Vaba eestlane , July 28, 1983

              Nr. 56 Nr. 56 . V A B A EESTLANE neljapäeval, 28. j^^^^ ^983 _ Thursday, M y 28, 1983 Lk. 7
[eeles
i i y i i i i i I mu.
riituses
ilmunud
^e^cilltušei
ENN ALFRED
ADVÖKÄÄ^
t®om 10Ö2, RöyalTnist. T o ^ ^
Toronto Domioion Ceotre
P.Ö. 326, ToTC®t©
Luteri kirikute keskused siin mandril on aasta 1983 nimetanud Lutheri juubeliaastaks. Sel
aastal täitub 500 aastat usupuhastaja sünnist. Kohalikud kogudused teevaü ettevalmistusi usureformaa­tori
tähtpäeva äramärkimiseks eriürituštega. E i eestlaskomd emamiktt^ toterlased, sMs ei
selle suurmehe elukäiku lähemalt vaadelda.
Oast (Bay &-KiiigJ M5k;iK7
Telef^: 869-1777
24^tundi telefoni valveteenistm
HETHERINGTON, F A L M
. . . . j . . . . . . .
keeles
6-
6>
6..
6,'
le katse
Ilseks
6^
4.—•
Rdetiise<Q
•4*—•
6.—
ÜMATULT
ilituses
litpoeyci
säral
MB
Adyoka;aäid-riotaffHd :
ay St.5 Sõite 401.
>KdeXVlII
liiiiliHiHllilUittiHHIWIHHUilKS
|te i s t k ü m n e s
a t ü k k .
pnna-peavanema
esimest ko
mis seal jnhtiiis,
lisel pikal ööl ei
kõrgevolilise aulik
' onna-peavanema
skes mõtete^ütkes
I silma peale katteks
|t uue kasuk^ näita-seletasid
une metsao
ntõtlemä, kuidaviisi
Jiõige osavamalt sel^
|;>ile ja karvane pool
fihna paistaks ja kõi-ees
mehe ametiau
Y Aga ei mitte tiks-s,
vaid ka iva
pnništ, näost ja ni-^
\i igas tükis mehe
ist välja; näitama, ja
Jterad kõigele kogu-
|ust andma. Meie
ühtepuhku, et öö
j ei lõpe ja teine päev
kus teised tema ka-näha
saama.
[liia kuked juba am-i(
d kuulutanud, häk-emandale
rõõmuks
ämarat tegema. Esi-
[iiril : kargas emand
[nud ta veel eluilmas
tõusnud, j a hakkas
ist ehtima.
•vu^ •.. • ••: ••••
färgöeb)
Õhtuti 447-2017 või 929-^425
—NOTAR- V
Yprkdale Place, 1 Yorkdäle Road,
Saite 207
Tprontp, Ont. M6A 3A1
Telefon 789-7579
kodus 762-2367
ANDRES OLVET,LLJ.
Advbkaa^npta^
^j-SMrer;&^-Ui!Äivl
i)on;Müs'm :V
t e l ; 429-3110 v:^-;;
Icodas 699-2395
Martin L u ^ ^ Friedrich III, kartes vastaste y^ieorich Schultzü oli vend
1483 Eislebenis Saksamaal kaevuri kättemaksu, korraldas Lutherile joachini Schultz Kuressaares bür-pojana.
Kitsale majanduslikule olu- provotseeritud atendaadi ja lasi te- |?^istriks. Venna kutsel tuli
korrale vaatamata, otsustas tema da paigutada Wartburgi lossi Ei- I>\^Qj:ich Kuressaare linna, kus ta
isa anda pojale kõrgema hariduse, senachis. ^ koolijuhataja koha. Selle ameti
Esimese kooü aasta lõpetas M. Kloostri vaikuses tõlkis Luther ^orval kutsuti teda linna rae poolt
Luther Magdebürgis, kust šürdus^^^^p^^^^ ja ordineeriti õpeta-kolmeks
aastaks Eisenachi. Elati- Uus Testament valmis nelja kuu ja ametisse. Aastal 1639 oli ta Ku­sele
lisa hankimiseks laulis noor- jooksul. Vana Testamendi tõlkimise ressaares pastor ordmarius ja 1642
mees tasu eest koorides ja isegi lõpetas tä 1534. Samal ajal ümussupenatendent.TuUeš^^^^S
tänavail rikaste majaomanike uste Lutheri sul^^^^^ tim-Ma§deburgist, kuhu Lutheri kiri oli
ees. tuim neist ön luterliku kurikuhiimn saadetud, Kuressaare koolijuhataja
ÕIGUSTFABi Ä^iPCT - - »tJks kmdel linn ja varjupaik". » a l e , võttis Schultz selle kirja
ÕIGUSTEADLASEST , •• . kaasa, kavatsedes seda kasutada
VAIMUUKUKS^.^^^^^^ ^ ^ , LUraEEIRETORMÄTSIOON oma õpetaja ametiS;- Lutheri ladi-
18-aastäšelt ^stus M ; Luü^^^^ asetaü Kuressaare
furti ülikooli õppima filosoofiat, ^1^^^^ si Wittenbergi, asudes orgamseen- . . Q . ' ^ . . . . ^. -
ges Ovidiust, Virgüiust j a Cicerot. ma kirikut. Seda aega loetakse ^maava-
Teda köitis juüustajana Eriurti l^theri reformatsiooni alguse S^I^' .""Tw^r' ^
pastor Weisšmami, 22-äastasenalõ. I^^^^
petas ta ülikooU magistrikraadiga sid printsid ja rüütUd mässu Püha «em.^ohvitserm^ soja-i
a sai advokaadi kutse. Temas tek^ ^ooma: ^
Ms kartus hinge hukkammekusše, P
seoses hirmuga vümase kohtu^ nud R()pmä autoriteetL ^ orneklow ^
mõistmise ees. Need tunded suve- Aastal 1^^^
nesid eriü pärast lähedase sõbra Jad mässu oma rõhujate vastu^ j
ootamatut surma: M.I.Uther muu- nõudsid L u t M
tis oma eUikutše isa tahtmise vas- tuist ja : ökonoomset üheõighist. oh^^^ratud ala
t u ' j a siirdus Augustini kloostrisse Kuna mäss 0^
Erfurtis, kus tä lootis leida šise- Luther oma vaateid talupoegade 1 ^ s a a ü s ^ O r Ä ^ ^ ^ ^ ^ kirja
mist rahu. Kaks aastat praktiseeris osas, rõhutades et vabaduse ideid Inimnga^^ maimdes e t on
ta üümat enesesalgamist ja püha- tuleh
kirja higemistr Ta o4neeriti^^^^
todidega; Luther nõudis korra jalu-^^^^^
leseadmist. Luther lihtsustas kiri- selle kirja Kuressaare arhüvist.
preestri seisusesse. Paistes välja
oma andekusega, anti temale lüo-soofia
professori koht Wittenbergi
ülikooli usuteaduskonnas.
Toronto Eesti Meeskoori juht mag. Charles Kipper ja Mai Tammaru
laulatati 2. juulil Baltimores. 16. juulil toimus Toron^ Eesti Maja suu-kukombeid
ei rakendanud seniseid ^"^^ kirjas kumngale põhjendas res saalis koosviibimme. Pruudi isa on tuntud koorijuht Evald Tamm-
O U N A F U y
B,Ä./B.P.E.,LL.B.
Mm)KAAX:--. NOTAR
rangeid kiriku seadusi, muutis se- ömeklow, et ta peab Lutheri kirja
nise ladinakeelse kirikuteenistuse väärt olevat kuninglikku ariiüvi
Martin Lutheri jutlustest oli eriti saksakeelseks, kuulutas missa — paWamiseks, kuna see originaal-haaratud
valitseja Friedrich Ili,^ k^
kes võimaldas temale majanduslik- le tuleku vabatahtlikuks, varem oli evangeelsele usule. Lutheri origi-ku
toetust ja Luther võis omanda" see sunduslik. M võitis uus Mriknaal-kirjale on örneklow -juurde
da doktorikraadi usuteaduses, uu- ' lisanud ladinakeelse ärakirja, kus
Martm Luther koos Huldrich^ Ä
i tundmist Wittenber- Zwihgliga Zürichist jä Martin saksakeelse tõlke. ^
: gi ülikoolis, kuulusid tema õppepro- Buceriga Strassburgist töötasid ^ä^vanem örneklov^i teguyii-grammi
kirikulaulud ja vaimulikud ühiselt välja protestantlikud alused sist ümneb, et ta on kinni pidanud
raamatud. Tema alluvuses oli nüüd Rooma katoliikluse vastu. Edukaks vastavatest eeskirjadest — kuning-juba
11 kloostrit
aru. Pildil noorpaar Eesti Maja ees, \ Foto: Ilme Lillevars
rides teemat „Õiglus usu läbi Alustati Sibeliuseheliloomingie
LOTHERI TEESI®
Maailma, kuid eriti Põhjalat läbib praega eriJüne Sil^eliuse-lainep
mis tähendab seda, et soome maailmakuulsa helilooja Jean Sibeliuse
koostööliseks Lutherüe kiriku re- lik kiri 18. dets. 1666 näeb ette, et helitöid esitatakse eriti tihti ja salvestatakse heüplaatidele ja videolinti-formeerimisel
oli Phüipp Melanht- vaimulikud peavad vanade käsikir- dele. Dagens Nyheteris, Leif Aare üüeb aga, et
hon.
St w.,...
pnt;I^6K 114
M . 535-8161. .
1517 Martin Luther, tunnustades
Rooina paavsti autoriteeti, sai
ta teadlikuks dominikaani munga
Johann Tezeli indulgentsiate, s.o.
REFORMATSIOON.LEpS ÜLE;: •
MAAHLMA . •
Luteri usk levis üle Saksamaa
JOHN EvSOOSAAII
Üniversity Aye^ SH®. 1802
Tonmto, Ont M£ai 3M7
t e l 864-0099
jade esinemisel kirikutes, teatama, kuigi näiteks inglise ja soome produtsentide saavutused on imponeeri-et
neist oleks võimalik teha ärakir- vad, on need aga täiesti tühised selle kõrval, mida teeb produtsent Ro-jü
örneMöW oli \Leendunud, ^^^^^^^ feert von Bahr koos Göteborgi Sümfooniaorkestri Ja selle jjsädelevsi
ninifiküš arluivis on see ajaloolik p e a ^
selt tähtis kiri paremini hoitud, kui . » , ri u ^1.1.1 -J , , ,
patust läbisaami. i ^ d « , ^ ü ü : ^ g^
gist. Temas süveneb lahkumine ka- ten usk on mitmes nigisrugi- olnud unustuses. koeu maailmale et Jean S i h e l i u s e k õ k v ä™ ia «nnirpmafe
toffiklusest/Luther väjendas oma usuks, nagu R^^^^^^^ ISl!:^??!!!^!^:.^^*!
dil ja mujal. Luterlased moodusta- arhüvis 1845 F r . Dahlgreni poolt
sid suurima protestantide grupi, ning sai rootsi ja saksa ajakirjan-maaüma
ulatuses on neid üle 70 düse kaudu üldiselt teatavaks. Täi-müjoni,
neist 37 miljonit Saksa- endavaid avastusi tegi veel H.J.
maal, 19 müjonit Skandmaavia Lundström 1914, kes Lüvimaa kiri-vaks
otstarbeks. Need teesid leVi- maadel, iüe 8 müjoni Põhja-Amee- kuajaloo uurimisel leidis ömeklowi
sid peatselt üle Saksamaa. Aastal rikas, 250.0D0 Kanadas, üle 4 mil- saatekirja kumngale ja Lutheri ori-meelepaha
95-punktüise nn. teeside
naelutamisega Wittenbergi lossi k i ­riku
uksele. Need avalikud vastu­väited
eitasid indulgentsiate müiiki
ja soovitasid anda toetusi heatege-müusika
orkestrile — või osalisele lõikude loogilistes raamides. Kõike
orkestrile, ei koosne ainuüksi seits- seda põhimõttel, et <^lu koosneb
mest sümfooniast, viiulikontserdist, pidevatest muudatustest.
Karelia-süidist ja Lemminkäise süi- Järvi toonitab muusikas karjala
dist. Tegelikult on olemas mater- või üldiselt soome dialekti/rahva-
25 LP-plaadiks. Ja von Bahr tooni. '
salvestab kuue aasta jooksul
1917 rootsi kirikuajaioolises ajakir­jas
avaldas.
N i i on Lutheri Idrja saatmine
hertsog AlbrechtUe ajalooliste and­mete
varal kmnitamist leidnud ja
mi
On terve rida kompositsioone,
milliseid pole välja antudki ja on
seega suuremale osale täiesti tund­matud.
TOIMETUS JÄ lAIJTUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni /
TohnetajaH. Oja kodune
tel. 481-5316
Telefonid: tounetus 444-4823
talitus 444-4832
1518: Luther ründas avalikult usu- J o n i n i u j a l E ^ ^
teadlaste õppemetoodikat, miUegatuteri^^^^M rõhutab, et kõik su-võitis
palju iwolehoidjaid,: teiste relikud on ekslikud j a peavad sure-hulgas
Bucer ja Melanchthon. Sa- ma, aga inimesed,, kes usuvad
1 m a i aastal esitas Luther päavstüe ^istusess^ saavad ändeksandmi»
löma hästi ettevalmistatud ,,Reso- _
^ hitsiopnid", müles ta väitis,:.et in- Luteriased u^vad kahte sakra- yastab tõsiohidele. Seda kirjavahe-dulgentsiäte
müük pole algatatud m e n t i .
Kristuse poolt, vaid paavsti ja ka- gamist. isiklikult lugemid pastor Richard Kuid prof. Erik Tawaststierna abil
toliku kiriku poolt. Paavst Leo X Luther ei ohiud preestrite abiellu- Koolmeister, kelle andmeid nende peaks see õnnestuma, loodab Leit
käsutas Lutheri Rooma ja süüdis- mise vastu ja abiellus ise 1525 en^ jidade u j u t a m i s e l 'on kasutatud, Aare
tas teda paganluses. Friedrich III öise nunna Katharina von Boraga; mis avaldatud„Eesti K i r i k " nr. 2,
oli õnnelikus abielus ianeü oli
Kuid ta teeb uhüasi ka selgeks,
et Sibelius võttis vastu rahvus­vahelisi
impulsse.
Mis puutub esimese sümfoonia
klafnetisoõlosse, kõneleb Erik Ta-
^ T " . . , ^^T . ^ . waststierna Runebergi vaimus me-
Näiteks „Ne.fe. tormis'V «"spn- loodiast, mis „tõuseb laias kaares,
J^J" peab taoüema S.- i,^^^^^,^^ ^ ^ ^^
beliuse perekonna eriluba.
VABA E E
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel .75
tekstis
es
............... $5.—
$5.50
vasto:
nädala esunesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella l l - n i .
Lutheri kiHSaarema^^^
Aastal 1661 suri Kuressaares su-
251-6495
Yä:
Hehni Liivandi
LeidaMariey 223-(
Postiaadress:! :
9 Parravano Ctv
Willowdäle, Ont. M2R 3S8
I i i i M i i i i K i i i i i B i i i i i n i m i iMMiiitiitTrpnnTTTTinmmnffrnrinmiritininin
¥^skemad uudised loete
• ,,VÄBA EEST|uASEST*':
mõjutusel toimus ülekuulamme on onneuiois abielus ja
Augsburgis, kus ta kinnitas, et te- last. Kuigi tema tervis kestvalt
ma oma vaateist ei tagane enne, halvenes, jätkas ta süski kirjuta-kui
temale reaalselt pübli alusel on mist. Kokku ori tema sulest ümu-kmdlaks
tehtud, et tema tõekspida- nud 400 teost,
mised ja seisukohad on ebaõiged. Martm Luther suri 18. veebr.
Et neid argumente e i leitud, tunnis- 1546 E i
tati Luther õigeks, v • oli saanud suur usureformaator ja
„kirikü i s a " — t a maeti Wittenbergi
Luther läks veelgi kaugemale, ta kirkusse, müle uksele ta 25 a^ta-rõhutas,
et paavsti institutsioon ei gasi naelutas oma 95 kuulsat teesi,
ole IcÕrgem teistest yaütsustestj
vaid\ on isegi takistuseks kristliku
õpetuse pääsemisel hariliku inimese
südamesse. Lutheri seisukohtadele
ümus mitmeid vastaseid, ometi le­vis
ta doktrim ja ta leidis suure- perintendent Diedrich Schultz, kelle
aryuüselt pooldajaid. L i p e r väitis, järeljäänud kirjavahetuse hulgas
et igal inimesel, keä loeb oma leidus Lutheri ladinakeelne kiri
keelde tõlgitud püblit ja selle järele hertsog AlbrechtUe, kes d i Magde-käib,
on rohkem autoriteeti, kui burgi ja Mamzi peapiiskop. Lutheri
preestritel ja ülemnõukogudel, kes kiri on kirjutatud Sl.okt. 1517 Wit-pühakirja
järgi, ei k Ilmusid tenbergis. Selles kirjas palub Lut-
Lutherl teosed „Kristlik aadel Sakr her, et hertsog teeks lõpu patüide
sa rahvuses", ,,Babüloonia orjus kustiitamiseku-jade müügile, kuna
kirüoi ja vaba kristluse üle" ja tei- need tegevat halba mimestele. Pa­rema
selguse saamiseks lisab Lut­her
oma kirjale juurde oma teesid.
Lutiier ei olnud teadlik, et kogu sel­le
pattude kustutamise äri taga
seisis hertsog Albrecht, kes oma
paavsti poolt kirikuvande alla. Saa- peapiiskopliku ameti saamiseks jä
des vastavasisulise kirja põletas pidamiseks vajas palju raha.
Luther avalikult selle dokumendi ja . Paavsti kuurialt oli ta saanud õigu-pöördus
kiriku üldnõukogu poole, se patukustutämise kü-jade müü-
]j:us teda veel kord mõjutati oma; giks, millest pool pidr kuuluma
vaateid muutma. Aastal 1521 AlbrechtUe ja teme pool Peeti-i k i -
1974 veergudel.
Sibeliuse sõnumi maailmasaat-mise
tohutut vastutust kannab Gö­teborgi
^mfooniaorkester ja selle
sädelev peadirigent Neeme Järvi.
Kui edaspidised väljaanded on sa­ma
head kui kaks esimest, ei oska
ma endale lihtsalt midagi muud et-vaikib
ja.kaob vormiuttu".
Nimetatud kaar leidub tõlgitsu­ses
täiesti kindlalt. Samuti „itku-jate
laulud". Kuid tõusud ja.lan­gused
selles soome • muusikas on
komponeeritud mehe poolt,
kes üksikasjaliselt tundis Tshal»
kovski partituuri.
Rääkimata Wagnerist.,. Et va­rem,
hoolimata Parsif^li-kõla val-
LEO KANN,
DOCTÖR OF
212 Dinnlck Cro
Tel. 489-0562
si.
PÄÄVSfIFOOLT KIRIKUVANDE
Aastal 1520 mõisteti M. Luther
S. BROGOWSICi
: OrrOMETRIST (OPtlK)
Tel. S31-42S1
412 RONGESVALLES ÄYE,
AT HOWARD PARK
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS.
Wörmsi ülemnõukogu ees andis
Luther oma kmdla vastuse: „Siin
ma seisan, teisiti ma ei või. Jumal,
aita mind! Aamen,"-
rücu ehitamise kulude katteks Roo­mas.
Neid kirju müüs dommikaani
munk Johannes Tetzel
L LATER & € © 0
Ltd.
. ^ " I N S U R A N C E ' '•
1482 BathoE^;St,:4
(Bathurst—St. Clair)
Telefon kontoris 6S3-781S ja
653-7816
te kujutada kui et kogu projekt gusest kauguses, taheti Wagneri
kujuneb rahvusvaheliseks trium- mõju olematuks teha, tundub mul-fiks,
nendib Aare. Eriti veel kui le täielUcu veidrusena, kirjutab
heliplaacli-firma BIS omah efek-, Leif Aare.
tiivset ja globaalset distributsiooni- Seda mõju kuuleb Järvi viiendas
võrku. sümfoonias. Või kas tuleks pigem
Edasi ütleb Aare, et göteborgla- kõnelda Wagneri-nimelisest eeldu°
sed mängivad säraga, soojusega, sest.
kõhklematult atakis ja iseloomus- KeUakõIaline finaaiosa puulike-tuses,
„mig sundis vähemalt mind de teemaga" on igatahes läbinis-toolil
täiesti sirgelt istuma". . ti iseseisev ja unikaalne.
Nad arendavad lihtsalt üllatavat Sellest hoolhnata aga mõeldamatu
tondmuslikkust Sibeliuse zhesti ihna metsamuušikata „Siegfridist"
võimaliku sisu suhtes, selle aren- ja „Tuleloitsust", „Valküüridest".*
git dramaatilisuse, müstika. Otseses seoses viienda sümfoo-poeesia
ja senisuaalsuse sunnaso niaga kõlab hiline'„Andante festi-
Heliplaatide plastilise ja kahina- vo" aastast 1922. Imekaunis pala
vaba helipildi eest võib von Bahr ja ühtlasi'tõend relatsioonile Wag-'
tänada saksa teldecit ja selle uut, ner-Sibelius, lõpetab Leif Aare.
peaaegu revolutsioneerivat meeto- '
dit otseseks metaUi matritseerimi- Niisiis, välja on antud kaks esi°
seks. mest Sibeluise-heliplaati:
Välja arvates selles seoses täna- Sümfoonia nr. 1 e-moll ja F m -
päeval obligatoorset Herbert von landia. Göteborgi Sümfooniaorkes-
Karajani, ' ter. Dirigent Neeme Järvi. Esime-on
Neeme Tärvil Sibeliuse inter- ne osa teosest „Sibehus kompletta
preedlna ainiiilt üks võistleja — orkestermusik". BIS L p 221.
Paavo Berglimd» Sümfoonia nr. 5 es-duur, A n -
Soome dirigendi kardetavalt dante festivo, Karelia Overture.
kauni, raskepäraselt definitiivse Göteborgi Sümfooniaorkester. Di°
Sibeliuse vastu asetab Järvi rütmi- rigent Neeme Järvi. Teine osa teo­liselt
vabamad, isegi dramaatilise- sest „Sibehus kompletta orkester-matel
silmapilkudel rohkem jutus- musik", BIS Lp 222.
tavad tõlgitsused, kus koguni pau- ' EPL
•• • \