Vaba eestlane , January 29, 1980

              VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
EesU&ne, 135
TOIMETAJA: H^mföOja^^
>::F.O;Bös 7Ö,;Stn. G,'Toroiüto ;0M.
TELEFONID: toimetus 3 ^ taütus (tellimisM/ ImdutiM
— — a a s t a s $35.-
veeraiidaastas|lö.50,- kiripostlga aastas
^^l ,:. ja veerandaastaj
TELLMISHINNAD väijaspocri Kanadat: äastaa
tas $2ir- ja veerandaastas $11.^. EmpostigaUSA-s: aastas
$61.--, poolaastas $32.50^
ÜENNUPÖOTGA t ü e m e ^ 172^ pcM^a^tag
$36.-- ja veeraödaastas |19.—.
muudatus 50 c. — t t e i ^ ^
Published by Free Estonian P^^ Ltd., 135 Tecpaseiti
Twoöto^^ 0^^^ 2H2
Nagu ett© võis arvata, pühendas
Dhendrükide president Carter prae­gusest
välispolütilisest pinevast
olukorrast tingituna suurema Jä
kaaluvama osa oma äsjasest i r a -
ditsiooniiGisest kõnest Kongressi
mõlematele kodadele välispoiüti-listele
küsimustele. N, Lüdu mVa-sioori
Äfgamstani, mis on eelsam-muks
kogu Araabia poolsaare Ja
Maailma suuremate õliallikate haa­ramisele
ning;^oma kontrolli alla
painutamisele, ön ilmselt kaasa
topnud olukorra, kus ühendriikide
Juhtkond on hakanud lõplikult aru
saamja detente poliitika ähvairda-vatest
hädaohtudest ning on Jõud-
Hind veendumusele, et Ühendriigid
peavad hakkama kaitsema kõigi
võimalike vahenditega — isegi sõ­jaliste
aktsioonidega oma Ja ko­gu
vaba maailma elulisi huvisid:
Oma kõne esimeses osas käsitas
president Iraani küsimust Ja
Ühendriikide pantvangide saatust
Teheranis, kinnitades, et Iraan
maksab raske hinna selle eest kui
pantvange kuidagi kahjustatakse,
^ u i d samal ajal ulatas president
Iraiani praegusele rezMimiie lepi­tava
käe Ja mainis, et arvestades
praegust kriitilist olukorda Äfga-mstani-
Iraani piiril, kus nõukogu­de
väed võivad iga päev üle piiri
iraani tungida, on Ühendrükide
valitsus valmis Iraani
aitama Ja abistama, et ühisel
Ja Jõul ähvardavat sissetungi ell
nähtavasti arusaamisele Jõutud, et
Ühendriikidel koos oma lütlastega
on viimane aeg oma Jõudusid koon­dada
Jä suurendada, et idast ähvar­davale
hädaohule vastu astuda.
Pikkade nõupidamiste tulemusena,
kahtlemata märkimisväärset
mängis vehelaste vihatum
vastane presidendi välispoliitiline
nõuandja rüklike Julgeoleku küsi­mustes
Sbigniew Brzezinski, ka­vatseb^
president suurendada tundu­valt
Ühendriikide väljaminekuid
rügikaitsele,' tugevdada .NATO-t
uute tuumalaengutega varustatud
rakettide viimisega Euroopasse
ning võtta Pärsia lahe Ja kirde
Aafrika piirkonnad oma kaitse alla.
önis strateegid on ilmselt
Ifaani diktaator aJatoÜahMomeM UN-i peasekretäri dr.
;a; kohtumisest, et arutada a<meerika pantvangide •.vabäs-
Kui Lütunud Rahvaste Organi­satsiooni
üldkogu oma hiljuti pee^
tud koosolekul peaaegu üksmeel­selt
hukka mõistis N. Liidu sisse­tungi
Afganistani nõudes häälte
vahekorraga 104:18 sealt kõigi
võõraste vägiede väljaviimist, siis
peeti seda seisukohta hävitavaks
lüüasaamiseks Moskvale ja tema
maailmavallutamise polütikale.
Leidus polütikuid, kes leidsid pä­rast
seda põhjust kinnitada, et see
otsus avaldab sügavat mõju
Moskva edaspidistele plaanidele ja
sunnib teda loobuma oma agres-süvsestpolütikast,
eriti kui reso­lutsiooni
poolt hääletanul rügid
moodustavadühise rinde N. Liidu
võimumeeste vastu nmg hakkavad
neid pigistama majanduslike
sanktsioonidega nmg vastastikuse
läbikäimise ja n.n. „kultuurivahe-tuse"
piiramisega.
Paraku ei ole need lootused täit­nud.
Esiteks vilistavad venelased
Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
otsuse peale, kuna nad on teadli­kud,
et maailmaorganisatsioonil
puuduvad võimuVähendid oma ta­het
ühele suurele jä hambuni rel­vastatud
liikmesriigüe peale suru­da
ja teiseks ei ole need liikmes-
. rügid sanktsioonicle rakendami-
. 8-
seks N. Liidu yastia kaageltki ühel
meelel.
„yaevalt ükski teme rahvaarvult samasuurune rahvas on andnud rahvusvahelisele kultuurielule
ama suure panuse kui Eesti, see töökas Ja sümpaatne, sõbralikult naeratav kultuuri pislhügIane,*^
Jdrjutab Tauno Ylirtiusi Soome populaarsef ajakirjas ,,Suomen Kuvalehti*V kus antakse huvitav ülev
vaade eesti kultuurtelist ^
„ E ä i m e palju Eestis, „Taliiim"-
laev sõidab päeviti Helsingi ja Tal­linna
vahel ja see pn alati täis
soomlasi nii minnes kui ka tulles.
Aga Eestist ja selle kirjandusest ja
' Kuid maailma on pääsenud eesti on nimeks antud „aeorg Ots",
kultuur ka ise, mitte ainult ipilt Sellest armastatud kunstmku?t
sellest. Vähemalt kirjandus on saa- on äsja ayaldatu(| raamat, mis si
nud hea jalajälje välismail. M. saldab pilte kümneist ooperio^a-kultuurist
me ei tea paljutki. Va­ka
otsusele Jõudnud, et ühendril- hesed meist oskavad, vajalikult ees-kidejcahe
miljoniline palgasõdurite ti keelt;
armee ei vasta enam praegustele Eestlased ei käi sama suurte
suurtele pakilistele iilesannetele gruppidega' Soomes. i^rusaadÄail
ning sellest lähtudes lubas prest-dent
teha ettepaneku noorte mees­te
sõjaväeteenistuseks registreeri­miseks,
mis võimaldaks vajaduse
korral küresti mobilisatsiooni läbi
vüa...-^ • ':.
Kuna ühendriikide sälaluureorgä-nid
on vümasel äJal saanud mit­mes
maailmanurgas suurte tagasi- j vastaja ja näitleja; proua
löökide osaliseks, mis bn tingitud | ots, Georg Otsa lesk, kes
liberaalsete Ja pahempoolsete ra-j Eesti teatriliidus; Endel Mallene,
Aga meie maast, meie Mr.
sest Ja kultuurist nad teavad
palju. Mõnikord isegi rohkem kui
. me ise., V
Evald Kampus, teatri ja ülikooli
õppejõud/Tartus on soome kirjan­duse
tõlkija; Gunnar Kilgas, lä-
Ilona
töötab
Maueri mööEunud aastal avaldatud; dest Ofhellost Rigolettoni. Baatna-bilbliograafiäs
„Eesti kirjändUs ;tu esimesel küljel on ainult kaks
vaõrkeeltes'^ toob üle 1200 eesti- tähte GO. Need on muidugi Georg
dikaalide hävitavatest Ja laostuva-mineerida.
Selline koostöö Was- test rünnakutest Keskluure Ägen
Mngtoni Ja Iraani vahel nõuab aga
seniste vahekordade selgitamist Ja
Teheranis kinnihoitavate päntvan^
giäe vabastamist, järgmise sammu
köstöö suunas peab nüüd astunia
ajatollah Khomeini valitsus,
j President lükkas oma kõnes üm­ber
kõik need teooriad, mis põh­jendavad
venelaste sissetungi Af­ganistani
N. Liidu Julgeoleku hu­vides
teostatud kohaliku piiratud
operatsioonina. Carter kinnitas sõ­naselgelt,
et venelased kindlusta^
vad endile õliallikafe piirkonias
strateegilisi positsioone, mida
ühendriigid ei saa iüiskõikselt
pealt vaadata. Kõik N. Lüdu katsed
Pärsia lahe pürkonna oma
rolli alla saamised kujutavi
dist Ühendriikide eluliste
ründamist ning neüe astutakse vas
iu kõigi võimalike vahenditega,'.va'
tuuri vastu, siis pidas president va­jalikuks
ka seda küsimust puuduta-dav
mainides paljudele poliitilistele
vaatlejatele üllatuseks, et ühend-tlikide
luureorganiteie tuleb anda
senisest suuremad volitused.
E i ole kahtlust, et presidendi kõ­ne
oli N . Liidule teatud määral
hoiatuseks Ja isegi ultimatüvseks
ähvarduseks, j,N. Liit peab maks­ma
hinna oma agressiooni eest Ja
peab aru saama, et tema otsus sõ­jalise
Jõu kasutamiseks Afganista­nis
läheb kalliks maksma pollitüis-te
Ja majanduslike suhete kujun­damisel,"
ütles president.
Loodame ainult, et president Car-teri
sõnad ei Jää ainult sõnadeks
vaid et need valatakse ka vasta­vateks
tegudeks. Selleks oia praegu
viimane aeg.. • • • • . ' •
: KA..
Äsjane Kremli üritus saksa-aeg-sete
sõjakurjategijate otsimisest
eestlaste seas, eriti Üheridriikides,
tuletab meelde kahte nõukogude
raamatut — 1980. a. ilmunud ^ M i ­nevik
ja tänapäev" Ja 1961. a;s„Ini-
: mesed' olge valvsad". Kui vildakalt
seal andmeid esitatud ka pole,
oleks nende ja võibolla teistegi
I raamatute ja artiklite analüüs va­jalik,
eriti kui uued süiüdistused jä
.tunnistajad avastatakse mõniküm-meiid
aastat hiljem.
Mõningad vastuolud ja kahtlused
ilmnevad juba kiirlugemisei. Näi­teks
märgitakse,^ et„ENSV terri­tooriumil"
on sakslaste okupatsi­ooni
ajal mõrvatud 61,300 ENSV ko­danikku
ja 132.000 ENSV kodanik­ku
olevat kas mobüisatsiooniga või
muidu sunnivüsil viidud yöi põge­nenud
Saksamaale, kellest suur osa
olevat hukkunud. Ja kui vaadata
neid mõrvamise paiku suure­mad
neist ön mainitud — siis jääb
väga palju puudu mainitud 61.300-st
ohvrist:-- •'•'y-.r
Samuti räägitakse dokumenti­dest,
mille Järele Tallinn-Harju
prefektuuris Saksa okupatsiooni al­gusest
kuni 28. veebruarini 1942
(selle aj a jooksul pidanuks suurem
osa kommunistidega kaastöös süü-distatuist
olema avastatud ja lei­tud
) olevat vahistatud kokku 4488
mitte-juuti ja 652 juuti. See prefek­tuur
hõlmas terve kolmaniku ees­ti
rahvast j a tõenäoliselt veel suu­rema
lõigu poliitilisest aktiivsusest,
ühes Riia kohtuprotsessis on akt­septeeritud
ühe sakslasest kaebe­aluse
väide 50.000, eeštläse-lätlase-leedulase
hukkamisest. Kui eeltoo­dud
arvud pole täielikult õhust võe­tud,
siis jääb üle oletada,' et siia
on arvatud ka midagi muud
kirjandusteadlane ja tõlkija; Kulle
Raig, raadiotoimetaja — kõik nad
räägivad sujuvalt kaunist soome
keelt; nii kui sajad ja ehk tuhanded
teisedki eestlased. Lisaks kümned
tuhanded saavad sellest aru.
Kahe vennasrahva vahelises vas­tastikuses
mõjutamises valitseb
ilmselt ebasuhe, mida loodan tasa-kaaluätuvat.
Sns, et endisest roh­kem
eestlasi käiksid Soomes ja et
me näitaksime nüüdsest suuremat
ja elavamat huvi meie lähima su-gulusrahva
keele ja kultuuri vastu.
•; Eestlasile kniltunir.— Mrjandus,
maalikunst, teater Ja iga vüehdal
aastal peetavad suured laulu­peod
— tähendavad rahvuslikult
,. pälju.:^
Suurt tähelepanu osutatakse rah­vusvahelisele
kultuurikoostööle ja
kultuurivalietusele. Välismaisi kul­tuurisuhteid
arendatakse ja valitak­se
eelarvamisteta ja mõjukamat,
millest meü oleks õppida.
Ühe näitena väljaspoole suun­duvast
informatsioonitegevusest ni­metatagu
kirjandus- ja kunstilehte
„VAAP", mis ilmub mitmes kee­les,
muuhulgas ka inglise, saksa ja
soome keeltes. See hoogsalt toime­tatud
ja rohkesti värvihsi repro­duktsioone
avaldav bülletään viib
omalt poolt eesti kultuuri maailma.
— kas Eesti pinnal langenud puna­väelasi
või tõenäoüsemaltj kortimu-nistide
oma kuritööde ohvrid. Iga­tahes,
meie orgamsatsioohide nõu­deks
peaks olemäj et kõik kuriteod
eesti rahva kallal peab järele uuri-ismsLy
mitte ainult saksa okupatsi­ooniaegseid.
Võibolla on vajalik
teatavaks teha, mida eestlased ise
on teinud või tegemas hende Imri-
• tegude: süstemaatiliseks dokumen-keelse
teose välismaisest tõlkest.
Kaasa on arvestatud nii romaanid,
näidendid kui ka novellid jä M e -
tused..^. ;
Eestlaste huvist soome kirjandu­se
vastu jutustab eelmisel aastal il­munud
V. Kahuri ja E. Loddesi
toimetatud teos ,,Soome kirjandus
eesti keeles". [
See on üle 100-lehefcüljeline teos,
mis sisaldab N. Ahdreseni ülevaate
soome kirjahdusest Eestis ja impo­neeriva
loetelu eesti keelde tõlgitud
soome teostest;
Tõlgete arvu- juhib enesestmõiste­tavalt
Aino Kallas 31 raamatuga.
Talle järgnevad Juhani Ähö 21,
Aleksis Kivi 12, Minna Ganth 10,
Eino Leino 10 jä F. E. Sillanpaä
8 raamatuga.
Kas ka meil kunagi avaldatakse
vastav bibliograafia soome keelde
tõlgitud eesti Idrjandušest?
Oma tähtsa koha eesti kultuuris
moodustavad tuhanded emigran­did,
kes sageli töötavad kunsti
või teaduse teenistuses oma uu­tel
kodumaadel.
Ainult Ühendriikide ülikoolides töö­tab
tuhatkond eesti professorit.
Paljud neist on hästi tuntud meü-gi,
enne kõike muidugi Ivar Ivask,
kes tõotab Oklahoma ülikoolis ja
on kõrgetasemelise „Books
Abroad" kirjandusajakirja peatoi­metaja.
Ja veedab oma suvepuh­kused
Soomes.
Mis toob selline nimi kui Georg
Ots soomlasteie meelde? „Saare-maä
valsi" ja „Küla parima lüps­ja".
Mõned teavad lisaks, et Ots
oli kunagi laulnud päris õigeis ope-rettideski.
Eestlastele v on Georg
Ots rahvuskangelane, oli rohkem
kui legend juba eladies, tüks eesti
kultuuri tähelepandavamaist kuju­dest.
Ta sooritas 30 aastat kestnud
elutöö ooperilauljana Estonia teat­ris.
Teda ei imetletud ja armasta­tud
vaid kodumaal, vaid ka laialt
välismaadel. Ta oli nii suur kunst­nik,
et ta võis laulda ka väikseid
ja kergeid laulukesi, meeleoMaule:
Oma viimase puhkepaiga on
Georg Ots saanud Pirita kalmistul
Juhan SmuUli, Lydia Koidula, Frie-debert
Tuglase ja teiste eesti sure­matute
seltskonnas.
Kui uus reisüaev — sellesse ma­hub
1000 soomlast — alustab eel­oleval
kevadel liikumist Helsingi
ja Tallinna vahel, siis selle keulas
Otsa nime algustähed. Kui i- need
võivad koos märkida muudki. Eest­lased
on intelligentsed = inimesed.
Nad oskavad ütelda asjn mitmel
:; Teatrietendustel Taheajal-.n
Jalutavad paari- või kolmereali­selt
ümber teatr? vestibüülis või
piki koridori. >
Nn jphtub ja on alati juhtunud Ees­ti
teatreis. VõÕr^ale on see viis sa­ma
üllatav kui 'Aa imetletav. On
ju parem jalutada pika istumise
vaheajal kui seista kohapeal. '
Teatrijalutamine on puhtalt ees­ti
komme, mida ei tunta ei kusagil
mujal. ,,Koegi ei tea kuidas ja
miks selline komme on alguse saa-riur,'
V ütleb Evald Kampus. „Meile
eestlast( le see on mi iseenesest sel­ge
ja k^omulik asi, et me imetleme
alati kui mõni välismaalane seda
imel «b."
, • 0)- • ' • • ..
Eeloleval suvel peetakse purje-tusvÕistlused
Tallinnas. Seda on ju­ba
kõikjal Hnnäs näha. Uus olüm-piahotell
tõuseb 28-korruseliseks ja
kogu vana linn. Tallinna keskaegne
keskus, on remondis, üldiselt Vaa­dates
igas aastasadu vanas majas
on tööd käimas. Esikülgi värvitak­se,
varisenud müürid jä Võlvid pa­randatakse,
kirikud, tornid, saalid
ja portraalid — kõiki restaureeri-takse.
'
Tööde eest hoolitsevad suurelt
osalt poolakaist töölised, kel on
suuri kogemusi Varssavi ülesehi­tamisest.
.
See hügeltöö, mis on toonud Tal­linna
raske tööjõupuuduse, tahe­takse
saada valmis enne olümpia­mänge,
et eestlastel oleks eeloleval
suvel võõraüe näidata midagi sel-hst,
müle iile ükskõik milline rah­vas
võiks olla uhke: üks Euroopa
ainulaadsem ajalooline turismiob-jekt,
üle 500 aasta" vana linnasüda-mik.
•
Hella Vuolijoki on olnud Soomes
tähtis kuju aastakümnete ajal. Te­ma
nimi tõuseb kordkorralt ikka
esile, viimati Pekka Lounela uue
raamatu teeneü. Eestlasest Ella
Marie Murrüdst tuli sooriilane abi­ellumise
kaudu ja ta on kirjutanud
tähelepandava osa parimat soome
dramaatikat. ; -
Nü arusaamatu kui see ka on
kuid isegi MATO liikmeskonda
kuuluvad Lääne-Euroopa riigid
katsuvad kõigiti N. Liidu vastu
suunatud sammudest kõrvale hii­lida
ja Kremli suunas süütut nägu
tehes Imeeldivalt' naeratada. See
kehtib nii majanduslikkude sankt­sioonide
tarvitusele võtmise kui ka
Moskva olümpiamüigude boikoti
alla panemise kohta. Seda iseloo­mustab
eriti ühe Lääne-Saksamaa
valitsuse esindaja lihtne väljen­dus:
„Detente on surnud — elagu
detente." ' • \
Kuid libedate väljendustega
Liidu suhtes tulevad avalikkuse et­te
ka rügijuhid ja ministrid. Nii
näiteks mainib Prantsusmaa pre.
sident Giscard d'Estaing Afganis­tani
sündmuste kohta: „Võibolla
põhjustasid N. Lüdu sissetimgi Af­ganistani
sisemised sündmused",
ning välismmister Jean Francois-
Poncet tähendab kliimalt, et
Prantsusmaa ei ^mõtlegi Afganis­tani
pärast oma majanduslikke si­demeid
N. Liiduga katkestada. Ja
Lääne-Saksamaa kantsler Helmut
Schmidt ei kavatse tühistada oma
eelolevas märtsis toimuvat külas­käiku
N. Liitu, märkides lakoonUi-selt;
„Rasketel aegadel tuleb meil
rohkem Ja mitte vähem üksteisga
rääkida."
Kantsleri Jutt on mõistetav kui
võtta arvesse, et Lääne-Saksamaa
oli möödunud aastal 13 miljardi
dollariga N. Liidu suurim kauban­duslik
partner läänes ja sakslased
kardavad, et nad ei võida kimagi
tagasi neid turgusid kui nad vene­lastega
oma majanduslikud side­med
katkest, ad.
Ja kõige selle juures ei saa
unustada ühte tõsiasja — Lääne-
Euroopa on muutunud viimase paa­rikümne
aasta jooksul oma kõrge
elustandardi Juures mugavaks ja
heUitatuks. Ta teab, et ta peab
ÜhendriUce toetama N. Lüdu eda­situngi
pidurdamisel ja siidamest
annab Washmgtoni aktsioonidele
oma täie toetuse. Kuid samal ajal
kardab ta uut külma sõda, rahvus­vahelist
pinevust ja sõjaohtu ning
katsub ähvardavatest ohudest kõr­vale
põigelda hü kaua kui võima­lik.
Kuid kui kauaks — ka Lääne-
Euroopa vajab araabia õli ja kui
see satub Moskva kontrolli alla,
siis^ on ka demokraatlike ja ise­seisvate
Euroopa riikide laul lõp­likult
lauldud.
Nende juhtivate meeste
kes ei poolda Moskva olümpia­mängude
boikoteerimist Afganisn
tani okupeerimise pärast, on astu­nud
ka Kanada Uberaalide partei
juht ja endine peaminister Pierre
Trudeaii. Ta käsitas seda küsi­must
Yellowknife'is valimiskam­paania
puhul toimunud pressikon­verentsil,
kus ta paljude teiste pre­sident
Carteri olümpia boikotee­rimise
kampaania vastaste eesku­jul
toonitas, et sporti Ja poliitikat
ei saa ära segada ning kui rügid
hakkavad olümpiamängudega
mängima polütikat, sns tähendab
see olümpiamängude lõppu.
Trudeau mainis, et Moskva ei
kasuta olümpiamängusid tema ar­vates
polütiliseks otstarbeks. Ta
mainis, et venelased on varem tun­ginud
sisse Tshehhoslovakkiasse
ja Ungarisse ning keegi ei ole ta­kistanud
neU põhjustel venelaste
osavõttu olümpiamängudest. Tru­deau
kmnitas, et tema arvates ta­havad
Ühendrügid Afganistani in­vasiooni
puhul avaldada N. Ludule
survet ja kasutavad selleks olüm­piamänge,
kuid Kanada ei peaks
sellega kaasa minema. , ^ u i me
tahame atakeerida N. Lutu, siis
vajame selleks üldist globaalset
polütikat. Meie ei vääna vene karu
saba olümpiamängudega", lõpetas
Trudeau ülevaate oma seisukohta-
(Järg lk. 3)
saautlnud seda hindamist
meü. :
Ehk nagu üks eesti kultuuriisik as­ja
kohta ütleb: „Vahetuskaubas
Aino Kallas — Hella Vuolijoki me
küll võitsime märgatavalt roh-
Endisel kodumaal see peale-[ Nü kirjutab soomlane eestlasist,
hakkaja Ja temperamendikas Kirjutuse juures on viis fotot vaat-iga
asja Hella" pole kunagi luse all pinud isikuist.
Nr. 8
N
2. ja
tel, 921-71
9. Ja
tel, 751-(
lkest<
prot(
sioonl
Kuna
du agrf
praegu
Nõukogu]
ressioon
korralda
rahvad
protestidi
gude L i i
mõistmi;
rahvaile
Protesti­val
Tor
ikestatu
uki-aina,
slovakki
tööl.
Korral
juhtmõtt
dele ike
sed dem
seks on
Kanada
tario pr
demons
kardmal
na võtt s
on koost
L. Lukss
tratsioon
Leivat.
takse o
resolutsi
Eestlas
korralda
kaaskorr
üles sell
ikestatud
mise de
osa võt
ikestatu
tõstma 0
Sihtasul
tos, kes
vate E S :
rijana Ki
nädalal
piletite t(
lehed, ku|
ba ai ai
saadetakl
le Kanad
nuks reg|
asutus 1(
lehti saa^
du kõik il
letito ett J
Kõmi
Need
terve rc
mõned n\
1. Olüi
mu varej
lest aja s^
olümpia]
leks 011
kujundai
gud SUI
teemi pi
2. Kui
patsioon^
Tshehhoi
ei reagf
veel sedi
setungi
Kuritegu]
ükskõik 1
se esini(
korda nii
ganistanj
ma juhti
ja algati|
ri jaTsh|
le rcai^pf
3. Üldi
tamisekf
vastu asi
riisfimef^fi
võimalv*
nisatsiool
plaani
Kanada
sida, mil
eriti fcid
selleks i l