1984-07-31-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 57 VABA EESTLANE teisipäeval, 31. juulil l ^ ^ ^ ^ juesday, July 31,1984
id eesti kogudustesse
[d altari ees, kuna pea-ü.
Vasakul kolmas õn-
Foto: Vaba Eestlane
Imas
^ER abikaasaga
lekonnaga
INIAKi
ses
^ALD KLIMSON
[UBJAS'eleja
iAK'i
KEVAR VÄHI
tTIN pojaga
fHO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
Broadview Ave.
Tel. 465-0639
|Pastor K. Raid
Bard- WaJkway,
|wdale, Ont. M2J 4T9
Tel. 499-6488
DUSE KUULUTUSE"
ed igal pühapäeval kell
. WHLD 1270 kc- ;
5. aug. JUMALATBE-Kiviojal
kell 10 homm. ja
kl\ 8.15 õ: (lõkketuli. Kõil^
|ud. i
mg. NOORTELAAGER
[Osalevad E. Tammini,.
K. Raid jt.
ija Nõmmik
iihkysel
T. Nõmmik viibib suve-ajavahemikus
10.—24.
kIvSA's, võttes muuhulgas
tlaagrist Lakewoodis,
asendavad piiskop K.
(tel. 416-562-7438) Ha-
|oguduse osas ning õp. A.
1. 416-244-9274) Toronto
pguduseoias.
DAY—(CivicHoliday)
Esmaspäeval, 6. augustil, ei toimu kogumist. Tavaline esmaspäevane
kogumine toimub TEISIPÄEVAL, 7. augustil.
Tavaline teisipäevane kogumine toimub KOLMAPÄEVAL,
8. augustil.
Kolmapäeval, 8. augustü, EI toimu AJALEHTEDE ja suuremate
esemete äraviimist.
Hoidke oma ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeval, 15.
augustü, toimuvaks kogumispäevaks.
Märkus: Torontos on 17 klaasi ja metallesemele ümbertöötlemise
depood. Juunikuu jooksul koguti 243 tonni ajalehti, 37
tonni klaasi ja 6 tonni konservipurke. Edaspidiseks informatsiooniks
helistada -947-7742.
R. M. BREMNER, P. Eng., F.I.C.E
Commission^r of Public Works
Emadepäevci koosviibimine Kolmoinis
Lõbus seltskond kohtus jälle Jõekäärul, nende taga laagri pillimees,
.vetelpäästja Ja veel naitme teise ala iüistmktor Lydia van der Veera.
Foto: J. Säägi
Toronto Eesti Ey. Luteriusu Kolmainu koguduses tähistati emadepäeva
varemate aastate eeskujul — jumalateenistuse ja koosvübimisega
kohvilauas, õp. 0. Gnadenteich oma jutluses illustreeris mitmete näidetega
elust emaarmastuse ohvrimeelsust, ema piiramatut vastutns">
tunnet, kuid ka emaülimat kohustust Jumala ees lapsi usus kasvatada,
kes oma Jumalat ja Lunastajat Kristust tunneksid ja niijgavese elu
õnnistegijasse uskudes kord päriksid. Lauluga ülendas emadepäeva ÕE-ne
Laikve nii jumalateenistusel kui ka koosviibimisel.
Naisringi liikmed olid katnud lil- del domineerida nii armastuses kui
ledega kaunistatud kohvilaua, ka vihas.
Emadele kinnitati lilled rinda. Kõ- • Pea igal rahvusel on oma taba-tie
ja luulega esines Ella Kull, kel- vad väljendused armastuse kohta,
le oma luule ja sõnavõtud koosvii- Vene okupatsiooni aj ai, tänaval üle-bimistelpn
alati olnud tulipunktiks, minekut oodates, ütles üks venela-
Käsitledes armastuse teemat üt- ne, teisele omasugusele, et armas-les
ta järgmist: tus pole kartul, mida pihku haarad
•^ rS^e^r ib k. f, t. ,Ä e ; Ir:j a -al^knslaasnt nvaä lvjaä lvjeinrudtaasd, . Seta ksaarmmaaaslt us
et eksisteerib ta teisi Me ar- nagu kihelemine, mida kuidagi
m?stusi, nagu isamaa-armastus, ^^^^^ ^^^^^^ ^. ^^^^ ^
trluuasah,, vuõo^esev-vc eranirtnumaa asa«txru*msi*, a«kasiteuueasl,e, kÄa arlmlimasa- maramnadsrti,u l s üotnle sn akguun asgui sinu..gd. laamnee',t u- ne-t
armastus, loomaarmastus jne.
Mis> on süs tegelikult armastus si-ilukiigel
$
nistus, millest ei kõnni ära. Ka
eestlaste seas olen kuulnud ütelust,
suliselt? Jõud? Tung? Iha? Emötv et näe, ta on armunud nii nagu
sioon? oleks pimedusega löödud. Tähen-
= M ar-dab, armastusega on liiale mindud,
mastus on sisuüselt. Tunneme ar- Puudutaksin lõpuks paari sõna-
Alajan, V.; Altosaar, H.; Aru- Kaen, Arnold; Kaigas, Asta; mastust ainult tema manifestat-ga emaarmastust. Miks sellele ar-vald,
Evald; Asor, Aino; Donald, Kallasmaa, A.; Kallaste, Peeter; sioonide kaudu. Armastus on sü- nia^tole^^ pü-
W.; Hindre, M.; Holmberg, Telma; Kaim, dr.' Toomas; Kalmet, Erik; gav, õrn tunne ja pühendumus ühe- hetiäätakse?
Hubel, Vello; Ilves, Herman; Jo- Kangro, Kristjan ja Aino; Karnask, le või mitmele isikuel; ühe inime- „^ . i „ : ^ w ^ « c i^^^^ aie.
seHn, Lembit; Jõgeda, Olev; Jõgi, Fritz; Karniol, Hilda; Kass, A. ja L; se armastuse või kündumuse väi- ^«st mimioomus tunnetan aia-
Kalju; Kaljuste, Asta ja \Ferdi; Kask, S.; Kattai, Karin; Kivioja, jendus; vennaskonna tunne ja hea
Kaljuste, Kadi; Kaljuste, Malle; 0.; Klaas, J.; Koger, Ferdinand; tahe teiste inimeste vastu; suur hu-
Kaljuste, Truuta; Karro,Astra; Kolk, L.; Kont, Jaan ja lvi; Kop- vi millegi vastu, nagu armastada
Kuuskne, Ed.;Lainurm, Meeta; lus, K.; Koppel, Aleks ja Anette; muusikat, sporti, looma jne,; väga
Mõne, kiisimuse esitamiseks ettenähtud^^ jäi lühikeseks kunaLeinveer, Valdur; Lember, Harold;. Koppel, Karl; Kraav, Olga; Kuhi- tugev, tavaliselt kirgUk kimdumus
Msifletav Taimi^Proos pidi ruttama T. E. Baptisti kirikusse juubelikon- Lepp, Jaan ja Süri; Lepsonij Hil- berg, Hilda; Kuutma, Eduard ja teiste inimeste vastu, osaliselt põh-teadUkult,
et ema on ja jääb looduse
poolt ELU edasikandjaks.
Ta teeb seda nii üllalt ja nii suure
armastusega, et selles ei domineeri
peagu üldse armastuse
negatiivne pool. ,
verentsi misjoniõhtule,
inimene", sest kes
ter, ke!s oma lapsep
Sellepärast^ enne kui saaks esha-da
küsimuse tema äsjailmunud värsikogu
„Elukiigel" üle, jääbki ta
misjonäriisiku iseloomustamisele. Ta
Läbi universaalse armastuse saa- üldist ohvrimeelsust, suurt õüist ja
ii- me me saavutada omakasupüüd- siirast armastust. I
matust, kergendades meil vältida -Kõne järel lauldi sestes. „Kas
kümne küünega külgekleepumist ema südant tunned sa . .
• — . • • I •. - ' • V y • v ;^:^-'v
ras keskkonnas ja keeles, kusjuures | ^ ^ | |
kaugused kodukohast on suured.
Neid lahusolu tundeid on ta i?Jlpip
tundnud kui ta oli arstina Koreas.
Misjonäri ei aita üksi rahalised! ^
- toetused ega eestpalved, nende
kõrval on tähtis mõmi väike tervitus,
kinke-ese,
mis näitavad, et neid mõistetakse
igapäevaste inimestena, . -
Ta meenutab isa jä ema uuele
misjonäri töökohale asumist 1909
—19i0, kus tuli raudteel läbi Venemaa
sõitaj mis võttis peaaegu
kuu enne kui jõuti Vladivastokki,
: sealt sõideti kohnj päevaShänghais-
I se ja sealt jälle kaks nädalat enne
kui jõuti misjonitpöyäljale. Selletõttu'
tunneb T. Ifroos kodunt eemaloleku
tunnet. -Seal on väga oodatud
kodunt tulnud pakid.
Tema ene^e luuletuskogus on
Korea tsükkel ajajärgust 1953—
54. Küsides, kes seekordne kauguse
tunne põhjustaski luulesse mõtete
vormimise.
Olles omakasupüüdmatu on see
juba iseenesest tugev, jõuline armastus.
'
, ^ „ . ^ ^ - — ,—meie egoismüe. ,r ; ; ^^^^""^'^ ^' Aleksander; Luks. H.; Lupp, M. ja ^mSmm .'^T^'. M - Lübek, Ants ja Helly;
: Hemiich; Treialt, Konstantin; Üue- ^
soo, Elvine; Vahtra; Andrus; Vei- i Maidla, E.; Marley, T.; Martm,
;> : . , . \ ' ^ \ , denbaum, S.; Valge, Nilcolai Jr. Karl; Meidla, O.; Meisterman, W.; . see füosoofia
Meil, Endel; Mellikow, August; ^ ^ ^ ' ^ W ^^^^^^
Eestlaste Keslmõukogu Kanadas Mets, A.; Metsala, Toomas;" Muru, armastuse negauivsetpooit.
rahvuslikku tegevust toetasid
majandusliku panusega detsembris
1983 alljärgnevad kaasmaalased:
Foola üfles: -
ÜSA saitktsioönici
nagu röövimine
TT . vr- Tvvia • • u Tihti armastame oma lapsi tava- VARSSAVIPoola süüdistas, et
Id oma H.;^Musta, Viiye; Magi, pr. ja br. — ^ ^ ^ ^ ^ ^ ära heUitada, USA sanktsioonid „varastasid" iga
sembris E. J.; Magi, Haimond; Patriootiline armastus on sageli poolaka taskust $350 ja kritiseeri-
Aava V Altosaar Arnold!^AL ^ippak, Ivar; Nuume,. Hendrik; küUaldane põhjus seUeb
Aava,V., Atosaar, Arnold, Alvet, ^j^j^^ ^^^.^^^ ^^^j y-j^^. tada sõda. ikka veel sanktsioone, vaatamata
B., Am, timar, Annus, Aado; Q^g^g^gj.^ George; Pahapill, R.; Armastame maitsvaid toite-joo- et Poola on amnestiaga vabastanud
Arenberg, Jaan; Arus Mans J.; p. Pajus, ke, mis enamuses pole head meie 652 pomtilist ja 35000 k ^^
Aruvald, Lydia; Aser, Mari^ _ p^n^^^i, jaimo; Pallop, tervisele. gi. Washingtoni taktika nm^^^^
üiKen, iine, ürnesaKs, v. JL., p^^^^ ^^^^^ j^^^^.. p^^_ Armastame loodust seUeks, et te- yat hoida Poola edasi samas olu-tjrayMaie;
_ ^ re, Leida; Peterson, Harold; Pihlak,da kas hävitada, orjastada või" van- korras. Reagan oU varem öelnud,
Hansmann, Ida; Heienurm, ü . ; jytgij^h^j.^. püberand, E.; Piil, El- gistada me enda lõbule või kasuks, et ta võib peale vangide vabastat
i f i i r - - f f ' ° A mo; Piir, R.; Pikkov, Ülo; Pille, Mida tahetakse seUega öelda? mist teha järeW^^^
Helmut; Hutt, August, ilves F ^ . p^.^^^^ j ^ ^ . . pj^^^^ Armastus on dualistiik, esitades ta- sioonide lõpetamiseks. Poola tea-livp,
Kaivo ja Maie; isberg, Mat- p^^^^ ^^j^^^. Poltov, O.; Poola, V.; sakaalu ja harmooniat. Ta ei eelis- deteagentuur üties, et sanktsioo- l\ ^ . J , , . ^ Karl; Prants, Mary; ta ühte rohkem kui teist, alludes nid on internatsionaalse seaduse
Jaaku, h. ja yv.; Jakobson, J.; p^..^.j^ . p - _ ^ ja Luise; täieükult loodusseadusele, mida enneolematu rikkumine, mis oö
'^'^'^^'^n, Lilly ja Elmar; Jensen, j... ' -nj. ^ , . * - • - — • - , ^ , ,
T3 u J Pärna, A.; Partelpoeg, Ants;
stman, Bernhard; Jogar, ' ' , ^ '
Jakobson
M.; Jostman
Enn; Jänqs, Lembit; Jürgman, Eestiaste Kesknõukogu Kanadas
Herbert jä Meida; Jürma, Alfred tänab kõiki toetajaid. Toetuste lae-ja
Siia; Jürnas, Jüri ja Ella; kumine jätkub.
TAIMI PROOS
selgub, et umb(iä sel ajal ta ato§- ujunud kogus luuletusi, milleks
tas luuletuste [kirjutamist, kuigi inspiratsiooni on saadud tõetruu-lühijutte
ja artikleid on elu- (jest
aeg kirjutanud.! ^^^^^ luuleinspiratsiooniks polnud
üks luuletus sellest! tsüklist räägib alati vaja minna nü kaugele. 1951
tõsielulist lugu tiidi^ukust ja lendu- —52 Visbys viibides- kirjutas ta
rist, kes lendas ^älja ega tulnudki luulet. Ta ütleb põhjuseks, et uk-tagasi.
Kuid selles on ka messi- sinduses tuleb mõtteid. Suvepuhku-meeleolu
ja sõjaaegseid tunnetetoo- sed üusas looduses täitsid südant
YiQ, rõõmu ja murega, tähelepanekud
WKu si•m usel1e , k1 elilie^ltu +ta^ «on\. öp^a-nrn,,u,d^ tõsielu. st võtsid, luulelis. e v. äl*j endus-kirjutamise
kdduvuse, ta arvab et ^ormi mõtted elust ja immesest,
isalt.. Hendrik' Kokamägi, kelle haiglakogemusist said kirjandusliku
sünnist tänavu möödus 100 aastat, .
on ise kunagi kirjutanud vaimu- Taimi Proos leiab, et meie vai-lildce
luuletusi ja muid artikleid, mulik kirjandus on ühekülgne ja
Üldse on suguseltpis just isapoolse- i^õhiliselt positiivne,
te sugulaste hulgas olnud kirjuta- g^jj^^. hariliku imimese elus,
mise harrastajaid. Taimi Proos on
ise ki:-jutanud lühijutte ja nende
kõrval ka luluetusi, nüüd korjas
aastate lõikuse kokku ja andis raamatuna
välja, i Et kuulume Jumalale, selletõttu
Oma loomingu tekkeloost rääki- psab ta usulist momenti väga täht-des
ütleb ta, et kõige rohkem kir- saks. Kuid ka uskliku inimese elu.
jutas ta siis kui oli suvepuhkusel, on'mitmesuguste. probleemidega,
eriti .kui oli eemal kodunt. Ta on Lähenedes uuele kogule toob ta
palju olnud kodunt eemal: Olles näiteks luuletuse. „Äraminek". See
Rootsis ülikoolihaigla teenistuses, tunnetus oli tulnud nii täpselt ilu-saadeti
teda mitmele poole välja, sai kevadpäeval Stokholmist välja
.... ., . .. . T sõites, et kontakt Jumalaga on loo-
Nii tõotasid .Skandinaavia, nignd duse kaudu, mis on ülendav,,et na-
Koreas Punase Risti haigte^ läheks ühest õndsusest I teise,
T. Kroos oh 1953-54 Koreas, ^^^^^ spontaanse suure elamuse,
tõotades majjonauaStmenLr^^^^ Nii surmgi ei hirmuta, see on mi-gem
osakonnas URO eenis ses. ^^g. tult rahulikku. Peetri koguduse väljasõit ülempreester Ljnmanuel Lepiku taDn toünub
Seal oli palju tööd, palju sõjaorvu- ..Elukiigel" on tähelepanekute ja pühapäeval, 12. auguÄ Vabaõhu-jnniajateenistus kell 112^00 päeval,
sid. Tema tööd hinnati yä^a kor- tunnete kogu, milles pikema aja Teenivad Emmanuel Lepik ja Andres Taul. Võimalus lujuda, tennist
geks, talle anti Korea — Ghing jooksul loodud värsid räägivad ini- mängida, jalutada. Kohapeal soodsa Mnnagaj lõunasöök. valmistatud
Mu medal. Sellest ajajärgust on tal mesest tema elukiigel. apostlik-õIgeusM kogüBduse naisringi poolt. ÜM teel
Ka rõhutatakse, et perfektne armastus
võtab ära paratamatuse
^ a ei lase inimlikkudel emötsiooni-kel
on usk Jumalasse |a kindel
tmmne, et Jumal (>!D^:'''alats olnud
nimetatakse Põhjuse ja Tagajärje maksnud Poolale 13 müjonit dolla-
(Cause and Effect) Seaduseks. rit, mis rahvaarvule ja jagatuna
tähendkb 350 igaühele. Washmgto-
Samal ajal tuletatakse kameel- uis uttesid USA ametivõimud, et
de, et õige ja perfektne armastus poola võlgneb ÜSA-le üle 1,3 mü-peaks
olema neutraahie, võima- jardi dollari toiduameti eest. Raha
lus igale isikule dualistlike poo- x^^^^^^ Poolale USA farmereüttoi-histe
tasakaalustamiseks oma duain^te ostmiseks. i
võimete kohaselt, harmoneerides
olukorra ja ümbruskonna vajadustega.:..
I l
Kunhitamine
VABA EESTLASES"
täidab oma eesmärk!
Jänuavaldm
SüclömKfe eäfiM feöigiie, kes mind ESTO '84
Maakondade Päeval minu SO. a* sünnipäeva
puhul õnnitlesid ja ^^TA ELAGV laulsid.
Eriline tänu Võmlaste Koondisele meelespi-
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SmVlCE
ÜGAN \^
SOOOSheppard Ave. E., Scarboröugh, Ont. MIS 4L9
PAUL^^^J^^^
Müük ja rentimine
TeL 291-5054, kodus 423-5716
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 31, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840731 |
Description
| Title | 1984-07-31-05 |
| OCR text | Nr. 57 VABA EESTLANE teisipäeval, 31. juulil l ^ ^ ^ ^ juesday, July 31,1984 id eesti kogudustesse [d altari ees, kuna pea-ü. Vasakul kolmas õn- Foto: Vaba Eestlane Imas ^ER abikaasaga lekonnaga INIAKi ses ^ALD KLIMSON [UBJAS'eleja iAK'i KEVAR VÄHI tTIN pojaga fHO EESTI BAPTISTI KOGUDUS Broadview Ave. Tel. 465-0639 |Pastor K. Raid Bard- WaJkway, |wdale, Ont. M2J 4T9 Tel. 499-6488 DUSE KUULUTUSE" ed igal pühapäeval kell . WHLD 1270 kc- ; 5. aug. JUMALATBE-Kiviojal kell 10 homm. ja kl\ 8.15 õ: (lõkketuli. Kõil^ |ud. i mg. NOORTELAAGER [Osalevad E. Tammini,. K. Raid jt. ija Nõmmik iihkysel T. Nõmmik viibib suve-ajavahemikus 10.—24. kIvSA's, võttes muuhulgas tlaagrist Lakewoodis, asendavad piiskop K. (tel. 416-562-7438) Ha- |oguduse osas ning õp. A. 1. 416-244-9274) Toronto pguduseoias. DAY—(CivicHoliday) Esmaspäeval, 6. augustil, ei toimu kogumist. Tavaline esmaspäevane kogumine toimub TEISIPÄEVAL, 7. augustil. Tavaline teisipäevane kogumine toimub KOLMAPÄEVAL, 8. augustil. Kolmapäeval, 8. augustü, EI toimu AJALEHTEDE ja suuremate esemete äraviimist. Hoidke oma ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeval, 15. augustü, toimuvaks kogumispäevaks. Märkus: Torontos on 17 klaasi ja metallesemele ümbertöötlemise depood. Juunikuu jooksul koguti 243 tonni ajalehti, 37 tonni klaasi ja 6 tonni konservipurke. Edaspidiseks informatsiooniks helistada -947-7742. R. M. BREMNER, P. Eng., F.I.C.E Commission^r of Public Works Emadepäevci koosviibimine Kolmoinis Lõbus seltskond kohtus jälle Jõekäärul, nende taga laagri pillimees, .vetelpäästja Ja veel naitme teise ala iüistmktor Lydia van der Veera. Foto: J. Säägi Toronto Eesti Ey. Luteriusu Kolmainu koguduses tähistati emadepäeva varemate aastate eeskujul — jumalateenistuse ja koosvübimisega kohvilauas, õp. 0. Gnadenteich oma jutluses illustreeris mitmete näidetega elust emaarmastuse ohvrimeelsust, ema piiramatut vastutns"> tunnet, kuid ka emaülimat kohustust Jumala ees lapsi usus kasvatada, kes oma Jumalat ja Lunastajat Kristust tunneksid ja niijgavese elu õnnistegijasse uskudes kord päriksid. Lauluga ülendas emadepäeva ÕE-ne Laikve nii jumalateenistusel kui ka koosviibimisel. Naisringi liikmed olid katnud lil- del domineerida nii armastuses kui ledega kaunistatud kohvilaua, ka vihas. Emadele kinnitati lilled rinda. Kõ- • Pea igal rahvusel on oma taba-tie ja luulega esines Ella Kull, kel- vad väljendused armastuse kohta, le oma luule ja sõnavõtud koosvii- Vene okupatsiooni aj ai, tänaval üle-bimistelpn alati olnud tulipunktiks, minekut oodates, ütles üks venela- Käsitledes armastuse teemat üt- ne, teisele omasugusele, et armas-les ta järgmist: tus pole kartul, mida pihku haarad •^ rS^e^r ib k. f, t. ,Ä e ; Ir:j a -al^knslaasnt nvaä lvjaä lvjeinrudtaasd, . Seta ksaarmmaaaslt us et eksisteerib ta teisi Me ar- nagu kihelemine, mida kuidagi m?stusi, nagu isamaa-armastus, ^^^^^ ^^^^^^ ^. ^^^^ ^ trluuasah,, vuõo^esev-vc eranirtnumaa asa«txru*msi*, a«kasiteuueasl,e, kÄa arlmlimasa- maramnadsrti,u l s üotnle sn akguun asgui sinu..gd. laamnee',t u- ne-t armastus, loomaarmastus jne. Mis> on süs tegelikult armastus si-ilukiigel $ nistus, millest ei kõnni ära. Ka eestlaste seas olen kuulnud ütelust, suliselt? Jõud? Tung? Iha? Emötv et näe, ta on armunud nii nagu sioon? oleks pimedusega löödud. Tähen- = M ar-dab, armastusega on liiale mindud, mastus on sisuüselt. Tunneme ar- Puudutaksin lõpuks paari sõna- Alajan, V.; Altosaar, H.; Aru- Kaen, Arnold; Kaigas, Asta; mastust ainult tema manifestat-ga emaarmastust. Miks sellele ar-vald, Evald; Asor, Aino; Donald, Kallasmaa, A.; Kallaste, Peeter; sioonide kaudu. Armastus on sü- nia^tole^^ pü- W.; Hindre, M.; Holmberg, Telma; Kaim, dr.' Toomas; Kalmet, Erik; gav, õrn tunne ja pühendumus ühe- hetiäätakse? Hubel, Vello; Ilves, Herman; Jo- Kangro, Kristjan ja Aino; Karnask, le või mitmele isikuel; ühe inime- „^ . i „ : ^ w ^ « c i^^^^ aie. seHn, Lembit; Jõgeda, Olev; Jõgi, Fritz; Karniol, Hilda; Kass, A. ja L; se armastuse või kündumuse väi- ^«st mimioomus tunnetan aia- Kalju; Kaljuste, Asta ja \Ferdi; Kask, S.; Kattai, Karin; Kivioja, jendus; vennaskonna tunne ja hea Kaljuste, Kadi; Kaljuste, Malle; 0.; Klaas, J.; Koger, Ferdinand; tahe teiste inimeste vastu; suur hu- Kaljuste, Truuta; Karro,Astra; Kolk, L.; Kont, Jaan ja lvi; Kop- vi millegi vastu, nagu armastada Kuuskne, Ed.;Lainurm, Meeta; lus, K.; Koppel, Aleks ja Anette; muusikat, sporti, looma jne,; väga Mõne, kiisimuse esitamiseks ettenähtud^^ jäi lühikeseks kunaLeinveer, Valdur; Lember, Harold;. Koppel, Karl; Kraav, Olga; Kuhi- tugev, tavaliselt kirgUk kimdumus Msifletav Taimi^Proos pidi ruttama T. E. Baptisti kirikusse juubelikon- Lepp, Jaan ja Süri; Lepsonij Hil- berg, Hilda; Kuutma, Eduard ja teiste inimeste vastu, osaliselt põh-teadUkult, et ema on ja jääb looduse poolt ELU edasikandjaks. Ta teeb seda nii üllalt ja nii suure armastusega, et selles ei domineeri peagu üldse armastuse negatiivne pool. , verentsi misjoniõhtule, inimene", sest kes ter, ke!s oma lapsep Sellepärast^ enne kui saaks esha-da küsimuse tema äsjailmunud värsikogu „Elukiigel" üle, jääbki ta misjonäriisiku iseloomustamisele. Ta Läbi universaalse armastuse saa- üldist ohvrimeelsust, suurt õüist ja ii- me me saavutada omakasupüüd- siirast armastust. I matust, kergendades meil vältida -Kõne järel lauldi sestes. „Kas kümne küünega külgekleepumist ema südant tunned sa . . • — . • • I •. - ' • V y • v ;^:^-'v ras keskkonnas ja keeles, kusjuures | ^ ^ | | kaugused kodukohast on suured. Neid lahusolu tundeid on ta i?Jlpip tundnud kui ta oli arstina Koreas. Misjonäri ei aita üksi rahalised! ^ - toetused ega eestpalved, nende kõrval on tähtis mõmi väike tervitus, kinke-ese, mis näitavad, et neid mõistetakse igapäevaste inimestena, . - Ta meenutab isa jä ema uuele misjonäri töökohale asumist 1909 —19i0, kus tuli raudteel läbi Venemaa sõitaj mis võttis peaaegu kuu enne kui jõuti Vladivastokki, : sealt sõideti kohnj päevaShänghais- I se ja sealt jälle kaks nädalat enne kui jõuti misjonitpöyäljale. Selletõttu' tunneb T. Ifroos kodunt eemaloleku tunnet. -Seal on väga oodatud kodunt tulnud pakid. Tema ene^e luuletuskogus on Korea tsükkel ajajärgust 1953— 54. Küsides, kes seekordne kauguse tunne põhjustaski luulesse mõtete vormimise. Olles omakasupüüdmatu on see juba iseenesest tugev, jõuline armastus. ' , ^ „ . ^ ^ - — ,—meie egoismüe. ,r ; ; ^^^^""^'^ ^' Aleksander; Luks. H.; Lupp, M. ja ^mSmm .'^T^'. M - Lübek, Ants ja Helly; : Hemiich; Treialt, Konstantin; Üue- ^ soo, Elvine; Vahtra; Andrus; Vei- i Maidla, E.; Marley, T.; Martm, ;> : . , . \ ' ^ \ , denbaum, S.; Valge, Nilcolai Jr. Karl; Meidla, O.; Meisterman, W.; . see füosoofia Meil, Endel; Mellikow, August; ^ ^ ^ ' ^ W ^^^^^^ Eestlaste Keslmõukogu Kanadas Mets, A.; Metsala, Toomas;" Muru, armastuse negauivsetpooit. rahvuslikku tegevust toetasid majandusliku panusega detsembris 1983 alljärgnevad kaasmaalased: Foola üfles: - ÜSA saitktsioönici nagu röövimine TT . vr- Tvvia • • u Tihti armastame oma lapsi tava- VARSSAVIPoola süüdistas, et Id oma H.;^Musta, Viiye; Magi, pr. ja br. — ^ ^ ^ ^ ^ ^ ära heUitada, USA sanktsioonid „varastasid" iga sembris E. J.; Magi, Haimond; Patriootiline armastus on sageli poolaka taskust $350 ja kritiseeri- Aava V Altosaar Arnold!^AL ^ippak, Ivar; Nuume,. Hendrik; küUaldane põhjus seUeb Aava,V., Atosaar, Arnold, Alvet, ^j^j^^ ^^^.^^^ ^^^j y-j^^. tada sõda. ikka veel sanktsioone, vaatamata B., Am, timar, Annus, Aado; Q^g^g^gj.^ George; Pahapill, R.; Armastame maitsvaid toite-joo- et Poola on amnestiaga vabastanud Arenberg, Jaan; Arus Mans J.; p. Pajus, ke, mis enamuses pole head meie 652 pomtilist ja 35000 k ^^ Aruvald, Lydia; Aser, Mari^ _ p^n^^^i, jaimo; Pallop, tervisele. gi. Washingtoni taktika nm^^^^ üiKen, iine, ürnesaKs, v. JL., p^^^^ ^^^^^ j^^^^.. p^^_ Armastame loodust seUeks, et te- yat hoida Poola edasi samas olu-tjrayMaie; _ ^ re, Leida; Peterson, Harold; Pihlak,da kas hävitada, orjastada või" van- korras. Reagan oU varem öelnud, Hansmann, Ida; Heienurm, ü . ; jytgij^h^j.^. püberand, E.; Piil, El- gistada me enda lõbule või kasuks, et ta võib peale vangide vabastat i f i i r - - f f ' ° A mo; Piir, R.; Pikkov, Ülo; Pille, Mida tahetakse seUega öelda? mist teha järeW^^^ Helmut; Hutt, August, ilves F ^ . p^.^^^^ j ^ ^ . . pj^^^^ Armastus on dualistiik, esitades ta- sioonide lõpetamiseks. Poola tea-livp, Kaivo ja Maie; isberg, Mat- p^^^^ ^^j^^^. Poltov, O.; Poola, V.; sakaalu ja harmooniat. Ta ei eelis- deteagentuur üties, et sanktsioo- l\ ^ . J , , . ^ Karl; Prants, Mary; ta ühte rohkem kui teist, alludes nid on internatsionaalse seaduse Jaaku, h. ja yv.; Jakobson, J.; p^..^.j^ . p - _ ^ ja Luise; täieükult loodusseadusele, mida enneolematu rikkumine, mis oö '^'^'^^'^n, Lilly ja Elmar; Jensen, j... ' -nj. ^ , . * - • - — • - , ^ , , T3 u J Pärna, A.; Partelpoeg, Ants; stman, Bernhard; Jogar, ' ' , ^ ' Jakobson M.; Jostman Enn; Jänqs, Lembit; Jürgman, Eestiaste Kesknõukogu Kanadas Herbert jä Meida; Jürma, Alfred tänab kõiki toetajaid. Toetuste lae-ja Siia; Jürnas, Jüri ja Ella; kumine jätkub. TAIMI PROOS selgub, et umb(iä sel ajal ta ato§- ujunud kogus luuletusi, milleks tas luuletuste [kirjutamist, kuigi inspiratsiooni on saadud tõetruu-lühijutte ja artikleid on elu- (jest aeg kirjutanud.! ^^^^^ luuleinspiratsiooniks polnud üks luuletus sellest! tsüklist räägib alati vaja minna nü kaugele. 1951 tõsielulist lugu tiidi^ukust ja lendu- —52 Visbys viibides- kirjutas ta rist, kes lendas ^älja ega tulnudki luulet. Ta ütleb põhjuseks, et uk-tagasi. Kuid selles on ka messi- sinduses tuleb mõtteid. Suvepuhku-meeleolu ja sõjaaegseid tunnetetoo- sed üusas looduses täitsid südant YiQ, rõõmu ja murega, tähelepanekud WKu si•m usel1e , k1 elilie^ltu +ta^ «on\. öp^a-nrn,,u,d^ tõsielu. st võtsid, luulelis. e v. äl*j endus-kirjutamise kdduvuse, ta arvab et ^ormi mõtted elust ja immesest, isalt.. Hendrik' Kokamägi, kelle haiglakogemusist said kirjandusliku sünnist tänavu möödus 100 aastat, . on ise kunagi kirjutanud vaimu- Taimi Proos leiab, et meie vai-lildce luuletusi ja muid artikleid, mulik kirjandus on ühekülgne ja Üldse on suguseltpis just isapoolse- i^õhiliselt positiivne, te sugulaste hulgas olnud kirjuta- g^jj^^. hariliku imimese elus, mise harrastajaid. Taimi Proos on ise ki:-jutanud lühijutte ja nende kõrval ka luluetusi, nüüd korjas aastate lõikuse kokku ja andis raamatuna välja, i Et kuulume Jumalale, selletõttu Oma loomingu tekkeloost rääki- psab ta usulist momenti väga täht-des ütleb ta, et kõige rohkem kir- saks. Kuid ka uskliku inimese elu. jutas ta siis kui oli suvepuhkusel, on'mitmesuguste. probleemidega, eriti .kui oli eemal kodunt. Ta on Lähenedes uuele kogule toob ta palju olnud kodunt eemal: Olles näiteks luuletuse. „Äraminek". See Rootsis ülikoolihaigla teenistuses, tunnetus oli tulnud nii täpselt ilu-saadeti teda mitmele poole välja, sai kevadpäeval Stokholmist välja .... ., . .. . T sõites, et kontakt Jumalaga on loo- Nii tõotasid .Skandinaavia, nignd duse kaudu, mis on ülendav,,et na- Koreas Punase Risti haigte^ läheks ühest õndsusest I teise, T. Kroos oh 1953-54 Koreas, ^^^^^ spontaanse suure elamuse, tõotades majjonauaStmenLr^^^^ Nii surmgi ei hirmuta, see on mi-gem osakonnas URO eenis ses. ^^g. tult rahulikku. Peetri koguduse väljasõit ülempreester Ljnmanuel Lepiku taDn toünub Seal oli palju tööd, palju sõjaorvu- ..Elukiigel" on tähelepanekute ja pühapäeval, 12. auguÄ Vabaõhu-jnniajateenistus kell 112^00 päeval, sid. Tema tööd hinnati yä^a kor- tunnete kogu, milles pikema aja Teenivad Emmanuel Lepik ja Andres Taul. Võimalus lujuda, tennist geks, talle anti Korea — Ghing jooksul loodud värsid räägivad ini- mängida, jalutada. Kohapeal soodsa Mnnagaj lõunasöök. valmistatud Mu medal. Sellest ajajärgust on tal mesest tema elukiigel. apostlik-õIgeusM kogüBduse naisringi poolt. ÜM teel Ka rõhutatakse, et perfektne armastus võtab ära paratamatuse ^ a ei lase inimlikkudel emötsiooni-kel on usk Jumalasse |a kindel tmmne, et Jumal (>!D^:'''alats olnud nimetatakse Põhjuse ja Tagajärje maksnud Poolale 13 müjonit dolla- (Cause and Effect) Seaduseks. rit, mis rahvaarvule ja jagatuna tähendkb 350 igaühele. Washmgto- Samal ajal tuletatakse kameel- uis uttesid USA ametivõimud, et de, et õige ja perfektne armastus poola võlgneb ÜSA-le üle 1,3 mü-peaks olema neutraahie, võima- jardi dollari toiduameti eest. Raha lus igale isikule dualistlike poo- x^^^^^^ Poolale USA farmereüttoi-histe tasakaalustamiseks oma duain^te ostmiseks. i võimete kohaselt, harmoneerides olukorra ja ümbruskonna vajadustega.:.. I l Kunhitamine VABA EESTLASES" täidab oma eesmärk! Jänuavaldm SüclömKfe eäfiM feöigiie, kes mind ESTO '84 Maakondade Päeval minu SO. a* sünnipäeva puhul õnnitlesid ja ^^TA ELAGV laulsid. Eriline tänu Võmlaste Koondisele meelespi- OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SmVlCE ÜGAN \^ SOOOSheppard Ave. E., Scarboröugh, Ont. MIS 4L9 PAUL^^^J^^^ Müük ja rentimine TeL 291-5054, kodus 423-5716 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-31-05
