1984-11-01-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
X L ym/i. mSTLAm n^i^&val-ij^ei^ 1984 ~ ITmrsdäy, N(yvember % 1984
BEGE:
'.T3Hyrrtin-n*.MW!itT
Nr. 81
Triaf l o n h u p
r Kohtla-Järve kandis võistddi
Matloiiis, teiste sõnadega ülimara-toms,
kus \^istlesid : 7 • julget ja
treenitud meest, kes sõitsid jalgrattaga
200 km, ujusid seejärel 2
lon ning lõpuks jooksid täismara-toni
42.195 m. Selletaolisi võistle
on korralciatud mitmel pool maail-
|mas> isegi maavõistlusi. Ujumine,
jalgrattasõit ja maanteejöoks sooritatakse
loetletud järjekorras,. Öis--
tantsi pikkus on mõnel puhul varieeruv,
ujumine : 1—2 km, rattasõit
30—60 km ja jooks 10—20
. 28. juulil korraldati sellelaadiline
võistlus pühajärvel, .kus ujumine
oli 1,5 km, jalgrattasõit kolm
ringi (42:km) Mber Pühajärve ja
jooks üks ring (14 km) ümber jär-
1 v^. Osa võttis 27; meest ja üks naine.
Neist esikohale tuli Kalle
Kaupmees (ujumine' 31.26, ratas
1:19.58. jooks 1:02.08) —2:53,32;
Teine Margus Rein — 2:57.14,
Rahvusvahelise Olümpiakomitee
president J. Ä. Samaranch kirjutas
Lausanne! linnas alla lepingule,
mille kohaselt 1986. • a, vahnib
tausanne'is ROK'i uus peakorter.
Maailma odaviske
mat:
U. Hohn, I-Saksam.
T.;Petranoff,-USA;.,
F;Paragii Ungari
D. Midiel, I-Saksam
R. Roggy, USA :
M.' Nemeth, Ungari
M. Wessing, : '
L-Saksamaa
H. Puuste, E e s t ;
K. Wolfermann,
L-Saksamaa
H. Siitonen, Soome
kümme pari-
104.80
99.74
96.72
96.72
95.80
94.58
94.22
94.08
93.90
1984
1983
1980
1983
1982
1976
1978
1983
1973
1973
kolmas Sulev Marja— 3:00.59.
Kiireim jooksja oli Raine Rinaldo
54.55, • kiireim sõitja Kaarel
Schmidt--1:1^.57.
Eesti muiiKasjuHe inglise iceeles
TÄLES FROM ESTONIA"
tölkiniicl Gisela MeBride
MlJWAŠJUTrU J A K O K K U V Õ T E ..KALEVIPOJAST"
1.75 — 50 centi posdkida
Saadaval Väsa Eestlase talituses
ILMUS
HANS MERETT
TEREMI JUTUSTUS
sfonia mässust, sõjast, Berliinist,
laagrist ja muust
272 lk. (köUes raamat)
Saadaval „Y AB A EESTLASE**
HIND $25.—pluss saatekulo $i.50
iS,
l^ögunemine ratsutamiskooli kõrval
EegistreeriimiiierkdtlO.O{>-^^
Stort: kell 11;00 — või varem, kui registreeriaÄ
Aiihindäde väljaandmine koha|)eal k^^^^
' iToiÜustus: soojad vorstid, saiad/mahl. Riietus: ilmastikule vastavalt.
iKaäsa võtta: kompass (kui omad ja oskad kasutada), pliiats (soovi-
:av'punane)., •••• •v',-,
Osavõtumaks: $2.00. Osa võtavad: hellakesed, hundudj skaudid^ gaidid,
vanemgaidid ja vaiieniskaud^
; teretulnud orienteerumist
kimisvõimahised;
•Põikread: 1. Evald Männi kirja-nikimimi,
5^ Jalats, 9. Mägi Pandivere
kõrgustikus, 10. Eksitused,
11. Ajaline mõiste, 13. Lihaloom,
15. Teen lahti, 17. Lõigatav tükk
viljapõllul, 18. Eesti heiilooja, 11
Keha, 22. Jõukas, 23. Suurtüki
eelvanker, 24. Peruu indiaanlased,
25. Aadlitiitel, p. Algul, 30. Lap^
sevanem, 31. Veo- ja sõiduloom,
34. Siiu -— rootsi keeles, 35. Me-resopp,
37. Sidesõna, 38. Selline
nuga, ei lõika, 40. Lehtpuu, 42.
Prantsuse kirjanik, Nobeli laureaat,
43. Tõmbate, kisute, 44. Ei luba,
Fülstread: 1. Sõjamehe peakate,
2. Sugupool, 3. Eesti jooksja, kes
võttis osa Berliini olümpiamängudest
1936. a.^ 4, Osa ratsutaja var
rustusest, 5. Tegelane 0. Lutsu populaarsetes
teostes, 6. Ohver, 7.
Poolsaar Balti meres, 8. Omaaegne
Eesti siõjalaev,. 10, Võiduta lõppev
mäng, 12. Kiiri, paha -—inglise
keeles, 14. Ette kandma, 16. Kitsikusse
ajamine, 18. Millegi ees
asuv ala, 19. Suletud, 20. Vahend
ülespoole pääsemiseks, 25. Argpüks,
26. Suur kivi, 28. Vorm sõnast
imema, 29. Esimest aastat
haiglas praktiseeriv arst, 32. Prantsuse
kirj anikü Zola eesnimi, 3 3.
Ettejõudmine, 36. Linn Eestis, 37.
Ed. Vilde lavateos, 39. Punane —
ühes võõtkeeles, 41. Looma häälit-
^sus. •
MÜÜGIL
Oskar Lutsu KEVADE
Saadaval ,^yABA EESTLASE** taUtases )a koottõhtatei BMII
Majas raamatiite müügflaiiaL
22. oktoobril toimunud Ka/evi
Suusaklubi koosolekul valiti möödunud
aastane juhatus enamikus
tagasi. Juhatusest. lahkus Mihkel
Vasila ja juurde tuli Peeter Niit.
Klubi esimeheks on Theo Vel-iend,
abiesimeheks Arvu OÜing,
sekretäriks Peeter Niit" ja laekuriks
Evi Jaaguste. .
Eehriiše aasta eeskujul on kavas
talve jooksul korraldada vähemalt
üks omavaheline süusavõistlus.
Klubi postiaadress on: 61 olen
Davis Cres., Toronto, Ont. 'M4E
1X7, td. 699-7579.
LAHENDUS
• Põikreadi! l.-Mg, 3. Epp, 6. Käi-'
ju, 10. Shm, 11. Auto, 12. Leda,
13. Peetrus, 15. Salla, 17. Ole, 18.
Kael, 19. IrV, 21. Norma, 24. Lon,
25. Tael, 27. Armee, 29. Eel, 31:
Tekkel, 33. Astuma, 36. Sto, 37.
Atala, 39. Jaam, 41. Ots, 42. Annus,
44. Der, 46. Olga, ,48. Uba,
50. Teine, 52. Veetlev, 54. Rist,
55. Saal, 66, Hani.
Püstresi: 1. Miel, 2. Greene, 4.
Pau, 5. Puskar, 6. Kose, 7. Lil, 8.
Jelmek, 9- Udar, 10. Sportlased,
14. Rar, 16. Allee, 20. ViUem Nar
vi, 22. Olgu, 23. Marat, 26. Arst,
28. Etaan, 30. Eeva, 32. Kuju, 34.
Toores, 35. Mason, 38. Laava, 40.
Asula, 43. Nee, 45. Eti, 47. Les,
49. fien, 51. $t, 53. El.
JUSTEMUNUD
¥aleria Kimberg-ltoticas'®
Karjane läks karjaga
ja seildttsed karjdkiste
iseseisvuse ajastul, Abd Lee
illustratsioonidega.
nisefes ning Idiydlii^lte^i^ kui ka Tanadde.
Mfiügö ,,VABA E3EmASE« t a f i ^ v
Hind$lZOO
Robert Kreem
Tähelepanekud • OtšbgiAd mommsAtM
237 lk. $15 —
MVABA E E S T L A S E * * teittasGi)
fifa^iwiiMflfflinimm^™
Nii võttis ta Ottawas osa~ galast,
anilte selleaegne peaminister Pierre
ITrudeau korraldas oma külalise
president Ronald Reagani auks.
Pekingis ta käis eriaudientsil Hiina
tugevaima • mehe Deng Xiaopingu
juurest Brasiilias ta kohtas presidenti
Joao Baptista' Figueiredotj
kavas oli ehitada looduslik maagaasi
juhtmestik Occidentali Boliivia
õliväljalt Brasiiliasse. Londonis
tä l^is i kuninglikus kunstiakadeemias
üleaodmas
d poolt illustreeritud raamatut,
mille ostuhind oli olnud 5,28 mÜ^
jonit dollarit. Washingtonis ta võttis
psä arvukaist vastuvõttudest,
mis külastavate välismaalaste auks
korraldatud.
Hea näide Hammeri tegevusest
oli tema kunagine isiklik algatus
Afganistani kriisi lahendamiseks.
Mõtteks oli, mille selleaegne Poola
parteijuht Edward Gierek pii Hammeri
väite kohaselt tall©^ esitanud,
oM Liidu üksuste osakaupa välja
tõmbamine Afganistanist sel
tingimusel, et Pakistan ja USA lõpetaksid
oma abi valitsuse vastu
yõitieväile partisanidele.
Hammer organiseeris Moskvas
kohtumise Brezhneviga. Hammeri
mälestuste kohaselt nõukogude
juht oli kinnitanud, et väited
Moskva strateegilisest plaanist
Pärsia lahe suunas oli ..tähtsusetu
tolinukeerutus" ja et ta tõmbaks
mõnedki nõukogude üksused Afganistanist
välja nii pea, kui relvasaa-detised
üle Pakistani piiri partisanidele
lõf^eksid.
Hammer lendas järgmseks Ka-rachi
kohtuma kindral Mohammed
Zia ul-Haqia'ga,, Pakistani • presidendiga,
kes seni oli olnud afgaanide
partisanide tähtsaim toetaja.
Hammer tegi nõupidamise ajal
kindralile ettepaneku, et Occidental
alustaks uusi uurimisi ranniku
ees olevail madalikel; ja ehitaks
Pakistanile uue õlipuhastusette\'õt-te.
Zia oli üsna huvitatud mõttest,
aga ei soovinud seda siduda kuidagi
Afganistani küsimusega.
Hammer ei olnud valmis järeleandmiseks.
Ta l^ks ühendriikide
Senati välisasjade komitee esimehe
Charles Percy jutule, välisministri
Alexander Haigiga kohtuma, selle
mglasest kolleegi lord Carringtoni
ja lõpuks ÜRO peaseki^täri JCurt
Wäldheimi juurde. Kui see ringkäik
oli alles teoksil ta sai kuulda,
et president Reagan kavatses muudel
põhjustel lõpetada N.. Liidu
vastu kehtestatud ka.ubandus€ piiramised.
Alles selle järel loobus
Hammer oma rahualgatuse peale-^
sundimisest. Ja sellest alates võib-
^ olla nähakse, milline oli temale
nende asjade tähtsuse järjekord.
Inimesena Hammer oli vähenõudlik;
ja meeldiv ning meenutas
pigem maapiirkonna arsti kui töösr
tusmagnaati. Tal oli mugav, aga
mitte praaliv kodu Westwoodis,
Los Angeleses. Tema kolmas abikaasa
Frances on tema alatine
kaaslane OXY I lendudel.
Hammer oskab ka naljatada iseenese
arvel. Kui ta kuulis, et Mar-lon
firando võttis tema eeskujuks
oma kõva-iseloomulise õlimiljonä-ri
osas fihnis,,Salajane skeem",
mille eest Brandole maksti 250.000
dollarit päevas, ta ohkas: „Sellise
raha eest oleksin mina võinud seda
osa ise näidelda!"
JAHEDAD yAHEKORRAB
OMA. VAOTSÜSEGA^^^ . •
Omal maal Hammer ja tema
reklaamimehed on kõigist oma rahvusvahelistest
suhetest hoolimata
võinud niärgata, et neil on ikka
veel raske pääseda Reagani valitsuse
esindajate juurde jutule.
Hammer kirjutas ühe kirja presidendile,
kuid vastuvõtt on neile
siiski jäbe. Hammer on eriti süüdistanud
Richard V. Allen'i,. kes
lahkus pärast presidendi julgeole-kunõuandj
ate kohalt, „tõrjuva suhtumise
pärast".
Allen ise nõustus sellega, et ta
olevat mures Hammeri „kumma-lise
seltskonna" pärast. Kas Hammer
kasutab'oma suhteid ainult
oma ärilise vahekorra tõttu? Või
kasutab ta oma ärisuhteid Moskva
huvide teenimiseks? Seda polevat
kerge teada. Kuid mingisuguse
suunaandjana tuleb minna tagasi
sündmuste juurde, mis toimusid
kohe Vene revolutsiooni järel.
Hanmieri ütluse kohaselt tema
suhted N . Liiduga hakkasid arenema
tema filantroopilistest mõtetest
ja semast süütüist kokkusattumu-sist.
Ta kuulis 1921. a. arstiõpm-gute
lõpetamisel, et Nõukogude
Venemaal märatseb täpilise tüüfuse
epideemia. Kuna teda huvitas
bakterioloogia ja tal oli pool aastat
aega enne haiglapraktika algust,
ta otsustas minna Venemaale epideemiat
uurima ja aitama seda tõrjuda.
Nähes selleaegse näljahäda
ulatust ta pakkus end Nõukogude
Venemaa valitsusele nisuostjaks.
Kui Lenin kuulis tema pakkumisest,
.teda kutsuti Kremlisse ja
nõukogude juht ütles: „Me ei vaja
arste, me vajame ärimehi. Kommunism
ei anna tulemusi ja meil
tuleb minna üle uuele majanduspo-lütikale."
Selle järel Hammeri
ütluse kohasel' Lenin pakkus temale
asbestikaevamiseks luba Uuralis
ja teise tegevusloa nõukogude
kaubanduse organiseerimiseks.
Need olid esimesed load välismaalastele,
mis nõukogude Venemaa
valitsuse poolt anti.
LENINI ESINDAJAKS
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES
Paar aastat tagasi avaldatud
USA välisministeeriumi ja armee
salaluureteenistuse dokumentide
kohaselt liitub tegevusloa jutule
vägagi palju muud. Nende dokumentide
järgi kõik algas Armandi
isast' Julius Hammerist, kes samuti
oli väljaõppelt arst ja Venemaalt
USAsse asunud emigrant. Julius
Hammer oli Lenini kommunistliku
partei innukas pooldaja, kes asutas
New Yorgis äri, kus hakati
müüma shampooni, ravialkoholi ja
ravimeid. Temast sai ka radikaalsete
ettevõtete finantseerija ja just
sel alusel ta rajas suhteid N . Venemaaga.
Oktoobrirevolutsiooni järel k a l dus.
Washington kuni aastani 1933
jonnakalt Nõukogude Venemaa valitsust
tunniistamast. Lisaks sellele
kühnutati kõik USA's asetsevad
Moskva kulla- ja valuutavarud. Tulemuseks
oli, et nõukogude valitsusel
ei olnud raha kauba ostuks, mida
see pma võimul püsimiseks ihn-tingimata
väljas. Olukorra parandajaks
nimetas Lenin vene-saksa ,iin-seneri"
Ludwig Martensi „oma
suursaadikuna" ÜhendrÜkidesse,
ülesandega organiseerida kaubasaa-detisi
Venemaale. Kuna Martens
kohe ei pääsenud Vene oma varude
juurde, siis ta pöördus Julius
Hammeri poole vajaliku vahepealse
fbantseerimise korraldamiseks.
Hammer maksis Martensi eba-ametliku
„nõukogude büroo" üüri
ja muud kulud New Yorgis. Hammer
sai ametliku nimetuse büroo
kaubandusliku atasheena ning ainuõiguse
Nõukogude Venemaa ja
USA vahelisele kaubandusele. Aastal
1918 „Nõukogude Büroo" tegevus
finantseeriti salaja New Yorki
viidud teemantidega. Julius Hammer
hoidus teemantide rahaks tegemisest,
räägitakse ühe tema parteikaaslase
mälestusis. Armand
l^ammer vaidleb sellele vastu. Igal
juhul kolisid Hammerid lihtsast
Bronxi korterist hotell Ansonia
luksusruumidesse Manhattanile ja
Julius Hammeri elustiü rikastus
märgatavalt.-
SooiatflBiifne.
VABAmTLAŠES
oma eesmargi
• D
ADOPi
HÜTHERINJ
p
AdvolkaJ
Bay St., S|
õhtuti 447-2(
m
TÕNU!
ADVOKA
¥orkdale Plat J
Sul
Toronto, d
Telefol
kodeJ
H ARRY M
V4
rfitnIdaiTaJ
md
HoffiBi
VAIPAU
PUH
S E I N A S T - S E J
IWKLOl
Kd
KINDI
H.IA\
INSURA^
1482 Bd
(BatfaJ
Tikfonkj
il
•4
i
II
V
i
4
J.
VABA
TOIMnI
avatw
reedeni
Telefomd:
KUU
on taau>i
H
üks toll d
kuulutustel
tekftis
etikül}el
nädala ei\a
emasp. hd
nädala tei(
map. h<
U
Leida M |
Postiaad
9 Parra vi
Wiilow\l2
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 1, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-11-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841101 |
Description
| Title | 1984-11-01-06 |
| OCR text | X L ym/i. mSTLAm n^i^&val-ij^ei^ 1984 ~ ITmrsdäy, N(yvember % 1984 BEGE: '.T3Hyrrtin-n*.MW!itT Nr. 81 Triaf l o n h u p r Kohtla-Järve kandis võistddi Matloiiis, teiste sõnadega ülimara-toms, kus \^istlesid : 7 • julget ja treenitud meest, kes sõitsid jalgrattaga 200 km, ujusid seejärel 2 lon ning lõpuks jooksid täismara-toni 42.195 m. Selletaolisi võistle on korralciatud mitmel pool maail- |mas> isegi maavõistlusi. Ujumine, jalgrattasõit ja maanteejöoks sooritatakse loetletud järjekorras,. Öis-- tantsi pikkus on mõnel puhul varieeruv, ujumine : 1—2 km, rattasõit 30—60 km ja jooks 10—20 . 28. juulil korraldati sellelaadiline võistlus pühajärvel, .kus ujumine oli 1,5 km, jalgrattasõit kolm ringi (42:km) Mber Pühajärve ja jooks üks ring (14 km) ümber jär- 1 v^. Osa võttis 27; meest ja üks naine. Neist esikohale tuli Kalle Kaupmees (ujumine' 31.26, ratas 1:19.58. jooks 1:02.08) —2:53,32; Teine Margus Rein — 2:57.14, Rahvusvahelise Olümpiakomitee president J. Ä. Samaranch kirjutas Lausanne! linnas alla lepingule, mille kohaselt 1986. • a, vahnib tausanne'is ROK'i uus peakorter. Maailma odaviske mat: U. Hohn, I-Saksam. T.;Petranoff,-USA;., F;Paragii Ungari D. Midiel, I-Saksam R. Roggy, USA : M.' Nemeth, Ungari M. Wessing, : ' L-Saksamaa H. Puuste, E e s t ; K. Wolfermann, L-Saksamaa H. Siitonen, Soome kümme pari- 104.80 99.74 96.72 96.72 95.80 94.58 94.22 94.08 93.90 1984 1983 1980 1983 1982 1976 1978 1983 1973 1973 kolmas Sulev Marja— 3:00.59. Kiireim jooksja oli Raine Rinaldo 54.55, • kiireim sõitja Kaarel Schmidt--1:1^.57. Eesti muiiKasjuHe inglise iceeles TÄLES FROM ESTONIA" tölkiniicl Gisela MeBride MlJWAŠJUTrU J A K O K K U V Õ T E ..KALEVIPOJAST" 1.75 — 50 centi posdkida Saadaval Väsa Eestlase talituses ILMUS HANS MERETT TEREMI JUTUSTUS sfonia mässust, sõjast, Berliinist, laagrist ja muust 272 lk. (köUes raamat) Saadaval „Y AB A EESTLASE** HIND $25.—pluss saatekulo $i.50 iS, l^ögunemine ratsutamiskooli kõrval EegistreeriimiiierkdtlO.O{>-^^ Stort: kell 11;00 — või varem, kui registreeriaÄ Aiihindäde väljaandmine koha|)eal k^^^^ ' iToiÜustus: soojad vorstid, saiad/mahl. Riietus: ilmastikule vastavalt. iKaäsa võtta: kompass (kui omad ja oskad kasutada), pliiats (soovi- :av'punane)., •••• •v',-, Osavõtumaks: $2.00. Osa võtavad: hellakesed, hundudj skaudid^ gaidid, vanemgaidid ja vaiieniskaud^ ; teretulnud orienteerumist kimisvõimahised; •Põikread: 1. Evald Männi kirja-nikimimi, 5^ Jalats, 9. Mägi Pandivere kõrgustikus, 10. Eksitused, 11. Ajaline mõiste, 13. Lihaloom, 15. Teen lahti, 17. Lõigatav tükk viljapõllul, 18. Eesti heiilooja, 11 Keha, 22. Jõukas, 23. Suurtüki eelvanker, 24. Peruu indiaanlased, 25. Aadlitiitel, p. Algul, 30. Lap^ sevanem, 31. Veo- ja sõiduloom, 34. Siiu -— rootsi keeles, 35. Me-resopp, 37. Sidesõna, 38. Selline nuga, ei lõika, 40. Lehtpuu, 42. Prantsuse kirjanik, Nobeli laureaat, 43. Tõmbate, kisute, 44. Ei luba, Fülstread: 1. Sõjamehe peakate, 2. Sugupool, 3. Eesti jooksja, kes võttis osa Berliini olümpiamängudest 1936. a.^ 4, Osa ratsutaja var rustusest, 5. Tegelane 0. Lutsu populaarsetes teostes, 6. Ohver, 7. Poolsaar Balti meres, 8. Omaaegne Eesti siõjalaev,. 10, Võiduta lõppev mäng, 12. Kiiri, paha -—inglise keeles, 14. Ette kandma, 16. Kitsikusse ajamine, 18. Millegi ees asuv ala, 19. Suletud, 20. Vahend ülespoole pääsemiseks, 25. Argpüks, 26. Suur kivi, 28. Vorm sõnast imema, 29. Esimest aastat haiglas praktiseeriv arst, 32. Prantsuse kirj anikü Zola eesnimi, 3 3. Ettejõudmine, 36. Linn Eestis, 37. Ed. Vilde lavateos, 39. Punane — ühes võõtkeeles, 41. Looma häälit- ^sus. • MÜÜGIL Oskar Lutsu KEVADE Saadaval ,^yABA EESTLASE** taUtases )a koottõhtatei BMII Majas raamatiite müügflaiiaL 22. oktoobril toimunud Ka/evi Suusaklubi koosolekul valiti möödunud aastane juhatus enamikus tagasi. Juhatusest. lahkus Mihkel Vasila ja juurde tuli Peeter Niit. Klubi esimeheks on Theo Vel-iend, abiesimeheks Arvu OÜing, sekretäriks Peeter Niit" ja laekuriks Evi Jaaguste. . Eehriiše aasta eeskujul on kavas talve jooksul korraldada vähemalt üks omavaheline süusavõistlus. Klubi postiaadress on: 61 olen Davis Cres., Toronto, Ont. 'M4E 1X7, td. 699-7579. LAHENDUS • Põikreadi! l.-Mg, 3. Epp, 6. Käi-' ju, 10. Shm, 11. Auto, 12. Leda, 13. Peetrus, 15. Salla, 17. Ole, 18. Kael, 19. IrV, 21. Norma, 24. Lon, 25. Tael, 27. Armee, 29. Eel, 31: Tekkel, 33. Astuma, 36. Sto, 37. Atala, 39. Jaam, 41. Ots, 42. Annus, 44. Der, 46. Olga, ,48. Uba, 50. Teine, 52. Veetlev, 54. Rist, 55. Saal, 66, Hani. Püstresi: 1. Miel, 2. Greene, 4. Pau, 5. Puskar, 6. Kose, 7. Lil, 8. Jelmek, 9- Udar, 10. Sportlased, 14. Rar, 16. Allee, 20. ViUem Nar vi, 22. Olgu, 23. Marat, 26. Arst, 28. Etaan, 30. Eeva, 32. Kuju, 34. Toores, 35. Mason, 38. Laava, 40. Asula, 43. Nee, 45. Eti, 47. Les, 49. fien, 51. $t, 53. El. JUSTEMUNUD ¥aleria Kimberg-ltoticas'® Karjane läks karjaga ja seildttsed karjdkiste iseseisvuse ajastul, Abd Lee illustratsioonidega. nisefes ning Idiydlii^lte^i^ kui ka Tanadde. Mfiügö ,,VABA E3EmASE« t a f i ^ v Hind$lZOO Robert Kreem Tähelepanekud • OtšbgiAd mommsAtM 237 lk. $15 — MVABA E E S T L A S E * * teittasGi) fifa^iwiiMflfflinimm^™ Nii võttis ta Ottawas osa~ galast, anilte selleaegne peaminister Pierre ITrudeau korraldas oma külalise president Ronald Reagani auks. Pekingis ta käis eriaudientsil Hiina tugevaima • mehe Deng Xiaopingu juurest Brasiilias ta kohtas presidenti Joao Baptista' Figueiredotj kavas oli ehitada looduslik maagaasi juhtmestik Occidentali Boliivia õliväljalt Brasiiliasse. Londonis tä l^is i kuninglikus kunstiakadeemias üleaodmas d poolt illustreeritud raamatut, mille ostuhind oli olnud 5,28 mÜ^ jonit dollarit. Washingtonis ta võttis psä arvukaist vastuvõttudest, mis külastavate välismaalaste auks korraldatud. Hea näide Hammeri tegevusest oli tema kunagine isiklik algatus Afganistani kriisi lahendamiseks. Mõtteks oli, mille selleaegne Poola parteijuht Edward Gierek pii Hammeri väite kohaselt tall©^ esitanud, oM Liidu üksuste osakaupa välja tõmbamine Afganistanist sel tingimusel, et Pakistan ja USA lõpetaksid oma abi valitsuse vastu yõitieväile partisanidele. Hammer organiseeris Moskvas kohtumise Brezhneviga. Hammeri mälestuste kohaselt nõukogude juht oli kinnitanud, et väited Moskva strateegilisest plaanist Pärsia lahe suunas oli ..tähtsusetu tolinukeerutus" ja et ta tõmbaks mõnedki nõukogude üksused Afganistanist välja nii pea, kui relvasaa-detised üle Pakistani piiri partisanidele lõf^eksid. Hammer lendas järgmseks Ka-rachi kohtuma kindral Mohammed Zia ul-Haqia'ga,, Pakistani • presidendiga, kes seni oli olnud afgaanide partisanide tähtsaim toetaja. Hammer tegi nõupidamise ajal kindralile ettepaneku, et Occidental alustaks uusi uurimisi ranniku ees olevail madalikel; ja ehitaks Pakistanile uue õlipuhastusette\'õt-te. Zia oli üsna huvitatud mõttest, aga ei soovinud seda siduda kuidagi Afganistani küsimusega. Hammer ei olnud valmis järeleandmiseks. Ta l^ks ühendriikide Senati välisasjade komitee esimehe Charles Percy jutule, välisministri Alexander Haigiga kohtuma, selle mglasest kolleegi lord Carringtoni ja lõpuks ÜRO peaseki^täri JCurt Wäldheimi juurde. Kui see ringkäik oli alles teoksil ta sai kuulda, et president Reagan kavatses muudel põhjustel lõpetada N.. Liidu vastu kehtestatud ka.ubandus€ piiramised. Alles selle järel loobus Hammer oma rahualgatuse peale-^ sundimisest. Ja sellest alates võib- ^ olla nähakse, milline oli temale nende asjade tähtsuse järjekord. Inimesena Hammer oli vähenõudlik; ja meeldiv ning meenutas pigem maapiirkonna arsti kui töösr tusmagnaati. Tal oli mugav, aga mitte praaliv kodu Westwoodis, Los Angeleses. Tema kolmas abikaasa Frances on tema alatine kaaslane OXY I lendudel. Hammer oskab ka naljatada iseenese arvel. Kui ta kuulis, et Mar-lon firando võttis tema eeskujuks oma kõva-iseloomulise õlimiljonä-ri osas fihnis,,Salajane skeem", mille eest Brandole maksti 250.000 dollarit päevas, ta ohkas: „Sellise raha eest oleksin mina võinud seda osa ise näidelda!" JAHEDAD yAHEKORRAB OMA. VAOTSÜSEGA^^^ . • Omal maal Hammer ja tema reklaamimehed on kõigist oma rahvusvahelistest suhetest hoolimata võinud niärgata, et neil on ikka veel raske pääseda Reagani valitsuse esindajate juurde jutule. Hammer kirjutas ühe kirja presidendile, kuid vastuvõtt on neile siiski jäbe. Hammer on eriti süüdistanud Richard V. Allen'i,. kes lahkus pärast presidendi julgeole-kunõuandj ate kohalt, „tõrjuva suhtumise pärast". Allen ise nõustus sellega, et ta olevat mures Hammeri „kumma-lise seltskonna" pärast. Kas Hammer kasutab'oma suhteid ainult oma ärilise vahekorra tõttu? Või kasutab ta oma ärisuhteid Moskva huvide teenimiseks? Seda polevat kerge teada. Kuid mingisuguse suunaandjana tuleb minna tagasi sündmuste juurde, mis toimusid kohe Vene revolutsiooni järel. Hanmieri ütluse kohaselt tema suhted N . Liiduga hakkasid arenema tema filantroopilistest mõtetest ja semast süütüist kokkusattumu-sist. Ta kuulis 1921. a. arstiõpm-gute lõpetamisel, et Nõukogude Venemaal märatseb täpilise tüüfuse epideemia. Kuna teda huvitas bakterioloogia ja tal oli pool aastat aega enne haiglapraktika algust, ta otsustas minna Venemaale epideemiat uurima ja aitama seda tõrjuda. Nähes selleaegse näljahäda ulatust ta pakkus end Nõukogude Venemaa valitsusele nisuostjaks. Kui Lenin kuulis tema pakkumisest, .teda kutsuti Kremlisse ja nõukogude juht ütles: „Me ei vaja arste, me vajame ärimehi. Kommunism ei anna tulemusi ja meil tuleb minna üle uuele majanduspo-lütikale." Selle järel Hammeri ütluse kohasel' Lenin pakkus temale asbestikaevamiseks luba Uuralis ja teise tegevusloa nõukogude kaubanduse organiseerimiseks. Need olid esimesed load välismaalastele, mis nõukogude Venemaa valitsuse poolt anti. LENINI ESINDAJAKS AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES Paar aastat tagasi avaldatud USA välisministeeriumi ja armee salaluureteenistuse dokumentide kohaselt liitub tegevusloa jutule vägagi palju muud. Nende dokumentide järgi kõik algas Armandi isast' Julius Hammerist, kes samuti oli väljaõppelt arst ja Venemaalt USAsse asunud emigrant. Julius Hammer oli Lenini kommunistliku partei innukas pooldaja, kes asutas New Yorgis äri, kus hakati müüma shampooni, ravialkoholi ja ravimeid. Temast sai ka radikaalsete ettevõtete finantseerija ja just sel alusel ta rajas suhteid N . Venemaaga. Oktoobrirevolutsiooni järel k a l dus. Washington kuni aastani 1933 jonnakalt Nõukogude Venemaa valitsust tunniistamast. Lisaks sellele kühnutati kõik USA's asetsevad Moskva kulla- ja valuutavarud. Tulemuseks oli, et nõukogude valitsusel ei olnud raha kauba ostuks, mida see pma võimul püsimiseks ihn-tingimata väljas. Olukorra parandajaks nimetas Lenin vene-saksa ,iin-seneri" Ludwig Martensi „oma suursaadikuna" ÜhendrÜkidesse, ülesandega organiseerida kaubasaa-detisi Venemaale. Kuna Martens kohe ei pääsenud Vene oma varude juurde, siis ta pöördus Julius Hammeri poole vajaliku vahepealse fbantseerimise korraldamiseks. Hammer maksis Martensi eba-ametliku „nõukogude büroo" üüri ja muud kulud New Yorgis. Hammer sai ametliku nimetuse büroo kaubandusliku atasheena ning ainuõiguse Nõukogude Venemaa ja USA vahelisele kaubandusele. Aastal 1918 „Nõukogude Büroo" tegevus finantseeriti salaja New Yorki viidud teemantidega. Julius Hammer hoidus teemantide rahaks tegemisest, räägitakse ühe tema parteikaaslase mälestusis. Armand l^ammer vaidleb sellele vastu. Igal juhul kolisid Hammerid lihtsast Bronxi korterist hotell Ansonia luksusruumidesse Manhattanile ja Julius Hammeri elustiü rikastus märgatavalt.- SooiatflBiifne. VABAmTLAŠES oma eesmargi • D ADOPi HÜTHERINJ p AdvolkaJ Bay St., S| õhtuti 447-2( m TÕNU! ADVOKA ¥orkdale Plat J Sul Toronto, d Telefol kodeJ H ARRY M V4 rfitnIdaiTaJ md HoffiBi VAIPAU PUH S E I N A S T - S E J IWKLOl Kd KINDI H.IA\ INSURA^ 1482 Bd (BatfaJ Tikfonkj il •4 i II V i 4 J. VABA TOIMnI avatw reedeni Telefomd: KUU on taau>i H üks toll d kuulutustel tekftis etikül}el nädala ei\a emasp. hd nädala tei( map. h< U Leida M | Postiaad 9 Parra vi Wiilow\l2 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-11-01-06
