja rändab". Enno Klaar ruttab
mind lohutama — Aja Kiri
jääb ikka globaalse eestluse teenistusse;
Võtan siis pihku tema kingitud
sinisekaanelise väljaande ja küsin,
kas Aja Lugu on Aja Kirja tänane
konkurent. Peatoimetaja (see tiitel
on väljaande 53-hdal leheküljel
trükitud) eitab. Aja Kiri on ja~
jääb. Aja Lugu tuli ja jääb.
Milles asi?
Aja Kirja maht ei luba avaldada
mahukaid materjale ega saa
lubada luksust, et iga numbrit
vaid ühele sõlmküsimusele pühendaks
Aja Lugu just selleks aga
loodudki: mahukad kirjiitised ühel
sõlmküsimusel. Ilmuma hakkab
3—4 korda aastas, kusjuures iga
numbri toimetajaks vastava ala
spetsialist. Esimene number on
pühendatud eesti keele, õigemini
küll pagulaste eesti keele, probleemidele
ja selle öo toimetanud
Jüri Seim.
Jah, maapagülaste keele ümber
on piike murtud nii Soomes kui
Saares, st. Rootsis, Kanadas,
USA-s, Austraalias ja igal pool,
kus väliseestlastel kodu loodud.
Aja Lugu nr. 1 annab sellel teemal
Helga Nõu, Aho Rebase, Salme
Tammerti, Jüri Seimi, Tiia-Mai
)gi ja
is siis Enno Klaari siiamaile
tõi? küsin ja saan teada, et Root-simaa
mehel puhkusereis, mille
sisse mahtus Kultuuripäevadest
osavõtmine ja venna külastamine
Vancouveris. Ja kohe lisab ta
juurde, et ka Metroo esimehena
käimas ning . ulatab ,,soolaks-leivaks"
sinisekaanelise köite,
millel pealkirjaks Aja Lugu.
Siit meie vestlus jatkubki,
jätkub esmalt Aja Kirja teemadel.
Viimane on ,,oma aja kajastaja
kirja kujul" ning seab oma
põhisihiks ,,tõetruult peegeldada
eestluse olukorda ja päevaprob-leeme
nii kodumaal kui võõrsil".
Enno Klaar on täna Aja Kirja
esindaja Skandinaavias ja sellena
tõsiselt mures väljaande
ebaregulaarse ilmumise pärast.
Nüüd olla kokkuleppel, et Torontos
ilmub veel Aja Kirja numbreid
(nimelt 43—48) ja siis rändavat
Aja Kirja tegemine (siinse toimetaja
ülisuure töökoormuse tõttu)
Rootsi. Sihid-eesmärgid jäävad
tunnustusi
26. aprillil anti Roy Thomson
hallis viiele eestlasele pidulikult
üle autasud (Volunteer Service
Awards) vabatahtliku ühiskondliku
töö eest. Autasude saajaiks
olid: Mai Järve, Ants Vomm,
Benita Vomm, Oswald Timmas ja
Margit Viia. Ahindu jagas
Kodakondsuse- ja Kultuuri
minister Lily Munro ja auhinnad
olid kunsti alal töötamise eest
Eesti Kunstnike Koondises ja
R. James Benderi kirjastusel ilmus
mõned kuud tagasi Kalifor-nias
II maailmasõja-aegse läti
ohvitseri Ärturs Silgailis'e poolt
kirjutatud ja nüüd inglise keelde
tõlgitud sõjaraamat , ,Latvian
legion". Rikkaliku pildimaterjaliga
varustatud raamat valgustab
lähemalt kõikide II maailmasõja-aegsete
(ka lennuväelaste) saksa j
poolel võidelnud läti sõdurite sõjateed.
Teatavasti ilmus sellesama
väljaandja kaudu mõned aastad
tagasi viieraamatuline seeria
,,Uniforms, prganization and
history of the Waffen-SS", mille
kiijutäs osalt väljaandja James
Bender ise, osalt ta kaastööline,
inglise kirjanik i i . Page Taylor,
Seeria viiendas köites (seeria on
muuseas veel lõpetamata) ilmus
ka kokkuvõte Läti (19.) Relva-SS
di viisi ja Ee3ti (200 RelvarSS
diviisi kohta. Autori ja toimetaja
R. James Benderi kohta kirjutab
meie lehe Kalifomia korrespondent
Arno Berider: ,,Ta ei ole
minu vend, onu ega isegi mitte
eestlane." Nende ridade kirjutaja
külastas teda San Jose's, mis asub
kaunis San Francisco lähedal,
Läänefanhiku Eesti jPäevade ajal '
ja leidis, et see väga Vladimir Ii-itsh
Lenini nägu mees ja endine
USA lennuväeohvitser on väga
huvitatud Balti rahvaste saatusest
ja nende sõjaaegsetest elamustest.
Kuid teda piinab rahapuudus — ta
ori väikeettevõtja, kes toimetab
raamatuseeriat oma bungalovy'
keldrikorralt. Siiski on tema raamatute
trükitehnika ja pildimaterjal
laitmatud. Kiii keegi soovib
seda ingliskeelset lätlaste sqja-eepost
omandada, on neid^
võimalik tellida aadressil: Roger
James Bender, PO Böx 23456,
San Jose, GA ^5153, teL^^^^^^^
225-5777. Hind on $19.95 USA
dollarites, pluss saatekulu.
i seisukohad. Tore see ]i
õpetlik lugeda. Hindki söödus,
meil seitse kanada dollarit.;
Ja ,.globaalse eestlasena*' avaldan
peatoimetajale ikkagi kahetsust,
et Aja Lukku vaid Rootsis
asuvad autorid on pääsenud. Ku-ningamaalasest
peatoimetajalt
saan vastuseks, et olen lennutanud
kivi toimetaja Jüri Seimi kapsaaeda.
Asi on nimelt nii, et iga!
Aja Lugu numbril saab olema
omaette suveräänne toimetaja-spetsialist,
kes autorid valib.
Järgnevate toimetajate reas on
näiteks Heino Susi USA-st|a ju
tema oma teerhat välja pakkudes
ka globaalsemalt autoreid näha
oskab. Nii on teiste toimeta^
jategagi ning Aja Lugu läheb aina
lobaalsemaks.
Ei jää muud kui peatoimetajat
täriada ning väljaannetele Aja Kiri
ning Aja Lugu väärikat iga
soovida/Ütlen^ seda ja kiirustan
Aja Lugu higema;
Kes seda samuti teha soovib,
see saab tellida Aja Kirja
toimetusest:
2661 Kingston Rd., Scar-boröugh,
Ontario. M1MIM3.
Head tellimist.
Enno Klaariga ajas juttu Aarne
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 21, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870521 |
Description
| Title | 1987-05-21-07 |
| OCR text | Nr. 38 li Vironia akadeemilise ;hiturniiri rdnesquashiturniir eesti vorporatsioonide vahel l aastal U . aprillil, esi-daMcCaul Squash and lubi uiies hoones, eale korraldusele kulge-lused igati õnnestunult. s oli Korp! Vironia käes tunnustuseks selle eest lirivõit neile. Teise koha Korp! Fraternitas Estica anda koha Vironia II |d. Korp! Vironia võiduka :>nna koosseisu kuulusid Ijala, Allan Liik, Peeter Ants Toi. ordselt tegi. võistlused |iõpilasselts Liivika, olles !ud üksikvõistlejaga. Ii Peeter Sild. Nr. 38 VABA EESTLANE neljapäeval, 2L mail 1987 - Thursday, May-21, 1987 L k .7 fsmmm idimärkmeid svahelisel Võrkpaliiliidul ka tänavu korraldada nn. ngud. Naiste maailma- Hiina mängib aasta lõpus ia Hongkongis maailma le vastu. Meeste maailma- USA kohtub maailma |ega New Yorgis. Eelmisel :oimusid detsembrikuus Hiina naiskonna ja üle-maaiima koondise vahel |s ja Shanghais. :ohta antakse kogunemise Paatide ettetellimine oh lk ,,,Bay ^View Boats^i'^ jSee on võistlusest osavõtja uure. -matsiooniks palutakse ia: Enno Vaher, tel: • 1 ja Avo Poom, tel JUHATUS liiiiiiiitiiiüHitHiiiBiiiiiiiiiiiniiiimnsoi päeva puhata. Aga da, kelle köögitööle; iseks asjatoimetuseks, legi jalgu järel veab, da-tahtja? Kui terved s üles annavad ja pu-hädaga kas või töör töölisi, kes kompanii-utaksid ja värava ees :veeblid ei salli hästi ^ad kahetsevalt pead riis toovad sportlastele näe; on kena mees see la natuke . ., isi paneb mõtlema kunagi ühestki ^pordi'^ [uid tervis on tal hea ja uudu olnud. Siin aga, võistlema, vägisi taha-laks. Sest mõte, et tema, võistluseelsetel päeya- |da, sel ajal, kui kaugelt [u härrad linnas või ierivad ja päikese käes [üldse kõne allagi. Küsi-lillise spordiala Pension- )orberiteõgimiseks, sest ijanduses peitub peale taid. Ja nimelt: lähed sa [hv, et su tagajärg pare- :i tule, siis on kõigil — - lil —^ selge, et sa pole läksid võistlema ainult la pärast, mis on antud Iseks. (Järgneb);:; Kunst m UUSI kd • • • • ii mar Björkstee kirjutab ajalehe kultuurileheküljel seoses külastusega soome kirjanike sümpoosionile Helsingis: „JAAN KROSSV' usaldas mulle üks kultuurivõimukandja ühe eine ajal konspiratiivses toonis. Ma sain teada, et .Kross on endastmõistetavalt selge Nobeli auhinna kandidaate Möödas on ajad, kus ainult Väino Linna, nime nimetati Soomes, kui juttu tuli kirjanduslikest auhindadest". Niisiis vaatab mu vestluskaaslane iile Soome lahe. Sääl näeb ta eestlast seesmises e k s i i l i s , kelle ajaloolised romaanid kuuluvad päfast sõda kirjutatu paremikku. Kontaktipunktid Rootsi balti ajalooga annavad talle võimaluse rääkida rohkem lähedastest võimutaotlusist ta maa ja kultuuri suhtes. . Enne kõike on Keisri hull" tõmmanud mu vestluskaaslase tähelepanu Jaan Krossile. See i l mus rootsi keeles 1983^ vaeval! üllatavalt, kuna tegemist on Lennart Frickiga ja tema Bromma kirjastusega, kes paneb rõhku kvaliteedile. 1986 avaldas ta ,,Professor Martensi ärasõidu-' rootsi keeles Fripressi kirjastusel. See on teatavasti kirjastus, kes avastas ja andis välja .tshehhi Jaroslav Seiferti loomingut tükk aega enne Rootsi Akadeemia heakskiitmise templit sellele kirjanikule. Eestis tuntud kooli- ja kirjandusloo lugemike autori Mihkel Kampmaa junnist 28. märtsil 120 aastat. Ta sai oma pedagoogilise ' ettevalmistuse Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminaris, mille juhatajaks oli kuulus muusikamees ja pedagoog- Janis Cimze (Zimse)i. Samas koolis said oma hariduse paljud meie kultuuritegelased: G. R. Jakobson, A. Grenz-stein, A. Saebelman-Kunileid, F. Saebelman. A. Thomson, A. Läte j.t. Ta töötas mitmes koolis õpetajana. Muuhulgas ka kuulsaks saanud Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus juhatajaks oli Jakob Tamm, ümbruses Avispeal töötas aga kooliõpetajana Jakob Liiv, kes hiljem elas ka V.-Maarjas. Koos Kaarel Krimmiga lõid nad omapärase kirja|nike koondise nn. ,,Väike-Maarja parnassi", millega hiljem ühines ka M. Kampmann. Sellelt parnassilt sai õhutust kirjanduslikeks katseteks ka Juhan Liiv, kes oma venna Jakobi juures ejas. Hiljem asus M. Kampmann Tartusse- kus ta oli õpetajaks eseti keele ja kirjanduse alal Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis. Siirdus siis Tartu Õpetajate Seminari, kus töötas kuni pensionile minekuni. Ta suri Tartiis, 30. septembril 1943.a. ^ ^ Tartu Õpetajate Seminaris eesti keele ja kirjanduse õpetajana oli ta väga lujgupeetud ja armastatud õp: pejõuks. Ta äratas õpilastes tõelist armastust ja lugupidamist meie emakeele vastu. Tema mõjutusel on paljudki seminari lõpetajad asunud samale kutsealale. Oma pedagoogilise suuna poolest oli ta konservatiivsel poolel koos P. Põlluga. M. Kampmaa läheb aga meie kooli ajalukku kui meie esimeste koolilugemikkude autor, samuti kui asendamatu kirjandusloolane, kes väsimatult uuris m^ie kirjandust, korjates vastavat materjali isegi kirjanikelt. Ta avaldas oma töötulemused hädavajalike raamatutena, mida kasutati nii keskkoolides kui ka üliõpilaste poolt, kes õppisid eesti keelt ja kirjandust. Stiili osas võttis ta eeskujuks Fr. Kummeri ,-,Deutsche Literaturge-schichte des 19. Jahrhundefts". Sääl on iga kirjanikku vaadeldud ühiskonna-elulisel taustal. Vahe! oli aga selles osas lahkarvamisi, kuid M. Kampmaal oli palju faktilist materjali. V. Ridalat peeti aga luuletuste käsitlustes põhjalikumaks, eriti just võõrlaenude tuletamisel ja nende oletamisel. Kahjuks hävisid M. Kampniaa käsikirjad ja muud materjalid sõjakeerises, kuigi osa neist, mis järgi jäi, on alles Kirjandusn"uu-seumis. Peale Kampmanni kooli lige-mike", millest paljud meist koolipõlves kui kodus („Kodu-õpetuse lugemik*') on õppinud, on tema sulest ilmunud Eesti kirjandusloo peajooned''. Neist I ilmus 1912.a., n 1921, III 1923 ja IV 1936. Kõik on kirjastatud G. Pihlaka poolt Tallinnas Ja ilmunud mitmes trükis. Nii näiteks I jao 4. trükk ilmus 1939.a. Need on kõik koostatud kultuuriloolise ja biograafilise suunitlusega, kunstinõudlike ja esteetiliste kriteeriumidega. Koos J. Veskiga oli ta ka H. Treffneri eragümnaasiumis küpsuseksami eksamineerijaks eesti keele ja kirjanduse alal, peamiselt kirjandite osas, kuna J.V. Veskile jäid puhtkeelelised küsimused. M . Kampmaa oli väga populaarne kuju Tartus kui ka kogu Eestis. Ta andis meile asendamatu panuse emakeele ja JAAN KROSS Pealkirjast Nõu oma Paari Yorgis, esimees Enno Kultuuripä Uppsalas elav eesti kirjaiilk Helga vastses väljaandes 9 9Aja Lugu^^ jooksul reisis Põhja-Ameerikas — New Klaar. Kohanud Stokholmi-meestkiill juba NY leidsamme pikemaks vestluseks mahti alles samaks, kuid sealmail olla eeldused väljaande regulaarseks ilmumiseks. Küsin kohe ka uue toimetaja nime ning siinkohal teeb Enno Klaar pausi, tähendusrikka pausi ja ütleb, et paneb lähitulevikus Metroo esim'ehe: ameti maha. Eks arvan siis siit seda, mida arvan. Ju arvab luge^ jagi. Nojah,elame-näeme. Torontos elava eestlasena avaldan kahetsust, et Aja Kiri üle ookeani ,,välja rändab". Enno Klaar ruttab mind lohutama — Aja Kiri jääb ikka globaalse eestluse teenistusse; Võtan siis pihku tema kingitud sinisekaanelise väljaande ja küsin, kas Aja Lugu on Aja Kirja tänane konkurent. Peatoimetaja (see tiitel on väljaande 53-hdal leheküljel trükitud) eitab. Aja Kiri on ja~ jääb. Aja Lugu tuli ja jääb. Milles asi? Aja Kirja maht ei luba avaldada mahukaid materjale ega saa lubada luksust, et iga numbrit vaid ühele sõlmküsimusele pühendaks Aja Lugu just selleks aga loodudki: mahukad kirjiitised ühel sõlmküsimusel. Ilmuma hakkab 3—4 korda aastas, kusjuures iga numbri toimetajaks vastava ala spetsialist. Esimene number on pühendatud eesti keele, õigemini küll pagulaste eesti keele, probleemidele ja selle öo toimetanud Jüri Seim. Jah, maapagülaste keele ümber on piike murtud nii Soomes kui Saares, st. Rootsis, Kanadas, USA-s, Austraalias ja igal pool, kus väliseestlastel kodu loodud. Aja Lugu nr. 1 annab sellel teemal Helga Nõu, Aho Rebase, Salme Tammerti, Jüri Seimi, Tiia-Mai )gi ja is siis Enno Klaari siiamaile tõi? küsin ja saan teada, et Root-simaa mehel puhkusereis, mille sisse mahtus Kultuuripäevadest osavõtmine ja venna külastamine Vancouveris. Ja kohe lisab ta juurde, et ka Metroo esimehena käimas ning . ulatab ,,soolaks-leivaks" sinisekaanelise köite, millel pealkirjaks Aja Lugu. Siit meie vestlus jatkubki, jätkub esmalt Aja Kirja teemadel. Viimane on ,,oma aja kajastaja kirja kujul" ning seab oma põhisihiks ,,tõetruult peegeldada eestluse olukorda ja päevaprob-leeme nii kodumaal kui võõrsil". Enno Klaar on täna Aja Kirja esindaja Skandinaavias ja sellena tõsiselt mures väljaande ebaregulaarse ilmumise pärast. Nüüd olla kokkuleppel, et Torontos ilmub veel Aja Kirja numbreid (nimelt 43—48) ja siis rändavat Aja Kirja tegemine (siinse toimetaja ülisuure töökoormuse tõttu) Rootsi. Sihid-eesmärgid jäävad tunnustusi 26. aprillil anti Roy Thomson hallis viiele eestlasele pidulikult üle autasud (Volunteer Service Awards) vabatahtliku ühiskondliku töö eest. Autasude saajaiks olid: Mai Järve, Ants Vomm, Benita Vomm, Oswald Timmas ja Margit Viia. Ahindu jagas Kodakondsuse- ja Kultuuri minister Lily Munro ja auhinnad olid kunsti alal töötamise eest Eesti Kunstnike Koondises ja R. James Benderi kirjastusel ilmus mõned kuud tagasi Kalifor-nias II maailmasõja-aegse läti ohvitseri Ärturs Silgailis'e poolt kirjutatud ja nüüd inglise keelde tõlgitud sõjaraamat , ,Latvian legion". Rikkaliku pildimaterjaliga varustatud raamat valgustab lähemalt kõikide II maailmasõja-aegsete (ka lennuväelaste) saksa j poolel võidelnud läti sõdurite sõjateed. Teatavasti ilmus sellesama väljaandja kaudu mõned aastad tagasi viieraamatuline seeria ,,Uniforms, prganization and history of the Waffen-SS", mille kiijutäs osalt väljaandja James Bender ise, osalt ta kaastööline, inglise kirjanik i i . Page Taylor, Seeria viiendas köites (seeria on muuseas veel lõpetamata) ilmus ka kokkuvõte Läti (19.) Relva-SS di viisi ja Ee3ti (200 RelvarSS diviisi kohta. Autori ja toimetaja R. James Benderi kohta kirjutab meie lehe Kalifomia korrespondent Arno Berider: ,,Ta ei ole minu vend, onu ega isegi mitte eestlane." Nende ridade kirjutaja külastas teda San Jose's, mis asub kaunis San Francisco lähedal, Läänefanhiku Eesti jPäevade ajal ' ja leidis, et see väga Vladimir Ii-itsh Lenini nägu mees ja endine USA lennuväeohvitser on väga huvitatud Balti rahvaste saatusest ja nende sõjaaegsetest elamustest. Kuid teda piinab rahapuudus — ta ori väikeettevõtja, kes toimetab raamatuseeriat oma bungalovy' keldrikorralt. Siiski on tema raamatute trükitehnika ja pildimaterjal laitmatud. Kiii keegi soovib seda ingliskeelset lätlaste sqja-eepost omandada, on neid^ võimalik tellida aadressil: Roger James Bender, PO Böx 23456, San Jose, GA ^5153, teL^^^^^^^ 225-5777. Hind on $19.95 USA dollarites, pluss saatekulu. i seisukohad. Tore see ]i õpetlik lugeda. Hindki söödus, meil seitse kanada dollarit.; Ja ,.globaalse eestlasena*' avaldan peatoimetajale ikkagi kahetsust, et Aja Lukku vaid Rootsis asuvad autorid on pääsenud. Ku-ningamaalasest peatoimetajalt saan vastuseks, et olen lennutanud kivi toimetaja Jüri Seimi kapsaaeda. Asi on nimelt nii, et iga! Aja Lugu numbril saab olema omaette suveräänne toimetaja-spetsialist, kes autorid valib. Järgnevate toimetajate reas on näiteks Heino Susi USA-st|a ju tema oma teerhat välja pakkudes ka globaalsemalt autoreid näha oskab. Nii on teiste toimeta^ jategagi ning Aja Lugu läheb aina lobaalsemaks. Ei jää muud kui peatoimetajat täriada ning väljaannetele Aja Kiri ning Aja Lugu väärikat iga soovida/Ütlen^ seda ja kiirustan Aja Lugu higema; Kes seda samuti teha soovib, see saab tellida Aja Kirja toimetusest: 2661 Kingston Rd., Scar-boröugh, Ontario. M1MIM3. Head tellimist. Enno Klaariga ajas juttu Aarne |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-21-07
