Vaba eestlane , September 21, 1982

              Nr. 70
[ist ohvreist ja raskusist
võidukalt," kuulutab
liromandi pilguga tule-liites.
|i)ma saksakeelses kirju-
Saksamaad eesti põge»
[õtmise eest, kuid mär*
et eestlased on oma ko^
itluses ühise vaenlaise
|iid sakslastega truu rel-
Sõjakäik on meilt aju-
|(1 meie kodumaa, kuid
et eesti sõdur rindel
|i>protsessi rakendunud
aia pingutusi jätkavad
(jtamiseks ja kodumaa
iseks, kirjutab dr^ Mäe.
J teisel leheküljel on dr.
Itse eesti keeles eesti
jeesti naistele, milles
•eestlasi rmdel ja töö-
)igiti kaasa aitama sõ­le
ja kodumaa Jagasi-ehe:
väljaandmisest on
eaaegu täpselt 38 aas*
ikk aeg ja tolleaegsed
t tabanud traagilised
akkavad vanemate ge-kadumisel
vajuma
ma. Kuid need koltu^
|ed meenutavad palju-leie
põgenemisaastaid
;ke lootusi, mida leyi-paganda
lõplikust või-välispoliitilised
prob-
[üvõrd komplitseeritud
et ekspertide ja dip-
Ivamised ja teooriad
amiseks sageli kaü-anmg
sihile ja ees-
[miseks otsitakse eri-ellest
aspektist lähtn-uvitav
jälgida mõnin-isteeriumi
redeli vas-kohtadele
tõusnud
diplomaatide äru^aa-lendüsl
Karübi meres
ahempoolsete kavat-ide
tõlgendamisel.
oli president Carteri
ide saadikuks Salva-nimeline
diplomaiat,
stööd ja kompromisse
šte mässumeestega
kuid oli president
esse Majja tulekul
la ametist lahkuma,
et samasuguste vaa-iudriüdde
diplomaäti-endine
juht Kuubal
th, kes viibis flavan-juulist
kuni pr aegii"
:h andiž^ äsja Was-
;ikonveröntsi, kus te-led
seisukohad tera-idega
päevakorrale
ib näiteks, etühend-fe
poolt esitatud väi­tsid
Kuubalt suured
Salvadori pahem-kunägi
olnud»so-
3eab vajalikuks, et
jan muudaks täieli­sa
Kuuba suhtes ja
|oga tihedama koos-tõsiseid
läbirääki-
^rvamiste kohaselt,
ka ajakirjas „Fo-avaldatud
artiklis,
lil võimalik " amult
putadä kui ameerik-Ühendrükide
ja
\e suhete paranda-range
poliitika viib
ündlamait N. Lüdu
Imith.
kohtadele tagapõhja
is. nentida, et teda
igtonis üheks suure-bperdiks.
Ta viibis
Istast kuni 1961. aas-ro
kerkis võimule.
m 1969. aastani oli
tendriikide saatkon-
(hvitser. 1977. aas-lastani
tegutses ta
linis Kuuba küši-
|ra ;ia oli pärast se-huvide
kaitsja Ha-todunud
suveni, mil
loobus.
I>had jätavad kor­ista
omapärase mul-iliitilised
arusaami-liki^
e välisministee-puid
kulmukortsuta-
Iha illegaalne tege­likes
pahempoolsete;
tamisel on üldiselt
rivsena tundub ka
j Castr0 1 äheb kind-
Tüppe kui Ühend-loostööd
ei taotle,
kuluneid müüt, ku-nnnmnistlikke
riike
allilmalt pidevalt
1^' toetust, kuid see
^tigi eemaldanud
fbüdist.. Mis puutub
j w tä rohkem hu-pikide
majandusli-uihemast
koostööst.
ÄMi •
p
Nr. 70
VABA EESTLANE teisipäeval, 21. se.itembrii ggj - Tuesday, eplember 21,1982
VÄkVSARST
NJIDALALÕPUL
25. ja 26. sept
dr. Ti Saaks, telo 461-0912
2. ja 3. okt
dr. R. VanašeSja, td. 921-7777
Kdsšafi esiites rootsi
^ 1 . juulist kuni 8. augustini toi­mus
tänavune rootsi suur rahva-tantsüfestival
Kanada ootavate omade ajakiri ,,Great Expectations" (Suur ootus)^
suvi 1982 numbris avaMas nibriigis, ,,Motherš Mentioh" (Märkimis­väärsed
emad") eestlast Marga Raudseppa kirjeldava Cathärine
Youngi artikli ,,The liove Lady" (Annastuse leedi).
Dalamas, kuš ühekp päeva Jook­sul
osales rahvataötsijaid mitme­test
maadest.
Tänavu oli peale rootsi oma
maakondade rahvatantsijate esin­datud
veel norralased, soomlased,
prantslased, austerla,sed, läänesaks­lased
ja eestlased; Eestlaste esin- *
w ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^iI^i^^^S^^^^ hellakesi „HõbeJärve" suurlaagri avamise paraadil Anton õunapuu väljakul,
mendat korda — StokholmiKas-oma
lasteg ta nä^b
nii palju terviklildni; flusat, nii
iihtekuuluvat ja ta teab, et see
tuli sügavast kokkukuuluvuses^,
mis tal oli imikuna, kuni see sai
kolme ja p ole aastaseks.
Marga hindiab nende tundlikkust ja
sari" Foto: E. Aleve
n arengujoons
Rättviksdahsen tounus tänavu
viiendat korda ja iga aastaga on
osalejate arv suurenenud, samuti
programm. Tänavu toimuvas rah-vatantsuesmemised,
rahvapilli-meeste
kontserdid, rahvuste õhtud, . Septembri alguses pidas dr. Ants Viires loengu Tartu CöUege% teemal „Eesti rafeväkultouri aireiiiigiifl-pidulikud
rongkäigud, tantsuteatri Ants Viires on rahvusvaheliselt tuutud etnog^^ doktori väitekirja kirjutas vanade
^inemised, meelelahutused lavalt, kmdkeMt on ilmunud teosed ,,EeStirahvapäraMepu^^^^ «Puud ja inl-
)aadisõudmised ja Dala ju- ^ ^
Autor iseloomutab Marga Raud- nemate õpetamiseks. Tä ütleb, et
seppa feministina, kes toidab rin- on emasiä, kes ainult ootavad, et
nast 18-kuist Jakot. Kuid M. Raud- keegi neid toetaks nende laste toit-sepp
on ka uue ajakirjä„Nurtu- misel ja armastamisel. Ajakirjas
ling" (Toitmine) toimetaja, kes ,,Nurturing" on just sellekohast lu-teab
mida ta sel alal kirjutab, olles gemist. MJarga Raudsepp arvab, et
saanud vastavaid Irogeniusi onia on raske däda muretuna ^e^ elu,
nelja kakskeelse lapse kasvajami- see ön raske igaühele;'
•sel.' •:{:'•[ }•'•.:-^^^^
34-aastane La Ireche League juht
ja endine lasteaia- ning tantsuõpe­taja,
on tcÄtnud rinnast üht last tei­se
järel viimased kümme ja pool
aastat, ja mitte televiison ees is­tudes.../-
• •
Vastupidi on ta organiseerinud nende vastastikust suhet ja ta ta-kutseliste
emädö klubi, asutanud hab seda jagada,
noortele koostöö arendamiseks ja Marga Raudsepp ja tema prant-emadele
vastastikuste muljete suse keele õpetajast, abikaasa «And-ming
kogemuste jagamiseks kaks res, kcida eesti ühiskond tunneb
mängukeskusty peamisdt^l^
ta on pidanud organisatsiooni; koos- ho, 6-aastarie Raja ja kaks noorcr
olekuid ja lõpuks avas Yonge täna- mat elavad Wülowdale'^
vai pruugitud laste-esemete äri de mugav kodu on täis mänguasju.
,,Another Mother". Artikli juures on foto, kus Marga
Äri sissetulek annab toetust aja- on oma kahe väiksema lapsega,
kirja ,,Nurtüring" väljaandmiseks ,,Nuirturing" on neli korda aastas
selle väheste tellijate kõrval. Vii- ilmuv ajakiri. Toimetajal Marga
mase numbri puhul oü 200 tellijat^ Raudsepal on koilm abilist. Tänavu-kuid
kulud on kahekordsed võrrel- ses talvenumbris oii avaldatud toi­des
müüdud numbrite sissetuleku- metaja laste Hannö, Raja, Laine ja
ga. Aga äri anrtab ka töötajale Jako joonistusi koos nelja/. teise
keskkonna, kus Jako ja Laine on läpše kaastööga.
Esimene väljaamicoia piihenda-tud
lastele lootusega^ et vanema­te
püüdluste tõttu on nende tule­vik
helgem.
Nütnbris on toimeta ja tervitus lu-
DE
m^ateemstus Rattviki 1 ^ Eesti ajaloos algab etnograafili- kurn piirkond ju^^^^
Fidustuste ajal tomuisid ka rah- ne kultuurilugu 13. sajandü esi- seda mitte varasemas arheoloogias, laulukoore, korraldati lauhipidu- Marga Raudsepp ütleb, et ta ei
vatantsu^ja r a ^ organiseeriti seltse näitemängu võiks jätta oma lapsi • mitte päe-fS^
wT^^»^^^ ajastu kuulub ar- Nii on Tarvastu pikkHnikul tähe- harrastamiseks. Taandusid ^ v ^ ^
elu „tabodides jne. ^Ige on see, heolo^ alla, kus elu uuritakse motiivid sarnased Kesk-Euroopa rahvakultuuri tavad. Rahvarõivaste Ta tunneb, et ta on puudutanud
et rahvakultuurist tikas Rattyik leidude jä^^^^ vaimuliku roiuga. Rahvatekstimdekäsutam^^^
ajal otse kubises, rahvaroivaist Eesti talupojakultuur on põimu- motiivid tulid keskaegsest Euroo- soome rahvaluule kogumise b ä r ^ J W e ^ kus enamus emasid tervitsuMrjü, laste joonistusi, p^^
nud söoihe-ugri vanade elementir past saksa kultuuri vahendusel rastamisega, mis trükituna läks Pole kunagi Jmntakti leidnud. kem Andres Raudsepa fotodega
dega, selles on slaavi-germaani su- Eestisse. uuesti rahva hulka tagasi. Ka tehti Kui nad aga teaksid seda onnetun- täiendatud artikkel Marga ^^^^
geraeid, eriti sihhäpaistev aga lähe- Kui muud kultuuriharud võtsid rahvarõivaste taaselustamise kä^^et, mida Marga Raudsepp väidab palt ,,Laine^^n^
dus teistele balti/rahvastele, nii et vastu mõjutusi, siis seid, kuid G. R. Jakobson soovitas end tundvat, siis nad ei suudaks mis kirjeldab ühe sünni higu,to
etnograafias loetakse seda ühiseks eesti rahvalaul püsis kindlalt ihna^ neid laulupeol kasutada- peoriiete- mitte kimagilählmda kogu päevaks kogu proH^^
Baltikumi ajaks, üheks valdkon- välismõjüta. Rahvatmiusikässe i ^ na. - oma imiku jumest. Ta arvab, et sete tuim^
naks, ihil on kultuuriline Vahepo- mus JöüU uudsusena torupill, kus Küna kõrvale heidetud rahva- ^ g i ^ i võiks tema lapsi/armasta- sepp luuletuses „imiku palve",
sitsioon ida-lääne ja põhja-lõuna varem olid olnud vilepillid ja kan- kunst äratas ^uuesti tähelepanu, da sellise hellusega nagu tema teeb Epiaarmastuse kõrval on näidatud
vahel. Sellejuures on eriti Eestis nel. alustati seUe muuseumisse kogumi- 3a seda just lapsed vajavad,\ar-: ka. isaarmastust fotol, kus Andres
märgatavad skandinaavia mõjud. Ka oli aegade jooksul nihkeid sega. Rahvahiiüet nimetati folklo-^^^^^ ^ Raudsepp on qma kahe tütrega.
. _ . Soome rahvakultuur erineb Eestist rahvausundis, kuhu tulid kristhkud^^^^^r^^^^^^ Ka ajakirja ,,Nuturing" sõnum Laste iUustra^^ MiSS?^^^^^^^ lüriklikud tähtpäevad kuta^^ uutes samane,; vanemaile on tä^^^^^
Vaba Eesti Sõna: •
sel ajal otse
ja tuhandetest turistidest
OB Ameerika Hääl
hakkab ändmci
kommentaare
Voice of America saated, hoolega^
kuulatud raudeesriide taga, saavad
edaspidi ka õiguse oma kommen­taarideks.
See käib loomulikult ka
nast.
. 'Ameerika Hääle uus direktor, MJANDEm M U U T ^ ^
a3alehe„The Chnstian Science Mo- TALUPOJAKULTUURI
nitor" senine toimetaja John
Hughes teatas varem, et raadio 13. sajandi alul teostunud Eesti alustega.
vallutamine tõi olulise muudatuse 16.
kiri- funktsioonides. Kui alul oli olnud loomulik .oUa kogu aeg oma laste- de perekonna albumist,
ilsete oMne saksa: mõiu. siis tõi venesta- seda on juba loodus ise mivü- naeratavate nägudega la;
rahvakalendris on katoliku
kult, mis sidus neid kohapealsete oMine. saksa n^^^^
tähtpäevadega. Hiljem tuU ka sak-^^^^^m^^ aeg kaasa slaavi mõjutusi; siseadnud.
sa ebausk möödunud sajandil oma sajandi alul aga levis Lääne-Eu- Marga Raudsepp kohtab
muistendlike ko«iukäijate ja maa- roopa mõju, miÜega kogu elu sai "^^^ ^ -J^^^ul oma äris ja sage-internatsionaliseerunud
ihne. Oma- li
õnnelike
lapsi ja ema
nende keskel.
Nagu esimeses ajakirjas öeldak­se,
tahetakse Kanada jälle muuta
rinnast toituvaks rahvaks. Oma
Räud-l
^ a ^ r e ^ l ^ d ^ ^ ü l ^ ^
S f R e a ^ ^ V a ^ ^ ^ mmidatusi, kuid jäi kauaks ajaks keeruka kuU^^
ÄonaiQ Jteagan vaiges maijas iKes- j , ^ p „ ^ „ ^ npami^z-if « a V d a c t ^ a i , iäf. rs^^i;ir,,Vc i"? õaio^ r i n^-o^tc; oioi J i-__„„...„„5 Marga tunneb hädasti vajadust va- VASAR AIHS
sioomle allakirJutades, et
kaaluks N.Lüdu raadio-propagan-dale
ka Ameerika Hääl peab muu-y
tumä poliitüiselt löögivõimsamaks.
Ameerika Hääle saated on seni
olnud neutraalsed: on edasi antud
uudiseid ja kirjeldusi USÄ-st, mi
heast kui halvast, ^ võtmata seisu­kohta
N. Liidu kommunismi jne.
kohta. Selline
Ameerika Hää]
protsendiliselt neutraalsed uudised
arvati kindlustavat Ameerika Hää­le
usaldatavuse."
tatud Rahvaste Nädala proklamat- ^^«enius ^Pfamiselt sak^^^ jat- poolikuks. 17. sajandil motsi ajal uued vabaaja-harrastused, kmo,
tes Eesti kurn 19. sajandini tuupi- algas omakeelse jumalasõna
liseks talupojakultuuriks ja andis levimine, hakkas ilmnema ka kiri- rism. Nüüd on hakatud uuesti ta-
Eestile hilisema kolõniaahnaaü- kulaulu mõju rahva
me. Kuigi Eesti oli mitme valitseja
19. SAJAND — SUURTE
vases elus.
all, oskasid kohalikud balti saksla-^
sed säilitada oma poliitilise posit-' MURRANGUTE AEG
äti keeles
gasi loodusse minema oma aiapi-damise,
marjul, jahil ja kalal käi­misega.:..
Eesti rahvakunsti viljelemise
sioom. alal on palju ühist valis- ja kodu-
Andmeid eesti rahvakultuuri Suur' murrang oli 19. sajandil, eestlaste vahei rahvusliku idehtsu-arengutee
esimesest osast on vähe. Riimiline rahvalaul tuli uute ^viisi- se säilitamisel, käies ühist sammu
on olnud eeskiri Suurem murrang teostus alles pä- dega endiste asemele, muudatused kogu maaihnaga.
käsutajailt: 100- ^^^^ jüriööd 1343, mil vallutajate olid rahvarõivais, levisid varrastel
mõju suurenes. 15. sajandil aga kootud ^^^^^^M
ihnneb juba isikunimedes kristlikke kunstis levisid Põhja-Eestis barok-nimesid,
kadusid eestipärased ehe- sed lilltehnikas tikandid. Ka ma­te
vormid ja asemele tulid kristli- janduslik areng kiirenes. Talurahva
kud motiivid. reformid aga ei soodustanud mur-
Selle ajaloolise arengukäigu ajal rangut, kuna talupojad kaotasid
öU ^alamsto Ä^^^^^^ tulv õiguse maale. Tekkis ükskõiksus^^^J^ ^^^MdiM^tuumS^^^^
eesti keelde. Sakslaste nunetus rendikohtade harimisel, loobuti üvcn^c valp> vaid
Maiksab Kanadas:
USÄeesNLiidusf
tuumarelvade ala
EIRIPOSTIGA + SAATEKULU
WASHINGTON — President
Ronald Reagani \^ide, et ÜSA on $4f..
- Läti ajalehes ,J^atvija Amerika"
28. augusti numbris ilmus Ella An-dersone
tõlkes Hannes Oja luuletus
õhtu Soomes". Sama luuletus
HIIHIIllllllliililll^^
i « . 1^ , , . Tr . . alal, „pole mitte üksnes vale,
„saks hakkas varakult tähistama elamute korrastamisest. Kuigi ohtiik väide" ütleb üks mitte-mitte
rahvuse, vaid valitsevasse Aleksander I andis käsu, et talu-. ^j^^^^j^ kaitsetugevuse uurünus.
kihtikuulumist._ ^^^^^^^^^^^^
„ . , ^^^^^^^i^^
avaldati ka Düüna Kotkaste ajakir- transport püsisid vanades ta. tagajarjetar elamud jaid kokku re- jnatioii'ist ja Reagani poliitika kri^
jas„D^ugava Vanagi". ""f^^iJ^^"^
3^ sel ajal hakkas levima 1^.^^^^^^ sõjalise tuge-
1 eesu l a e n s õ n a d e n a / k i r j a s g n a . Rahva- indikaatoriks, kus võrdlemis-saad,^
i^i,^va^^ arenema viiuitei rohkem kui sd
sed pihtasid kauaks oma v^mi - tuleku tõttu, rahvatantsudesse tuh ^jg^.^^^^^^^^
rehielamu. Sellejmires on olgkatu- senise rühmatantsu, asemfel^ paaris- teegilisi tmmiarelvi kui N. Liidul,
sed^ aga^ saksa pan^^ ^ y
kpik mõisted on selles saksa laen- Sajandi teisel poolel olnud arka- õhujõudude strateegilisi tumnarel-sonad.
Rõivastus, kasitoo ja rah- misajal olid suured murrangud, ituidN. Liidul on rohkem maa-vakunst
oM saksa ^mojua^l,^a^ tuli talude päriseks ^^^^^1^
14. sajandü^hd kasute^^^ ostmine. Kuid sellega: seoses toi- ^ega makette. Sellest selgub veel, et
lastel hõlmadega kuub ja noobid. musid samad protsessid teistes ida- TJS^^J^^^JJ^^J » ^ ^ ^ ^ on
Eestis sai aga sepp sünonüümiks ala maades, tekita^^ sõjaliste kuhituste
liikumisi, Talupojaühiskond hak- ^^IQ^^ üksi 1980 aastal 256 mü-kas
jagunema eriklassideks om& dollarit idabloki 202 miljardi
haritlaskonnaga. Tööstuse arengu- ^j^^u^j.- NATO laevastikus
fioolaaštqs
TAUASPOpL KANABAT^
UNNUFOSnGA aasto $49.—, poolaastes $26 ja ve/enmd-aastas
$14.-- : -j- ; SAATEKULU
$33.— ja veenaiidaastoi $16.50
Aadressi muudatus 50 centi.
Eaiada. aadressidele;
Üksiknumbri hind 60 centi
liliiiigil
¥ABAEESTLASi
talituses
PÜV u^sldek „ZIP CODl"
Fafi^tshdkk või rahakaart kirjutada
Firee Estoateit Põblišhers Bimele.
kõigile käsitööaladel töötajaile.
..TAGURPID!
SÕUDES"
M^estusi ajavahemiknlft
1914—194:
.— + saatekuIiE
GEOMEETRILINE.
ORNAMENT KA SUGULUSES
KRISTLIKU KUNSTIGA
vastu.
on 428 suuremat veepinnal tegut:
sevat võitluslaeva, kuna Varssavi
pakti maadel on neid vaid 281.
Kaheeesti nais-
;,RÄNPAMAIi'
Luuletuskogu
!.— -F saatekuln 70 c
ga hakkasid kasvama linnad.
Eestlased kaotasid oma talu­poegliku
kultuuri, hakates kiiresti
Loengu juurde esitati diapositii- muutuma. Tulid uued põllukultuu­re
rahvarõivaist, eriti selle juurde rid, nagu kartul ja ristikhein. Ha-kuuluvast
geomeetrilisest oma- kati piimakarja kasvatama, talu-mendist,
mil on väga ohihsi mõ- hooned paranesid, tulid klaasak-kunstnIkUiläitiaS
jutusi kristlikust kunstist. Kahek- nad, korstnad^ ' "
sakannaline täht kujunes kaksik- uued elamud ehitati lahku
ristist, mis on varem olnud Lõuna- redest.
Euroopas religiooseil maalidel pü-häkute
rõivastel. Kaheksakannalise • TAGASIMINEK
risti muster on Põhja-Eesti vaipa- RAHVAKULTUURI
des sagedane, samuti sellest ku-VÄÄIO^ÜSTEJI^^
jundatud rosett. Viimast on ka
VABA EESTLÄNig
Ö i t t .
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
vecrandaastaka --tavalise / Idffipo^ alates ...
............... 19... Tellunise katteks lisan $.....
Kahe eesti naiskunstniku kevad­näitus
on meie mõiste järgi roh­kem
sügisnäituseks. Septembri lõ­pul
toimus Sydney Eesti Majas
Vella Pihlaku ja Tüu Reissare
ühisnäitus. Näitusel esines Pihlak
Nimi
• * « • * • • « • • • • • ••
&llilllllillllllllII!iiillilillllllllHlllliiIiliS!llilS!iillIlllini
eesti kirikuarhitektuuris ja kirikli- Vaimsel poolel asendusid rahva- oma viimase paari aasta loomingu-kel
tekstiilidel. Ometi on rikkali-: laulud laulikutega; ahistati balti- ga,Reissar esines graafikuna.