Vaba eestlane , November 11, 1980

              fAEA EESTLANE teisipäeval, u . jiovembrii 1980 — Tuesday, November i l , . 1980
VABADE EESTLASTE HMLEEANDJA
VÄLJAAHDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Sfe. Toroato
PEATOIMETAJA; Karl Arr©
TOIMETAJA: Haanes Oja
POSTIAADEESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toroito Oat. M6J 3M7
TELEFONID: toizpetus 3S4-7521, taHtus (teiliMJs^^ M
^ ekspeditsta) 364-7^^^
TEIXIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—, poolaastas $21.— ja
Teerandaastas $1L— kiripostiga aastas $61.— poolaastas $33.—
ja veerandaastas $17;—
TEIIMSHIIWAI) yäljasp(k)l^K
tas $23.— ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67.—, |K>olaastas $35.50 ja veem
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76.—,
$38.— ja veerandaastas $20.-^
Aadressi muudatus 50 c.—üksiknimbii Im
by F r ^ Estonian Pubüsher Ltd., 135
Toronto Oiit.M6J2H2
Seltsi neljandal koosviibimisel oli üheks külaliseks endine Viljandi maavanem Mihkel Han­sen,
keda näeme vestlemas oma mälestusist mis seotud Mulgimaaga. Pildil vaade laudkonnale, vasa­kult
Frieda Vihma, seltsi esimees Johannes Vihma, komeleja Mihkel Hansem, Helmi Hansen, piiskop K.
|a pr. laudsepp.: • ' ' '[''i: / v^' -, ^: Foto: Vaba Ees
BBZ
Äsja toimunud ühendriikide pre- muudatused võrreldes Carieri va-sldendivaiimised
näitasid, et räh^ ptsemisperioodiga suured. Sisepo-vamašside
meeleolu Ja arvamisi ei liitiliselt on Reagani üheks siiure-
^uuda mõistatada ka kõige peene- maks ideaaliks vähendada valitsu-mini
välja töötatud ennustuste Ja se kontrolli üksikisikute eluaval-ringküsimuste
süsteemid. Nende duste ja sammude üle ning anda
ennustuste ja arvamiste põhjal pi- talle nii palju vabadust kiai võima-di
presidendi valimisvõitlus kuju- lik. Reagan kavatseb vähendada
nema erakorraliselt tasavägiseks tulumaksu kolme aasta kestel 30
mng lõppema ühe vÕi teise poole protsendi ulatuses, elimineericia
seUe asemel energiamimsteeriumi, piirata riig^^
saavutas
Ajakiri „SövietStudies" avaldas oma juuli 1980 Eiimbris Rein Taagepera artikli „SovietCollecti-vtzation
of Estonian Ägriculture: the Deportation Phase." See on kaugelt kõige ulatuslikum uurimus,
mis ühesM keeles oa ümunud 1949. a. kuudita Shptimaal ilmunud /„Soviet
Studies" on maailma rešpekteeritumaidõpetlaslikke ajakirju N, Liidu küsimusis, eriti majanduse alal.
Br. Taagepera on korraliseks ühiskonnateaduste professoriks University of California Irvine'i harus.
Küüditamisele eelnenud talude maksustamise faasi, samuti metsavendlust, käsitles ta kahes uurimuses,
mis ilmusid a. 1979 ajaMrjas ,,Journal of Baltic. Studies**. - .
Nr. 84
Kommentaarid
On imelik, et mõnele inimesele ei
piisa kunagi temale osutatud aus­tusavaldustest
ning ta leiab alati
uusi trikke ja originaalseid võtteid
oma kõrgelennuliste ambitsioonide
rahuldamiseks.
üks sellistest meestest on N. Lii­du
kommunistliku partei boss ja
president Leonid Brezhnev, kes ^
praktiliselt on kombineerinud en­dale
diktaatorlikud võimupiirid.
Leoniä Brezhnev on lasknud enda­le
juba mitu suurt kastitäit auraha­sid
anda ning neid on tal tõenäoli­selt
igas liigis ja igas suuruses küll
,,suurte" sise- ja välispoliitiliste tee­nete^
küll majandusliku ja sõjali­se
panuse, küll kommunismi üles­ehitamise
ja isegi kirjanduslike
saavutuste eest. Mitmel juhul on
Brezhnev lasknud isegi mõne au­hinna
andmist korrata, kuna nähta­vasti
ei ole punasel Venemaal sel­lisel
määral aurahasid, et diktaator
saaks igal nädalal uue raha
rinda ja nende annetamisega tuleb
järjekorras otsast peale hakatä
ning rahade rivi korrata.
Kuid aurahad on tõenäoliselt
Brezhnevi juba ära tüüdanud jä
nüüd on ta välja nuputanud palju
originaalsema ja vägevama austus­avalduse:
tema ;7sõjalised teened'
Teise maaUmasõja ajal tulevad
eriti esile tõstmisele ja tõenäoliselt
ka vastavasse ausambasse igave­seks
jäädvustamisesse.
N; Liidu valitsus ja kommunist­lik
partei on teinud nimelt korral­duse,
et Musta mere äärde, Malaja
Zemljasse tuleb püstitada üks süü-sõjaline
mälestusmärk, mis
tähistama sakslaste maandu-Äsjane
uurimus koosenb osadest hirmujuttudesse kolhoosist, siis näi- de maksude abil. See olnuks võima- f^^V
saavutas väbariiMaste kandidaat ametnike ^^^^
Ronald Segan maalibisemise tao- vabamaid käsi õlikompamidele, ra- .Kuidas küüditamine tõi Mekti- sust^^
L valimiLidü ning jättis demo. jada rohkem tuumaenerda ^ i ^ ^ ^ ^^
asevaHtsejate roll ja suhteHselt enim just neis maakon- sukohast. ponjus seisab iintsait seues, et
nis, kus suurem protsent taludest
lise valimisvõidu demo- Jaöa tuumaenergia Jõu jaa
kraatide kandidaadi Ja endise pre- masid, kärpida sotsiaalhoolekande MEestlasist
sidendi polütüiselt hävitatuma oma summasid ning pehmendada kesk- ^Oi^^"•
puruneIiM. ootuste ja lootuste va- konna
remetele. kirju Ja seldisi.
Tundub, et polütilised vaatlejad Välispolütilisel alal peaksid kõigi
ja rahva meeleolude pulsi katsujad eelduste kohaselt olema muudatü-ei
leidnud enne valimisi üles seda sed veelgi suuremad ja silmatorka-
Märtsiküüditatute arvu saab
nata era-allikate, konfiskeeritud
viljähulga ja tühjaks jäänud talu­de
arvu
oli kuulutatud kulaklikuks.
Järsku kiinijöoksu kolhoosi ei saa
ära seletada muuga küi hirmuga
küüditamise eest. N. Liidu doku­mentatsioon
näitab, et kuuldused
õiget soont, mis oleks nea lasknud vamad. Ronald Reagan on tuntud Viimast saab kaudselt välja arves- uutest küüditamistest jätkusid ap-mõistatada
rahvamasside tõelisi veendunud iantikommumstina ning tadä N. Ludu ametlikest andmeist, ^^^g igegi mais Viljandimaalt
meeleolusid Ja arvamisi oma juh- valimiskõne^ ja Vinimaani. Mõni läks
mainitud yõitlussektoris juhtus sel
Karotamm alistus süski Stalini ajal olema polkovniku aukraadis
tahtele, aitas oma rahvast bävi-poUtruk Leonid Brezhnev, kelle
tada, aga kõrvaldati aasta hil- „suur sõjaline panus" peab tulema
jem Stalini poolt selle eest, et ta mälestusmärgi rajamisel esfle tost-oli
söandanud kõhelda. misele.,
Prof. Taagepera kokkuvõte ön .^eBest „SBar^t--lahkgnst räägi-järgmine:
„pui, sihiks oUd tõhusad «'';„«°«\fP^^^^^^^^
^ Brezhnevi.võimule tulekut vaga
tide huidamisel. Valimist® tulemus-te
põhjal võib tagantjärele konsta
seerida, et ameerika rahval oli vii
land president Carteri kõikuvast vä
lispolütikast hing verevaesest
janduspolütikast, mis ei
ma tähtsamaks sammuks ühend-järgmme:
rüMde sõjalise võimsuse tõstmine „Küüditamis-nimestikus , ,oli
ja venelaste edasitungi laagres- 20,700 leibkonda. . . kokku pisut
siivsuse piiramine. Ta on lübahudf üle SO^OOO inimesegai Neist 19.000
tühistada N. Luduga sõlmitud olid talupered . . . ja 1500 kuni 2000
suutnud S^i^TP n kokkuleppe strateegiliste Unna- või muud mittetalu-pered.
metsa: ja mõni veskile, et oleks Si-beri-
teekonnale leiba kaasa võtta.
Enamus aga astus kolhoosi.
rakendada kiillalt leidlikke ja dras- tuumarelvade piü-amiseks, mida Neist 80.000-st küüditamisele mää-iJilisi
abinõusid tööpuuduse ja M senat veel ei ole kinnitanud ning ratust pääses umbes 20.000 ikupi
sioöni vastu võittemiseks. mekse alustama Moskvaga läbirääkimisi 30.000 põgenema, kuna 50.000 kuni
suuremaks münuseks Carteri rez- lue kokkuleppe sõlmimiseks, kus 60.000 inimest küüditati."
hiimile oli ühendrükide rahvusvä- Üheiidrükide huvisid on rohkem Juba a. 1944-45 arreteeriti või
helise prestüzhi masendav aüa- sumas peetud kui praeguses kokku- küüdUati^ .30.000 kuni 55.000
mis kulmineerus Iraanis van. leppes, Ta on tõotanud toetada ka immest. Aastad 1947-^8 olid suh-ühisriiajandid,
süs osutusid kiire ja
julma kollektiviseerimise tulemu­sed
vedkord köntra-produktüv-seiks..
Kui aga sihiks oli suurvene
hegemooni, siis oU iga mitte-vene
Kui uusi küüditamsi ei tulnud, rahvaste vastu sihitud; genotsiidne
langes ka kolhoosi astumise arv samm ratsionaalne samal kõveral
juunis tagasi 74-le talule päevas vüsil kui seda oli Hitlerigenotsiid-ja
19% taludest jäi esialgu kolhoo- sed üritused mitte-sakslaste vastu''.
ne
Vastupidiselt N. Liidu teooriale pi­dasid
väiketalunikud (nn. kehvi­kud)
kpige visamalt vastu. Võibol­la
lootsid nad, et neid on raskem
„kulakuks teha" ja küüditada.
vähe, kuid nüüd on see väike vahe­juhtum
paisunud äkM sõja käiku
muutnud sündmuseks. See on ker­kinud
Stalingradi lalrngTite ja Le­ningradi
piiramise kõrval kolman­daks
tähtsamaks punaarmee ope­ratsiooniks
ja ainult sel lihtsal põh-juselj
et Leonid Brezhnev juhtus
momendil olema selles rindesekto-
Koos iihe leedu ajaloolasega ön r^
prof. Taagepera parajasti lõpeta- Brezhnev oü sõja lõpul kindral•
mas ülevaate-raamatüt Balti rii- leitnandi aukraadis politrukk, kes
kide ajaloost a. 1940—1980. ei tegutsenud võitlusülesannetega.
gistatud- Ühendriikide saatkonna- ühendriikidele sõbralikke Ladina- teUselt vaiksed. N. Liidu ^okumen-ametnike
afääris. Selle pikaleveni-^^mee näitab siiski, et umbes 500 •' ^ ' ' ka^ u^ võiturelvastumise,
nud draama puhul tekkis miljonite- dada, et vahekorrad Kuubaga te- talu konfiskeeriti 1947.' ä. suveks Eesti parteisekretär Nikolai Ka- ebavõrdsuse mõõtmise, valimiste
lei ameeriklastele küsimus j kes me ravnevad ning et Ladink-Ameeri- toetamise pärast, rotamme ühest kirjast Stalinile proportsionaalsuse, maailma rah-oleme
Ja mis on saanud senisest ^as võimule tulnud või võimüle^sred arvatavasti küüditati. ' võib järeldada, et ta lootis kolhoo-vastiku-kriisi ja ajalooliste' impee-võinisast
Ameerikast kui iks ma- Pürgivatele punastele ja poolpunas-iliajäänudkõrberiik
vangistab iga- tele gruppidele hakatakse vaatama
, ,KulaMikuks'' tembeldatud talude
arvu kõikumisest järeldab Taa­gepera,
et vähemalt 1200 peret
küüditati sügisest 1947 sügiseni
1948, .eriti Võrumaalt.';
Kasvav maksukoorem: viis palju-suguste
rahvusvaheliste seaduste teravama pilguga ja loobutakse
vastaselt ühendriikide saatkonna- öeile majandusliku ja moraalse
ametnikud ja kasutab mende van- toetuse andmisest, mida tehti Car-gistamist
endale igasuguste soodus- teri ajal näiteks Nikaraagua
üisie väljapressimiseks. sõja päevil.
Iga president annab vaMmiskam- Kahtlemata ei ole Ronald Rea- de talude inventari oksjoni-haamri
paania ajal välja terve rea lubadu- gan võimeline kõiki neid muudatü- alla 1949. a. alguseks. Seetõttu oli
§1 ja tuleb seda lubaduste koormat ^bi mis ta oma valimis- 20. märtsiks 8% taludest nõustunud
õlgadel kandes Valgesse Majja, kõnedes ön kuulutanud. Tegelik elu astuma kolhoosi. Küüditamine toi-
Selliseid lubadusi andjs oma vaM- oma komplitseeritud probleemide- muš 23—26. märtsü, viies ära ühe
miskõnedes ka uus president Ro- Ka ja ettenägemata takistustega ei kümnendiku taluperedest. Juba 15.
näit Reagan, kelle tähtsamaks pa^ lase sageli teoreetUiselt kavandatud aprilliks oli 58% paigalejäänud tä-rooliks
oli Carteri valitsemise pe- plaane ettenähtud kujul rakendada, luperedest astunud kolhoosi. Kui
rioodÜ põlvüi Vajunud ühendriiki- Kuid Ronald Reagan toob tõenäo- aasta alul astus kolhoosi keskmi-de
uuesti Jalule aitamine^Ä^ 42 peret päevas, siis tõusis see
Ameerikast endise rahvusvaheli- ga ja kindla hoiakuga Valgesse arv 5. ja 9. aprilli vahel 4800-le pae­selt
respekteeritud riigi Ja rahva Majja ja Ühendriikide rah^ vas. ^
kujundamine. Kuidas see tal õnnes- seda vajalikku lootust tulevikku, N. Liidu allikad väidavad, et tõu-tub,
on loomulikult iseküsimus, mida Ameerika vajab praeguses su põhjustas see, et küüditamine
sistamist teostada ainuüksi ränka- riumide kasvu kohta.
STOKHOLM (EPL) — Eesti keele vastu on viimasel ajal huvi
märksa suurenenud. Võiks ütelda, et eesti keel on „moes*- noorte
hulgas. Ja mitte ainult eesti, vaid ka rootsi noorte seas, kes sejtsi^
vad eestlastega Ja lüguvad eesti seltskonnas.
on talle aga antud marssali
aukraad ja kõrgem medäLmille-ga
on vääristatud ainult sõjaliste
operatsioonide juhte. Kuid ka sel­lest
on nähtavasti veel vähe, kuna
Brezhnev tahab enne surma näha
oma kuju sõja mälestussambal. See
lon ka mõistetav, sest pärast Brezh-nevi
surma jääb see sammas kind­lasti
püstitamata.
Okupeeritud Eestis ümuvad kom­munistlikud
ajalehed teevad era­kordseid
pingutusi, et näidata Ees-timaa
Kommunistlikku Parteid
1940. aasta juunisündmuste taustal
soodsas valguses. Räägitakse par­tei
suurtest teenetest ja panusest
demonstratsioonide ja rügipöörde
orgahiseerimisel ning riigiapara-
Nagu Eesti Keele ja Kirjanduse
Instituudi teaduslik sekretär Paul
Laan märgib, on huvi kasv olnud
märgatav nü mullusel kui praegu­sel
sügisel.
Sama tendentsi ön märgata ka
kuid ei^le kahtldst,^^^
Ka seal on rootslasi^ eestlasi, kel tuuri muutmisel, mille eesmärgiks
puudub vanemate keel ja sega- ^ näidata, et Eesti iseseisvust ei
abieludest pärinevaid, kus isa on ^^^^^^^''«»ö^™ltte punaarmee soo-küll
ohmd eestlane, ema aga ja Venemaalt välja
rootslane ja sellega ka emakeel saadetud kommunistlikud organi-rootsi
keel saatorid ja professionaalsed rügi-ja
tema poolt valitud oleneb suurel määral seHest kuidas ja hirmujuttudele. Prof. Taagepera
meeskonnaga tulevad Valgesse ta suudab oma põhunõtetele truuks ^j^^
I^ajja uued mõtted Ja uued ideed jääda ning ei kaldu konarustele gi võis kolhoosi astujaid ähvardada,
siis olid need metsavennad. Neid
aga küüditamine otseselt ei puudu
tanud.
mng asutatakse vilkalt Ja energili- kõrvah-oobastele nagu see juhtus
selt neid rakendama, / Richard Nixoniga, kes Moskva sõi-
. Mida on süs sise- jä välispoliiti- duvette. sattudes pettis .oma :Valt-lisei
rindel loota uuelt presidendilt jäid.
ja tema rezhiimilt?;Kahtlemata->OJni^''; •K.A. •
mis toimuvad soomeugri instituudi
korraldusel.
Eesti Keele ja Kirjahduse ins­tituudi
kursustest Stokholmis võ-oma
kommunistid — eesti rahva
riduse saanud inimestel huvi tut- hulgas võrsunud kommunistlikud
vuda ka oma isa-poolsete „juurte- juhid oma löögiüksustega.
ga" ja osata ka isa keelt.
Diana Krullü on 6-liücmeline
arv
nud palju, palju rikkamaks. Neil
koosbiibimistel on esitatud Marie
ja aktiivsus tõusis
mais, kui uskuda N.
mentatsiooni.
Selle kiiduvalangu juures operee-
0 4 - -1 X IX ^ A . 1 1 , •J J ritakse ka arvudega ning need la-tab
praegu osa^34__opüas^, osa grupp nndest,^kes juba möödunud 3 , , , ^ kogu „suurt kbmmnnistUkku
algajad, osalt edas,oppijad,osaM aa
ülikooli tasemel õppijad. tega ja nuud^ neid opmgu.d jatka- valguses. Nii kirjutab ajaloodokto-aprillis
ja -Isiklikultjuhendan praepi üht'"^L^^^^
Liidu doku- algajate gruppi, mille 17 õpilase / ^ g ^ ^ .... , . ., toobril 1980 ilmunud „Rahva Hää-seas
enamus on rootslased, peale näS^sS^^^^^ IeS'S et enne juunisündmusi oli^^k^^
Miks mlfte
üuuöuiiuiijubiei uil csiiciLuu maxic j ^ ^ . N. Lüdu tõlgendus peaks üai- selle paar soomlast ja mõned, kes i^gg^j
Underi luulet ja tuntud loomingulist nidanuks kblhon^inmin y • pärinevad eeisti-rootsi segaabielu-sidet
igavikku lahkunuga.
ka
muma palju aeglasemalt, sel mää-pidanuks
kblhöosištamine toi­dest.
Osa on alustanud ,ilma et sõ­nagi
eesti keelt oskaksid, üksikuid
OB aga ka neid, kes saavad aru,
jutustab Paul Laan. Märkimisväär­ne
on aga kõigi suur huvi; Ka pä­rast
tunni lõppu avaldatakse huvi,
Eühuön jäänud nüüd kõik meie '^^^^^ kõrval ka muid väjadu- diskuteeritakse ja •planeeritakse,
täheks seUe eest, et ta ligemale arvukad kultuuriorganisatsioonid, si täita, tänutunnet avaldada selle Sellise huvi juures on otse rõõm
saja aasta jooksul- on rikastanud kus eesmärgiks on-eestluse teeni- ^astu, kelle ehisisuks on olnud ai: töötada...
"eesti kultuuri inaaümatasemelise mine?^ Kuigi üheks eesmärgiks on ^orge kunsti loomine. Nagu Paul Laan jutustab,; on tal
Müriicaga, mis meid kõiM on tei-imnstim : . saavutamme, ..: ; v • ö^y. vee teine grupp algajaid, •
(EPL/K).
• Toronto eesüaskonda tuntakse rai kui metsavendlus aegamööda
väljaspool pagiüaseesti kõige ehi- vaibus. Mis aga puutub kiüakute
Pärast meie suure lauluema sur- Jõuüsema keskusena. SeUe^r^ :
ma on kõikjal olevais eesti ühis- tegevust kadestatakse nende poolt, : ^ •
kdidades korraldatud mälestuspäe-k^^ eemal eesti kultuuriehist. .
vi ja aktusi. Need on olnud tänu-
Aidake kaasa
38
im
ievilnile, sellega aitate kaasa
eesti keele säüitamisele!
ge suurem parteiorganisatsioon
Tallinnas, kuhu kuulus üle 60 kom­munisti.
Tartus tegutses 14 kom­munisti,
Narvas parteiõrgamsaisi-oonis
11 kommunisti, Pärnumaa
parteiosakonda 14 kommunisti,
teistes keskustes oli kommuniste
vähem. Kogusummas seega sada­kond
meest ja naist, kes punaste
ajalpodoktorite andmetel kujunda­sid
ümber riigiaparatuuri, organi­seerisid
töörahvast ja tegutsesid
: (Järg lk. 3)