Vaba eestlane , June 23, 1983

              Nr. 47
VABA EESTLANE neljapäeval, 23. juunil B83 — Thursday, Jrnie 23,
aun
sxäD
VABADE EESTLASU: HMLEEANDIA
VIOAANDJA: O/Ü Vaba Eesüane, 1955 Lsslie St Don Mi1]s
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino. Jõe, piev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kjuuMMsed,
^ / ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $48.—, poolaastas $26.—
ja veerandaastas $14.-—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool­aastas
$31.—ja veerandaastas $16.-—
Aadressi muudatus 50 c — Üksiknumbri hind 60 c
RE
Published byFree Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
iniiiiiiiiiiiiiiyiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiin
Färalst mitu kund kestnud äge-äsit
vallmlskamflaamat, miljonites­se
dollaritesse tõusvaid knlntnsi,
kümneid ringküsitl^ sadu tele-yišioomsaatkd
ning ajaleMede
kommentaare ennustusi^ — pä­rast
kõi^^ seda valisid kõigist Ka-^
mada nurkadest Ottawalsse kokku
tulnud progresaiv-konservatiiyide
jpartei delegaadid parteile uue jubt
— Quebedst pärit kakskeelse ang-losaksl
päritoluga 44-aastase Juristi
Ja suurettevõtte Juhi Brian Midro-
Mulrohey võit ei tulnud kergelt.
T ^ a pearivaaliks oli partei endine
Juht ja lühikest aega Kanada pea­ministri
toolÜ istunud Jpe Clark,
kes kangekaelselt püüdis parteijuhi
kohale tagasi pääsla ning oli alles
f ä i ^ neljandat vallmlskäiku sun­nitud
tunnistama, et ta oli
vähemusesse teda oli
ja leitud kerge olevat!
^^^^^ Öarid
kes l e ^ et ta <Ms praeguses
diäsorras olnud kõige parem pro-gre^
v^-konservatiivide partei juht,
W d need inimesed unusteivad^
loe Claridl oli võimalus peaininist-
^ irina Kanadat juhtida ja liberaalide
pramlkiiisse jooksnud majanduspö-iiitika^
ta
ei saanud sellega hakkama ning
inängis maha temale
kingitud liialduse. ja
parteijtthma tegi ta korduvalt selli­seid
otsuseid ja vigu, mis jä^
kahjuks mulje, et tal puudusid^ie^
^^^^^^^^^^^^^
itavai määral üllatuseks, e^ kuigi
Clarki püratud võimed ja tema i-o-lidtlik
eshiemine laialt levinud krii­tika
esOe kutsusid, leidus nüüd une
juhi valsnuskampaanla ajal silma­torkavalt
suur^ arvul mõjukaid
fdütikuid, ajakirjanikke j ^
mentaatoreid, kes OarM toetasid,
Jai is^da vaatamata sellele, et tema
kõrval parteijuhi kohale kandldee-nisid
silmapaistvalt tugevamate
^ "fõimetega ja riigimehe omaduste­ga
vilistatud poliitikiid* Sealjuureis
on mõistetav ja arusaadav, et
(Qarki toetasid mõjuvalt ka^l^^
malid ja nende sõiduvees ujuvad
massimeednimid, kuna konservatii­vide
parteil poleks ClaiM juhtimi­sel
olnud väljavaateid järginistei
parlamendlvallmiistel liberaalide
löömiseks, eriti veel kui UberaaUd
oleksid Kerre l Yu
vaUnud endUe uue juhi.
Briah Mulroney vastased mii
konservatiivide kui ka teiste par-
Mde ridades main^ et M u l -
foney on seni olnud Kanada pol^^^
ilises ehis võrdlemisi twidmatu
^^^^^^^
siastalkoniservatilvlde partei juhi
kohale, njis tal ei õnnestunud,
tuid ta pole kimägl taotlenud koh-ta
parimnendis ning mõningate as­jatundjate
arvates , puuduvad tal
kogemused Ottawa föderaalparla-snendl
sfä|«is tegutsemisdss. T^
senme tagapõhi on mõnede eksper-^
äde arvates veelgi küsitavama
väärtusega kui konservatiivid tu^
leksid järgmis
Haistel võlmide ning te as-yks
peaministri too^
Selliseid mõtteid võib
mõlgutada, kuid need on teoreetn-
Msed ja akadeemilised. Pilk aja­lukku
näitab ja senised kogemused
kinnitavad, et mõneti polütikud
võivad elupäevad olla parlämendi-lükäied
ning liikuda aktiivselt po-lütillstes
kuluaaridei kiiid neist ei
saa k u n ^ ministred, veel vähem
riigijiiihte. Samal ajal leidub väljas­pool
parlamenti taibukaid ja vaja­like
valstavate talentidega meM^
kes on sündinud jiihld, kellel on
ettenägelteust, taipu olukordade
hindamiseksj kindlat kätt ja visio-naarset
ettekujutlusvõimet riigi
juhtimiseks ning selle tulevikea ku­jundamiseks.
Vaade ralavamassile Göteborgis peetud Estival pidustusel.
ti 23. juuni meie rahvuslikuks pi­dupäevaks—
võidupühaks.
Uus talli
Neljanda maakoha ostmine eesti
ühiskonna jaoks tuli meie avalikku­sele
ootamatult ja nagu näib, oligi
üllatusena kavatsetud. Päevauudis-liku
efekti seisukohalt hästi tehtud
kui tahetakse inimesi millestki
rääkima panna. Varajane kommen­taar
— enne kui juhtkirjanikud on
asja humanud j a lugeja-kirjad oma
pro ja contra välja toonud — ta­hab
käsitleda neid kolme, mis olid
eime uue talu ostmist. Kotkajärve,
Jõekääru ja Seiedrioru tähistavad
oma 30. juubelit nmg Esto Valley
ostmist võib võtta kui uut akkordi
selles juubelikantaadis.
Paatost ja õigustavaid seisukohti
Eotkajärve, Jõekääru ja Seedrioru
puhul palju ei olnud, kuna hädava­jadus
tmgis nende muretsemise.
Uustuhiukad olid siis vaesed, nii et
kolm talu osteti pennidega, kui
mõõta praeguse mõõdupuuga.
Kotkajärve algus oli kõige oma­pärasem.
Lembitu nuiameeste
vanemskautide pere otsis võima­lust
skautidele metsamajakese ehi­tamiseks
ja kavatses selleks tasuta
kasutamiseks maad küsida Parry
Soundi juures aspalt eesti farme­rilt.
Skaudisõber Hendrik Tan­ner
laitis plaani maha — siin
mandril ei maksa nüsugused sõbra­mehe
kokkulepped midagi — tuleb
asju ajada ametlikult. Sellest sai
Torontos Eesti Skaudisõprade Selt­si
ja „taluringi" asutamme. Talu-sümboolne
hakkas hoolega rmgi sõitma
et Kanada konservatiivide
uus juht Brian Muhroney kuulub
eelpool mainitud teise kategoorias
se, dles oma suurte ülesannete täit­miseks
varustatud loomulike või­metega^
Ta oniiles kasvanud las-terikkas
perekonnas võrdlemisi
kehvades oludes, ja teinud suuri­maid
pingutusi ülikooliharidu!se
^anüsekk. Töötanud advokaadina
|a viimastel aastatel sinirettevõtt^
Irott Ore. Co. presidendma. Ta
valdab täielikult ln#se ja prantsu­se
kedt, mida peetakise väga olu­liseks
konservatiivide parteile se­nisest
tugevama baatsi rajamiseks
Quebeci provintsis. EtnlMe grup­pidega
on ta seotud abielu kaudu,
kuna ta abikaasa on serbia pärit­oluga
uuskanadalanna. Nü-siis
Brian Mulroney on täielikult nil-ütelda
seif-made-man, kes ei tun­ne
mitte amult elu helgeid külgi
vald ön näinud ka selle tumedaid
varje. Praegusel televisioonl-ajastul
on eriti oluluie, et teda on õnnüšta-tud
meeldiva ja esindusliku väli­musega
ning soliidse käitumisega.
Brian Midroney esimeseks iiles-andeks
pärast ägedat sisemist vall-mislahlngut
on partel ridu koonda­da
ning endale üksmeelset
gust idndlustada. Sellega on ta Ju­ba
alustanud, otsides kontakte kõi­gi
tähtsamate partei funktsionäri-dega
ja võimalike tulevaste mlmst-ritega^
Ta on asunud üksikasjali­selt
välja töötama ka konservatii­vide
partei polütillst programmi,
mUiele langeb kindlasti tema islk-
EESTI NIMI,
Võidupüha kujunes meile aastate kestel suureks rahvuslikuks pidu- EESTI LIPP
päevaks. Seda päeva pühitsesime, et tähistada eestlaste kõigi aegade ^ „
\ „ . , ; . le meenutama eestlaste võitiusi ja Toronto Eesti Lastesuvekodu oli
yoidupuna pli ja on ka tänapäe- 1932, kus asuti ]ubä konkreetsema- vabadusiha ajaloo kestel. Võidupü- ^jäi jui,a ühe aasta tegutsenud
vai eestlaste sangarlike tegude ül- te sammude" teostamisele. Sellest ha ei pea mitte üksi meenutama |iijri|;|j^j^y,,ji^es
las kajastus, millest ammutame koosolekust võtsid osa Sõjavägede võitlusi võõraste võimude vastu, juleb lahendada oma suvekodu
jõudu ja noorus saab tuld oma Staabi esindajana major (hiljem vaid ka meie sisemisi ülesehitavaid loomisega. Samas tekkis ka idee, et
rahvuslike ideaalide lõkkelepuhu- kolonel) Laats,Kaitselüdu Peastaa- võitlusi oma kodu ehitamiseks ja mikg ei võiks skaudimets ja suve-miseks.
bi esindajana kapten Truuvere, Ka- selle aineliseks ja vaimseks rikasta- ^Q^^ moi)dustada ühise terviku Sa-
Võidupüha pühitsemise ajalugu levlasteüWngu poolt kpt. Tõns ma küresti ja sõbralikult, kui kok-möodustab
meie rükMku iseseisvuse jä Hõbemägi, ÜENÜ ^^p^^ Mõtte uudsuse tõttu kujunes esi- ^ jgg^ mindi lahku. Paari koha
ajaloost küll ainult ühe veerandi, .üliõpilaskonna juhatuse poolt Lee- mene võidupüha pühitsemine 1934. vaatlemisel veenduti et skaudidot-kuid
tema mõte ulatub juba kau- vald ja Eesti Rahvuslaste Klubi aastal süski veel tagasihoidlikuks, giy^d ürgmetsa ja lastekodu otsib
gemale tagasi. Nimelt sai iseseisva esindajana Peterson. Sellel koos- Kuid juba a. 1935 toimus võidupüha mängumuru. Peaaegu samaaegselt
rahvuspüha pühitsemise mõte ene- olekul valiti rahvuspüha toimkon- pühitsemine täieliku rahvuspühana, jeidsid ka mõlemad omale parajad
sele juba 1930. aastal enamvähem riäle juhatus-sekretariaat jär Ka seoti selle aasta võidupüha ijQ^a^^
kindla ahise. Mitmesuguste maa- ses^^ k^^ Truuvere,Meikop, mitmete rahvuslike kõrvalaktsioo- Kuidas areng edasi läks, kuidas
kondlike võidu^ ja võitluspäevade HÕbemägi^ j ' nidega. ~ Igalo eestlasele eesti ni- g^^^^^^ Jõekääru välja ehi-inälestäniisest
kasvas välja; üleriik- Asuti tööle — esimesena otsusta- mi ja igale kodule eesti lipp. Need otstarbele vastavalt ja kas
liku rahvuspüha püMtsemisefõte.tikorr^^ küsimuse olid hüüdlaused selleks võidupü- ^^^^ on nüsugused nagu meie ku-
Alguse sai see Kalevlaste Ü Ä üle maa haks. Ja tagajärjed — võõrapära- jutlesime ~ see on omaette lugu.
keUe õhutusel hakati eritrPõhja-orgamsatsioonidevah nimed eestistati ja suuremal nj^d on olemas neid kasutataks®
Eestis korraldama jüriöö pidustu^ Kaaluti ülemaalise kongressi kok- osal meie kodudel lehvis rahvuspü- elavalt ja me ei oska kujutleda,
si, mälestades ja täMstailes eest- k kuidas üma nendeta läbi saaksime,
laste kangelaslikku väMusv
lust jüriöö mässu puhul ms. Nn sai rahvuspüha mõte juba gei ™DimJM Seedrioru sünnitusvahid põfeti lä-
Seepäeveikidmidrahvusn^^^^^
n ^ S s S mS^^^ toimus meeldesööbiv võidutule- ja agarates eesttaste kesk^^^
f a ä S j S n S S määramine, ^ de laiaHsaatmm. rngivanema poolt J o r o n ^ ^ ^ tea-toSS
ee üle maa. See kamüs traditsioon a^ ted ajahAtede ka^^^^^
aun m i selgesti eesuaste ^urgne iiAtiirAffl.v ^ suuresti tõsta võidunüha mdu ^^^^ näib, et tol ajal oüd kaugu-vabadusiha
j a kangelasmeel, kuid . , „ , ^ ^ .. ; . V. . . ^ «^^^^
selle kangelasliku võitluse lõpp- . . ^ f ^ ^ ^ ^ , ^ ^ ff™£kS(^^
vaatus manab meie sumade ette^^^^^^^^^^^
nii; palju kurbi mälestusi, et seUo suure nlatusega, r ^ a t e , mi^koik3a^;ette l o ^ . l^ Ä J S Ä S e l ^^
Päeva arenemisest rahvuslikuks D i - ^^^^ eeltööde tegemisega aeg ja Mootorrattur-käsk alad kihutasid : Suure keskuse eest
E ^ S ^ T ^ n ^ ^ mõte ei saamid laie- üle riigi, et vüa riigivanema poolt ^^^^ hMsalt ei kiusanud vahemaid
l e S ^ S S S tuld kodumaa võidualta- ««^PP^ ^^^f«'f^^ ^^«^«^
3a viia need omielikumasse uhen- ^ . ^^^^^ _ ESTO-pidu^tuste koha
dusse teiste mälestuspäevadega
eestlaste vabadusvõitluse ajaloos.
Küsimuse igakülgseks arutami-otsustamise
Tallinna asjaks. 1933.. mis helkis minevikus soode serva-aasta
nõupidamisel otsustati rah- del, jõgede kallastel, mere ranni-vuspüha
mõte tegelikult ellu raken- kuü ja julgete meeste ja naiste sü-dada.
dameis.
valikul.
Igal juhul — Seedrioru algas vä­ga
üiksmeelselt ja jõuliselt ning va­hepeal
oli mulje, nagu oleks nad
ta oluÜseks majanduselu elusta-aništ
ja tööpuuduse vastu võitle­mist.
tJheks tema primaarseks ees
märgiks on paremate sidemete tsõi
minune Ühendriikidega^ kuna
Mulroney arvates oleneb Kanada
majanduslik heaolu suurel määral
sidemetest ja koostööst oma lõu­nanaabriga;
T a ei poolda Quebeci
provintsile erisoodustule andmist,
olies seega ühe! lünll praeguse pea­ministri
Pierre Trudeauga, kelle
eesmärgiks on teatavasti keskvalt-susie
tugevdamine.
Brian Mulroney õlgadel lasub
kahtiemata suur vastutus, kuna te­male
ei raja oma lootusi mitte ai­nult
konservatilyide partei vaid
suured laastus kogu Kanada. Uus
särav täht ^ on kerkinud ' Kanada
elu pilvisesse taevasse
-~ nüüd j ^ b ainult oodata ja loo»
ta^ et Brian Mulroney on
sete pei nSm^ n õ u S ^ ^ ^ ^ ^ "J^^"^- ^"'"^ see oli ka meeleheite M i , seal teistest kSigist tubUsti ees.
Suk^mooS^ M hakkas uksAmd hääU kudd^ mis leegitses siis, kui kodumaa oli geedrioru suvepMustustest tekkis
S Ä X n r k « S s J K^^ ^"^^^ m « i k u g a . Siis päran- feegi „Eesti Stratfordi" austav
S s t e S u S t S a i d t f% '"^^-rf- f^f^' ^^'^ '>J!t^ f ödame kau- Müdnlml. Nüüd on asjad läinud
ti«x m 8 w 3 « r ^ ^TT'^ M kasuksraakis nda kaaluvaid asja- dti pojale ja ema tütrele - parema veidi halva noole Seedriorim kand-
^mesel aastal L ö d u l^Mö ^?^Jf^^^ ^' 9 ^ ^f. P«'^"f, ^^^^ ajalooliseks hoidlikemaks ja suvisele kultuuri-
Pidustused küU-vordSSeS ja leegzks Vomm all. pidnstasele on omamoodi matsu
I- Aga juba järgneval aastal kerkisid S võtoor^^^ Neljas võidupüha saavutas hari- "««'e? „_esto-joodikud".
«-•esüe vastuväited Muna-Eestiring-^^S^^ Jälle saadeti riigivanema ««^^1* - domineerivalt ühendrii-poolt
võidutuli ühes vastava läkitu- ^^^^^ - Umub pidustusele külali­sega
üle maa. tagasi toodi kauni- si, kes kultuuri asemel rüüpavad
suurtest anumatest. Suures rahvus-suma
seda vastikut osa Seedrioru
pärandist küll igal vüsU eemal hot-
E. Ao
kondadesUa^eriti Tartu.mö^^^^ on sel ajal rohkem aeguja
peiust. Vasl^seisu^p^^^^^^^
mitmesuguseid-eeskätt aga Jüri- ^. , .
öö mässu traagüist lõppu eesüaste f^^^ hkus olerantsis oleme vältmud nii-muistsele
kangelaslikule vabadus- ~ Selle võidupüha pü^ Stfi^^^^KlIr voitiusele. V ^ ^ , saabumisest mist poUtsei abil. Kui Seednoru
kasuks ranA^ustunde edendamiseks. ^^^^^^^ ^^^^^ vmik meele- majanduslike raskuste tõttu peaks
Asuti kokku organisatsioonide- Nagu sellest nähtub, olid rahvus- ^j^^-^g.g haripunkti kui kell 22 00 ^^õpetama - nagu kõhklevad ja loo-vaheliseks
^Ä^^ kindlaku- riigivanema läkitus ja või: ^^t^vasti enm^aegsed kumud kõla-mus
pohimottehsest küljest täies juhseltmaaritletud j a seUe ideed ^^^^j j^^j^^^^ paliastas nead ia ^ad - süs peavad järelejääjad kat
uMuses uuesti kaalumis^^^^ j^^^^" suurima tõsidusega^iigijuhi
n^Ä;^?^^ r"^- laiematele hidkadek. süütas tulevanem 4idu-
H ^fiiSi/^^^-^^^^^ f' seda en 1 maal.:Maarahv^ seä. ^ule. Leekide tõustes kõneles tule-ü,
et tuleks kaaluda üldise rahvus korraldati Igasuguseid se^^^^
püha l<K)mise võimalust kõipiäp^a- dušid ja päevi. Nend u -
de kangolaste ja eestlaste S sega did suvel nädalalõpud "üle " ^ ^ ^ ^ ^ ^ - ^ ^ oletada, et seUe tekkimiseks häda-mälestamiseks,
mis oleks kodumaale ja rahva vabadusvoitv vajadust Muidu oleks
Võetav kõigile ja kujuneks tõsiselt ülemaaHse rahvuspüha msieie... sportlaste ja kunstirahva (kellele
ir/äe- «emist. Peale^^^^ suur Jälle tallab meie kodumaa pinda ^^^^^^^^^ ^^^^^^
huvi koondatud 1933. aasta juubeli- meie igivaenlane. Võidutule süüta- s®'* mõeldud) hädakisa juba pi-läulupeole,
mis jättis kõik teised mine on jäUe kuritegu ja kui ka kuulda oliiud;
huvid oma varju. - Eestimaa rannikul ei tõuse tänavu- \^ , i -u
^äs- Kuid nende aastate kestel idane- sel võidupühal tuleleeke kõrgusse,
tavate eeltööde tegemiseks kõigi ma hakanud üleriikliku rahvuspüha ^üs teame, et võidupüha traditsioo- • . skautide korjandusaktsioonid
suurte ülemaaUsteorgamsätsiooiü- mõte oU vahepeal võrsunud süski md on soobmud^gavalt me^^ näidanud suurt lahkekäelisust.
de esindajaist vastav toimtadv nii tugevaks taimeks, etselleedas- va.lunge ~ voidutiili poleb iga p«j,j. eesttased tahavad oma
vanem tulest, mis peaks põlema Uue talu üUatuslik start ha)ab
mõjukaks eestlaste
yaks.
1932. aastal alul moodustati
VÜmane ei jõudnud oma tööga õi- pidiseks kängujäämisest ei saanud eestlase südames,
geks ajaks lÕDiüe. 1932. aastal t^^^
mus jüriöö tähistamine endisel ku- tülekaridjäist võimsalt haaratud
jul. Toimkond asus oma järjekord- küsimus arenes kindlalt edasi ja
•..seks-tosolekuks: koto^
Vabalt Eesti PoMtseüehest kpt.
L Truuvere andmestikul.
kogutud säästud oma eluajal anda
eestluse heaks. Sus on hea, kui on
suur valk kohti,-kuhu anda.
VALVEi
NÄDALA!
2S. ja 26. juunU
dr* T. Maimets, t|
1., 2., 3. juulil
dr. T. Kuutan, ü
'Amm tuaa
ENNALFl
ADVOKAAT-Room
1002, Royal ]
Toronto Domini<
5?o«tia«dre«s: P.O. 3|
Ont. (Bay & King)
Telefon: 869-
24-tundi tolcfoni vi
uxzon
ADO PARKI
J .
HETHERINGTOI
PARK
Advokaadid-nJ
365 Bay St., Süite 4o)
õhtuti 447-2017 võ
TÕNU TOI
B«A«Sc«i L|
ADVOKAAT —
Yorkdale Placc, 1 YoJ
Süite 207
Toronto, Ont. M{
Telefon 789/
kodus 762-2:
JOHN E. S0(
C A .
Chartered AG(
181 Univeroity Avf
Toronto, Ont. M|
Tel. 864.0(
LEO KANNI
DOCTOR OF CHI
212 Dinnickj
Tel. 489-05
atcm
ENNO EUIC
saavutas 1982. a. sügi
kraadi (Ph. D.) McMs
iis, Hamütonis, kei
teaduskonnas. Kaitses
väitekirja plastUta
„Numerical Simulatioi
Screw Plasticating E:
rem lõpetanud Watei
keemiamsenerina
McMasteri ülikooli m;
ga (M. Eng.). Omas
search CouncU of CJ
diumi 1975.-1979. aast
töötab oma erialal Xei
Centre of Canada jm
sangas. Akadeemüij
Korp! Rotaliasse.