1987-01-06-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
SHSUio,
^ — Laulugrupp Göteborgist^ —
laul, Tean küllalt su sõnu, Val-
Meil vaja rahu, Saaremaa, Blue
.)od on vabad. $10., õhupost $13.-
|ka — Lucia Negro, klaver, Stok-
— Xöntsert balalaikale ja. orkest-siberi
rapsoodia, S.E.Johanusoü
riie, N. Zwetnow, Cadenco, Boris
balalaikale ja klaverile. $12.-—,
lüüdid, klaveril Vardo Rumesson.
feosed meeskoorile — LAULJA,
[kpillidclc, KATKUAJA MÄLES-rrAANlA
(A. Kaalep), VASTLA-
1 loitsimine, Liulaskmise laul, Põh-kaare
karjapõivest — ENSV Riik-lüit
„Kuidas kalamehed davad (G.
I, kaheksa ballaadi meeskoorile.
)h. G. Ernesaks. Hind $13.—
fi voci (K. Orff), õhtulaul (Z. Ko-orelile,
ja löökpillidele — Katku-
5linski) Pikse litaania (V. Tormis-fene
ja meri" (E. Kapp). Dir. E.
j), K. Areng. $10.—, õp. $13.-
JUGE 7 EEST
@ $4.—
laul op. Murtlaspanm» Habanera
lalapse hällilaul
Ict lillekene; Laula, laula suukene
kõdu. Kallis Mari.
favüsi minu kodumaalt, Valss
laul— Kandle polka, Tants Tar-laul,
Põhjamaalase laul — See
|: Aim oli uiike, Hakkame^^i^^
jamieSjMjak, Sangaste polka —
lirgus:--:v;\:-':.:^;v^-^
Himytene,:! Tere
iitonen süiulle laulan, Kun
tilde-Kikka tants
roosi,.Õitsvad sirelid —Manired
lunud naine.
ittems: Bel-ami, Portugali pesu-iLä
Paloma ;^ • ^
|ike, Seal, kus Eniäjõgi võõlat)
|e, Metsas vaikselt: oja voo^
[len kuldne kodukpttüš, Seal, kus
»es, Mu juurde jää
[üngla rahvas, Kord elas mölder;
5t kiikriga. Mats alati
itterus: Mu ainus maailm, Jonny
lugu-.;v.:
:oor: Ma kõndisin vainul, Kaera
iHarald Lutterus) •
jai laulab: Tuljakj Pulgatants —
Öuikuri valss Süda see ftaldab
pTastekoõr), Muinaslood (Kalmer
Lääts)j üksik majakene
irtett) j Pulmalauas käisid jutud—
ft)^ Tule minu purjepaati (Kalmer
Xioop)/- Rome^^^ Lääts),
Shoti mätkalaul
Nr)y Ilirieni^a^
rd võitles.
jkaDis mulle kodiipaik;!^
h, Väike? kambrike südames mul;
jelgib juuste kuld — Mu raeelen
llustalainen, Tean küllalt Su SÕBU •
(•Kaar.
[)ppi: Tean küllalt Su sõnu, Lau-cõndisin,
Siniim,,Jukukene, peiu,
iessanss2LP $20.—
muusikal LP.........
^ahielist, tundmatu
520 —
lusika 16. saj. 1 LP. $]0 —
^a-XVII saj. 1 LP j j Q_
[)r.pharni.
Austraalias, Sydney eeslinnas LIdcombe'is^ oma 85,^
sünnipäeva. Meile, eestlasile igal mandril, on dr. H. Sala-
§00 jub^ 34 aa
(EAA) ülesehitajana-hooldajaMo Eestis
tunnustatud ffarmatseuBdina, •
tas oma M. aaštäpäe^^a sügavalt isamaali^^
asiivaš Snoml-Talos. Osavõtjate liiilgas
o
Hugo Salasoo sundis Meeri mas Rikkahku andmcte-allikana ^ ; - ; ^ ^ r . < . . - J K Soomlastel on oskus oma ve- Soome Meeskoor Martti Hyhko
va las Tartumaal õppis K^vasUi leiab see rohket kasutamist üle- ^ 1 ^ ' ^ teranide koosviibimistele anda juhatusel; Soomlasil^fl^
vallakoohsi sus Tartus Akksand- maailmscS ulatuses. ; : mmm _ eriti sooja, otse liigutavat õhk- programmidesse võtta deklamul-ri
gümnaasiumis Majanduslikud Juubilarr tööd on hinnatud "5. novembril tähistas Lundis, konda. Seekordki pärast Kanada si^^^^
mured dik^cnsid toole asumise Sydney Eesti; Seltsi poolt kuld- Rootsis elav eesti.kirjanik ja kir- hümni loeti koos „Vanne" ja esitasid^õjaaegseid U. K a i l . .;
õpilasena Tartu Kivisilla aptee- margi annetamisega ja auliik^ jandusteadlane Herbert Salu ühislauluna „Sillanpään marssi- Y.Jylhä jtv luuletusirmis elust
kl 1917 a^ loo kõrval jätkas ta meks valimisega, ning Rootsis oma 75-aastast sünnipäeva. H. laulud, mis loodi just 47. aastat sid liigutusega meeste mälestusi,
õpinguid Tartu Ohtugümnaasiu- asuva Eesti Rahvusfondi poolt Salu pn sündinud Viru-Jaagupis tagasi 26. augustil ja mis sai sõ- kuna sõjalüulep^^^^^
jast Tartu F^poliopilaste Fataljo- poolt kultuuriauhind $3.000 guid Tartu ülikoolis aÄjaliige ja esi- Kõneleja pidas ^
ni ridades. .ennastsalgava, tasuta rahvusli- teaduskonnas, mille lõpetas kir- mees YrjöTapanainen, rääkides
Õppis sus Tartu Ülikoühs ro- ku töö eest arhivaalse kultuuri- janduse alal 1943. Siir^^^ löömiseks^ milleks mõistma, Ä
tas Ülikooli Farmatseutilise poolt koostatud herbaarium on
Keemia Instituudi assistendina säilinud Tallinnas Lociuste^u-3JSÄV( 1952—53) j ä Š ^
1928—19i3. se Muuseumis. Austraalias on la (1^57). Töötanud Lundis,.Folk- dudSu^^^
Dr. H. Salasoo elutöö far-, jõudnud koostada uue herbaäriu- hvsarkivet'is" arhiivitöölisena ja ti Torontosse Agrieöla kiriku nõuab nüüdki sõjainvaliidide '
maatsia kutseala organiseerimisel mi ja tema taimeleiud seal on Lundi raamatukogus ametniku\õuele^^
Eestis algas 1933. a., mil ta kut- avaldatud Sydney Botaanikaaia na. Töötas Soomes Turu ülikoo- makaš kunagisest tankitõrje rändas ka ajaloolist viga Soome
suli Hariduse- ja Sotsiaalminis- väljaandes „Flora 6f New South hs eesti keele lektorina, kus ta vööndist. 1975. a. detsembril sõdade aja määritlemisel
teeriumi farmatseutilise inspekto- Wales". v saavutas ka^^^^^H^^^^
ri kohale, kus töötas kuni ins- Akadeemiliselt pn dr.pharm. Sellejärel on töötanud Lundis^^t^
pektuuri muutmiseni Sotsiaalmi- Hugo Salasoo korp! FraternitaSi,Finsk-ugfiskaSeminariet'is".^^^^'^^^p viimased sakslased
nisteeriumi Farmaatsia Osakon-Liviensise vilistlane. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ H^^^^ on tuntud kirjandus- isamaa-ärmastüsele. Kõneleja ^p^^
naks (1936), mil ta määrati sel- . Dr. Hugo Salasoo suurel tähi- teadlasena ja^^^^^^k^^^^ et kõik inimesed se.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
le osakonna direktoriks. Lahkus päeval -ühinegem kõik --^ kaas- meses zhanrisqn temalt ilmunud võtaksid 6s isamaalikest ü r i t u - T ^
natsionaliseeriti,
mai ajal (1934-
Tartu Wkoüli
keemia dotsent. vist, raugematut Indu, edu ja õn- ü^et rpmaanifV (1965), „Kaugeü Sõjaveteranide koosviibimisel vaid raamatuid Mpof Freedom
Dr. H. Šalasöo sulest ijmusne veel paljudeks aastateks, rõõ- rannad ja oma saar- (1970), esinesid Agricolä kogudusie las- Only*' (Ainult vabaduse eest),
teaduslikke töid ja erialalisi kir- muks ooias^^^^
}utisi fä^rm^atsia ja botaanika sele. (1972), saksa keeles ,,Seid :Um--.;::. r
ajakirjades Eestis, Soomes, Sak- fciry Pärtar s^^^
samaalj.m. Ta oli ajakirja ,,Ees-' varasemaist Schilleri laulude ja
li Rohuteadlane" toimetusc^^^ ballaadide tõlkeist, lühimono-ja
tegevtoimetaja (1928--~l933);a™ A I - graafia Albert Kiv^^^^
Farmatseutilise Käsiraamatu | TorOIlt® LinnCi» „Postihobustel Jõhvist Rooma"
ao BB
Loo , V ' u J. « D ng74^ Pnrkimi nr»»H sügiskollase |Õe-^^^V^^
2o E S^-F' J 41 kitoSa"(lv^
metaja. TeeriJJv^ J (1953)r ..Surma-kutsala
korraldama S
dr. Saiasood Vabariigi Valitsuse oti võimalus Lirinami
poolt Valge lahe teenetemärgi asutamisest osa võtmiseks.
annetamisega ( l ^ ) - . > ^ leks],a|utabe saata;oma ide^id (1978) ja .,S^^^^ serv_. ^-^^^^ «Ijatest lastehääl- Möödunud-suvine
Septembris 1944 jõudis dr. H. ja ettepanekuid, vol osa võtta (i^
Salasoo ' " ' • » ^ — i^..;..;
nnakodanke trummid ja pajupiirv(iy^4),^-t^-; , ^r^^r. .^^--"'"^.. "^fc" ^-Htu^,. , a.aj^^^^ . ^ ^^
irinamuuseuml ,,Talvepaleest^^^- U
õtmiseks Sel- (1966), .Lasnamäe laniburid^
.vm. i d . . K i H ( 19781 ia .Siiditee se^ datau^t suve, mil nenc^ um tegevus
reis, Baieris, eesti gümnaasiumi seum of Toronto Project-^1^^ dn aidanud ~- oli see siis nõu
õpetajana (1945--J949) ja toH istoricalBoard,Exhibition on H. Salu kirjutanud ülevaate
ptenis ka direktorina f 1947 Place, Toronto 3E3.
eerus
- ku teose vaimulikust ja v a n e - i ^ ^ ^ ^ ^^
' kenia m^^^
itraaiasse helistaJd a:^ L e.s i a,L eub e/d v o i U ^ K^vxniii mnimf ^iis nikem uuri- ^^k\sn^n^\^t^^n*n"d^ ront\ ^p^^li^g^^i end poh- tagute korras j a nendele a bs
a., kus jätkas eestluse tee- iõlliffe,Project^^.^^^^^^C^^^^ ^ - - '^^^^
nimist hoopis uuel huvialal. Museum of Toronto, 3^'^-^
Rahvusliku tegevuse sektoris on
dr. H. Salašoü olnud Sydney
Eesti Seltsi kultuupringi esimees.
maanidest Ja koguni uurimus ^^^^ ^^^^ kasvama.^ See tuli pleme^^^s^^
' Schilleri luuletõlgetest Skandi- ^^'^''^^^'^Ija tõmmata. Poiste tare jooksul ju tasu eest teha laskma
naavias ja Baltikuniis. Ta on näha kaevamise ^^^j^^
näinud utoopiat ia futuroloogiat "^"^'^^""^"^
elutööks ;,Eesti ArhSiv 28. juunini, kõikide Po
Austraalias". Arhiivi asutamise Ameerika s^^
i^ee tuli A E . S . Liidult. Idee ra-
^. saavad keskmised ja suured poi- abiks. Eriline tän^i kuulub aga
meie sõbrale Johannes Sä^^^
kes oma auväärsele eale ' vaatamata,
või isegi selle kiuste» väsimatult
meie tegevusest heatahtlikult
ja ülevaatlikult ajalehtedes
. / s S a ^ e »
^ku Selleks palu- ilukirjanduslik.id teosed, romaa-^^-^^^^^^^"-^^
r Rootsi ajast Ignati Jõekääru E^sti Laste Suvek
et see on meie noorte taimelava",
kus valitseb eesti keel ja
...^.^.j^..^^ . . . . . . -1 , c *ur ij 5V/1P kr»Jiir PA^^ tvsH maa- Salu loomingul eriti tähtis osa eesti meel. Palkame ka palju
seks eraldas ta osa oma cluma- 9885 Melrose. Southf.cld, Ml f " S ^ . eesti kirjanduses, koguni mõne- eesti noori keskkooli- või üliõpi-jast.
Kui ruum kitsaks jäi, ehitas 48075. USA. • Jõrromianis m te^^^^ missiooniga rõhutamaks aja- lasi kasvatajateks/abikasvataja-ta
oma maja õuele tule-, niisku- _ ^[4'' tallinlaste' luuleharrastamist loost esiletõusnud Isikuid ning taks, sellega toetades oma noose-
la valguskindla kivist arhnvi- „ ninniK i i viimiKpn-» <iiiditee eesti rahva elusündmusi. rust. Vajame aga pidevat raha- HUIIM;' S UI,"'"st S ITuv keSr dusündmu- 75- sünnipäeva puhul jääb tä- Hst abi, et oma tegevust jätkata
on vormiliselt A.E.S. Liii. 5>iin _„„„. \:! N . . „ H kõik o n o m n sisult es- nada senise töötulemuse eest Palgad, uuendused ja remondid
asub lerasriiulitele paigutatult ja VÄBÄ EISTLASI" 'isMLd tööd laiSatud lu^^ "ing soovida, et jätkuks jõudu nõuavad suurt kulu. Oleme tä-ff"
du' ' t « k i ' T ; S ' t l nm ro^ Ä ' r Ja ervist samas 'vormis ieelgi nulikud iga annetuse eest meie
last. elu koiki alasid hõlmav ^^^^^ säilitamisele! ajalooliselt ehlne miljöökujun- eest. kirjandust rikastada. _ tegevuse soodustamiseks.
materjaüdekogu, oma täiuslikkuse
poolest suurim vabas rnaail- ^Kii».«mH.<nrHt«TO.<»..<iK"!«»i«a»»»i»'«^^ H. Ojj
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 6, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-01-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870106 |
Description
| Title | 1987-01-06-09 |
| OCR text |
SHSUio,
^ — Laulugrupp Göteborgist^ —
laul, Tean küllalt su sõnu, Val-
Meil vaja rahu, Saaremaa, Blue
.)od on vabad. $10., õhupost $13.-
|ka — Lucia Negro, klaver, Stok-
— Xöntsert balalaikale ja. orkest-siberi
rapsoodia, S.E.Johanusoü
riie, N. Zwetnow, Cadenco, Boris
balalaikale ja klaverile. $12.-—,
lüüdid, klaveril Vardo Rumesson.
feosed meeskoorile — LAULJA,
[kpillidclc, KATKUAJA MÄLES-rrAANlA
(A. Kaalep), VASTLA-
1 loitsimine, Liulaskmise laul, Põh-kaare
karjapõivest — ENSV Riik-lüit
„Kuidas kalamehed davad (G.
I, kaheksa ballaadi meeskoorile.
)h. G. Ernesaks. Hind $13.—
fi voci (K. Orff), õhtulaul (Z. Ko-orelile,
ja löökpillidele — Katku-
5linski) Pikse litaania (V. Tormis-fene
ja meri" (E. Kapp). Dir. E.
j), K. Areng. $10.—, õp. $13.-
JUGE 7 EEST
@ $4.—
laul op. Murtlaspanm» Habanera
lalapse hällilaul
Ict lillekene; Laula, laula suukene
kõdu. Kallis Mari.
favüsi minu kodumaalt, Valss
laul— Kandle polka, Tants Tar-laul,
Põhjamaalase laul — See
|: Aim oli uiike, Hakkame^^i^^
jamieSjMjak, Sangaste polka —
lirgus:--:v;\:-':.:^;v^-^
Himytene,:! Tere
iitonen süiulle laulan, Kun
tilde-Kikka tants
roosi,.Õitsvad sirelid —Manired
lunud naine.
ittems: Bel-ami, Portugali pesu-iLä
Paloma ;^ • ^
|ike, Seal, kus Eniäjõgi võõlat)
|e, Metsas vaikselt: oja voo^
[len kuldne kodukpttüš, Seal, kus
»es, Mu juurde jää
[üngla rahvas, Kord elas mölder;
5t kiikriga. Mats alati
itterus: Mu ainus maailm, Jonny
lugu-.;v.:
:oor: Ma kõndisin vainul, Kaera
iHarald Lutterus) •
jai laulab: Tuljakj Pulgatants —
Öuikuri valss Süda see ftaldab
pTastekoõr), Muinaslood (Kalmer
Lääts)j üksik majakene
irtett) j Pulmalauas käisid jutud—
ft)^ Tule minu purjepaati (Kalmer
Xioop)/- Rome^^^ Lääts),
Shoti mätkalaul
Nr)y Ilirieni^a^
rd võitles.
jkaDis mulle kodiipaik;!^
h, Väike? kambrike südames mul;
jelgib juuste kuld — Mu raeelen
llustalainen, Tean küllalt Su SÕBU •
(•Kaar.
[)ppi: Tean küllalt Su sõnu, Lau-cõndisin,
Siniim,,Jukukene, peiu,
iessanss2LP $20.—
muusikal LP.........
^ahielist, tundmatu
520 —
lusika 16. saj. 1 LP. $]0 —
^a-XVII saj. 1 LP j j Q_
[)r.pharni.
Austraalias, Sydney eeslinnas LIdcombe'is^ oma 85,^
sünnipäeva. Meile, eestlasile igal mandril, on dr. H. Sala-
§00 jub^ 34 aa
(EAA) ülesehitajana-hooldajaMo Eestis
tunnustatud ffarmatseuBdina, •
tas oma M. aaštäpäe^^a sügavalt isamaali^^
asiivaš Snoml-Talos. Osavõtjate liiilgas
o
Hugo Salasoo sundis Meeri mas Rikkahku andmcte-allikana ^ ; - ; ^ ^ r . < . . - J K Soomlastel on oskus oma ve- Soome Meeskoor Martti Hyhko
va las Tartumaal õppis K^vasUi leiab see rohket kasutamist üle- ^ 1 ^ ' ^ teranide koosviibimistele anda juhatusel; Soomlasil^fl^
vallakoohsi sus Tartus Akksand- maailmscS ulatuses. ; : mmm _ eriti sooja, otse liigutavat õhk- programmidesse võtta deklamul-ri
gümnaasiumis Majanduslikud Juubilarr tööd on hinnatud "5. novembril tähistas Lundis, konda. Seekordki pärast Kanada si^^^^
mured dik^cnsid toole asumise Sydney Eesti; Seltsi poolt kuld- Rootsis elav eesti.kirjanik ja kir- hümni loeti koos „Vanne" ja esitasid^õjaaegseid U. K a i l . .;
õpilasena Tartu Kivisilla aptee- margi annetamisega ja auliik^ jandusteadlane Herbert Salu ühislauluna „Sillanpään marssi- Y.Jylhä jtv luuletusirmis elust
kl 1917 a^ loo kõrval jätkas ta meks valimisega, ning Rootsis oma 75-aastast sünnipäeva. H. laulud, mis loodi just 47. aastat sid liigutusega meeste mälestusi,
õpinguid Tartu Ohtugümnaasiu- asuva Eesti Rahvusfondi poolt Salu pn sündinud Viru-Jaagupis tagasi 26. augustil ja mis sai sõ- kuna sõjalüulep^^^^^
jast Tartu F^poliopilaste Fataljo- poolt kultuuriauhind $3.000 guid Tartu ülikoolis aÄjaliige ja esi- Kõneleja pidas ^
ni ridades. .ennastsalgava, tasuta rahvusli- teaduskonnas, mille lõpetas kir- mees YrjöTapanainen, rääkides
Õppis sus Tartu Ülikoühs ro- ku töö eest arhivaalse kultuuri- janduse alal 1943. Siir^^^ löömiseks^ milleks mõistma, Ä
tas Ülikooli Farmatseutilise poolt koostatud herbaarium on
Keemia Instituudi assistendina säilinud Tallinnas Lociuste^u-3JSÄV( 1952—53) j ä Š ^
1928—19i3. se Muuseumis. Austraalias on la (1^57). Töötanud Lundis,.Folk- dudSu^^^
Dr. H. Salasoo elutöö far-, jõudnud koostada uue herbaäriu- hvsarkivet'is" arhiivitöölisena ja ti Torontosse Agrieöla kiriku nõuab nüüdki sõjainvaliidide '
maatsia kutseala organiseerimisel mi ja tema taimeleiud seal on Lundi raamatukogus ametniku\õuele^^
Eestis algas 1933. a., mil ta kut- avaldatud Sydney Botaanikaaia na. Töötas Soomes Turu ülikoo- makaš kunagisest tankitõrje rändas ka ajaloolist viga Soome
suli Hariduse- ja Sotsiaalminis- väljaandes „Flora 6f New South hs eesti keele lektorina, kus ta vööndist. 1975. a. detsembril sõdade aja määritlemisel
teeriumi farmatseutilise inspekto- Wales". v saavutas ka^^^^^H^^^^
ri kohale, kus töötas kuni ins- Akadeemiliselt pn dr.pharm. Sellejärel on töötanud Lundis^^t^
pektuuri muutmiseni Sotsiaalmi- Hugo Salasoo korp! FraternitaSi,Finsk-ugfiskaSeminariet'is".^^^^'^^^p viimased sakslased
nisteeriumi Farmaatsia Osakon-Liviensise vilistlane. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ H^^^^ on tuntud kirjandus- isamaa-ärmastüsele. Kõneleja ^p^^
naks (1936), mil ta määrati sel- . Dr. Hugo Salasoo suurel tähi- teadlasena ja^^^^^^k^^^^ et kõik inimesed se.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
le osakonna direktoriks. Lahkus päeval -ühinegem kõik --^ kaas- meses zhanrisqn temalt ilmunud võtaksid 6s isamaalikest ü r i t u - T ^
natsionaliseeriti,
mai ajal (1934-
Tartu Wkoüli
keemia dotsent. vist, raugematut Indu, edu ja õn- ü^et rpmaanifV (1965), „Kaugeü Sõjaveteranide koosviibimisel vaid raamatuid Mpof Freedom
Dr. H. Šalasöo sulest ijmusne veel paljudeks aastateks, rõõ- rannad ja oma saar- (1970), esinesid Agricolä kogudusie las- Only*' (Ainult vabaduse eest),
teaduslikke töid ja erialalisi kir- muks ooias^^^^
}utisi fä^rm^atsia ja botaanika sele. (1972), saksa keeles ,,Seid :Um--.;::. r
ajakirjades Eestis, Soomes, Sak- fciry Pärtar s^^^
samaalj.m. Ta oli ajakirja ,,Ees-' varasemaist Schilleri laulude ja
li Rohuteadlane" toimetusc^^^ ballaadide tõlkeist, lühimono-ja
tegevtoimetaja (1928--~l933);a™ A I - graafia Albert Kiv^^^^
Farmatseutilise Käsiraamatu | TorOIlt® LinnCi» „Postihobustel Jõhvist Rooma"
ao BB
Loo , V ' u J. « D ng74^ Pnrkimi nr»»H sügiskollase |Õe-^^^V^^
2o E S^-F' J 41 kitoSa"(lv^
metaja. TeeriJJv^ J (1953)r ..Surma-kutsala
korraldama S
dr. Saiasood Vabariigi Valitsuse oti võimalus Lirinami
poolt Valge lahe teenetemärgi asutamisest osa võtmiseks.
annetamisega ( l ^ ) - . > ^ leks],a|utabe saata;oma ide^id (1978) ja .,S^^^^ serv_. ^-^^^^ «Ijatest lastehääl- Möödunud-suvine
Septembris 1944 jõudis dr. H. ja ettepanekuid, vol osa võtta (i^
Salasoo ' " ' • » ^ — i^..;..;
nnakodanke trummid ja pajupiirv(iy^4),^-t^-; , ^r^^r. .^^--"'"^.. "^fc" ^-Htu^,. , a.aj^^^^ . ^ ^^
irinamuuseuml ,,Talvepaleest^^^- U
õtmiseks Sel- (1966), .Lasnamäe laniburid^
.vm. i d . . K i H ( 19781 ia .Siiditee se^ datau^t suve, mil nenc^ um tegevus
reis, Baieris, eesti gümnaasiumi seum of Toronto Project-^1^^ dn aidanud ~- oli see siis nõu
õpetajana (1945--J949) ja toH istoricalBoard,Exhibition on H. Salu kirjutanud ülevaate
ptenis ka direktorina f 1947 Place, Toronto 3E3.
eerus
- ku teose vaimulikust ja v a n e - i ^ ^ ^ ^ ^^
' kenia m^^^
itraaiasse helistaJd a:^ L e.s i a,L eub e/d v o i U ^ K^vxniii mnimf ^iis nikem uuri- ^^k\sn^n^\^t^^n*n"d^ ront\ ^p^^li^g^^i end poh- tagute korras j a nendele a bs
a., kus jätkas eestluse tee- iõlliffe,Project^^.^^^^^^C^^^^ ^ - - '^^^^
nimist hoopis uuel huvialal. Museum of Toronto, 3^'^-^
Rahvusliku tegevuse sektoris on
dr. H. Salašoü olnud Sydney
Eesti Seltsi kultuupringi esimees.
maanidest Ja koguni uurimus ^^^^ ^^^^ kasvama.^ See tuli pleme^^^s^^
' Schilleri luuletõlgetest Skandi- ^^'^''^^^'^Ija tõmmata. Poiste tare jooksul ju tasu eest teha laskma
naavias ja Baltikuniis. Ta on näha kaevamise ^^^j^^
näinud utoopiat ia futuroloogiat "^"^'^^""^"^
elutööks ;,Eesti ArhSiv 28. juunini, kõikide Po
Austraalias". Arhiivi asutamise Ameerika s^^
i^ee tuli A E . S . Liidult. Idee ra-
^. saavad keskmised ja suured poi- abiks. Eriline tän^i kuulub aga
meie sõbrale Johannes Sä^^^
kes oma auväärsele eale ' vaatamata,
või isegi selle kiuste» väsimatult
meie tegevusest heatahtlikult
ja ülevaatlikult ajalehtedes
. / s S a ^ e »
^ku Selleks palu- ilukirjanduslik.id teosed, romaa-^^-^^^^^^^"-^^
r Rootsi ajast Ignati Jõekääru E^sti Laste Suvek
et see on meie noorte taimelava",
kus valitseb eesti keel ja
...^.^.j^..^^ . . . . . . -1 , c *ur ij 5V/1P kr»Jiir PA^^ tvsH maa- Salu loomingul eriti tähtis osa eesti meel. Palkame ka palju
seks eraldas ta osa oma cluma- 9885 Melrose. Southf.cld, Ml f " S ^ . eesti kirjanduses, koguni mõne- eesti noori keskkooli- või üliõpi-jast.
Kui ruum kitsaks jäi, ehitas 48075. USA. • Jõrromianis m te^^^^ missiooniga rõhutamaks aja- lasi kasvatajateks/abikasvataja-ta
oma maja õuele tule-, niisku- _ ^[4'' tallinlaste' luuleharrastamist loost esiletõusnud Isikuid ning taks, sellega toetades oma noose-
la valguskindla kivist arhnvi- „ ninniK i i viimiKpn-» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-06-09
