Vaba eestlane , November 3, 1977

              •Nr.. 31
C abikaasaga
perekonnaga
)LEPP
ER
>IK1DEKS
LUS^X^STEKS
I :|n g ^
|I;L'RANCE'-
jiiurst st, 4 kard
ontoris önS-T^^rS ja
• 653-'8lO'
K TREIBERG..'
[on l-:ä:re. j a U i e r ; 1:
ib. et tema osa ^ ^^11
} laadi tegemisel. • V
| r ; o i i ; : vsimis./; t e l i H'
Iwoodi stmidiös e r i ' . '/
lva?]iislamine. , S&ö)Si
macvilm, tohutu: arv- .
esi, jä aparaate. Kõik
ruiiiie, et pole 'mõist-^
\ci ega saa seda liir.,
' e j ä r g n e s plaadi lõi-; •
t l Liliaiii enam vsti:"
:ajä.- oli TTfer süsi
la kindlasti ; teato
SQe asi on..L.õpUli>>
Ir-riga kahepeale kok-
):utunduse-.ja - sellega
:.\\mt. töö; mis nüüo
li naisel .ja mida siis
pühi' ka- oma .kin^'
'is''~-kohaselt- arvos-
.^-'jsarceeise h e a õ l a j - •
c^C;. vaikes, ••7-'^'C'^'^•
;:Iiske€:se heliplaadi,:
U t e T i i a u l u t a oma ;
^sJimescl ; poolel " o-n
; h i i s ' - p ü h - i i o a r-Kr,
:innale.,m teisel po^j-.„
r"^ mis onesstlastelt "
0 heUplaaiidelt. tun-fiase
Joosepist, :kes -
•lareš. hiöna^. Neid .
mõned raadiojaa- • :
:üesismänginud. - - '
isegi ootusärevuses::
i uidas nad aiiieerik-vastu
võetakse, kuid
heed rail vale meeldi-
|oma vttulevikuplaani; •
;ib ta,, et see oleneb •
rahvale-ta esimene'
^eidib.^Kui; meeldib-.:
neb t e Lne veel. Kuid
nlele: ütleb-Lil ian.^ ^
laulu ai ai edasi töö--
leia selle stüli ja teh-ra.
i ta kutsutakjse esi-esineb
muidugi ka.
:ed kellel midagi on
j a paklvuda.: - :
liu Ney/ Yorki saabus
kl. vet; Erik Mathie-;
lis 2. kuni -8.; oktx>ob-
(lis, ;KaA. toimunud
konverentsil (AALAS
rerents) oma ülikooli
aina ametliku esin-
•Nr. 81
xsnsB
is
STOKHOLM — Peapiiskop
Konrad Veem^teostas 10.—14. ok­toobril
ettekandereisi Lääne-Root-si.
kus.ta esines kogudustes, rah-
\'aülikoolide,s J a .tkoolides kokku
11 iolingutunniga. Tema ettekan­nete
ieemadeks olia: 1) Balti ki-rikute
olukord okupatsiooni all
niiig 2) Eesti kirik kodumaal ja
paguluses. * .
Seoses peapiiskopi kõn^reisiga
avaldas Hallands Nyheter 12. ok-roobril
silmapaistval'kohal ja fo­toga
vanistatult jutuajamise te­maga.
Peapiiskop Veeni asus 23. ok­toobril
ariietireisi|le Lääne-Saks^i-maaile,
"kus ta viibib jkuni 7. no-venibrini.
Ta võtab osa \ Ühine­nud
Lääne-Saksamaa luteriusu
. kirikute -sinodist Braunschweigi
lähistel ning Kristliku Ida-aktsi-:
ooni. konverentsist Hahnoveris. .
Nende' kahe .konverentsi vahel
rai on: .Karlhamnis Rootsis kor-raldatavatel^
kirikupäevadel ette­kanne,
mis käsitleb luteriusu ki­rikute
olukorda^ okupeeritud Bal-
: l i riikides.' y . ' . :,•
E E L K .konsistobriunii • uueks
peasekretäriks on kinnitatud poi.
hiag. Esmo Ridala. ;/ Rida modelle pühapäeval, 30. oktoobril toimunud Iiivaüide loeia\a \aisringi moenäituselt. Üle­mine
rida vasakult: Lia Läänemets, Inga Edelsward. Linda Saarniit ja Helgi Sooaru kahe eri­neva
riietusega. Ahimises'-reas v a s aM Linda Saarniit, .Eve Kübarsepp, Linda Saarniit, Heigi
Sooaru Ja,.Linda Liigand. • Foto: J. Kreilis
Nädalalõpul, .^8. - ja 29. oktoobi^il
loiniub East'York filatelistliku klu­bi
tavakohanei süglpäitus .Scarbo-ro
Cedarbrae ärikeskuses. Näitu-
• sest võtsid osa 10 filatelisti, -nende
hulgas võõrriikide . postmarkide
osas tuntud eesti Ifilatelist Leida
Avandi. Ta' asetas :;^esti postmarke
. neliploldddes 6 raamil (igas 6 leh-
:re) andes : kokku 36-1 lehel väga
^ suurepärasel üle va Ate' Eesti-ppst-
Vmarkldest. Tema väljapanek au­hinnati
prönksihedaliga.: ' • :
30: oktoobril tolmunud ; The'
Provincial: loterii Iposimisel. lan­gesid
kolm; nliljpnj dolla-rüist^^-p
. võitu- piteteile nr.: •:4498010, nr.
• 1009555 • ja nr. 4286518. Kaks
100.000, dollarilist võitu . langesid
pileteiie nr.; 5527308. ja 5Ö33119..
Loosimisel,tõmmati välja ka üks
miljoniline :ekstrapeavõit, mis
: langes piletile hr., 6186441. Kokku
loositi välja 24.000^ võitu kogii-
• summas 5.244.000 i dollarit. Ok­toobrikuul
ostetud piletid oma­vad
võiduvõimaluse veel 27. no­vembril
toimuval llo.osimisel.
)Mm Mmsfmql mms fm\ pr
Aastast aastasse säilunud ilus sihtžabistada sõjainvaliide meeldiviite ^iioenäituste liorraldamisest
saadud tuludega tõi tänavu Torontos tegutsevale õilsale naisringÜe jälle saalitäie rahvast. Moenaitus
ise toimus kolmes osas vaheaegadega, mil noored esitasid laulu ja muusikat ning; tlaamid müüsid loo-sipileieidyõi^^
dega.kaunitele käsitöödele. Kohvilauad olid rikkalikult kaetud maiuspaladega.
Äsjane Naisringi saavutus oli üks ' s e l j y s ü l t r a : Suedo: kostüüm jäiea
õnnestunumaid ning stiilsemaid datiid pruuni kõrge kraelise pliu!-
nä-itüsi moe iildoilti ; aivestades
Köordinaatcri Juta Kübarssoa te-siga
ning kauni kübaraga. V
õekested Reimanid esitasid ai-rav
silm jagas suurima osavusega nult-üuse poolt, valmi-latud liie-esitatavats;":-
esemete'.järiekori-a: tust.-
y ^ <* c- ^ <• f^-<' V <> c .« -V J! .« .> If J A * J > - ^ _ ^ **
f c v r. r r i> ^ .- ^ c ^ ^ r> <> r f ^ ^ tr fi /> ^
r g
Tei'n kõiki mehaanilisi paraiulusi
(mitte keretöJd).
rth Tel. ()9r-<l55:i
:, : H I S T O SMRENVIRTÄ -::'.;
9p Broadview Ave.
MAGAMISTOAGA
Hind 4fi.900.~
Helistada tel. 461-9958
Teen kõiki aütoparandustöid
kõikiidele autodele soodsate
hindadega.
5!M)fj; YONGE ST; (iagahoovis)
Telefon 222-4488
• ANTERO: RISSANEN - '
nende liigi ja 'Värvide alusel, saa­vutades
meeldiva vahelduse. Saa-:
temuusika eest hoolitses ; säravalt
ja viimistletult G. iltali tantsuor­kester
pannes Eesti Maja suure'
saali valsihelidest rõõmsasse pidu-jutusse.
; ^
Naisringi esinaine Irje-Ann PiM-berg
ütles külalistele kavakoha­se
avasõna ning' tänu invaliidide
nimel, kelle elutingimusi Saksa­maal
pimtakse parandada. V.
Sügise ja ^talve läbenemine olid
asetanud esitatavale .moele : suur­suguselt
sooja pitseri koigi nende
hubaste mantlite- kasukate, nahk-kostüümide
ja kleitide ning püks-riietuso
näol, Ainult õhturiietus lu­bas,
omale kohati pitside ja shifoo-hi
õhulist 'sharmi.: Ilusad igäb
moe-tahele sobivad soengud loodi
frisuui" kunstniku Aino vMisleri-poolt.
Dekoraator - ,A. Mihkelsoo;
suur; kaktuse; karikas andis lavale,
kauguste ja avarustö fooni.; Esita-,
tatavad; kasukad olid; Furs by
Finn'i poolt ja kõik-väga ilu-ad.;
. • Püüdes anda' ülevaadet esinejate
tähestikulises järiekorras: tuleks-alustada;
Inga Edelswardiga, .kel­lelt
nägime topeltkoelist püksklsiti
miist.a aaris kaunistusega, kirevat
mlnksaba jakki ning õhtürõivana
veinipunast tooga stiili õhtukleiti.
Noortest modellidest Eve Kühar-sepp
esitas kootud mustast villa;
sest kostüümkleJdi neljanurkse
angoora kraega,: siis võluva
ruudulise jakiga ja ühevärviline
seelikuga sportlikus joones kos­tüümi
ihisa heleda pluusi ja vil­dist
kübaraga.
peenruudulisest villasest.
Meeldejäävaid moejooni" Laiendas
k:;; Emilie Vöoglaidi kogu; Erit
ilusad olid tema enese' valmista
tud tööd nagu kunst-secm]s.uaha3L
mantel leopard-mustris. kübaraga.
HEA MASSEERIMINE NAISTELE JA .MEESTELE. SAUN.-
Avatud: esmasp.—reedeni iO—5, laup. 12—6
HolidayInn'i keldrikorral, Razörs Edgen kõrval
89 Chestmit St, Toronto, Ont. Telefon 368-0365
: ÖSSiTOSSAVÄINEM, R.M. ;
459 Röncesvalles- Ave. Tel. 534-6602, 534-1
Sandra, Reimanl: töödest' äiatas
erilist tähelepanu ta kaunis vai
ge õhtukleit jakiga.
Kleit oli huvitava külje töötlusega
pihiku osas -ning silmapaisivali;
elegantne.: Teine õde iSilvia ; Rei-man
oli valmistanud enesele nägu-,
sa kontoriroivastuse • ja pidulike-
.inaks • puhkudeks oh tai: õhuline
kirju kaheosaline kleit ning ) iibuy
ja Jiästi istuv roostepunane õhtu­kleit.
v-\ • ; : ' • • / ; • - ; • • . ; ::
üheks tähelepanuäratavaks mo­delliks
viimaste aastate jooksul on
kujunenud.: Linda ;Saarniit.; Tema
seliaS' nägime kõige uhkemat kasu-^
kat täiendatud valgest pärlmingist
vastava kübaraga. ;
Miüiied kaunid cjjemed oli ta ise
endale õmmelnud nagu must pi­kast
sametist seelik läbipaistvas!
kuldtriibuiisest- materjalist saü-
: pluusiga.
Elengantne oli mustast
ballikleit kauni pärltikandiga nii
flhilikiüt kui seeliku lõhe serva­des
ja heleroheline olisseeriiud
õhtukleit hõbedase rätikuga.
õnnestunud moenäituse korral-äajaiks
öUd Amie .Orunuk, Juta
Kübarsepp, T.E.I.T.; Naisringi esi-naino
Irje-Ahn Pihlbern: ning abi-'
esinaine Emilie Vooglaid. Nende
hool' ja armastus oma toÖ vastu
pälvis rahva kiituse ja tänii. Sa­muti
oli suur kõikide modellide pa­nus,
mida hinnati punaste rooside:
ga:; Kommantaatoriks oli; selle ar­tikli
kirjutaja.- ', ; :
haulude ja .omaioominguga esi­nenud
rahyarüdeis noorte lauluan-sambli
Säde" rõõmsasse koossei­su
kuulusid Merike Toomes, Kris-ine
Meipcöm ja Andres Tamm.
Mitmeid Maita • Tüdo ^ valmist;
1 - ,
B • S •
recme uusi ja parandame vanu
nii linnas kui ka suvilates
Linda Liigänd: esitas
komplekti^ neist enamik väga ilu­sad.
Hästi meeldejäävamad olid
must pikk seelik liibuva joonega ja
must liibuvas stiilis pluusiga ning
hall õhtukleit ku'sipunase kandiga.
Lia Läänemets esitas mitmeid
riietusesemeid, mis kõik sobisid
temale Siin võiks nimetada südist
kleiti, siis pluusi.ja seeliku kombi-iiatsioora
.vateeritud vestiga või
tumelillat õhtukleiti, toodud Parii­sist..;
-••;.;.
Anne Fajuäärel olid silmapaist­vad
ta enese valmistatud esemed
nagu pikk toorsiidist ja villasest
lõngast kootud seelik, täiendatud
pruuni pluusi ning kuld brokaadist
rätikuga; Siis veel tumepruun to-peltkcega
õhtuldeit narmas rätiga
samuti enese töö. Elegantne oh ta
tud Komoipkij esitas l-iei;;^a
nagu näiteks kirju kaunis.seelik ja
sinna juurde kuuluv pluus.pähkli­test
kaelaehtega. Havailt. Furs by
Finn kasukatest jäi meelde pruun
mink ja; tõeliselt kaimuga mõjus
sama firma must Aafrika swakara
nahast kasukas rikkaliku rebase-nahaSt
krae ja varukate lisandiga.
Klassikaliselt;puhta joofiega moe
;vaiikus esines Helgi Sooaru. ;
Tema vanaroosa tooniga kos­tüüm
paelus oma elegantsiga,
sarnuti oli nägus snovtlik kolme­osaline
püksköstüüm muskrai
nahkne kasukas pesukanmahast
kraega Ja samast matiTJalist
daamsliku kübaraga.
Eriliselt kauni mulje jättis tume­pruun
villane talvemantel sall seor
sena kasutatud minkkraega: ja
minkkübaraga.
I^oovate moekunstntkutö hulka
kuuluv Marta Tiido säras: nagu
ikka' eriti oma-galariietiisega. Seal
oli lühikesi kleite ja pikki muiivas-jutuliselt
ilusaid ballirõivaid. Kõik
oli.ta ejiese vaev ja töö.'Kõige üu-samad
olid siiski pr. Tiidö suure­joonelised
pikad kleidid. Tippteo­sena
võiks aga nimetada ta roo­sast
villasest õhtukleiti, käsitsi õm-,
meldud kaarjalt sakiliste paeltega.
Noorema generatsiuoni modelli­dest
köitis; Anu Timmelmann hal­list
t vildist kostüümiga, tä ^enda-tud
samavärvi kampsuniga, sama
ti kauni :plisseeritud; seelikuga
täisringi esinaine::Irje-Ann; Fibl-berg
lausus oma lõpu- ja tänuso
nad ning rahvarohkusmoenäitustel
tõendab, 'et; eestlased; pole Gm.a;
;iia!:iii-laünatanud poegi mitce unus­tuse
hõlma jätnud. • •
T I I N A T U V I K E NK
ESINDAME: Uniroyal, Vredestein, Mielielm,;Goodiich'i „r^diai-ply"
autokumme. Kõik suurused. Tarvitatud autokummid.
Autokummide parandamine..
Elektrooniline rataste balansseerimine. Kõigilt uutelt
• ' ."^ -:;.•'. hinnaalandus. ; •';.-• '
Müüme kõiki uusi ja pruugitud rattaid.
... .'-;HINNAD ERITLODAVAD JA T ö 6 EEST V A S T™
Töötame esmaspäevast reedeni kella 8.30—6.30 ja laupäeviti
kella 8.30—im.:
./:'-:.:-'•:; ^ , S..IVIALMSTRÖM&-SON
Stokliolmi. külastades ütles N . Vene dissident Anatoli j Lfevltiii-
Krasnoy, et ta on kohanud N . Venemaa vanglates ja vangilaag­rites
\nii palju eestlasi, et oleks võinud arvata, et eestlased on
üks N. Liidu suuiimiitest rahvastest.
A. Levitin-Krasnov on; usklik enam .jsiküidki. kosi teaks missu-kirjanik.
Ta• viibis N. Liidus 10
im
Asta ..Wilimaim-Linnolt; alustas
lendu Austraaliasse, kus, tal on
i:ida esinemisi eesti' • keskustes
ning: lisaks:: sellele PEN-Klubi
kongress. ,.-.'
E-esti keskustes on tal.ette.näh­tud
;ühe-^naiše-teater, onialoomin-
^ l i h e ;kirjaindusõhtu ning. refe-raadidHkoosoleküd
kohapealsete
teatriringidega. Vastavalt . Aiist-
^•aalia Eesti Seltside Liidu poolt
väljatöötämid kavale,' on esinemi­sed;,
Ädelaides, Melbournes,; Can-;
berras ja Sydneys.. AESL oli ka
Asta Willmann-Linnolti küMakut--
su jaks; Tema töökava .kujuneb
kaunis tihkaks ja pingeliseks.
Jkusjuure iga päev tuleb 2—3,esi-i^
emist või koosviibmist.
Lisaks sellele on koosolekud
11.—17:; detsembrini Pen-Klubi
kongressil, kuhu peale tema lä­hevad
Eesti Pen-^Klutai poolt veel
Harry Asi Kanadast ja Peeter
Lindsaa-T Austraaliast. ,; :
aastat vanglas, . olles olnud 16
vangimajas ja . 12. vangilaagris,;
Väi j apääsenuna Venest, kuulub^
ta nüüd sotsialistlike. vene dissi­dentide:
gruppi eksiilis, pidades
ennast sotisiaaldemokraadiks.
. N. Liidus ei esine .-.sotsialismi.
Valitseb suurim eba\'õrdsüs ja
uus tõusikkiass Juhil) elii oma­voliliselt.
giine see ühiskond enne rej/olutsi-
,ooni vaija nagi...
Rahvas nõuab vabadust ja va 1 i-misvõimalust
mitmest parteist:
Küsimusele,; mida-ta arvab usk­like
ametlikest esindajatest, va^-;
tas , Levitin-Krasnov, et neid ei
usaldata sugugi. Sellega nõustu­vad
kõik usklikud.,
(EPLv
Rootsi sotsiaaldemokraadid võit­levad
eraettevõtete j a kapitalismi
vastu. Venes käib võitlus riikliku
kapitalismi vastu.
Vene :tööline ei oma mingeid
õigusi; Neilei tuleks anda; kõige-,
pealt streikimisõigus; ja, siis luua
uued, vabad ametiühingu.d. Tööli­sele
ei meeldi -N. Liidu imperia­lism"
ja hiiglaslik relvastiunine,
krma nad teavad, keS' selle kinni
peab maiksma.
N. Liidu valitsus lubas anda si-sepasse
ka põMutöölistele, hilje­malt
a. 1981. Seda pole toimunud:
Maainimese olukord on endiselt;
samane nagu pärisorjuse ajal:
Tänapäeva Vene poliitilist
olukorda kirjeldades märkis
kõnetatav, et N. Lüt on maail­mas
konsen'atiivsemaid riike.
Vanad juhid ei salli mingit muu­datust.
Selge on küll üks. et vana kord
enam tagasi ei, tule. kuna pole
•Rootsi valitsuse koosseiius ole:
va sisserännuministri 01a UILS-teni.
abikaasa on eestlanna Evi
Ullsten, neiuna Esko. Ta võttis
ainsa eestlasena osa ka'kiminga-paari
tütre Victoria Ingrid Alico
Desiree ristimi;stalitu^est. • '
.Toronto Eesti Võitlejate ühingw
korraline aastapeakoosõlek toimub
pühapäeval, 13. novembril, 1977. a.
Eesti Majas, väikeses saalis, 958
Broadview Ave. Toronto, algusega
kell 12 päeval.
Palume kõiki ühingu liikmeid,
.kes mitmesugustel põhjustel pole
ehk kutset kätte saanud, võtta se<:Ja:
teadet kutsena. r '
^^T:E.V.ü. JUHATUS