Vaba eestlane , January 4, 1979

              Hr. 31
ajakirjanduses on ilmi»
artikleid Kanada kdM-df.
Norman Bethune^str
ses Hispaania kodusõjas
tide poolel ja siirdus siis
Mao Tse-tungi |uiu*de,
vis Mao punasõdnreid Ja
däle kommunistiika Hünsi
tiitli. Mao on nüüd sur­ma
inimloomuse vastased!
ükatakse tema |äreltule°
üksteise järel® ümber,
e on jäänud Kanada
es peaaegu rahvusl^nge-elle
sünnimsja seinale
Gravenhurstis, kinnitati
V mälpstustalivel.
thune pole ainuke kom-yärvinguga
auväärne
odanik. Tema kõrvale on
* kbrkinud Hans Blumen-eline
endine kommunist,
metati äsja Kanada kõr-
-aumärk ~ Kanada Or-ega
austatakse Kanadas
silmapaistvaid Isikuid
laiadelt.
siis Hans Blumeafeld, ke-nii
tähtsaks meheks, et
etati kõrge Kanada
iumenfeld bU kaks-aastat
ta:gaši niivõrd
mees, et talle ei antud
Mdäkondsust ning et ta
alles mitu aastat iojem
remat proteštikampaa-on
sündinud Saksamaal
1892. aasta. Viibis
ist kuni 1937. aastani ~
lini kõige suurema terro-il
r- N. Liidus, kus astus
štllku partei liikmeks,
jalale heideti täpaite^^
1 välja ja tuli yarst! pä-
Lfääne-Euroopasse, kus
tšusmaal ja teistes Eu-iikides.
Hiljem siirdus
ja sealt Kanadas-edes
Philadelphias ja To-plaanikomisjonides.
ajalehted^t ei selgu,
elö tuntad kommimisti-tegutses
kommur
amSatsioonl Kana-
:ongrešSi tööle kaasaaita-g
oli sellega plnnsks sul­ada
RatsapolitseipoliÄ
omiälcfv annetati Kanada
e osalisteks käesoleval
id ainult 64 kanadalast
ans Blumenfeldü min^i-alajašed
teened Kanadar
t üldsust ei ole võimaük
da?»;;-;.'
orgi suurajaleht „New
es"-mainib oma möödu-päevases
numbris, et N.
palju probleeme 1980.
r^a purjetaimsvcistlus-misega,
mis teatavasti
['allinnas. Võistluste et-jstööd
ei arene sujuvalt,
ajaleht ja lisab^ et Ilah-e
Jahtklubide Uniooni
^aselt ei lasta vehekstel
õiki neid jahte, mis kuu-ümpia
ühtlase kavandi
endriikide juhtiva purjek­ase
Bill Bentseni andme-venelased
470-klassi knu-
>sepaadid Rahvusvahelise
e Unioonile katsstami-d
need osutusid niivõrd!
hitatuks, et paatide või­le
ühesuguse kvalüikst^
Ven^ased pidid olümT^ia-ele
ehitama ka iJife
si paadid, kuid kuna 470-
osutusid fifakoTd?elt
V siis,ei tellita N, Liidult
It ka Finn-klassi paate.
ntsen -väidab, et ven**Tj»pte
tatud 470-klassi kindklaa-i
kere on väga pehme Ja
mille tulemusena koiga
võimed ei ole võrdsed,
ütleb, et need naadid on
i\2im kummist kuna ise?i
mise puhul annab paadl-pluvplt
Järple.
[stele on nüüd a?mi mtta-driikfde
tuntud psPd^eM-a
Vanaiard Boats of Pe-tecon';
inis keda peetakse,
nanmaks 470-M3S5s ?}aa-tajsks.
Van^ardi esma-
-is eesmärff?ks on tutvus-elasi
paadiehituse te^no-ja
õpetada neile Mud-hestamise
saladnst. Knid
lisaks puudub venelastel
spetsiaalne kf^dklaas
(Järg lk. S)
1-
. 1
V • (S, Ja 1. J am dr. Mae, iel
18. ja jaan»-dp. E .
räägib itcünb^cirsf3
Torantüs ümuva ajakirja „Teen
Gsneration" novembrikuu numb­ris
on seitse ajaikirja lehekülge
pühendatud mitmesuguste töö ja
, tegevusalade kirjeldamisele,: mis
on ilmselt mõeldud noorele luge-
Jaskoimale ideede ja- informatsi­ooni
andmiseks. Teiste tegevusala­de
ik:Õi*val on kirjeldatud ka ham-
Jjaarsti ala, mille iseloomustami-geks
on toodud jutuajaanine noo­re
eesti hambaaifsti Piret Truu-vertiga.
Kirjutis on varustatud ka
dr. Piret Truuverti pildiga ja te­ma
abülsega hambaarsti kabte^
jutustab aijä-kirjale
oma tööst ja selle prob­leemidest^
mainides et praeguseaja
moodsal haiihbaarstil ei ole mitte
sinult tähtis" oma löö põhjalik
todmine vaid ta peab teadma,
kuidas suhelda efektüvselt ini­mestega
— nii patsientidega kiii
ika oma abilistega. Pii^t Truu^
verti eesmärgiks on käituda ini­mestega
selliselt, et nad tunneksid
endid mugavalt ja koduselt. Ta
titleib, ä ta ei^kamia oaim kal)|ne-tis
valget rõivastust, ^:im!a sise
meenutab patsientidele haiglat,
iiõpiiks annab dr] Piret Triiuvert
axD
Laupäeval, 16. dets. külastas jõuluvana T . E . S. Lästeasa noorteperet, vesteldes noortega Ja kiialaf.
tes nende eestilaule. FMfS vasakuJt Jwistto Bartlett, Jõuluvana abl^Sne Sleet Roos, Jõuluvana (H.
Laenu vajaduse korral kasutage '
Toronto Eesti Ühispanga madaM(ä
laenuintressimäarasid.
HÜFOTÜKLÄINUD 11% msU% _
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on lahtised.
PiüšONÄÄLLÄENUD 11.4% msim
Persouaallaenud on laenuvõtja siurma või jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10 000^ ulatuses^
tJHENDUSES ON JÕUD!
90
f©levisiooni s^cit€^
l^aiii Pan I^Binyssn
OTTAWA - Canadian Radio-T©-
VANGOüVER (VE) — Vanema- levision and Telecommunications
veri Eesti Raihvatantsu Iiistituudi
noored korraldasid Banfield Pa-vilion
vanadekodu saalis 21. dets.
•.jkohviõhtupooliku" kohalikes va-
G{kimission otsustas Torontos' rar
Jatava mitmekeelse televisiooni
saatejaama ilitsentsi anda itaalla­sele
Danlamiuzzi'le,. kes oJi Multi-nadekodudes
ja pikaldasel ravH ^«^g^al Teleyision (Toronto) Ltd-
Foto: Eestlane
viibivatele eestlastele.
õhtupooliku ,,toim)etajateks"
olid rahvatantsijad^Elaine Peefc
ja Silvia Värtina. NŽd vanad, kes
suutelised olid autoni kõndima,
toodi kohale raiivatantsljaifce poolt,
kuna ratastoolides vanade trans­pordi
eest hoolitsesid Lions
Glubl sõidukid. Umbes. 20-le ees­ti
vanale seltsisid ka mitmed Pa^
viiiönis vübivad kanadalased.
Tdsel jõdupii^ viibis Torontos Buffalos elav. ee sti helikunstnik Peter Paul- Liidig. Ta: on kahel ta»
iral olnud Eesti Rahvusteatd poolt lavas^^
kusega ja lõbusa sisuga olid väga kaasahaaravad ja
lalttete jäUe Torontosse iutoperelM lavast ;
Peter Paul LüdigMeb, et oper^^
tilavastamisega ©n seotud palju
ajakirjale ülevaate hambaarstide' raskusi. On vaja rohket organisee-ettev^
Änisti^est iü&oolid^, mai- risnist ja seda ei saa teha teatri
nides, et võistlus hambaarsti seestpoiolt, näitlejate eneste poolt,
teaduskonda sissepääsemlsete oh^^ koormatus oma igapäevase
väga tugev. [töö komi oi niigi liiga suur, ot^
;^Ajaki^as anta^ '
ülevaade^ hknbaarsti ^ elukutses^ olema teid selle olukorra fergen-valjavaadetest
ja teemstusest.
hambaarstina. Ajakiri mainib, ©t
öainbaarstidele on eriti head töö*
teiisvõlnialused väiksemates ja
kaugeimates keskustes. Vastavat©
andmete põhjal on hambaarstide
keksmine aastane brut© .sissetu­lek
44.000 doüarit. '
vasitustest New Yorgis tuntud
Jaan Kuuse esines kandvas osas
mi. Off^Broadway teatris >,22nd
Street Players Inc/'.' TOliam Inge
[näidendis ,J^atural Affection"
mängis Jaan Kuuse Donnie't, ku­jutades
17-aastast nporukit, ik®s
001 s e l l e l maailma^
• vallaslapsisna.•.
lehel kirjutataksiö, et Jaan
Kuuse on esinenud mitmes näi­dendis
New Yorgis, viimati Prieda
Horowitzi komöödias „A Body in
E^rery Bed" Victpri
esinenud 'ka veel teistes teatrites,
nagu Theatre In Öhelsea, Ameri­can
Modem Dancp Theatre ja
mänginud kaMvas Ojsas ka Sop-
Mdese ,4ntigoneS" Kreeka Raih-
TOsteatris Illinoisis. Ta omab BA
jsraadi teatri alal New Yorgi Üli­koolilt
ja Oli qppijiud teatriala
feuul^ John Sträsberg! sfeuudios.
siis, et meil on igasuguste huvide»
ga iMnesi.; u--
Nüvõilks saada kokku ühe grupi
inimesi, kelle huvi on teater,
just selle reaalse külje vastu,
milleks on majahdusUku kande­jõu
Jä organiseeriva abi andmi-
Ta ütleb edasi, et operett ja <IKJ-per
ka kallid ettevõtted teatritege­vuses^
et n^icf laivale tui^a. Kuid
EestiRahvusteatril. on oleimas Ly­dia
Volm näitejuhina; ja P. P; l i i ­dig
muusikajuhina, on rida näitle­jaid
kes on vahnis esinema. Kulu­de
p<k>lel on kõrged saali jähayjUr
tusruumkle iiürid, dekoratsioodd
ja mitmed muud kuludy mis anna­vad
icoMoi väga kõrg© sumina. See
summa m nii šmir, ^ pääsmete
hindadest ei suudeta seda katta.
noored ka ise selle wiinaluse vas­m
tu huyi näidanud. Need „opereti-ristsed"
läbi teiaud noored võik­sidki-
eesti teatri juurde jääda
Mitmed neist on tunnustusväär-sem
Ä 0^^^^^^ kodus ette valmistab,
nud, kes ka osaga operetis taiestri ^^^^ . . o c u . ,.nf i.o^= u...^
rahuldavalt võiksid esineda.
siõiietav nii muusikalises kui ka
sõnalavastuses, sest Igal osal oi
Harjutusel anta&e osalisele juM-Seletades
lähemalt
olgu see siis 'kas või kaks lauset.
Ta toobki loo kunagisest Peterburi
ise- Maarja teatri endisest , tenorist,
loomu, ütleb F. P. Lüdig, et ope^
rett on -teatri lavaloomingu zhanr,
mis on kerge, lõbus ja kaasahaa­rav,
teli^kprd isegi väga <alu!kaMg%
sisuga. ':. ''r- :
Kuli seilejuuires tantakše .headl-meelt
ja iroomu opereti keeruli­semaidki
intriige - lahendades,
mis- võivad iseenesest olla üsna
magusad V taini lõpuks kõik ar.
mastajad on paari panduip kes
vähegi on sobimud.;-
kes vanaduses mängis vana teenri
osa ja tegi seda nii vää-rikalt paa-risõnalises
©sas, et sai suurima ap-
Seliine o]
eesti noortele denia himä^
arvab ta":;;• •
Küsimusele, mis on lavastami-neil
on suur huyi sellist lavastust
näha. aga seda koormat panna vä­ga
kitsale ringkonnale, kes ise on
lavastusega seotud, on luga suur
iiõudmine", sdetab P . P , Lüdig.
„Se)Uepärast soovime praegu
kaasabi jä toetust laiemalt seltš-kmmalt,
ilma mületa pole julgust
öM suure ettevõtte juurde asuda.
Lavainimesed ise on aastati saa­nud
ema' suure töö eest rohkem
õpetaja Thomas Vaga äkilise
l^aigestumise tõttu grippi langes
jouluevaiigeeliumi lugemine
nooitfcele. Mart Laanemäe, õhtu­pooliku
teadustaja, luges jõulu­evangeeliumi
ja paivOv Jõululaule
lauldi Silvia Värtina klaverisaatel
ja Maine Peek tutvustas kohalvii­bivaid
külalisi, kelledest vanim
oli 96-a. hr. FaUenius. Üle üheksa^
kümne piiri' olid ületanud ka hr.
Miller ja pr. Siinmaa. Pr, Siinmaa,
arh. Siinmaa lesk, on eriti hea ter-visega
nü vaimselt kui ka füü^
selt. Ta on sünnilt lätlanna ja
seepärast avaldas ta ,ikaastunnet"
fcanadalannast Elaine Peek'U^:
„Kui sa eestlasega abiellud ja
pelide hulka lähed, siis sa enam
ämjood^, '^M:^, Äsed''.; ^
Pärast kohvi ja võüeibade ser-yeemiist
noorte poolt, esinesid
viis paari rahvataritsijaid Mikk
Peek'i juhatusel valiku rahvatant­sudega,
millede
seletusi andis.
president ja itaalia päevalehe Cor-riere
Canadese asutaja. Dan lan-nuzzi
ön organiseerinud kaheteist­kümnes
keeles programme ToroB-tos
CITY televisiooni saatejaamas
1972. aastast saadik. Ta maiiiib, et
uue saatejaama asutamine läheb
maksma 3 miljonit doSiarit ning ei
see rakendatakse tõenäoliselt käi­ku
1; jaanuaril 1980. aastal. Saate-jaam
alustab esialgu oma tegevust
24-s keeles, kuid seda kavatsetaks©
peatselt laiendada 32-e keelele.
MitmekeeDse televisiooni saate­jaama
litsentsile kandideerisid
Don lannuzzi veel Heritag®
Broadcaster Ltd, mille selja tacja
on Toi:onto raadiojaairiade GHIN-AM
ja FM omanik itaallane John-liy
Lpmbardi ja Toronto Karavani
pidustuste organisaator Leon Kos-sar,
kelle kompanii on veel orga­niseerimata.
Enne tegevuse alüstamM tuleks
teatril kusa^tlpetust saadav^
P. P. Lüdig Metab edasi oma
otsest muus^agä Seotud" oi^, -ödr
des et aaiietiiihiQgusse kuuluvad
orkestrüiikujied on väga kõrgehin-nalised.
\:'
Päris õ
.moraalsQt kui majanduslikku tu^
sdks kõne all olnud, ta selgitab !g^«
nõuavad palju aega ja ruumide
üür moise kuu Jookžiul tou^elb
(Algus lk. 2>
selt annavad lahked
leile ka seda, .
Nü tuleb välja, et
ja teised rahvad ehitavad venelas­tele
hotellid, lennuväljad ja teised
vajalikud ehitused olümpiamängu­de
läbiviimiseks. Ja nagu müüd
selgub, ehitavad nad neile isegS
paadid. Eas kogu asi ei kuku lõ­puks
nii välja, et lääneriigid ees­otsas
ameeriklastega on cllimpia-mängude
korraldajad, orjganiseeri-jäd
ja ehitajad, kuid au. mida
Moskvas osatakse pareMini propa­gandaks
ära kasutada kui hotelle
ja võistluspaate ehitada, langeb
venelastele. Kuid selliselt on lää-meriigid
juba kuuskümmend aastat
oma asju ajanud ning selle aja
jooksul ei ole nad elust ega vene-Žastest
mMagi õppimadL l .
Muidugi on tahtmine just noortega
seda iteha, et neid selise teatrüa-vastusega
siduda. Kuid varemni-metatud
põhjused on nii suured,
et teater ei suuda omal jõul selle
töö
;;. Kuigi see- mure. on alles
mata, kaahitlel) P.: P. Lüdig süski,
et kuidas äiata, kust alata ja mida
esitada. Repertuaari valikul on kõ­ne
all olnud mitmeid operette.
Muusikajuhina ütleb ta siiski, et
koosseisus tahaks just noori kasu­tada,
ning rõõmustaval; kombel m
Kuid P, P. Lüdig ütleb, et kavad
on valmis, ettevalmistused pn kii­resti
teostatavad, kui suudetakse
organiseerida abiilisi, siis võfe ju­ba
kevadel lavastusega välja tulla.
P. Lüdig lisab, et ta' saaks
alata ettevalinistustega juba jaa­nuaris
kujutades välja soolo-
<!»sad, saaks alustada koori ja
veel olukordade vahekorda, milli­ses
aeid operette kunagi. suurtel
lavadel on esitatud kuni 8Ö-lütae-lise
orkfötri saatel. Nüüd ei saa
tehnüiselt neid võimalusi kõrvu­tada.
Kuid rääkides isiklikust
koosseisust, ta ütleb, et Böortešt
pole veel niipalju jumxlekasvu, et
nad kannaksid peaosi, kuid võik­sid
edukalt esialgu oUa rakenda^
tud vähemolulistes osades, et ko­gemusi
saada. Seni oh kõne all ol­nud
„Silva", ,,Viktoria ja la hu­saar"
vja„Montma!ritre kannike".
Nende kõrval on ka ninöetätud Fr.
Schuberti lautenängu ,,Kolme
•nelt^^ aiajä".;:',
Kogenud
la
Nü kõigi nende htwüiste uudis­himu
rahuldamiseks, kes on esita­nud
enestele' v6i sõpruskonnas sel­lise
'küsimuse, et millal saame jäl-leiab,
et on vaja teatavat 'le kaag^ gj^^.^ ^gg^^^p^^-^^^^^
tõsidust teatritöös, millega saab j ^õibP. Lüdig vastata: teatri
tööle anda teatud prof essiohaaket j kunstiliselt lo# jkwl on selleks fco-ilmet:
Tuleb võtta harjutusi tõssr heseltvašmis, tuldagu ainult appi
vSidyniiiiibfici
23. detsembril loositi Loto Cana-da,
poolt välja 9 võitu, mlleks oi!
ühe miljoni dollari väärtuses kul­da.
Võidtid langesid pileteile ^^^^^m
4049516, nr. 4864722, nr.^495050, nr,
1628461, nr. 7253059, nr. 3828995, nr.
2356340, nr. 8121738 ja nr. 5538516^
Sama pilet võib võita veel uutel
loosimistel 5. jaan. ja lõpploosimi-sel
2. veebr., kus pn voitudefe kofc>
ku 12 iihe^müjoni dp^ pea­võitu.'
• - f •
y et W i s i . - I Ä h jaiijate
selt ka siis, kui need pisi- majanduslikull ja organisatoorsel
TOjaspool Sanaä&Ü:
$18.
$ 9 . $10.50
I R 1 P 0 8 T 5 6 A
$58.'
$30.—
16.50
muudatus 40 centi. Üksiknumbri hind 40
MUUSIK4
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
"INSURÄNCng" .
H82 Batbursfc Si, 4 &ord
(Bathurst—St. aaü")
Telefon kontoris 653-7815 Ja
653-7816
usun
^simada aadressidele p&läisae isüSrldda .tP(»STM. COB^
: USA aadressfidelp .pZIPCODr':^^^^^^^:^^^ "
atsbekk või posti rahakaart ujutada
Estosiiao Pisbitehers nimele.
Insurance
n WESTMORE Dr., Snie© 2®®
Rexdafe. Ont M9V 3V7
Tel. ?45-4622
sega kell 7.30 « u i esineb Toronto
Vana Andrese koguduse õpetaja
Andres Taul Tartu Collegeis hu­vitava
loenguga „Prohvetid, nende
' isiksuse müsteerium jä originaal­ne
panus Jumaila mõtte arendami-sel".
Loenguis käsitab referent
Egiptuse ja Iisraeli prohveteid, sa­muti
analüüsib ta Rooma prohve­tite
tegevust. Oma ettekandes pa­neb
ta peamise rõhu siiski Iisraeli
prohvetitele, ^ kellede vaim on
ühenduses mingisuguse kosmilise
võimuga, iisraeli toditsioonis Je-tavalise
/ Jsinposiiga alates
Tellimise kattei^s Ugan $ aÜBjuarea
Nimi