Vaba eestlane , July 28, 1983

              ^neljapaeyal, 28. iuuHl 1983--- ^ July:28, 1983 Nr. 56 Nr, 56
VABADE EESTLASTE HMLE:
) VÄ,I A AND J A: Ö/ü Vabä^ Eestlane, ;1955 Leslie St.:
•.raiMETUSE^K^^
TELm^ONID: toimetus 4 ^
V ekspeditšioQii) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta;:$48.—,:|KK)te^ $26.-
ja veerandaastas $14.—
TELLIMISHINNAD väljaspool 'Kanadat: - aastas
aastas $3L—- ja veerandaastas
Aadressi muudatus 50 c. Äsiknumbri hind 60 c
KUULUTUSTES ffiNNAD)»^
^kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel
Published byFree Estonian Publisher Ltd,
1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3Ei2M3
Kuigi XVI Lääneranniku Eesti Päevade
märkimisväärselt palju auhinduo
Eesti Vabariigi auväärne presi­dent
Konstantin Päts võrdles koge­nud
vanemate riigimeeste raken­damise
vajadust rasketel aegadel
vanade vankrite välja toomisega
halbade teede ajali Mõte seisis
muidugi selles, et need vankrid
pidid olema tugevad ja läbiproovi­tud
sõidukid, mis pidasid vastu ka
kõige raskematele teeoludele.
Seda vaifa vankri võrdlust võik­sime
kasutada ka president Reaga­ni
äsjase otsuse puhul, mille põh­jal
endisele kontroversiaalsele
üi^endrükide välisministrile Henry
Kissingerile usaldati vastutusrikas
esimehe koht vabariiklaste ja de­mokraatide
partei esindajatest
koosnevas komisjonis, kes peab
uurima Ühendriikide poliitikat
Kesk-Ameerikas. Henry Kissinger
mahub kahtlemata president K.
osavõtjate arv oli väike, oli neile ettenähtud Pätsi„vana vankri** kategooriasse,
Foto: E. Kulmar kahjuks oli ta oma karjääri
lõpul võrdlemisi vilets „sõiduk
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiü
keda peale president Fordi Valgest
Majast Ilkumist keegi enam ka­sutada
ei tahtnud.
Henry Kissinger oli oma võimii
hiilgepäevil säravam täht ühend­riikide
poliitilises taevas. Teda
peeti erakordselt targaks ja suur*
; ^^^^ Ä Soomes, Taanis ja Norras. Võrdluse tulemus on ^ võimetega poliitikuks kes Eu-
Kanada vaKtsuls tegi pärast pi^^^ ja naüvsete algatijäs= ^oo^asile üllatavalt eitav. Teiste Põhjamaadega võrreldes cm Soome selgesti vaesem, elamud on lihtsa- roopast saabunud juudrimmigrant
ka kõhklemist mD(g edasi-tagasl te liiki kuulub ka Kanada endise raha jaguneb ebaühtlasemalt, klassivahed on suured ja niiöelda seisusermgkäik on aeglane. Mehed g^j^ig yalges Majas kõrvale
kõikumist lõpuks teatavale, et^^^t^ WalterGordoni ^«haiglasemad Soomes, nai^^^ vähem vabadust ja väiksemad palgad võrreldes meestega,. tõrjuda kõik ameerika onia valis-on
andnud^h Soomes oh 25 enesemõrva aastas PoMi«Msedeksp^^^^
le^noiKolei™ tobi^eü^^l^^^ • 10Ö.0Ö0 inimese kohta, Taanis 24, ühendriikide väüspolütikat pre-seks
Kanada p o h j ^ ^ Rootsis 19 ja Norras 11. Kui arves- «denüde Ni päevil
f^^i^^^^^^T^ ^^"^ Julgeolekunõuko-l^
eltki lahenditt^ tegija eesmärk on g« Juhatajana Ja hiljem välismi-soiduvees^
iguvad rahugrupid ebaselgeks, tõuseb Rootsi astrina.-
Ro^- Henry Kissinger tuH puhtalt väi-
"^^^V Soomes la Rootsis on ü l d i n e k v ^
sionilemineku iga 65 Taanis ia l^^^ nad higi- ^^st Watergate'i afäärist ning ehk-
N^^67 a^st^ surmajuhtumi enesemor- ^ tema vastased püüdsid teJa siin
Soomes on väheTühem sümütus- "^^^^^ ,,,, , ä W p , , W r « . . L d ^ t v S ^ Ž a ^ ^ d ^ S
südi; aU opereerivad organ!sat-Ge SJM hoolikalt kui tunnitasu ja autode
sioonid ja institutsioomd tõstavad on pidevalt pidanud vajälikiikskri- ^rv jm.
vilkalt (Mna pead ja tabavad Kana- tiseerida ühendriikide president ühiskond on jagatud järgmistes-ia
valitsuse otsiisevasto võidel-^
(äa nii kaua kuni vaUtsuson^^s^^ ametrükud,
uitud oma peelt muutma. — vas, ii M-m—a ;G<ttdJo^ —M IT^—w^ti-e- rffij telles^^ Rootsis, aga, märgata- dalaimaks Põhjamaades ja Soome Tl ^Sndr Xf S On otse uskumjitB biiivõrd häs- sõitsM VVeenneemmaaaallee lläabbiirräaäakkiimmiissir vad a„m™?„ä«is,i„kiui,d„/^j ^NH^T^„^^ J„ a, rlil m„;õ;Ael-i vamalt pikem V"k'"u.i.' '*k'.a""h=e°s uteii"s"e"s ,k asutab hariduselfe märgatavalt „.aK~rKtto^l^ap^m^^d^a. ATU!e,st i»nruKudÜ, l.mmoZ- ^r
S on KanadaÄndriildde fiWse W<äart
MfS^polUtika vastased orgaiJsee- gandamehe ja komm»nismiai]wr.ieks nõutakse w "J^-i?- teised Põhjamaad. ^l^TkuT S r i H^,^L,K
ritad ^ milBseid jõndiBid on^^^n^^^^^^ J^im, samuti hai^^^^ aUa ku, ühendrukides ilmus tuu­l
e selja taha k(^tud. Arvatakse^ "^^^ ametlikntt
et tiibraketi katsete nnriaaiamisekstonnab Ühendriikide ja Kanada SOOME NAINE KARDAB
KaSon me ^ n X S a - ffitUfc I-nKUDA ÖHTÜL VäUAS . . . . lamad kui teistes Põhjamaades.
lapseahirahad. Vanaduspensionid .«[/"õn samaanlik üük^^^ *"? ajakü-janiku Seymour Herschi
« S<K>mes^märgatavamalt^ m ^^^^ ^ ^ ^ ^ Ä ^ S a s v ä •^«•^«^ Priee oi
nuid koolitatakse Soomes enam,
Power", milles vajalike faktide ja
dokumentide esitamisega tehak­se
Kissinger üsna pihuks ja põr­muks.
Hersch on Kisssngeri tegevuse
tud mitu tosinat organisatsiooni^ P^aan* eesmärgiks on eemaldada Eluviisi kuulub ka julgeolelm ^ ^^^^
nende Mgas terve rida a m ^ ^ NAISF K O M T NARrFM
guid, eesotsas radikaali postiteeni, fio^^^^^^^^"^ Kanada .^as soome nai^ tojorreld^^ teiste Põhjamaade NMSETO^ NÕRGEM
lateametiiihinguga. Vanadele or^^ riikidega voi Kanadaga. loOiLiAib
ganisatsioonidele lisaks on loodud sest ^CM^^ tab soomlasi enam kui teisi põh- Soomlased kulutavad vähem kui Tööstustööst makstakse Soomes valgustamisel võrdlemisi otsekohe-
BuSi oi^anisätsioone ja koondisi/^^^^^^^H^ viies lootši muud põhjamaalased, peaasjaü- ebatasaselt. Tunnipalga arvestuse sie, isegi halastamatu, kinnitades,
kes kõik tegelevad tübrakettide milUne ebamäärane otakord tekib ^aine on kartlik. kult elatistarbeiks, tubakale, rüe- kohaselt teenivad mehed 100 mar- ®* endine välisminister tegutses .
katsetannse nurjäajamise aktsioo- ^ö^ia-^««"^s feellM^ Soomlaste kartuseks on poljust. tele, mööW kodustele tarbe- samal ajal kui naine saab Soo- ^arva riiklikes huvides, pidades
laidega s Ä e piavik Soomes on oht sattuda vägivaUa esemetel mes 76, Norras 83, Taanis 86 ja alati esmajoones sUmas oma isik-susega
nagu tooks uue relva kat- Selline mitmepalgeline tegeviis, ohvriks kaks kuni neil korda nii Soomes- on vähem tv-aparaate, Rootsis 90. Andmete koostajad ei huvisid. Kuna Kissinger oli
setamine kaasa viimsepäeva. V^^^^^ kui lääne- teadnud- öelda kumb mõjutab .venelastele kasuliku detente-kise
vastu' organde poolseil naabreü. Suvilate arvuga enam, kas palgapoliitika või alad, Polütika kokkumonteerijaid ja tegi
niga on liitunud ka nimekaid kiri- vastast sihikindlat kampaaniat, jä- „ MAQ Ff ÄIR k m A T T soomlased siiski ees. Soomes ja kuhu naised on töötama jäänud, y^^ami^ sõja lõpufaasis kommu-kutegelasi;
kellest nütmed on teeo-^^^^ kahjuks mulje, et läänemaaibn on igal neljandal20-64-aas- Soome naised käivad enamuses "istidele kergekaehsijäreleandmisi,
tud,Ühendriikide relvastamise väs- on löödiid üldiselt palju sunrema Soomes elab iga kolmas kitsalt, tasel oma rannahoone või tundra- tunnistöös ja teevad pikema päeva sus peetakse teda kommunismi
tu tegutsevate ,,rahuorgamsatsioo-Vpimete^ siia saabu- muudes vordlusmaades iga kahe- kodu. Soomes on teiseks enam tv- kui nende õed naaberriikides. Soo- suhtes pehmekäeliseks. Välismi-nidega*^
Ühe kimimalisen^ grupi nult seda oskasime ette kuj^^^ kümnes. Kitsalt elamise all m nies on vähem osalise ajaga töö- «astrina tegi ta kaugeleulatuvaid
tiibraketi vastaste Wgas moodus- N ^ tajaid. otsuseid Kambodzha pommitaml-
- - - - • Ä- enam kui kaks immest. . si^ ^j^^^
^ ^^^^ ... ^ ^ ^ ^ ^ elab Soomes v^id mõni Soomes teistest rohkem nädalaleh- teevad kodutööd, siis soome naise nike järele spioneerida nende tele-mõlulsfääri'kuid
nähtavast protsent, muudes Põhjamaades ^ede lugemiseks. Kinodes, teatri- töökoorem on raskeim kogu põh- fonikõnesid pealt kuulates. Nixon!
' kolmandik.. Lahedasti elamise all tes, kontsertidel ning n^^^ ja Fordi vaUtsemise päevil oli ta
mõeldakse kodu, kus iga inimese ^a^i sooml^^^^ ühendriikide poliitilises taevas kõl-kohta
on rohkem kui üks ruum. muud põhjamaalased. Juhipositsioonil ^olevaist ametni- gj poolt kummardatud ja austatud
Soome mehed surevad keskmi­kest
on .Soomes rohkem naisi kui
mujal Põhjamaades. Ametnike
tütreid koolitatakse Soomes teistest
rohkemv
Poliitilistesse parteidesse kuulu­vad
soome haised nagu muudes
eminents, kelle kahepaikne tegu­viis
paistis sageli läbi, kuid kelle­le
keegi ei julenud varvastele astu-
(äa. -/ ' ..
Kui Reagan valimisvõitlusel Car-teri
Valgest Majast välja lülitas,
tab organisatsioon; kes kannab nl- demonstreerinud^ mida igal rahval
metust Sotsiaalse Vastutustundega ja N.
Kanada IPSühholoogM. Laldii mõjulsfääri, kuid nähtavasti
Mõnede ,,rahtikuulutajate'V ja õpitud. Kahtlemata
,,ffahueesf< võiflejate sõnavõttu- <>2i^*^^ Sa
dest ei saa kügiigi Järddada, et PÄillsdt et^
nende peamiseks e e a n ä r ^ oleks si,'^ kes ei taipa, mida praegipie, rj,^^^^ elavad Soomes mär^^a- SOOME MEHED SUREVÄB
rahu viljelemink Nn on p^^^^ kui jühiposit NOOREMALT
misel paljude demonstratsioonide taotleb, kmd kui nende^J^orvajle l^ ^.^^^^ ,^
äa rongkäikude korraldamine, kus m^^^^^ . ^ , ^ ^
d p i i i ^ riÄ aimät plakatite Ja '^^^ 1^ last a^e- ^1 "^'"^^ ]a hai^stuvad .a-
Esä.i^Li^revg^a ^ja^ lo^os ungite fo^ elanud mehed on halva te^ , , - , , - .
kc*ra vastu ekshni^. Eriti rõ^^^^^ lisministri kohale tagasi. Reagan
takse, et VaütSUSpi^b arvestama 1«00^^^ olevate istote Ar... nn «nnm.« tpn. c.n,nf, W . . . . . n . . . c ^ . . ^ . . . . . . . . . . ..
„rahva« arvamist, mis meenutab mese aju ja m)rmaalse inoüemi»- ^^hel on Soomes suurem kui muu-
1940. aasta juunipäevi Eestis/ kus võime. deis Põhjamaades. Rootsis pn vahe
käputöis kommimiste koos oma^^^ peaaegu märkamatu. Ainult Soo-looksupoistegä
ja kaasajooksikute- et tiibraketi vastaste ja N. Liidu mes elavad paljulapselised pered
ga tegjd „rahvaniasslde revolutei- poliitika toetajate propagandaves- algelisemalt kui lasteta perekon-
©oni.*' i kile aiinab lisajõudu Kanada ^^^^
t)hel ajal demonstratsioonidega raalvalitsuseebaW^ tiib- Nõukogu arvates kuuluvad mood-ja;
ähvärdustää alustatakse ka raketi katsete küsimuses. Valitsus sasse elamusse^ vesi, oma WC,
omapäraseid juriidilisi ja diplo- veeretas katsetamise ettepanekut vann yoi dushsh ja keskküte
maatilisi aktsioone, mis näUavadP^^
kui palju Kanadas on poliitilist käest teise kätte ja tegi siis nagu elamuis,^eLtaida^
d,akupsust ja ignorantsust. K^^^^ statisWiseltvottes soom
ajakirjanduses ävato^^ inforina^ toimuvad nende kohustuste raa- laste pesemisoludpn halvemad kui
Äoni^ võib järeldada^^ NATO naabreil,
irönm „rahüenipi" advo^^^^
test haiglasemad. Arste on Soomes kem, samuti kui töötajaskonnas, tegi kohe olukorra selgeks ja dek-natuke
vähem kui mujal Põhja- Soome naised elavad kauem kui lareeris, et ta Kissingeri enam
maades; mehed ja on keskmiselt tervemad, välisministri kohal näha ei taha.
Seda suurem oli nüüd üllatus, kui
• - • . . . ' - ..-- . .. ... - • . .Reagan ootamatult teatas, et ta on
valinud Kissingeri Kesk-Ameerika
poliitika uurijaks ja kujundajaks
~ positsioon, mis annab talle ta­gasi
vähemalt ühe osa endisest
usymmaš 700 mil jard^^^^
BASEL — Shveitsi panganduse ringkondades on taas esile kerkinud
mured majanduslikult mahajäänud riikide suurte välisvõlgade korral­damiseks;
Pankurid kardavad, et võlgadega ülekoormatud riigid ei
suuda oma kohustusi kanda, mis võib esile kutsuda suurema rahvus^
. , TARDUNUD SEISUSEVAHED, vahelise majandusliku kriisi
kohtu kaudu tiibrakettide ka^ isegi nii kaugele, et ta lubas ka^ Soomes Võetakse kergemini
sete keehistamist Kanada territoo- setelst loobuda kui selgub, et ka- -j^^^j^g g^-g^j^-j^^^ juhtiva klassi Vastavate kokkuvõtete ja statis- 22,2, Lõuna Korea
riumil ja õhunramisi Seda oma- «ada rahva enamus ei poolda kat- lapsed saavad loomulikult iühtivfli- tiliste andmete põhjal võlgnevad U 10,5 miljardi doUariga. Kõmmu- paljastusi.
Esialgu ei ole selge, miks Rea­gan
sellise vastuolulise otsuse tegi.
Kas avaldati talle kusagilt selle
valiku tegemiseks survet või on ta
tõesti Kissingeri võimete hindaml-sel
viimasel ajal oma meelt muut­nud.
Vnmane oletus tundub ebatõe-
18,9, jaTshii- näolisena — eriti pärast HerscM
pärast sammu põhjendab advokaat seid. Kogu see küsi^^ võlad läänemaail- T,ri^.i„-^^.^ , , .
väitega, et l^nada vatitsuse otsus leks oleks Jcahttemata . paSJH sd-g^s on suurim grnpp tööliste lap- kogusummas 700 miljardit doUarit, male kmihivad erikategooriasse i f l ^ " ? _^vSrtT - T
Ühendriikide tiibjrakettide katsete gem, arusaadavam ja sirg^^^ nmg need ulatuvad kogusummas i « f i i : " vauspo-lübamisdis
Kanadas mi v a s t Ä s ^ ei ka^ jahtivad ametnikud Soomes on 3^ nniiinr^f ^n:ii..ii« '"«^a Kujunaamme uhes koige
Kanada põhiliste õigpte sditsioon suks peUa end^ teha, ametnike lapsed. Taanis on tööta- vähemalt 25 riiki nole oma või
7-ga, mis garanteerib igale kana-^^^^v^^^ '"^ """"^ ""^^
dalasde õiguse eluks, vabaduseks selgelt, et Kanada peab oma riigi- he tasakaalustatud. Norra kohta
ja jidgeoleknks/Ä^okaadi algatus kaitse^^^^^h^ andmeid,
tundub paradoksaalsena, kuna tiib- aeid katseid ja andma oma toetu- Juhtivate ametnike kohtadele on
raketi näol tahetakse just katsete- se ühendriikide relvastuse tilesehi- rootsi tööliskodu poeg esimene
da ja rakendada sdlistrdva,mis^^^t^^^ rdvastus d göome tööliskodu tütar vümane
kaitsd) kanadalasi ning nende õi- kaitse mitte amullüliendriike vaid Liikuvus sotsiaalsel redelü on suu^
gade maksmisel suutnud enam
tähtpäevadest kinni pidada ning
neile on tehtud soodustusi ja
erandeid, et päästa neid pankrotti
sattumisest.
ülesanne — ütiendriikide välispo-
63 miljardi dollarile. , . ,
- oluhsemas ja kriitilisemas sekto-
- . , , 3 ris. Näib, et Valge Maja koondab
KommunistM^^^^ ^5^^^^.^ ja teeb et-suski^
rakordseid pmgutusi oma tevalmistusl Nikaraagua nime
võlgade korraldamiseks.
gttsi agressiivsete kommunüstlike ka Kanadat
kuna vastasel korral võivad nad
tulevikus ilma jääda läänemaailma
Suuremateks võlgnikeks pankade- krediitidest, mis on nende majan-
K. Ao /Soomes.
rim Rootsis, jäigim Ja tardunuim le on Mehhiko—58,9, Brasiilia-^56, duselu käigus hoidmiseks väiga ölu-kandva
mädapleki väljalõikami-seks
Kesk-Ameerika õunast, kuid
selle operatsiooni läbiviimine ei
nõua ühendriikidelt mitte ainult
suure sõjalis© aM andmist antS=
I
VALVI
NÄDALi
., 31. juulü ja j|
dr. M. Leesm(
6. ja 7. augustil
dr. T. KuutanJ
Al*
Söderströi
eestlasi
Soome suurim
Södeström andis
taskusõnaraamatu,!
diks on Soome lal
tõusev võimas pf
vasaraga, nagu
enestel küllalt m(
okupeeris nende rj
ne lipp sirbi ja V£
dagi seotud eesti
soome kirjastusell
Soome lahe lainel
nõukogude lippu,
kaanepilt olema s^
raamatule.
QBB
ELEK
Sisseseaded, m
imud ehmiaiadefl
LitwntsnrJ
cm
Maria Kiisk
TV-scripta
Maria Kiisk, kej
koolis sai ettevali
ajaloo alal, on
teenistuses nn.'
Scripta on TV-pro(
vastajate assistent,]
vastava käsikirja
Maria Kiisal on
ekraanilt on võidi
mitmesuguseid üles
on ta ka llks kahe
tegutsevad uue Str|
sitleva TV-sarja
juures,
liifimiiiiiiii
Eesti Sihti<api(
Annetused, testamj
ja mälestusfondid
vabad. Suunake
noortele ja teistele
sioonidl
Eesti SihtkapitI
kaudu tulumaksuj
saamiseks. — Eel
Broadview Ave.
M4K
Triikiseieid
Tallmnas Jtehti
sžleid 17-ndast
Kreutzwaldi nimelij
güs restaureerima
le sajandi vana ra|
et nende kaanemal
sutatud ühe senitun|
lehekülgi.
Sel ajastul oli nii
kaanematerjalina
leeritud trükitöid,
lehekülgi.
Käesoleval juhul
köite kaaned aastal
kitud lõunaeesti mi
siraamatust tartuml
Raamat on illust(
jandusloolaste an
Eestis eesti keeles
reeritud raamat, il
senhii oli teadmata
Komineiitaail
(Algiis 11
kommunistlikele riij
sanidele, vaid ka
diplomaatilist tege\j
de aktsioonide
Kongressis ja väli]
del.
On selge, et tee<
kas on praegu halvl
ger on aga see „vai]
suudab neid teid
märgUe jõuda, on
märgiga küsimusek
Dk. 3)