Vaba eestlane , July 28, 1983

              Nr. 56
Sperdiitiärkmeid
Ottawa maratoni 15. mail võitis
Mike Dyon ajaga 2:21.30. Osale­jaid
oli rekordiliselt 4250. Parima
masteri (4Q+) Jeffrey WaUi aeg
oli 2:30.16, Ratastoolis „jooksja"
Rick Hanseni, Vancouverist, aeg
oli 2:15.22! Pime jooksja Jacques
Pilon tegi maaUmarekordilise aja
3:00.59.
Liit),
glise),
(Soo-
Kergejõustiku 198k slsehoo-
3tjal püstitati rida tippmarke Ku-
200 m — P, Mennea (Itaalia)
20,74, 31 a. jurist, kolmekordne
Euroopameister ja olümpiavõitja
Moskvas. ' .
400 m — J. Lomtev (N.
46,20.
800 m ~ S, Coe (In|
1.44,91. \
1500 m — A. Hauck (Id4.-Sak-samaa),
3.37,6.
110 m tj.—^ A. Brüggare
me), 13,59, Arto on 194 cm pikk!
Teivas — iiialane A, Dbizhajev,
5,74.
Kolmilc — N. Mussijenko (N.
liit), 17.16i
Kaugus A. Cusmir (rumeen-lanna),
6.94.
Maailma vtjsiiBise tipptuleaniiitsi
1982
Mehed: ,
100 m vabalt — J. Wolthe (tda,-
Saksa), 49,60.
200 m — A. Gaines USA),
1.48,93, maailmarekord (MR).
400 m — V. Salnikov N. Liit),
3.49,57, MR. 9) P. Schmidt (Ka­nada),
3.53,74.
1500 m vabalt — V. Salnikov
(N. Liit), 14.56,35, MR.
100 m rinnuli -4-.. S. Lundqvist
(ÜSA), 1.02,53, MR. 2) V. Davis
(Kanada), 1.02,82.
200 m rinnuli' ~ f V. Davis (Ka­nada),
2.14,77, MR.
100 m liblikat — M. Gribble
(USA), 53,88. 9) D. Thompson
(Kanada), 54,71.
200 m liblikat — G. Beardsley
(USA), 1.58,14.
100 m selili — D. Richter (Ida-
Sakšamaa), 55,95. 8) M. West (Ka­nada),
56,88.
200 m selili — |S. Zabolotnov
(N. Liit), 2.01,14. 7) C. Henning
(Kanada), 2.02,88.
200 m kompleks — A. Bau-mann
(Kanada), 2.02,25, MR.
400 In kompleks — R. Prado
(Brasiilia), 4.19,78, MR. 5) A.
Baumann (Kanada), 4.23,53.
Spordlyydiseid
Eestlanna Aili Liiv esimene N.
Liidu ujumisvõistlusel Moskvas -
(17.—20. veebr. '83), i judes 200
m kompleksis aja 2.21,3 ? min. (50
m ujula). Samal võistlusel 23-aas- j
ne venelane 'Vladimir Salnikov
püstitas maailmarekordid kroolis
40O m — 3.48,32 ja 1500 m
14.H75.
Mullusel Euroopa meistrivõistliu-sel
Ateenas saavutas Heino Puuste
hõbemedali odaviskes ~ 89.56 m.
Heino senine parem tulemus on
90.72 m, mille ta tegi juunis '82
Cottbuses Ida-Saksamaal ja tuli N.
Liidu maavõistlusel esimeseks. Tei­seks
jäi D. Michel 89.50 Ida-Sak-samaalt.
i
30-aastane Galina Savinlcova N.
Liidust püstitas 21. mail Mustame-re
ääres naiste maailmarekordi
kettaheites 73.26 m.
Juri Dumtsev N. Liidust saavu­tas
29. mail maailmarekordi ketta­heites
71.86 m. '
USjA—N. Liidu poksimaavõist-luse
tas Vegas'es võitsid ameerika
lased 7:5.
ieifi iiiioiiiasiutte ing
MIkinudGM
MUINASJUTTU JA KOKKUVÕTE „KALEVIPOJASr*
;.95 — SOcenti postiknla
Saadctvcal Vaba Eesilaseialituses
1.
vaimulik Kanadas. 5. Küla ja
asundus Lõuna-Eestiš. 9. Riik JEu-roopas.
10. Tegelane A. Gailiti ro­maanis
,,Leegitsev süda". 12. Te­ravalt
päevakorral olev. 13. Kõp­laga
töötada. 14. Kõrgem kunsti­kool
iseseisvas Eestis. 16. Kirjanik
Tara msaar© eesnimi. 19; Jaava
im EELK saarelt pärinev riidevärvimistehni-ka
vaha abil. 21. Mitte koos. 25.
USA osariik. 26. Noori taimi üm­ber
istutama. 27. Eesti kirjandus­teadlane
ja tõlkija Rootsis; tõlkis
A. y Viirlaidi «Ristideta hauad"
rbo^ keelde. 28. Kõrgem autori­teet:
perekonnas; omanik. 29. Koht
Pärnu jõe ääres, seotud J. V.
Januseni, E. Särgava jt. tegevuse­ga.
30. Ilusam icui elusalt.
Allas 1. Kultuurrahva tunnus. 2.
Poorsus. 3. Kohanimi Matsalu la­he
lõunakaldal. 4. Eesü luuletaja
Rootsis, kes kirjutab rootsi keeles.
6. Poolsaar Edela-i^asias. 7. Ki­helkond
Viljandimaal. 8. Jumali­kult
ülev. 11. Osatäht. 15. Sahtel.
17. Kääne. 18. Spordiväljak. 20.
Tulemäe avaus. 23. Kõrgema rii­givõimu
määrus. 23. Magustoit.
24. Juhtum; lingvistikas kääne. 26.
Hiina rahvas eelistab perekondade
piiramise
raamaty d miiügM Vcaba Eestlase talitibses
M Ulaotea ^Eestlaste lepingud vcKii:asteg& XM
feagandil"
Ukn Maasing „Udo, Toonda jõelU**
Uka Maasing „Fiindele Pyydes*• 6.-
„poefy estoni** — eesti Innle antoloogia itaalia ^eelm 6.—*
Kaljo Lepik — Death haš a Cliild's Eyes . . . . . . . . . . ^—
Salasoo ja Salo — Välis-EesM perioodika <5.—
V. Sato — lüik ja kirikud _ . 1. 4^.
Anfühnmg zn der Etnischen Sprach ^Islmen® Ikais®^
ee^ keele grammatika ja sõnaraamatu koostamisele
H.Stahli sulest aastal 1637) ... (5,—
Reedik Willem Wilmanni „Valinid^ .. ..
H. Salu — Eesti vanem kiijandus <5.-f-
Blaise Pascal —-Mõtted 4.—
Antonio Possevina— Kiri Mantbvsi Siertliogimiil© <S<r^
Arno Vihalemm — Kunstnik eesti kirjanduses . . . . . . 4.—
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas . 6.—
Ilona Laaman — Üks üsna kerge haigus O^raäeftused) 6.—
Kaugyer ^ 40 k ü ü n a l t . . . . . . . . . . . . . . . <6*—
R. Tagore — Puuviljapõim . 6.—
A. Roos JumalagaV Karis ja Erzurum 4^
PLUSS SAATEKULU 50-c IGALT RAAMATULT
iaiigil VABA EESTLASE talituses
L A H ^
Paremale: 4. Keava. 7. Keris. 9.
Mtai. 11. Iiri. 12. Neer. 13. Elik.
14. Adveht. 16, Elamu. 17. Seep.
18. Sindi. 20. Igav. 23. Indus. 26.
Unarus. 29. Sorr. 30. Nael. 31.
Patu. 32. Vasem. 33. Aktus. 34.
Kihnu.
; Allaj I.' Vesi; 2. Ivahd. 3.. Kei­la.
4. Kirikus. 5. Alev. 6. Mame.
Karavanipidustuse^ Tallinna pavUjonis oü iibeks osakonnaks eesti gaidi;^'.
^ \ ^ , V ^ Aines. 15. Tegur. 19. Iisaku. 21.
de käsitööde müügi-väljapanekud. Pildü vasakult Liisa Soots p Momka ^g^jjj 22 Vaas 24 Nott 25
LOOME
iesti rahvuskuH uuri loomingupäevai
23—30. au4.1981 Jõekäärul
Album pUdis ja sõnas U
Hind $15.— pluss saatekulu $2.-
Kask. valmistamas mk! : Druus; 27. Reek. 28. Ulmik. 31.
Foto: Vaba Eestlane Pann.
iMos kordnsfriikis T. E. S. Täienduskoolide XVH
^älfs^dena Imvitav laste- ja noorsoojnM
M. SILLAOTSA
, TRAPS, TRULL
postiteel: L. Mwhy,9 Pairayano Court, Willowdale,
Ont. M2R 3S8 või „Vaha Eestiase*' talitass
. Aga et isWd siiski kasukat
J leiaks, juliatas tõrdsepp temale
S teed, verst maad teiselepoole linna
• otsa, kus üks ratassepp elas:
l „Seal, loodan ma," ütles tõrd-l:
sepp, «leiate teie vististi kogukond
S na-peavänema kasukaid igasugu-l
seid ja võite oma meelt mööda
S ühe endale valida."
S Ratasseppj kes niisamasugune
l, naljahammas oli, juhatas meie
l isanda ühe tisleri juurde; tisler jäl-
S le tüki maad kaugeniale ühe treia-
S li juurde; treialilt saadeti tuületee
l tallaja uiiele katelsepale; katelsepp
S juhatas meie isanda ühe tuudendi
l juurde, !kes turu ääres elas; tuu-
S dent näitas edasi teed ja läkitas
ä kasukaostjä raamatuköitja. majas-
S se; raamatuköitj alt juhatati meie
I isand kogukonna-peavanem linna
alevisse, kus üks kalamees asu pi­das;
kalamehelt juhatati ühele
saianaisele;saianaiselt jälle ühele
trükkalisellile; trükkalisell näitas
teed sinna, kus üks sadulsepp elas,
sadulsepalt saadeti te^a ühte raa-
' matüpoodi; raamatupoest juhatati
mehike saiapagari juurde, öeldes:
„Kas seal juhatatud karvase- tasase, kõrge ametliku sammuga, jjSealt Võite nii üusaid kasukaid
juures ka kogukonna-peavane- kuhu väravavaht neid oli juhata- leida, mis, kui te neid selga ei
mate emandale kasukaid müüa nud, ja küsisid tõrdsepalt: raatsi panna, ise võite ära süüa."
on? Sest mina olen kogukonna „Kas teil kogukonna-peavanema Kui minu isand kpgukonna-pea-peavanem
Kilplas ja ei tohi mitte emandate kasukaid müüa on? vanem pagarile jõudis, pii tal pea
ühe lihtkarvasepa juurde minna" Meie oleme kogukonna peavanem vahus pikast tuiüekäigust ühest
Nüüd vast märkas väravavaht, Kilplas." paigast teise, ^c^r^^^^^^^
missuguse mehega ta kogemata Kaval tõrdsepp märkas küsimi- Tuppa astudes istus ta pingi
6nnel kokku oli saanud, ja juhatas sest kohe, kui palju kell oli löö- peale, tõmbas sügavasti hinge ja
sedanlööda teed teiselepoole linna nud^ ja kostis sellepärast: küsis siis, kas siin vahnis kogukpri-ötsa,
kus üks tõrdsepp asus, keda „Ma kahetsen kõigest südamest, na-peavanema kasukaid müüa pn.
linnas igamees osavaks naljaham- et mul seekord võimalik ei ole au- Pagar kostis: Valmis kasukaid
baks pidas: „Sealt võite, auline liku kõrge isanda soovimist täita, mul sel korral icüU ei ole, aga km
isand, kõige üusamaid kogukonna- aga meü oli eile laadapäev ja väga natuke aega võite kannatad^^^ siis
peavanema emandate kasukaid os- palju oma ja võõramaa kogukon- luban teile saiataignast ühe kasuka
ta." 1 na-peavanemate emandaid turul, selga mõõta, vahnis lõigata j
VoUlincJ isand Kilpla kogukonna kes viimse kasuka minu käest ära küpsetada, mida te, kui see -eman-jpeavanem
läksid auväärt viisil, ostside" da meele pärast ei olei üheskoos
a
a
a
a .
a
a
a
0 •a
Q
a
a
a
a
a
a
a
a
a.
a
a
a
a
a
a
a
a
0
0
D
a
Q
o
o
o
o
a
o
o
o
o
. a
a
a
a
a
o
a
a
a
fl
MEVÄRKLIKUB, VÄGA
KUULMATA lA TÄNINI VEEL ÜLESKIEJUTAMATA
lUITO lA TEOID)
EaStan! ked@st ms#eelde tõlgitod ja meie
mõnes tükis iunber solgitiri
võite ära nosida."
Selle lalike pakkumise eest tä­nas
isand kogukonna-peavanem
kõigest südamest, aga kostis süski:
„Mul on juba ümberjooksmisel
ühest paigast teise muidugi: üleliiga
äegä kulunud, sellepärast ei ole
mul enam võinialik pikemalt oo­data,
vaid pean koju tagasi tõtta­ma
oma seaduseametit tounetama,
sest mina olen kogukonnapeava-nem
Küplas." — ]
Pagar oli vähem vallatu kui tei-^
sed, kes isandat süasaadik mööda
linna ühest kohast teise olid kihu­tanud,
ta arvas mehike on nüüd
küllalt harriteed tallanud, sellepä-rast
halastas ta tema peale ja ju­hatas
temale tõsist teed ühe kar-vasepa
juurde, kus kasukaid müü-
^ Karvasepp küsis kasuka pikkust
ja laiust. Minu isand kogukonna-peavanem
kostis: j,Passige kasukas
minu selga, siis saab ta minu
emandale niisama keha järele ole­ma,
sest minu kübar passib tema
pähe, nagu oleks see temale loo­dud."
y •.•••••^
Nõnda osteti siis kogukonna-peavanema
emandale üks kena
kasukas, ja kui abikaasa koju ta­gasi
jõudis, võeti neid, mõlemaid
suure rõõmuga vastu, aga rõõm
kasuka üle oli suurem kui isanda
üle. Siis vaadati kasukat ülevalt ja
alt, eest jä tagant, seest ja väljast
igapidi läbi, pandi selga ja võeti
seljast, katsuti ja ieiti igas tükis
üsna heaks.
Peale selle ihaldas isand kogu-konna-
vanem, et eniand temale
koogikesi küpsetaks, lubas ühe
vorstikese ja kannu õlut oma raha
eest lisaks tuua. Emand küpsetas
koogikesi, mis kogukonna-peava­nema
lauale passisid; nad sõid kal­list
rooga ja rüüpasid vahete-vahel
kannust märga peale, et kuiv toit
kurku kinni, ei takistaks. Emand
oleks hea meelega sagedamalt
lonksukese kannust füübanud, aga
häbenes kogukonna-peavanema-isanda
nähes seda teha. Sellepärast
arvas ta ühe kavalusetüki oma hi­mule
sõbraks.
5,Seda ei Või sa mitte uskuda,
mis rõõmu kasukas mulle teeb!"
ütles emand.
„0n see tõsi?" küsis isand.
„Jah," anti vastuseks —- ,,kui
sea tõsi ei ole siis saagu see suu­täis
õlut mulle hukatuseks." Seda
öeldes võttis emand kena tugeva
lonksu.
Natukese aja pärast ütles ta jäl­le:
„Meie naabrimehe sulane on
meie tüdruku salaarmuke."
Ü h e k s a t e i s t k ü m n es
peatükke
„0i, kas see on iial võimalik? ii
küsis isand.
J,Jah," kostis emand — „kui see
mitte tõsi ei ole, siis pangu see
suutäis mul südame lõhkema."
Sellega andis mammake jälle
kannule mugusasti suud. Jälle alus­tas
emand juttu: ,,Meie Tiiu' ja
Tuisu Mihkli tütar olid eile Phtu
karvupidi koos. ii
,Uih, mis sa ütlesid? Kas mi?"
küsis kogukonna-peavanem.
„Jah," vastas emand, „kui see
mitte tõsi ei ole, siis saagu see suu­täis
mulle surmarohukš."
Nõnda öeldes võttis emand jälle
mõne lonksukese õllekannust. Se­daviisi
ajas emand nii kaua isan­dale
magusat uudisejuttu, kuni õl-lemärg
kannust lõppes ja humala-viha
kaevunohi selgesti tema silma
. „ na-peavanemai
emand uue kasukaga esimest kordsi
Mrikit läheb ja mis seal jnhtns.
Kõigel järgmisel pikal ööl ei
saanud ühe kõrgevolilise aulilc.
emand, uue kogukonna-peavanema
abikaasa, raskes mõtete-kütkes
mitte nahka silma peale katteks
langutada, seit uue kasuka näita­mise
mured peletasid une metsa.
T^aiseke pidi^ mõtlema, kuidavüsi
uhke kasukas kõige osavamalt sel­ga
panna, et. sile ja karvane pool
ühtlasi rahva sihna paistaks ja kõi­ge
koguduse ees mehe ametiau
üles tunnistaks. Aga ei mitte üks­nes
kaun kasukas, vaid ka iva
emand pidi kõnnist, näost ja ni­nast
ja muust igas tükis mehe
ametiau kõrgust välja näitama, ja
nagu päikeseterad kõigele kogu­konnale
valgust andma. Meie
emand kartis ühtepuhku, et öö
kogunisti otsa ei lõpe ja teine päev
tulemata jääb, kus teised tema ka­suka
ilu pidid näha saama.
Kui kõik küla kuked juba
mugi koitu olid kuulutanud,
kas vinnaks emandale rõõmuks
natuke koiduhämarat tegema. Esi­mesel
koidupiirü kargas emand
sängist, ega olnud ta veel eluilmas
nii vara üles tõusnud, ja hakkas
sedamaid ennast ehtima.
hak-
1
Nr. 56
ENN Al
ADVOKAi
Äoom 1002, Roj
Toronto DonJ
Po«tiaadre$8: P.<
OBt(Bay& Kij
Telefon:
24-nmdi tclefoi
ADO PAI
HETHERINGlI
PAI
Advokaadit
365 Bay St., Sui((
õhtuti 447-201 yl
TÕNU Tl
B.A.Sc.,
ADVOKAAT
Yorkdale Placc, 1
Süite
Toronto, Ont.|
Telefon 7«
kodus 76.
ANDRES CL
Advokaati
Bigdow, Hcndy, Sl|
789 Don
Tel. mi
kodus 69|
TOOMAS
B.A., B.P.E|
ADVOKAAT
1294 Queei
Toronto, Ont.
Tel. 535-1
JOHNE.S<
C.
- Chartered Aci
181 University Al
Toronto, Ont.
Tel.864-(
VABA EES]
TOIMETUS JA
avatud esmasj
reedeni kella
Toünetaja H. Oj|
tel. 481-5:
Telefonid: toimetul
talitus
KUULUTi
VABA EESTI
on tasuv ajalehe
leviku tõti
j üks toll ühel veei
kuulutuste küljel
tekstis ...............
esiküljel
Knnlotusi võetat
nädala esimesse aj
emasp. homm. kej
nädala teise aj alel
map. homme ke|
öel. 444-4J
Väljaspool io\
Hehni Liivandi
Leida Märley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
. Willowdale, Ont.
Värskemad nudi
„VABA EESTL