Vaba eestlane , October 1, 1985

              teisipäeval, 1. oktoobrü ly, October 1, 1985
¥ABA KESTLANE
Eesüame, 1955 XeaÜe st
M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopviüem
TOIMETUSE S O I I J E E Q I U M : Karl Afro, Heiao Jöe, Olev T A s
TELEFONID: toimetus 4444823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TEmMIMNNAD Kanadas: aastas $54 $30.—^ •
ja veerandaastas $16.—
T B I I J M I S H I N N A D v^aspool Kanadat: aastas $68.—, pod-
" 'aastasSST.—jave©midaastafi$19.— : .. :
Aft<kessi muudatus 70 c. tJksilmumbri^
K U U L O T U O T E HINNAD:
üks toU mel v©erul: $5^
F R E i E S T O N IA
Fublished by Free Estonian Publiaher Ltd.
1955 Leslie St. Doa Milb, Ont M3B 2M3
Äsja tähistas Kanada pFogressüv-
Ikonservatiivide partei oma võimul­oleku
esimest aastapäeva. Sel pu­lmi
võeti avalikkuses nii kirjas kui
sõnas konlservatiivide valitsuse te­gevus
peaminister Brian Mülronej^
juhtimisel abaliiüsiva ja vaatleva
sunrendusMaasi a l a ning nagn ju-iba
ette vjõis arvata, ei olnud nen­de
hinnangute tidemused konser­vatiividele
kaugeltki roosilised ja
oneeliülendavad, vaid otse vastu­pidi:
paiguti väga kriitilised. Leiti,
et Muh-oney ja tema valitsus tegid
eteese valitsemise aasta kestel
palju vigu, nad ei pidanud kinni
valimiskampaania ajal antud luba­dustest
ning astusid sageli samme
Ja tegid otsuseid, mis ei heitnud
varju ainidt üksikutele iiiiaistritele,
yaid ka peaministrile ja kogu va-lltsuselcv
'Need^siMiatorkayad'ning üldsust
Siäirivad kõrvalhüpped, mis olid
^geli tingitud erialade ministrite
Ikogenematusest ja oma võimupiiri­dest
iileasüinusest, kuid sageli k a
valitsuse liikmete tagasihoidlikest
^riighnehe võmietesl^ on ändiiud
opoisitsiooiiiparteidele rikkalikult
materjaU valitsuse M
Ning need rünnakud on kujunenud
paiguti väga temaiks ja palavaikš,
kippudes sageli ületama tavalise
pariamendidebati piire. Ja prae^
guse dulwrra te^ tundub, et
konservatiivid ei ole veel lõpeta­nud
oma aastapikkust õpipoisi pe­rioodi,
vaid jätkavad endiselt häi­rivate
vigade tegemistj mis ei IrõÕ-müsta
ainult opositsiooniparteisid
vaid häirivad märgatavalt konser-vatüyide
partei toetajaskonda laie-
: mais •'ulatuses.'^
Konservatiivide valitsus
mey juhtimisel tuli esimese aasta
jopksol kahtlemata toime mõniin-gate
silmapaistvate saavutustega
vües tööpuuduse protsendi 11,6-lt
SQÜa 10,4 prõtsendüe, !suutes hoida
nnflatsiooni endiselt 4
pürideis, vähendades
intressimäära 13 protsendilt 10,5
protsendile, hiues senisest tiheda-
Qaiad sidemed provintsivalitsusegaj
sõlmideis Kanada lääneproyintside-ga
kokkulepped õlitööstusele uute
aluste r^ainiselcs^ rajades tihedad
mad sidemed t)heBdriikidega Qne-becis
tommmid Reagan-Mukoney
kohtinnisel ning astudes samme ka-juida
rügikaitse tõhustaniiseks^^^^^^^n^^
Kanada panuise suurendamiseks
NÄTO-s.^^^N^
saavutused, mis kinnitavad, et kon­servatiivid
on pannud pidurid pea­le
Kanada senisele^ minnalaskmise
majanduspoliitikale n^^
sihüdndlalt võitlema liberaade
endise „yabajook§u" majanduse
: v a s t u . . • : 'v
Kuid plusside kõrval kerkivad
üsna teravalt esile ka miinused.
Muiröney valitsuse esimeseks ko­mistuskiviks
kujunes kaitseminister
Bob Goatesi afäär. Põhiliselt oli
kaitseminister Coatesi kiilaskäik
ühte Lääne-Säksamaa alalsti tantsi­jannade
klubisse võrdlemisi suiitu
vahejuhtum, kuid opositsioon tegi
sellest suure numbri ja Coates oli
sunnitud lõpuks ametist lahkuma.
Ildasi järgnesid valitsuse töölepin­gute
andmised firmadele, kus toö
tavad ministrite sugulased, sõpra­dele
kohtade jagamised^ vanuse^
kindlustuse pensionide külmutami-me
vaatamata inflatsioonile,.' eba­kindlad
ja kõikuvad seisukohad
sotsiaalkindlustuse küsimusteis ja
p^jud teised probleemid. Oposit­sioon
puhus põsed punni ka
Ühendriikide jäälõhkuja „Polar
Sea" omavolilise reisi kritiseerimi­sel
läbi Ariitise vete, mida Kanada
peah oma territoriaalveteks ehldd
loo peasüüdlasekis On liberaalide
endine valitsus, kes ei liigutanud
pikkade aastate jooksul sõrmegi
Kanada põhjaalade kaitse Mndlus-tamiseks.
v-.^-v/
Etteheiteid
SpionaäzhipalaYik
N. Lüt on oma ajaloos ntajaiii°
duselu organiseerimisel {saavutanud
kõike kergesti ja mu^av^i: vili,
kasvab kapitalistlike riikide põldu­del,
tehnoloogia eest hoolitsevad
läänemaailma parimad õppeasutu­sed
ja laboratooriumid. USA bn
neile andnud kõike — lihtsaimast
vahendist komplitseerituima aatom­pommini
ja maaihnaruumi sõiduki
plaanideni. -
Ameeriklane on ärimees ja
müüb kõike raha eest. Sakslaste
tehnoloogia saladuste lähedale pää­seb
üksikute romantikajanuste
naiste meelitamisega. Tejsed riigid
müüvad ja kingivad oma saladusi
nendä kahe äärmuse vahel.
Prlintsuse kontraspionaazhi agen­did
said käte N . Lüdu tippsalaja-
Jasek^ tembeldatud koopia nr. 1
KGB teaduse ja tehnilise spionaa-zhi
osakonnast. USA analüüsijad
StokhoM Eesti AlgkooH õpetajad. Klaveri taga Heli Siikanen, edasi Marje
Lund, Leida Sulg, Mari-Anne Asker, Astrid Sirotkin, Tüu Nurk, Aime Kask, Arno edukad arenenuma tehnoloogia
vargused USA'lt ja ta lütlastelt.
See on olnud süstemaatUine ja
laialt levinud spionaazhikämpaa-nia,
mis vastavalt USA kaitsemi­nistri
Caspar Weinbergeri yäljen-dusele„
on palju tõsisem riikliku
Julgeoleku probleem kui keegi on
võinud varem arvestada".
Nädalapäevad tagasi jätkuvate
Bröberg ja Richard Norvell. Puudub koolijuhataja Henno Eirilanäe. Foto: R. Tippo
Varemeist m dikuks hüglasd($
valitsusele ei tule siiski mitte ainult
opositsiooni ridadest, vmd ka pal­jud
kõn^rvatiivid ja viimastel va­limikel
parteile toetuse andjad on
hakanud Ottawa poole yaatama
kõhkleva pilguga. Küsitakse, miks
Muhroney nimetas Kanada esinda-^
jaks Ühinenud Rahyaste^^^O^
siocmi sotdaiüstide^^^^ 1^
Lewia, miks l a pani pikemaks
ajaks kalevi ^ sunnanuhtluse
uuesti rakendamise küsimuse, miks
ta ei ühinenud ma jandüslike sankt­sioonidega
Nikaraagua kommunist"
liku valitsuse vaistUj miks ta oli esi­meste
riigimeeste seais, kes hakkas
LÕuna-Aafrika praegust antikom­munistlikku
vallaust kangutama ja
miks ta loobus Ühendriikide maail­maruumi
kaitsevööndi rajamise
programnule toetuse andmisest.
Neid Icusimusi on veel^ ja nende
esitaijad kalduvad arvama, et Brian
Mulroney sise- ja väliis^liitilised
tõekspidamised kalduvad paljudes
küsunustes tsentruinist vasakule.
Kuid MUlroneyle ja konservatii-yidevialitsusele
aasta jooksul ko­gunenud
yalüdde^avaevadele^^l^^^
sandüb uue tegevusaaista alguseks
uusi hädasid. Seal kummitavad es­majoones
kahe Albertas rajatud
panga probleemid. Üks neist pan­kadest
Edmontonis tegutsenud Ga^
nadian Commercial Bank — lõpe­tas
vaatamata valitsuse toetusele,
juba oma tegevuse ning Calgarj^^
rajatud Northland| Bsaak on sulge­mise
lävel. Opositsioon süüdistab
valitsust^ et see pole oma asju õie­ti
ajanud ning hakkab nüüd mak­sumaksjate
r^diaga rahuldama nen­de
pankade hoiuste omanikke.
Omamoodi bisame lugu, mis an­nab
jälle^ rikkalikku tottBi^o^^
isioomle ning aitab valitsust diskre­diteerida
on New BninswicM ka­lakonservide^
tööstulse inimtoiduks
kõlbatukis tunnistatud tuunikala
konservide turustamine konserva-tüvide
valitsuse kalandusministri
Fraseri eriloal. Opositsiooni survel
tõmmati kahtlased kalakonservid
kaubamajadelst tagasi, kuid praegu
ei ole veel selge, kas siee korraldus
tuli kalandusmihistrUt või peami­nister
Mulroneylt.
Mulronieyl on veel kolm aastat
aega uute ^ valimisteni ja selleks
ajaks peaks ta suutma näidata, kas
ta on selge pilguga ja kindla sõna­ga
riigimees^ kes on võimeline Ka­nadat
läbi juhtima Isise- jä yälispo»
liitilistest tormidest. Peaminister
on teinud selleks pingutusi, kuid
tema ebaldndel šiia-sinnä kõiku^^^
ne, tehtud otsuste tagasivõtmine ja
iimbertegemine ning vasakule kal­duvad
tendentsid, eriti välispoliiti­listes
küsimusteis, ei oie teda lask­nud
paista soovitud ja oodatud
valguses nendele paljudele valija­tele;
kes viimastel valunistel talle
Ja ;ta parteile "oma' hääled andsido;
Jaapanist vSibkujyneda suurem tö
VahetuM päffast II maailiiiašõda alustas ÜSA vabakaiA laienemisel Lää-tendanrist^^
im^^^^
tariife ja muid äffi-te
fjS& ' ' :nide'.vahetamme- Ja'-maalt yälja^
j saatmine on Weinbergeri arvates
Tegeli&us veeretas seHe filo- matu/ Üliesõ^^^^ Aasia elustan-, liku süsteemi dcspluateerimiseks. hoiatuseks ka N . Liidu Ispionaazhi
soöfiä edukale rakendamisele ette därd õleks pidanud tõusma ja USA Jaapanlaste bürokraatia võrk, on vastu USA's. ;
mitmesuguseid takistusi, millest elustandard langema, kuni oleks sageli raskelt mõistetav välismaa- .^^wtagon avaldas 34-leheküljeli-voibolla
kõige olulisem ja kõige saavutatud teatud ökviliibriuiri või lastele, ent selles on vähemalt kaks ^e spetsiaalse^sisemiife uurimisgra-lihtsämini
kujuteldav, ent hoopiski elustandardite tasakaal. nähtavat peategurit, mis mängivad rapordi,;niilles oli jahmatamapa-unustatud,
oH järgmine põWtõde: 40^^ tähtsat osa nende majanduslikus fi- ^
küi kõikidel riikidel maaihnas on lõppu on Jaapanist kujunenud ma- iösoofiäs. ; saada^Xäänest, sõjaväelisi ^Isaladusi.
õigus yabakaubanduseie, siis kõige janduslik-kaubanduslik hiiglane, Esimene on finantsministeerium, ^* dokumendid olid tsitee-odavämäte
kaupade produtseerijad mille produk^^ lõppotsu- "l.™?*^ '^P.?'"?!!?.'
oh need riigid, kes maksavad oma Liidu oma, olles teisel kohal maa- se tegemise õigus See määrab jaa- P*"^*'^sid hoolikalt läbitöÖtatudf
jani vääringu (yen)väärtuse,^^^h^^^^^
des seda sihüikMt madalal, et a l a n - S ^ ^ f , ' " ' ^ ^
vamiist sama kiirusega, siis on ta ^^^^ eJ^sportkaupade hmdu. ^ kaitseministeeriumi agentuu-
See asutus õhutab hoiuste alus- ride poolt,
tärnist pankades ja investeerin- Uurimisgrupp tegi kojkkuyõtte,
giiid ning suunab kapitali paigu- et Kreml kulutab 1,4 miljardi dol-tamist
firmadesse tema poolt larit aastais sellisele spidnaazhiie
kontrollitud pankade kaudu. ja teatas, et N . Lüt ise arvestab
töölistele kõige vähem, ent šämas ilmas pärast USA-d.
valmistayad kAraliteetseid kä^^^
uue tehnoloogilise maailma nõuete
kohaselt. Teiste sõnadega: maad,
mille töölised olid nõus töötama
praktiliselt mitte millegi eest (jlid
võimelised vallutama turge nagu Jaapanlased on välja arendanud
ÜSA, kus töötajad nõuavad ja ka valitsüse-tööstuse partneri-süstee-saayadmailma
kõrgemaid palku, mi, mis on ideaalseks näiteks, kui-
Kui Jaapani tööstus jätkab kas-
20 aasta pärast suurem tööstus­lik
jõud kui p S A .
Ainus viis kuidas säärases dukor- das iiht tööstusrüki juhitakse rah-^j^ mäÖeh lähtepunkti rahvus- tehnoloogUišt saaki 10.000-le
100.000^e dokumendUe igal aas-
Mõtteid Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
peäkeosalekust 19. sep^^
Paljud osavõtjad lahkusid koos- leks üüritud suurel areenal.
ras võistelda JaapamgaõH produk- vusl^^^ y^Ä kaubanduse-* ja^ t ö ö s t e vanUstuse alal ja
tiivsuse tõstmine, kuna palkade p
vähendamine oleks ohiudmõdda- sunitud globaalse vaba^ (Järg ISs. 3) f^al»
.-..Prantsuse ' .vastuluure'..-''.agendid
^ ^'^""""""^^T"""'^"'^^^ nimetamata jäetud N .
tasakaalust väljas ja lubamatu. Kas Lüdu topeltagendüt 1983. Doku-need
viis organisatsiooni õn siis Imentide hulgas oli aastaaruanne
tõesti tähtsamad Eesti Päevade lä- ühest N . Lüdu valitsuse osakon-biviunisel
kui teised? Kas näiteks nast — Institute for Inter-A]gency
teater ei olegi tähtis, või - kunstni- Information (VIMI), mis vastavalt
kud, või Eesti U i t Kanadas, yõi USA ekspertidele koordineerib Sa- :
rahvakunst Etnograafilise Ringiga laluureagentuuride tegevust ja N .
eesotsas, või Maakondlik Esindus- Lüdu kaitseministeeriumi sÕjatöös-kogu,
või Eesti Maja, kes .korral- tust.
dab rahvapeo, või sõjamehed, või Kui N . Lüdu uurijad soovivad
olekult segaste ja rahuldamatute Valimiste juures ilmnes samuti Igasuguste kongresside esindajad ja mõnda võtmeobjekti Lääne varus-tunnetega.
Esiteks oli absoluutselt paljudele-häirivalt üllatav olukord, paljud muud? Kui me kõik saadak- tusest, siis VIMI annab selle töö
segavaks ja ütlen, isegi lubama- kui juhatus selgitas, et viiel orga- sime juhatusse ilma igasuguse va- ühele splonaazhiagentuurile nagis
tuks tõigaks see, et ei olnud ma- nisatsioonil on põhikirja alusel õi- limiseta oma esindajad!!! KGB ja koostab eelarve selle vaja-jandusarüaridet
liikm^^^ koos gus oma esindajad juhatusse saata Esimeste Ülemaailmsete Eesti duse teostamiseks. 1970-ndate aas-peakoosoleku
kutsega välja saade- ilma, et peakoosolekul, kui kõtge- Päevade algataja Robert Kreem tate lõpul, näiteks lennunduse mi-tud.
Pisikeses r^alikirjas 7-lehekül- mai võimul oleks sõna olnud kaasa ütleb põhikirja kohta:„Need nisteerium andis elektroonilise
jelist aruannet, mis koosolijatele rääkida. Need viis organisatsiooni punktid on esimeses põhikirjas koostisosa varguse, mida kasütfl-kohapeal
jagati, oli lihtsalt võimatu on: E K S org-id, sport- sees sellepärast, et siis oli algus, takse i Ameerika tübrakettides.
samas iäbiUugeda^kõndemata sel- läšed/võm^^ rahvatantsijad ja Organisatsioonide osavõtt jä panus K G B sai selle töö enese lahendada
lest, et aruannet oma juhatuse liik- lauljad. Eesti Päevadele ei olnud veel sel- ja talle anti tegevuskapitaliks
meteja prganisatsiooni liikmetega Minu teada olid kohapeal ainult -^^^^ punktid ön ammu vana- 170.000 rubla. TeiSsel juhtumil
läbi arutada. N i i jäi koosolekul ka ^^-^^ organisatsiooni poolt valitud dektroonüise tööstuse mmisteerium
kõikidel segaseks, millest aruande ja need olid Leo Puurits Nüüd ön viimane aeg Sihtasutus vajas Lääne varustust ühe eleW-osas
kõneldi. Hairiv oli eelarve skautlikkude org-ide poolt (kirjalik Eesti Päevad Kanadas lükmetel iroonilise aparaadi katsetamiseks,
puudumme, samuti punkt toetuste ^^^^^ juhatusele) ja Kalju nõuda juba järgmiseks peakoosole- seekord oü eelarve 4,5 miljoni
määramisest. Jõgi, kelle esindajaks valimist kin- M s põhikirja muutmist ning USA raport ei paljasta, kas
Ka õli võõrastav ilnme vaenulik- nitas kohalolev EKN-u esimees <wnad soovid kirjalikult sisse saa^ neist kumbki operatsioon on õn-kus
Eesti Maja vastu. Väga imelik Laas Leivät, kuid ka tema volitus ta, et juhatusel oleks aega muude- neStünud, aga Pentagoni ametnikud
o l i k a see, et Eesti Maja kahekord- oleks pidanud k i r j a l M punktid arvesse võtta ja ^ e s i d , et neü oU Olemas tõendeid
sele kirjalikule arvete sissesaatmi- käes olema. järgmisel peakoosolekul kinnitami- pealetükkivast nõukogude lähene-sele
vaatamata, ei oldud vahekordi seks esitada. misest ja soovist kopeerida ühes
selgitatud^ga lõpetatud. : - ;-M^^ «^^^^^
Imelik oli kä märku, "1^"
ometi ei kuiutle et FSTn VT tr . ,,• i • ^. - u , : esimehed kuuluvad ^j^^^^^
Ä £ t i M ^ V t r i i ^ ^ ' f •8=*^,, J f * ^ saanj.d^L=™est on k<^e^ saada-i
^ - ? ^ f .^^^^^ J'' ei katkeks 3VÜhelri or„ani.iatsioo '^a' «'"^•«a'^
nudlMmu arvates er^kujutlenud„siooni.Wõk^ dokumendid. Pentagoni ees,
, . i . : i . . x - 1 1 . . 1.. > s märk ori sellejuures, Ütles kaitse-as^
stent Richard Perie,
kuks teadusliku ja teh­nilise
ühiskondade liikmed faktist,
et on olemas suur ja hästiorgani-jcui
KusiKsm sama Küsimuse ranva- ^^^^^ vajalikud komisionid
tantsurühmadelt või laulukooridelt, ^_ , • , . . •., ,
saaksin sama vastuse. Ma e i ütle, Nendesse komisjonidesse k u u -
ähvardab ka Mulroneyd kui ta ei /^""^J^^^^^s otsustati valida 8- on vastava ala inimeste poolt yali-suuda
bma seisukohtadele kindlat liikmeline pluss esimees eraldi tud. N i i saaks iga eriala inimesed
suunda; anda, konservatiivide pai^ üheksandaks ja viis inimest olid laiemal alusel omi asju ajada, ol-teüe
omastest tõekspidamistest Mn- Juhatusse saadetud või ise esinda- gu nad siis, võimlejad, lauljad,
ni pidada ning; usaldusväärset ja Jaks hakanud, võis peakoosolek ju- kunstnikud,- rahvatantsijad või
togevakäelisü valitsust Moodustada.'katusse valida ainult kolm isikut, teatriinimesed.
K. Ao Selline olukord on absoluutselt E-eR.
vajaduste ülesehitamisel.
Weinbergeril oli veel teine ees­märk,
piirata N . Lüdu diplomaati­de
arvu, keda lubatakse USA'sse.
USA välisministeerium teatas, \ et
USA's on 980 nõukogude diplo-
(Järg.lk. 3)
Nr. 73
dr.l
12., 1 •
dr,|
aiusi
Etnc
vist t(
6.00
klašsirl
Kaul
alata
graaf iil
vusaasi
aasta.
tõhus£
Seli|
dumisi
on ni
vaevi
dujai(
ahel
med,
ei sool
seid
gelevi
Pall
meid.
meses
võtta,
tööti
Koll
müi
Boi
aastail
kutsul
meist
viiuldl
aastj
dekvi
iessiol
Amec
tiga
asut£
pidi
ka ti
El
teist
vad
m .
kont^
deks I
Halli
septc
Knei
toriki
K<
nia£
arvi
N.
vai
ko(
cn(
verj
le
seUl
gei
Ko|
mul
hei
ÜS j
tädi
tuc
mis
Iiail
ni(
sai
nel;
N.i
Ie|
asjl
vai
vai
tel
to^