Vaba eestlane , June 23, 1983

              {registratioii nmnbes: V A
Nr. 47 (2968) XXXII aastakäik
E
Neljapäeval, 23. juunU 1983 - ^hursday, j„ne 23, 1983
JliMÜB IGAL TEISIPÄEVAI.
JANEUAPÄEVAL
Üksiknumbri hind 66 cestö
l!!tli!illilillllirillilll|!iSilllllIilliSiSSISSl!I|| I|llliillllll|||ili|||||i||ii||iiiili||||l||i||iii|||ii||||||ii||||||ili|||i||ini^
I USA-s ärireisil viibiv ESTO-84 Rootsi komitee peasekre-^
I tär Siim Saare külastas nädalalõpul Torontos asuvaid sugw-
I lalsi, kuidial oli kontakte ka ESTO-84 peakomitee tegelastega
I ja tutvus Toronto hotellidega Rootsist tulijaüe informatsiooni
I andmiseks.
I j Siun Saare üies, et Rootsis on juba 500 immest ESTO-I
84 ühislendudele registreerinud. Eriti ergutavalt mõjus kaasa
I oma rahvusliku sisuga maikuul Göteborgis toimunud Estivali-
I pidustuSs. Kui enne Estivali oli iregistreerinuid 350, siis Estivali
I järgsel kiimnel päeval tuli 150 inimest juurde. Teatavat mõju
I avaldas sellejuures ESTO-84 peakomitee esimehe Toomas
I Metsala isiMik kutse. Tõenäoliselt võib seekord isegi rohkem
I osavõtjaid tulla Rootsist kui 1972. aastal, mil Ülemaaihnsete
I Eesti Päevade ümber polnud veel Iselgunud nüüdset suurt rah-
I vuslikku tähendust I Siim Saare külastas Toronto hotelle, mis tuleksid kÕne
I aOa võimaluse majutuspaikadena. Ta arvas veel, et kui siinsed
I sugulased-tuttavad isiMkult oma sõpru siia kutsuksid, see
I võiks ergutada veel kahevahel olijaid oma otsust enne sep-g
tembrikuud tegema, mil lõpeb eelregistreerimine |a ühislendsB-E
dele registreerima.!
i Lõpuks ütles Siim Saare, et Rooteis on uus generatsioom
I hakanud rahvuslikku tööd tegema. Äsjase Estivali Göteborgis
g korraldas põlvkond, kelle keskmine vanus oli 20 aastat msi?
I daiam ESTO-80 peakomitee liikmete keskmSsest vanusest,
i!SlriillilllllillllSiniilii!liüllEii9!;illilil|li|lllllllliliS!lllilii{lil^
•: Eesti' lipud eestlaste keskuste Göteborgis Estivali pidustus© puhul Götaplatsenil toimunud manifestatsioonil.
V
Foto: 0 . Kopler
^hnesel ^ädalavahetusel rekord on
tolmimiid foglismsB
Ja >fi lüdoi kei^gejÕQst&laste^
linna odaviskaja Heto
Wtä oda Eesti |a Ny l^dm
rekordiks ning maailma kõigi ae- „ . _
^ kopendakä t u l ^ ^ NOIItCfKSe
(metUkolt toodi . ajakirjanduses fg^yQ^fHm
%a 94.29, kuid vas^alt m ä ä ^
Ide ümmardatakse odaheite tide-
MiKed läliima OTTAWA Kanada Senati
Lisaks maailmardUHdimehele alaÄcmsjoni rä|Kw:dis
tom Petraioffile (99.72) <m te- ^ riik annaks ^6,6 miljaniit doUsr
mast enam
M)niie xm te- - .^'-"Y^^''--^-- maa kohtunik Kikkas tagasi end se
saavutanud ungariased ^ ^ _ l ? : ^ , , ^ t ^ , i^.Ka^^ 62.aas^ S
e palve ja i
angi tema
hehiiošlova
sooritatud sõjakuritegude eest,
terenz Pmgi ja MBdos N e n Ä J ^ ^ t ^ i ä m b ^ r d ^ ^ armuandmise palve ja nSS
teine ameeriklane RoBert Roggy ja'vahendada aat^^^^ ohtu. _16- eluksajaks van^ tema Zolt
Ids^akaunaa edadaja Deflef Mi- Inkmehne komisjon on uunnud 18 D„_....„_-„.; =. W-r^ f frr"
Nne ameeriklane Robert Roggy ja
m^mcna. .uim^jm. uu uunuuu xo prantsusmaal ja Tshehhoslovakkias
kuud laevastiku praegust olulcor- ^/^^^^^tnfi « a i 1 ^ . ! ^
da, leides et see on sellises astmes,
Seoses Hemõ Poaiiiste snurtule- mil see pole enam suuteline riigi-imusega
on kergejõustikii ajaloos, kaitses ettenähtud vajadusi täit-kiijnnemidj)
lQko!rd9 kus Eesti^^^^
kolmes vaikantsesvalifflispiiiiko^ \
sm - pariÄ 'XiEyeraiat-' r WA$H5N6T0N (14.06) ^ USA president Itoaald Eeagan kõneles kmd paatisajale Isaltl-ameeiÄselfip
li(ivõitsi<i kõigis k o I m e v Ä ya- ]Ö i p logune^^^ Maja vasakusse ruumi 14. jumiil, taü Balti Vabadušimeva deklaratsioonid allä-rem
olid olnud provintsiparlamen- kirjutimise puhul. Päev on nende leedidaste, lätlaste ja eestlaste mälestuseks, kes küüditati iSiberisse 42
Si vaütsuse liikmed. Välimiste tu- aastat tagasi. President ütles, et ta ei pe^ IJidu ikestust „psrmanentseks olukötraks" Balü riikidest
uebecois eb^c^ulaarsust pikemaU relvaLs^^ te. N. Liidul on rakettide ülekaal
must maaümaš ja kutsus N. Lutu Möödunud nädalani on USA tei- arvuliselt ja Mtetugevuselt, kuid^
mes näitamaks samasugust paind- nud ettepaneku strat^ tagasi koik^nu
likkust relvastuse kontrölliläbirää- de vähendamiseks või hakata rää- eelmised km vumased USA ette-kimistel
nagu oÄ näidanud USA kima, et USA ja N. Lütvähendak- Panekud. ^
möödunud nädalal. ^ sid oma tuumarelvastuse arsenali President Reagai^ kmmtas balti
Mvastuse^ k^^^^^
õhutas Reagan N.LÜtu, vu nende raketüde juures ^^^^
i ^ V / ' Reagan rõhutas, et need kaks
et see tatsentreeruks „tosiselt" ^^^ad peaksid läbirääkimistega pü-rama
oma tuumalaengute arsenali
IDA-BÖRUIN ~- IdarSal
irelvastuse-kontrolli läbirääkimis-rahvaste
esindajaile,
et nad otsivad tõelist ja võrdset
kokkulepet, kuna nad on täiesti
veendunud, et sellme kokkulepe
on mõlema riigi huvides.
ii MIIMI II iiilriiii iniiii II I I II II II IH II I iinn inni n iimi ti rrm n mr n rm n nnn firm ti rm ti rm n mm n irrm ni iii ii 11 iniiiiiiiii ii i iii iiii n iifti
•j
il unnimaaie
Mu südames Eestimaa tukse
ja eestlase veri mus l<eeb
mus Läänemaa tormide kutse
la merede rahutud veed.
Mind mötteränd tihti viib sinna
kus soised ning madalad maad,
kus vaevakask kidur ja vimmas,
põld kivine, kõverad vaod.
Kuis armastan murdlalnte mängu
all tormava pilvede rea
ja mudaste adrude hõngu — ,
kõik selles nll kodune, hea.
Need pilliroo kohinad tuules,
mis laulud mu hinge nad tõidl
Ja õhtused kaldad kui luules
mu südame põlema lõid,, „
Jah Läänemaa randade tütar
sealt pärit mu Isade hõlm
mus tule ja lembuse süütas
ta värvide, helide võim.
BEIRUT — Liibanoni valitsus on süüdis^hud I^aeli vastu-toshki^
osas ^lesüma põgenikelaagrite niösslmÕrMdes MÖÖdumid aas­ta
septembns, kais 460 inanest tapeti.
Sellekohase rapordi avaldas Lii- mõnamisele
banoni sõjaväakohtu prokurör, jät- kes oli /use valltisd Lübanom
tes ütlemata, et Iisrael juhtinuks pfesidendiks
massimõrva Sabras ja Chatila laag- Liibanoni sõjaväe uurimistel on
reis 16.-18. septembril, aga oe- leitud, et relvastatud mehed, kes ei
des et tõenaoliselt Iisraeh poolt olnud «utte iisraeli armeest, soori-
^^^^^_^^^^nom major Saad tasid veretööd laagreis.Rapordis
Haddadi juhatas tapmist. . on leitud hukkunute arvuks 460
Prokurorirapordis öeldakse, et inimest, nendest 269 palestiinlast,
kuna Iisraelil oli täielik kontroU 119 liibanonlast,' 11 süürlast, 32
laagrite ja nende sissekäikude üle pakisfaanlast, 2 alzhiirlast, 2 egipt-ningumbniskormas,
. l^l^Ma 25 teist, keda pole olnud
sus lisraeh suudistamme om Iko- võimalik identifitseerida
haldatav ÜRO 1949. a. Genfi Teised varasemad rapordid ön
konventeiooni alustega. arvestanud surmasaanute arvuks
Raport ei jätnud märkimata tei- 300 ümber, kuna F L O ise on and-si
osalisi, öeldes et parempoolsed. nud tapetute üldarvuks 3000.
knsthkud falangistide miilitsame-hed
liibanoni üksustes olid tegeli-' """^""^"^—— ^ .. , ' •
kud mõrvajad, aga falangistide
I juhtkond ei andnud mingisuguseid t
t korraldusi oma võitlejaile osa võt- ^
ta massimõrvast.
40-tunnised süsteemipärased tsi­viilisikute
tapatalgud järgnesid fa­langistide
juhi Bashir Gemayeli
RONÄJLD, E E Ä G ÄN
President kinnitas veel, et nad
ei lase mitte kunagi end eksitusse
vüa selle poolt kellega neil on te­gemist.
„Ma võin teile lubada, me
ei lase mitte rahuotsimise protses­sis
end eemale meelitada meie
moraalseist kohustusist nende van­gistatud
rahvaste vastu, ke­da
praegu peetai^se orjuses.
Me oleme kogunenud süa neüe
kauakannatanud balti rahvaile
tähelepanu osutama. Vastupidi Ida-
Euroopa satelliitidele/ kel on de ju-
/ re iseseisvus, aga on jäänud Mosk­va
pöidla alla. Balti rahvad —
Läti, Eesti ja Leedu liideti 1940.
aastal N. Luduga pärast Adolf Hit-leri
ja Josef Stalini poolt allakurju-tatud
natside-nõukogude pakti".
Lõpuks nimetas president Rea­gan
Balti rükide okupeerimist
„elavaks meenutuseks sellest k i -
Hkuulsast koi
,|g,,gi;g|||]||je|Sjgn)lll]l])liillillliiinillin^
"?T,Af:pTll « N S T . T U UT
1
USA-le 11 sõdyra
jääiiysed ^
MANILA — Vietnam loovutab
vähemalt 11 USA sõduri jäänused.
USA õhujõudude lennuk toob ära
jäänused Hanoist. USA-s on teata­tud,
et umbes 2500 ameerika so­on
veel kädimud Vietnamis.
90
Tu/evel
Hevaif põfi/us/l ja l . joufi/ oleva; Cona
daDayiõttuüks,^aba Eest/ase" num
ber, mis kannab teisipäeva, 28.^ fuuni
kuupäeva. Järgnevaffiäd^^ lõikab
&ia!ehf iimumhf favakbhaself kaks
korda nädalas.
7. fuuM kell 7,
Tartu. €oMege*fe-sfa
jaani
,.¥ai!}a £esffase"ioimefus /a fä/ifus |