Vaba eestlane , January 20, 1987

              Lk. 4
EESTLANE teisipäeval, 20. jaanuanl 1987 - Tuesday, lanuary Nr. 5 Nr. 5
ÜheLtalvisel jaanuaripäeval a. Eduka! vastupealetungil vallu-
1939 startis Lasnamäelt, sõjaväe- tati meie vägede poolt Narva 19.
lennuk PN-3, mida juhtis katse- jaanuaril 1919. a. Koos Narva
lendur, kapten Peeter Olt. Tüübi vallutamisega tuli Tallinna üllatav
nimetus PN oli tuletatud konst- teade: Pähklimäe veski juures, 5.
rüktorite, lennuinseneride Posti ja polgu lõigus oli leitud lennuk, mis
Tooma (Neudorf) nimedest. nagu ootas uut peremeest.
Lennuk ehitati Lasnamäel Esimeses maailmasõjas kahe
Avio-tehastes ja sai mingil imeli­kul
kombel hüüdnimeks ,,lsamaa-päästja*^,
kuigi ametlikuks numb-riksoli
160. Lennuk oli ühepinna-line,
kaheistmefine ja kinnise ka­biiniga.
Varustatud Rolls-Royce
5Ö,0 hj mootoriga ja saavutas, ar­vestades
selle vähest võimsust
Georgi-ristiga vääristatud lendur-kapten
Karl Haas (VR !/3) võttis
endaga kaasa lendur — vaatleja
Jakob Tillo ja mõned avio-moto-ristid
Kelgu (VR 1/3) juhtimisel.
Kogu selle ,,lennusalga'^ lao ja
töökoja moodustas kastike Kelgu
käe otsas ja nii asuti kiires korras
tolleaegse rekordkiiruse 400 teele. Aegamööda selgus, et len­nuk
oli kuulunud Eestit rünnanud
7. kommunistliku armee juurde
lähetatud 3. Petrogradi avibgrupi
2. lennuväesalga koosseisu.
Sõjasaagina saadud lennuk õli
prantsuse päritoluga , ,Farman
HF-30" tüübist, kahepinnaline.
km/t.
HEA LENNUK
Inglismaalt oli ju tellitud meie
ennuväele 12 kõige efektiivsemat
jahilennukit „Spitfire'' ja PN-3
oligi mõeldud treeninglennukina tõukava propelleriga luurelennuk,
enne üleminekut uutele jahilennu- Kelgu arvates oli see veel kaunis
kitele. Ühel „Spitrire'ir' olid kõbus ja punaste poolt kiirel põge-juba
peal meie lennuväe tunnuse- nemisel (mitte %ndumisel) maha
na sini-must-valged kolmnurgad, jäetud. Jahutusvesi mootoris oli
kuid seoses alanud sõjaga tühista- muidugi külmunud. Rassiti lennu-
EESTI ESIMENE SÕJA VÄELENNUK Farman HF,'30. Ülal vasakul esimene
levidur-Upnik Karl Haas ja teine avio-motorist Kelk, Allparewial esimene len-dur-
vaaüeja, lipnik Jakoh Tillo.
ti Briti Õhuministeeriumi pool tel­limine
13. sept. 1939 ja nii jäime­gi
neist ilma.
Kuna võhikule tundus ,.Isamaa-p
ä ä s t j a " sarnasena
„Spitfire'-iie", siis oli okupeeri­misel
venelaste esimeseks küsi-ki
kallal öö läbi ja isegi polkovnik
Reek, kel oli lendur-vaatleja väl­jaõpe,
tuli mehi vaatama ja kiirus­tama.
Lubas kaasa lennata, kui
sellest asja saab ja — saigi asja!
Nüüd aga tuli asuda veel kütte- ja
määrdeainete jahile. Saadi pudel
, mis toimuski
juuli alguses. Stardil 4. juuli
1919. a. aga purustas Loode-
Armee lendur-leitnant Berger-strasser
lennuki ja see vast oligi
väärikas lõpp meie esimesele sõ­jalennukile.
ALGUS JA LÕPP
hingutešt sakslaste poolel, sai ker­gelt
haavata; kuld mõisteti
1941.a. sügisel surma.
Major Voldemar Post oli saa­nud
Esimese maailmasõja ajal len­duri
väljaõppe Inglise lennuväes,
viidi Venemaale ja pärast sõja
lõppu naasnuna oli tunnustatud
tööjõuks kuni surmani. Ta on
museks: ,,Kuhu olete peitnud tei- bensiini siit ja teine õliga sealt
sed,,SpitfireMd"? Kuid PN-3 oli ning lõpuks leiti isegi
1 kõigiti õnnestunud lennuk heade
lennuomadustega, olles tõendiks
meie Avio-tehasfe inseneride ja
töötajate suurele asjatundlik­kusele.
Jah, see oli jaanuaris Siis saabus pidulik ja ajalooline
1939... . silmapilk. 30. jaanuaril a. 1919
startis proovilennule Eesti Vaba­riigi
esimene sõjalennuk, parda!
lendur Karl Häas ja avio-motorist
Kelk. Selgus, et lennuk oli igati
lenriükolblik.
Juba 15. yeebruäril starditi
esimesele lahinglennule, ülesan­dega
pommitada vaenlase positsi-maani
ja mitte kaugemale..." oli oone Dubrovkas, Kobõljakis ja
lahingu mälestusmärgi kivisse Komorovkas. Heideti alla kaks
raiutud tekst. 25-naelast ja viis 5-naelast pommi
Eesti 1. Diviisi koosseisus for- koos hulga lendlehtedega ning tu-meeriti
Inseveriväe Pataljoni ühe listati kuulipildujast vaenlase
allüksusena ,,Lennupoolrood", positsioone. Lennukit juhtis len-mille
ülemaks detsembris 1918 dur-lipnik Karl Haas ja vaatlejaks
määrati lendurkapten Jüri Ots. oli Ipn. Jakob Tillo. Sama mees-aastat
varem, jaanuaris
olid meie vaprad sõdurid rasketes
murdelahingutes paisanud vaenla­se
tagasi Valkla lahinguväljadel,
vaevalt 40 km Tallinnast. „Siia-maetud
Tallinna Metsakalmistule.
Jaanuaris 1919 Farman HF-30 ja Insener Rein Tooma, meie sõja-jaanuaris
1939 PN-3 tähistasid aegse lennuüksuse ,,Sonderstaffel
meie lennuväe sini-must-valgete Buschmanni" katselendur sai sur-kolmnurkadega
märgitud len- ^
nukite algust j a lõppu. Vananenud
Tsaari-Venemaa trofeelennukist
kuni meie oma leni aala tehnikute
töö tõhusa tulemusena oli PN-3,
,,Isamaapäästja". Meie sõjaväe-lennukid
aga hävitati Jägala len­nuväljal
1941.a. suvel hävituspa­taljoni
poolt.
ma koos oma avio-motoristiga kui
nad tegid katseid ühe Lätist
toodud lennukiga. '
Praegu neid ridu kirjutades tun­dub,
et ,,Isamaa-päästja" im­elikul
kombel, tänu iOma hüüd­nimele
jättis jäljed igasse ,;Oma"
lendurisse. Igaüks neist püüdis
just päästa meie kodumaad omal
kombel, kolme erineva lennuväe
teenistuses,,.
REMI MILK
9
viies sojas
iis sai kõigist neist asjaosali-sist?
Kolonel Karl Haas Lennu-
Eesti^a Soome Vabadussõdade
kangelane Martin Ekström on vii­maks
ometi saanud Rootsis mäles­tusmärgi.
See on küll paberist;
ilus helesinine raamat asjaosalise
pildiga kaanel.' Kirjutatud kodu­kandi
mehe Sivert Westeri poolt
Endisest tsaari lennuväest oli
kogunenud kodumaale lendureid,
lendur- vaatlejaid ja avio-motoris-te,
kuid — ei olnud ühtegi lennu-koriras
lahinglennuikit.
kond teostas Farmaniga kuus
lahingulendu.
Vahepeal aga suurenes ostetud
lennukite arv ja ülemjuhataja kor­raldusel
pidi. Farman • antama, üle
baasi ülemana vangistati okupän- ja välja antiidMilitäärhistoriska
tide poolt ja ta suri Siberis. Leit- Förlagetilt. Eesti koloiiel Martin
nant Jakob Tillo lahkus lennuväest Ekström omas Eesti Vabadusristi
pärast tõhusat tööd meie noore I/i ja 11/3 — viimane' isikliku
lennuväe väljaõppe organiseeri- vahvuse eest.
miselja sai surma lennuseks „ Ae- Soomes oli ta kolonelleitnant;
ronauti" teenistuses a. 1926 len- Saksa sõjaväes omas leitnandi
nuki purunemisel Kadrioru ranna kraadi,Türgisoli ka leitnant, Pär-läheduses.
Lennuväe- divisjoni gjas politsei-ütcsuše kapten kuid
aviomehhaanik Kelk oli tunnusta- kodus Rootsimaal hüüti teda endi-tud
jõuna tegevteenistuses kuni seks hobusemeheks: Isegi köneall
Eesti lennuväe likvicleerimiseni; oleva raamatu ilmumise puhul
,,Isamaa-päästja" lenduritest pealkirjastab SvenskaDagbladet
lahkus katselendur, kapten Peeter härra Th; Palmi artikli: Martin
Olt teenistusest a. 1939, siirdudes Ekström, üks Rootsi seikleja,
asjaloodud lennusehsi ,,AGO" Eesti Päevaleht (nn 6^ lk. 6)
teenistusse liinilendurina. Ölt oli nimetab Martin Ekströmi kiii nat-meie
lennunduse üks kogenenu- sionaalsotsialistliku bloki juhti,
maid lendureid. Saanud Esimese See blokk tegutses väga lühikest
maailmasõja ajal väljaõppe Prant- aega j a meie riimekangelase polii-susmiaal,
oli ta hiyem tegev katse- tilinekar^
lendurina Eesti lennuväes ja liini- oli sõjamees, ilma vastava teoree-lenduriha
nii ,,Aeronauti'' kui ka tilise väljaõppeta. Raamatu kitori
AGO" teenistuses. Viidi mobi- eeskujul nimetame teda edaspidi irri liseerituna Venemaale, kuid tal ainult Martiniks.
,Ay^.<i<<^.>^^-':^^'' Õnnestus sealt pääseda koos kolme Ta sündis 1887 Da^^^^
noorema kaaslenduriga. Kõik neli töölise pojana. 18
olid soja ajal Briti ^^^^^^
Force (RAF) teenistuses lenduri- saadab Rootsi ohvitsere Pärsiasse
tena ja on nüüd surnud. politsei-üksuste loomiseks ja Mar-
— - T " .......^>.v Järgnevad katselendurid PN-3 tin satub sinna kui ühe Majori
' / " ' '-^^^^-^^--.-t^^^Z '^'''^^^^h lendudel olid major Felix Robin- tentsik ja hobusemees
' ' / ^ "'y^f^--!^'^--^^ son ja kapten Alfred Kriisk. Ma- 1918 on tajuba majorina Soome
jor Robinson langes pataljoniüle- Vabadussõjas, kus juhib Tampere
mana esimesel sõjatalvel idarin- vabastamist- Aasta hiljem leiame
..m-^i. ' del. Kapten Kriiskist sai kõmmu- teda Narva alt meie Vabadussõ
, nistlik poliitjuht, ta jäi Eestisse, jas. Martin Ekströmi peetakse
^^'B'lMMAA-'FM^TJA''lM^m7meUmmMlül võttis osa Tallinna puhastamisla- Narva vabastajaks. Soome abi
organiseerimisel on temal väga
hinnatud teened. ,Toon siin ära
katke E. Laamani Eesti
iseseisvuse sünd'': ., 18. 12.ikiitis
EAV heaks sõjaministeeriumi ja •
Soome ohvitseri Ekströmi vahel
koostatud lepingu kava soome
vabatahtlikkude pataljoni
asutamiseks. 22. 12. tõotas EAV
p ü h a l i k u l t anda ^ kõigile
välismaalastele, kes sõjariis­tadega
Eesti piire kaitsevad,
nende soovi järgi Eesti kodaniku
õigused ja ka eesõigused, mis
Eesti rahvaväelastele antud ja tu­levikus
antakse, eriti tasuta maa
isiklikuks tarvitamiseks. 24.; 12.
võis EAV juba teatada, et
,,Soomes on meeleolud meie
kasuks muutunud. Vabatahtlikke
on umbes 300 üles andnud". Kuid
22. 12. oli punavägi juba Rakke ja
Vägeva jaama vallutanud ja 24.
12. Tapa sõlmjaama." Niipalju
Laamani.
Viimaseks sõjaliseks operatsi­ooniks
kujunes Martinile kolonel-leitnandi
kraadis Hangö vabasta­mine
1941. Raamatus ön palju
huvitavat Martini eraelust; ta käis
läbi suuruste Sven Hedin'i, von
RosenM ja Herman Göring'uga'
juba enne kolmekümnendaid aas­taid
ja ka hiljem.
Silvert Westeril kulus kümme
aastat materjali kogumiseks. Raa­mat
on kergesti loetav. Võib soo­vitada
noortele kui vanadele.
Miks mitte tõlkida? Martin jäi
surmani Rootsi kodanikuks, kuid
on maetud Soome.
8B
Kinkige sünnipäevaks
V A B A E E S T L A N E"
Kuld-kuljusi
LLL'87/1
Lembitu Malev Kot!
Nädalalõpul l ü . / l l . jaanu:
sus Lembitu Maleva lumelaj
— „Kuld-kuljuse'S Laagri*
Toimus suusatreening, niaj
Laupäeva õhtul oli saun LenJ
jas. Laagrit juhtis Haroid
Roos ja laagrit toitlustas HilJ
Laagri juhtkond oli asja nii kor­raldanud,
et jala-paksusele jäiseh
lumele sadas laagriks paar tolli
värsket j a muutis Kotkajärve ees-kuju
1 ikuks suusa.maastikuks .|
Laagrilipp heisati peaväljakul lau­päeval
kell II ja langetati pool-masti
Toronto Eesti Skaudisõpra-de
Seltsi asutajaliikme MaH
Tarumi mälestuseks, kelle niatuj
toimus linnas just samal ajal.
Einele järgnes suusasammu j?
pöörete harjutamine laagriväljan
kui ja 10-km suusamatk Orujär-j
vest lõuna suunas. VaatamaU
kestnud sulale olid järved kindlasj
jääs, mille paksus oli 10— 1
tolli. Nii polnud ohtu veekogud(
ületamisel.
Õhtupoolikul parandasid Lem
bitu lelled suusaradasid, mis moo­torsaanide
poolt olid rikutud.[
Vendurskaudid ehitasid üle järvej
kaljuprakku lumeonni.
Koldeõhtul jutustas dr. Jaani
Roos põneva loo häälest ja heli.st,
millest saab üksinduse ning hir-l
mutunde kõrvaldaja. Sellepärastl
laulavad üksikud metsamatkajad|
ja suusatajad. Sellepärast kasuta­takse
kuljuseid ja kirikukelli
helin peletab kurjad vaimud'
eema/e. Poi.stele anti kätte laagri-märgid
— kaks kuldset kuljust
nahknööri otsas. Anne Linkruui
ja Jaan Roos sepitsesid sealsamas
laagrilaulu, millega täiendati
laagri laululehelt lauldud lume-laagrite
laule. Lõkke ääres ant^
edasi ka järgmise päeva võistlus-juhised.
-Pühapäevaks oli jälle tulnu(
veidi värsket lund ja oli kõigiti]
ideaalne suusailm päikesevilkvsa-|
tustega pilvituse vahelt. Noole-I
poistest tuli võitjaks 2,5 km|
distantsil Miku Linkruus
21.17. Teiste kõigi võistlejatel
suusatee oli 5 km. Skaudid —j
Sven Linkruus — 38.05 ja Rikij
Roos — 41,37, vendurskaudid
Allan Vessmann— 35,47, Marti]n|
Roos — 36,08, tüdrukud Marja-
Leena Roos — 33.24 vanemskau-|
did ja juhid — Alrek Meipoom
29.03, Michael Sadul - 29.25.|
Jaan Roos suusatas ajaga 25.58.1
Kõikide klasside võitjatele anti
laagrimärgi kuljustele lisaks veel]
üks suur kuldne kuljus.
Laagrit teenindas Lembitul
Maleva 4nootorsaanil varustusjuht
Rein Kori. Mootorsaani-sport
muutub aga järjest
populaarsemaks ka poiste seasj
A v a l d a t i arvamist, et
suusavõistluste kõrval võiks
toimuda ka mootorsaani-võistlused
tingimustel, et rajad ei
lange kokku ja mootorsaanid"ei
riku suusa murdmaa-radasid.
Kokku oli laagris viis mootorsaa-|
ni.
Laagrilaul:
Suured koerad, väiksed koerad,|
kutsikatel kellad kaelas.
Löö aga suuska vastu lund,
siis näed öösel hästi und.
Lembitul on lumelaager,
kõlisevad kuljused.
Kuljus tondi kartma lööb,
nii et pikad sääred teeb.
m