Vaba eestlane , February 28, 1984

              häähkottdj
Seval, 28, veebruaril 1984 — Tni^sday, Febniary 28,1984
Misfpäevrf |a ne/fapäevei
® Teisipäeval^ 6. märtsist reedel,
16. märtsini Art Invesco Gallery's
Amie Remmel McKay akvarellide
mäitus. Avatud teisip.—laup. 1—«
., reedel 1—8 5.
© Teisipäeval, 6. märtsil kell 7.30
õhtul Tartu College'is kunstiteadla-sfi
Eda Sepp'a loeng valguspiltide­ga
„Eesti maastikumaal Põhja-ünaäd^
e rahvusliku loodusmüstpia
taustal".
® Kolmapäeval, 7. Märtsil kell 7.30
õhtul Tartu Coll^ge'is prof. Jüri
Danieli loeng ,,Širess, elustiil ja
tervis". ,
au oao a o a o a a o ooBob DOO oaoBO 0 0 DOIB o oDooboaDDoaaaaaaaaadOKDDDOBnoooaoaoDDoaaoao
Laudkond külalisi Ja tegelasi T. E. Meeskoori perekonnaõhtul. Piidil vasakult Mai Kipper, Charles Kip­per,
Evald Tikenberg, pr. Leivat Ja Laas Leivat. . . . . Foto: Vaba Eestlane
m. märtsil kell 7 õ.
Minkler Auditooriumis TERR
„Kungla" esitab „Kaval Ants Ja
Vanapagan".
• Pühapäeval, 11. märtsil kell 6
õhtul konservatoioriumis Tiina Kii­la
kontsert.
® Pühapäeval, 11. mär^ keU 3
West Toff©nto Secondary
lcho<d'i aulas TE gegaki!M>d pop-fsonfsert
®- Pühapäeval, 18. märtsü kell 2 ESTO-84 informatsioonikoosolek ^^^^ rakendada ja ajakohas-p.
l. Eesti Maja Noorteruumis ,,Võ- peetakse neljapäeval, 1. märtsil ^ada oma tööviise. Lõpuks ta tut-ralaste
ühine kogunemispäev". kell 7.30 õhtul Eesti Maja väikses
saalis. Kõüd, kellel oni küsimusi,
või head nõu anda, palutakse osa
võtta..
ESTO-84 Juhatus
Sa€iei€3s{'@ Ühingp
peakoosolek
a Mm
vas, väljaarvatud nende keel. Sa­muti
on üks nende eesmärk.
Mii kaua kui austate oma lippu,
seisame teie kõrval oma lipuga
ja toetame teineteist julgustades.
Meie ei anna kunagi aua. , .Kasva­tage
oma lapsed sama headeks
olete. Elagu
23. veebruaril peetud Wintario
vustas ESTO-84 suursündmust ja
vaatas selle erinevusi eelmistest!
Ta soovitas, et kutsuksime kõiki
oma sõbrad sellest osa võtma, mil­lega
kinnitame et Eesti elab.
Järgnes pianist- Omar Danieliit eestlasteks kui ise
meisterlikult esitatud Fr. Liszti Eesti!" lõpetas tä. .'. *
ja usulised harmoo- Leedulaste poolt tervitas hr. Šte-paitis.
Kirjalikud tervitused olid
avas Yuri Shymko, saatnud USA tasul, Kanada kon-tuues
tervituse. Ontario peaminist^ servatiivide juht Brian Mulroney,
riit, kes on EŠTO-84 avajaks. Ta minister D. Gollonette, parlamendi-hindas
seda osa,-mida eestlased on liikmed K. Robinsoni, Ontario par-
„Poeetilised
niad nr. 4".
Tervitused
Saarlaste tJhing Torontos pea- , ^ ,^ . , , . . , . „ .
loterii loosimisel langesid 100.000- koosolek toimub käesoleval aastal ^^^^^^ Kanadat panmaks tehes, lamendiliige mmister R. Elgie, Ma-doUariKsed
peawidud pileteile^^ n^^
S94198, $10.000 võitsid nr-d 696321 gg^^- klubiruumis. Kõik
la 937031, $1000 - 96887, $100 ~ saarterahvas teretulnud. Koosolek
5553, $10 - 831, $50 segijärjekorras tohvilauaga. Palume seda teadet
numbrid 979195 ja tasuta püetiraa- ^^^^^^^ koosolekule. Liikme-matu
75. Nädala müstilise Pree- - ^j^^ ^^ÖJJ^J^JJ^ ^^suda kohapeal,
iriiavõidu, AMC auto võitsid pile»
nr.
vis Burke, linnanõunikud F. Bea-ves,
T. 0'Donahue, Thünder Bay,
Sault Ste. Marie, Sudbury ja Ha-mütoni
Eesti Seltsid.
Kontsertosas esines T. E. Mees­koor
lauldes C. Kipperi juhatusel
,jEstonia" orkesltiga M. Härma,
seadnud U. Kook „Sõdalaste mar-'
si", saateta H. Kandi „Kaugel",
R. Ritsingi,,Mehed*
ESTO-84 raames tähistame meie rahvusUpu, sini-mii^-
siündi 100 aastat tagasi. Ostke lipp ja Menak® s®©
ESTO-84 karaoüstamiseks.
1. lipp 165 XI6S sm M $20,
2. Sama lipp koos kandetardaga $30.
Tshekid kniotada ESTO-84 niinele.
ja R. Toi „Mu laul", viimases
olid kaastegevad L. Avessön ore­lil,
bass Andres: Raudsepp Jä
OmarBaniel klaveril.
Sini-must-valge lipu 100-aastase
TeOimised saata aadresslls
Sini^niuist-valge: lipu 100 a. Juubeli Komitee
958 Broadview Avenue, Ontario M4IC 2R6, Ganada
nism ja aadress .....^.......^^^
So^Mn tellidar:.
Tulen järgi •
lisan tsheki$>...
Saata postiga • -lisada $2.—
et saanud paar päeva
varem EKN kuldse teenetemärgi,
leiab ta, et see pole sümbol vaid
kohustus, millega ta seisab e<Esti
rahva saatuse otsustamise jrai-
' 'res.-.-:/' .'•:•••.]:;.] ''m'
Ta ütles, et ta on eestlastele ,,ypl-
; ga" kbgituse eest, kus on teadmi­ne,
et kergelt ei saä võtta va­badust;
et Känadal puudub sellirie
deklaratsioon Balti riikide kohta
kui USA^j: et CBC peaks lisama
oma uudistesaatesse balti keeled ja
Balti konsuleile tuleks anda täielik
tunnustus. Lõpuks ta arvas, et eest­lased
on säilinud ajaloos ja säilivad juubeli väi j akiwlütamiše toimetas
veel kiini nad on jällö vabad. ^ Lipu juubeükomto esimees U.Pe-
Teiseks T. Ruprecht, kes kandis tersoo, kuulutades 1984. aasta sini-
EKN kuldmärki, ütles, et ta on must-valge lipu aastaks Kanadas,
veendunud, et nii kaua kui eesti li- TES esimees Anne Tüll tervitas
puvärvid säilivad, nii kaua võidel- ja. tänas kõiki aktusele tulijaid,
dakse Eesti vabaduse eest. Eest- esinejaid ja sõnavõtjaid; Ta kut-laste
eesmärk on vabadus .ja ise- sus kõiki Eesti Majja järelkoosvii-seisev
Eesti. Kuid tulevik pole
praeguse generatsiooni, vaid uute
generatsioonide otsustada ja ioöta,
et saavutatakse vaba Eesti. Ta an­dis
edasi Ontario parlamendi opo­sitsioonipartei
juhi' D. Petersoni
tervitused.
Kolmas tervitaja oli läti ltesko^
ganisatsiooni , esimees T. Kron-bergs,
tuues tervitusi Läti konsu­lilt
ja keskühingult. Ta ütles, et lät­lased
on eestlastega nagu üks rah-bimisele
j ä soovis.
Fimiairi FINNMNK
Mcmtreaü kaudu Helsmgi kooste^
Canadagä on kured ja odavaim vÜs reisida
grupiieimugaSoome sel aastal. Lende ja ert^
Mndu mujalt Kanadast Montreali võ^^ küsida
c>mÄ reisibüioolt^^^ ^ '
Valige oma mineku- ja tagasitulekuaeg. ^;
Seatoleku aeg ei tohi oUa üle 90 päeva ega
•:allä:7:päeva. .^-ž^-
lAÖASITO^ oktoobrini
Juuni, juuli ja augusti lennud Torontost
$995, lapse^ alla 12 a. $498» süldajjsed $100.
Hinnad MontrealistHelsang^
Täiskasvanud $799, lapsed alla 12 a.
giülelapsed $80.
Juum,juuii ja august Montrealist täis-lasvanud
#99, la^ssd alla 12 a. $450,
s ü l d i d $90;
örupilennud tüMstatate, kui on vÄhem kui
20 reisijat.
V%e ü h ^ reisibürooga või
Finnair
et ühendagu 24. veebruari vaim
meid kõiki kindlas usus eesti
rahva vabaduse, iseseisvuse ja
enesemääramiseõiguse taastami-
,.seks.\ • ::
Lõpuks esitasid eesti skautlikud
noored E. Kiüaspea juhatusel lüku-mis-
sõnališe lavastuse „Eesti
lipp". Üle paarikiimne noore kogu­nesid
hoogsal sammul trummitak-tis
mõlemalt poolt ja jäid keset la­va
seisma, andes lubaduse E^esti li­pule
truuks jääda. Moment oU
leidlikult hästi läbimõeldud ja Ees­ti
lipu aasta lügutavaks sissejuha­tuseks,
misjärel aktus lõppes Eesti
hümniga.
Suur osa inimestest läksid Eesti
Majja, kus kõigepealt pakuti Ees-tiMaja
ja TES'i poolt Ä i . Selle
järel Eesti Maja esimees 0. Piil
avaldas tanu TES^ile, eriti selle
esimehele Anne Tüllile hästi kor­raldatud
aktuse eest. Rahvapilli-meeste
orklester esitas „Kalevite
kantsi", ,,Läänemere lained" ja
„Porilast€ marsi". Anne Tüll dek­lameeris
August Sanga luuletuse
,,Me maa; on meie", mis ilmus
Eestis 24. veebr. 19^ (uuesti„Va-ba
Eestlase" E. Vabariigi aasta­päeva
nunibris), kuid on täiesti
mahakustutatud luuletaja loomm-
^gust. • •./"••V-"; •; - •
me siis olime seal üksikul rängalt kalleid dollareid Ja kas
Saarel lõunamere ääres ja vaat* siis riigivalitsus ei võiks selles
lesime päev-päeva kõrval, kuis asjas vähemalt nügi palju vas-lained
vahutades vastu kallast tu tulla, et ehitaks sadamasUla
ja isegi iile paadisilla peksid, pikemaks nii, et see laevale
Tormi ja tuult oli laialt, suvita- poolele teele vastu ulatuks ja ei
jäist ainult need tugevamad lastaks kalleid suvitajaid seda-julgesid
ja jõudsid kahe laine si mere peal hulluks raputada,
murdumise vahel vette torma- Või ku mitte poolele teele, süs
ta, nõrgemad ja õrnemad jäid tehtagu vähemalt veerandigi tee
armutult vahutava murdlaine võrra pikemaks!" Selle peale
alla ja said mitu tonni vett ehk Aadam selgitas:
veeollust koos liivaga turjale
nii, et tuli köhida Ja läkastada
veel mitu aega tagant järele.
Aga noh — tore oli seda nõnda
eemalt vaadata küll.
Sel ajal siis tuli meil mõte
,,Rumalust räägid! Kas sa
tead ka, kui palju sadamakai
pikendamme maksaks? Iga jalg
maad võib-olla mitukümmend
tuhat dollarit ja see nende riik
sim on vaene ja veel enam võl-sõita
saarelt iUe kuivamaa eks- gades, kui meie onta. Ega mui-kursioonile
inkade-maiade linna- du igalt asjalt sellist riigimaksu
o
D n
0
o
n
0
o 0
D
•
D
D
a
B
a
0
a
0
o
0
0
D
O
a
a
0
•
a
0
a
0
a
a
a
a
0.
•
a
a
' o
B
varemeid vaatama. Kui selle
sooviga oma reisijuhi jutule läk­sime,
lõi see k^ed ümjber pea
kokku ja ütles umbes
ei võetaks, toidu ja kohvitassi
eestki pannakse 15 prots. rügi
heaks
ta.fr!. ^
juurde, muust kõnelema-
,,Ei, ei, kallid härrad, sellise Müd ma enam ei õpetanud.
tormiga kiili ei maksa mmna! Kannatasin vaikselt, tundsin, et
See peksal]| teid hullumoodi hai- surm on lausa suu ääres ja ei
geks, kui parvega iilesõidul me- oma meeis, laevamehed ega rü-re
keskpaigani jõuate, prouakene givaUtsusj mitte keegi, tõesti
ka veel.. .^V Näha oli, et pidas mitte keegi ühele õrnale ja nõr-asja
nii tõsiseks,j et isegi eks- galenaishihgele kaasa ei tunne.
kursioonipUetite müük ei ahvat- Oma viimas ;s hingehädas proo-lenud
ja me siis sellel päeval ei visin ka veel lubadusega:
läinud ka. ^ . ..: « , .
,,Kui ma sut võnkuvalt ja va-
Aga siis tuli uus päev, meri JHvalt laevalt veel kord kuivale?
kaldalt yaadatuna vaikne ja va- maale pääsen, siis langen ma
gun^, vesi roheliselt särav ja si- põlvili või käpuli Ja annan sel­le
kui peegel. Petlik ta sellele lele kmdlale jalgealusele või
vaatamata siiski oli. Raputas emakesele MAALE suud," mille
minnes mis raputas, aga kui pä- järele laevake varsti sadamakai
rast ekskursiooni lõppu sama vastu pontsataski.
0
D
n
o
0
D
D
' O
•
„No anna nüüd siis maale
suud!" nõudis Aadam, aga mnlr
le lõi otsemaid meelde see Ju­han
Liivi jutt „Peipsi peal", kus
parvlaevaga õhtupimeduses ta­gasi
sõitma hakkasime, siis läks
päris märul lahti.
Lained jooksid laeva vastu
kiilje pealt ja kui kaldaäärest korduvalt jää pealt vette kukku-ayamerele
jõudsime loopis tuul mise järele lõpuks üks meestest
v^tt üle teid ja pildus Jaevakest hõiskab: „Jaak, maa, kurat, ja-hirnisat
moodi nii, et all kajuti- lad on juba põhjas!" Sellesama-ruumiski
keegi püstijalul seista pärast oli mmulgi üsna paslik
ei saanud. No südame tahtis sel- vastata nii:
Ime loopimine segi põrutada! ' . .
^"i „S€e pole mmgi manner ega
,,Sa, Aadam, mme ütle kapte- maa, on vaid üks pisike saar ja
niie, et laeval tuleb nina vastu see ei loe! (^leks, et jõuad ko-laineid
hoida ja mitte sedasi dumaa kindlale pinnale, süs
vastu külge lasta õõtsütada! Se- küll. . . " j ä sellega see asi jäi.
da teab meie jõe paela iga laps- ..Teel sadamast omai hotelli
W, et naadinina tileb vastu lai- aga tuli meelde ka veel see,
net pöörata, kuidas siis sün lae- kuis me koolis mitmel aastal
yal kapten selline toru on, suure innuga pähe õppisime Fr.
et . . ." kasutasin mina oma Tuglase loomingust pala „Meri*.*
Aadamat, aga ei tema mu õpe- laval deklameerimiseks: „Ju
tust kuulda ei võtnud ja arvas, lapsena igatsesm merd ääretut
et kui sedasi vastu laineid sõi- mina. Tahtsin näha ta lainete
ta, siis oleksime saare asemel harju . > . mis veerevad randa
varsti ulgumerel väljas, õpeta- kui tuiskavad leegid . . ."
sin edasi:
^ See, kes seda lugu siis lavalt
„Ähh, jutt või asi! Tuleb sõi- ettelugema ja esmema pääses,
ntaa gsai,k ska-saadk kar nua: ghuo idõam lbaleuvsamnmasia- pani muidugi kõik oma tunded
vastu lainet ja kui lainest iile,
siis jälle viuhti ja sirgelt saare
poole."
Rohkem ma sama jutiga eda-siõpetada
ei saanud, sest jäin
merehaigeks. Kui reelingu äär­de
pääsenud oleksin, võinuks
sellega vähemalt kalugi rõõmus­tada,
aga sealt oleks lame ker-mängu
ja need, kellele seda või­malust
ei saabunud — mina
nende hulgas — võisid seda ko­dus
üksipämi peegli ees tunde-kalt
ära esitada või muidu teis­tele
ette lugeda.
Meri oli siis ja on nüüdki kõi-gele
vaatamata ilus ja vaimus­tav.
Meile mõlemale on ta arm­saks
jäänud juba lapsepõlvest.
gema kaalugajnimesed me ääre ^^^^j^^^^^^^ ^j,
pühkida yomud, mi e t . . . ääres ja mum koduHnnast oU
Aga pärastpoole tuli mulle meri jõgepidi vaid lühikese lae-hoopis
parem mõte pähe, mida vatee kaugusel i
otsemaid oma kalli abikaasaga
jagama tõttasin:
„Homme p*äev võta sulepea
kätte ja kirjuta riigivalitsusele
Nende vanade heade mäles­tuste
pärast saab merele andeks
antud seekordnegi südametu
tormamme, pealegi juhtus see
kõva kiri! Ütle nii, et meie, suvi- ju kodumaast nii lõpmata kau-tajad,
toome «ia saare peale gel.
•
e
D
a
o.
0
D
O
D '
O
0
D
B
B
B
a'
D
o
a
0
o
D
0
a
•
o
o
o
a
o
a
o
o
o
D
D
O
a
D
D
•
D
n
n
o
D
D
D
0
B
O
•
•
o
B
ODaaBBBaDaaaaaaeiaaiaagaaaBaoaaoaa' ä a d a a a a a a a a a a a i i a a a B ä p a n o n a a a a a a a a a a B a a aa
a
a
aaa
Hinnad võivadmuutuda ihna eelhoiatüsetao
Tdonfo 927-7400 Montreal (514) 282-1173 Vancouver (604) 687-7582
Komplimendi peaks ütlema ka-varaamatu
kujundajale Uno Ra-matule,
kes tõi uudsust ja värskust
aastapäeva kavaraamatute juba
kaua muutmatuna olnud kujundus-
Veel kortereid saada
eelmüügi hiniiäga. Ainult eestlased.
§eega puhtus, julgeolek ja hea kord kindlEiistatEd.
EMtamineal^ mais 1984.
I. G. Laikve. tel. 444-6405,444-2897