Vaba eestlane , May 18, 1978

              2 korcfciiiäiliifos
Neljapäeval, 18. mati 1978 — Thursday, May 18, 1918
l, WASHINGTON ; ~ Naval Re-;
search Laboratory iüüs&ud kin-.
uitavad, et nad (katsetavad praegu
mie wtele^raafi*' sükeemig^^ mil­lega
ei saadeta \ teateid mitte iun-.
ber maailma, väid läbi maakera.
Sellel moodusel kasutatakse lep­pesignaalide
kiirgust, kus kasu-tetakse
aatomi elementaarosi-
: neutriinosid; Need liiguvad; pea­aegu
valguskiirte kiirusel ja neil
on ebatavaline läbitungimise
võime, küllalt suur, ©t läbida
maaksra, ilma et signaal läheks
kaotsi.--, ;.' •-• . -
HELSINGI — Soome eyangeel-m.
lüteri-usi^ kihelkonnad teeni­sid
umbes 19,8 miljonit marka
(5.; milj. dollarit) i i i a a müügist
1976; aastal. Koguduste maa
naäär õli nimetatud aastal 163.669
hektari, ehk keskmiselt ,345 ha
koguduse tarbeks. Mingil põhju­sel
suurenes see maa pindala veel
0,4% võrra. Kõige suuremad kiri­kumõisad
ön Oulii piiskopkonnas.
Ometi ei ole see. kõik põllumaa,,
se^t 93,8% on kogudustele kuulu­vast
maast metsa äll
NEW YORK -J- Rassi diskrimi-neerimine
käib. nüüd pSA-s karis-tusparagrahvi
a l l a Kuid kõiki­dest
sundabinõudest hoolimata
valitseb sellel alal veel „vahetege~
mine", eritilõunaosaTiikides. Libe­raalsed
inimõiguste eestvõtilejad
avastasid hiljuti, et Virginias va­litsevat.^
veel päris vanaaegne
kord. Osarügr politseis on 1230
politseinikku, kuid nendest on
musti ainult 38, Uurijad leidsid, et.
sisseastuniis-sooviavaldused on
nüüd küll seadüsepärasedj see
tähendab, et seal.pole enam mär­kust,
kas sooviavaldaja on must
või valge. Siis aga ava.stati, et
paljude nimede taga oh punane
koma ja mingid tähed. Selgus, et
punane koma tähefndab: neegrit
j a tähtedega märgiti sooviavalda­ja
,,kombeid'':r kipub kurameeri­ma
valgete naistega, elab koos
valge naisega jne. Nüüd tõenäoli­selt
Virginias diskrimineerimine
kaotatakse lõplikult. Kaotatakse
ka punased komad ja salatähed.
TORONTO. — tJhest:Mississau-.
ga lihatööstusest kadus viimasel
viiöl kuul paremaid lihasdrte
S250.000 väärtuses. Suur osa sel­lest
200.000 naelast jijiast oli an-
: tud. tasuta või müüdud eriti ma­dala
hinna eest. Politsei kutsuti
. kohaie juba 'kuu aega tagasi, k u i
tööstus ei suutnud ise selgitada
saladuslikke -kadusid. Varguses
süüdistatakse nelja meest.
Torontos möödimudnädaM toimimudÄÄBSI konverentsil äratas oma ette^
musest Balti Ä i d e s ja oma intervjuuga Toronto hommikulehes „Globe and Mail" üldist tähele­panu
Tartust pärit professor Emaiiuel No^^^^ ettekande teema oli akuutne ja professor No-deli
sammud vajasid tema poolt detailsemaid kommentaare, siis pöördus tema poole „yaba Eest­lase
esindaja. A A B S I konverentsil .:Fikkand, kellele prof.: Nodiel selgitas ligemale kahe tunni kes-.;
tel Juudiküsimust, miks,ta-karMs oma ettekande häirimist leedulaste;
Jutuajamisel selgus, et prof.E^. sä Tartusse. Pärast Valga lange-
Nodeli uurimistöö on ükš kiim- mist siaikslaste kätte olevat ta
nest selle sarja erinevalt^ ettte- korraldanud 3. juulil 1041 niassi-kannetest,
mis käsitlesid' juuitide iise juutide evakueerimise Tar-elu
jä tegevust Balimaades. Käes- tust,, olgugi, ^t vene kommunis-oleva
konverentsi korraldajad ot- tid ei andnud sellist korraldust-süstasid
möödunud aastal (1977) Ise maha jäädes taandus ta eesti
sõjaväe osadega lüle Petseri Vene­maale.-
• E . Nodel oli koos umbes 3000
eesti s'ojaväelasegä Kirovis, kust
nad edasi saadeti Siberisse tÖÖ;
laagrisse. • ; . -
saksa vägede sissetulekut põge­nesid
nendest umbes 450, kuna
komiinunistide poolt oli umbes
40—50
märtsis võtta konverentsi kavas­se
kaks eriainelist ©ttekanneite
sarja,. -
.. tiks,nendest kannab nime „Bal-.
i i e survival" Ja .-teine „JewS:ini
•'.the Baltic";
Prof. Nodel oli üks kümnest eri
päritoluga teadlastest,-/kes sellest
loengute sarjast osa võttis" ja
selleks ettevalmistusi. tegi ] juba
kuid enne seda kui televisioonis' aastal Poolasse, kust ta põgenes
esitati suuit kõmu äratanud fü- Austriasse ja sealt edasi D. P.
.mi „HoloGaüst'i" seeria juutide! laagrisse 'IVKtmchenisse. 1947--
Hea vene keele oskus või
das tal laagrist põgeneda ja va-lepaberid
hankida.
Tema kirev elutee"viis ta
hävitamisest Euroopas.
Prof. Nödeli ettekanne
reedel kell 10^15 hommikul j a ar­vatavasti
,jGlobe and Maili" ar­tikli
põhj ai: oli kohal Globali te­levisiooni
saatejäamä reporter
49. aastani õppis ta Müncheni
tjlikoölis j a siirdus siis USA-sse.
E m t a e l Nodel lõpetas 1953. aas­tal
Brooklyn College BA ja MA
kraadiga ja tegi ema doktoritöö
Indiana ülikoolis USA-s, 1955.
Silberman, kes ettekannet jälgis aastal.- Tema edaspidine karjäär
ja hüjem re;ferente küsitles ilma ajaloo õppejõuna viis ta Kalaraa-
AABS1 presidendi poole pöördu­mata.
Prof. Nodel äratas tähele­panu,
oma märkusega, et kõikide
Euroopa raliväste seas leidus
neid, kes üle 30 aasta tagasi aita­sid
safksa natse juute hävitada.
Tema andmetel hävitati Balti­maades
juute juba enne saksa
•vägede:sissemarssimist.- .
Leedu partisanid olevat tapnud
umbes 600 juuti j a Lätis hävitati
juute: 500, kuid Eesti oli erandiks! „Globe and Mailiga" andis, i/sut-j
a seal ei toimunud samaseid ta- letav järgmise
gakiusamisi. Hiliseimad juutide
zoos asuvasse Western
ülikooli professoriks.
1963. aastal ilmus tema sulest
„Estonia, nation on the.. anvil",
mis oli esimene Eesti ajalugu kä­sitlev
ingliskeelne teaduslik ajar
!; loo xaamat Ameerikas.
, Ta on AÄBS1 liige ja .tema. hu­vi
oma sünni- ja kodumaa vas
tu tiivustas tema uurimistööd.
Küsimusele, miks tema võttis
Torontosse jõudmisel ühenduse
NEW YORK
maailmakuulsad
Jeansld
„westem-pük-sid"
võivad tänavu pühitseda oma
125-aastast juubelit, kirjutab
Lääne-Saiksa ajakiri ,„Quicik".
Kuid ajakirjal qn veel suurem
uudis: ameerika. takused ,,wes-tem^
püksid'.' polegi originaalselt
ameerika püksid, vaid need ole-
• vat leiutanud 125 a. tagasi baieri
rätsep Levi Strauss, kirjutisest
ei selgu, kuidas nad Baierist
Ameerikasse jõudsid ja seal alles
viimastel aasiakümnetei levima
hakkasid. Pressimist imitte kuna­gi
vajavad jeanse nimetaitakse
'„klassi.döta ühiskonna püksteks".
Kõige rohkem ön nad. levinud
ÜSA^s, kus 3% kõMdest pükä^^^
olevat jeansid. Euroopa maades­se
jõudsid jeansid 50-ndate aas­tate
algul Praegu blevat neid
J suh'teliselt elanike arvule kõige
'rohkem Rootsis, edasi Hollandis,
Inglismaal jne. Ameerikas olid
jeansid omal ajal nü suured
mofipüksid, et dirigent Leonard
Bemstein juhatas.kord kontserti
- frakk: seljas ja jeansid jal^s.
STOKHOLM --1 N. Liidust tea-hävitamised
Eestis toimusid hit­lerlaste
algatusel ja mõjul siis
kui eestlastel puudus kaasarääki-niise
õigus.
Professor Nodeli heatahtlik
suhtumine Eestisse on põhjusta­tud
asjaolust, et ^ta on ise selle
aja kaasa elanud j a sündmustest
teadlik.-Emanuel Nodel sündis
Wilnos, Poolas, 1920. aastal, asu­des-
elama Tartusse 1926. aastal,
siis kui. tema isa Jakob Nodel sai
Tartu Juudi Günmaasiumi direk­toriks.
Ta lõpetas Tartus juudi
adgköpll j a : vene gümnaasiumi,
kiist ta siirdus edasi õppima
Tartu ülikooli iseseisvuse lõpu­aastatel
'
.' Tema üliõpilaselu katkes 1941.
aasta sündmuste keerises.
Nodel mainis, et ta oli Eesti koo­lides
osa võtnud riigikaitse tun­didest
ja õppusest, mille alusel ta
sõja puhkemisel mobiliseerit ja
määrati ohvitseriks eesti väeos-eestla^
tega. Juutide arv eesti sõ­javäes
võis olla omibes 40.
Küsimusele, kui palju juute oli
Tartu häyituspataljoEis, arvas
'. prof. Nodel • nende a rm olevat
M ümber..
Tema hinnangul jäi Tartu saksa
vägede sissetulekul üle 200 juudi.
Oma 1969. aasta Äaškäigul
Tartusse kohtas ta umbes 20 ees-juudiga.
Kimä Venemaalt on
Tartusse juute juurde itulnud, on
juutide arv seal jälle tõusn,ud,
kuid nende arvu kohita puuduvad
andmed. • -
A A B S l juudi loengute seeria
esimees professor Misivwäs (lee­dulane)
olevat teda hoiatanud
viõimaliku meeleavalduse eest. To­ronto
leedulaste seas olevat isi^
kuid, kes võivat protesteerida ku­na
nad on';häiritud tema loengu
t i i t l i s t , m i s kõlab tõlkes „Balti
rajhvaste osatähtsus juutide hä­vitamisel".:
. Meeleavalduse kartuseL. 'olevat
ta palunud reporterit kohale
tulla, et selle läbi protesteeri-
: mist vältida.;
Ta olevat oma särnnau kahetse­nud,
kuna nagu hiljem selgus,
polnud reporteri köhale toomi­seks
vajadust j a reportaazh kuju­nes
AABS'ile kahjustavaks, mis
ei olnud tema sooviks.
Pöördudes tagasi Tartu juutide
saatuse juurde, andis prof. Nodel
järgmised andmed:
Enne Vene okupatsiopni oli
Tartus umbes 800 juuti. Enne
Arizona ajaleht , ,The Arizona
Republic" avaldas ~ 17. märtsi
numbris kaheveemihse kirjutise
pealkirja all „Kus teie olete sün­dinud?"
Selles jutustatakse USA
välisministeeriiimi paolt antud pas-sieeskirju
eriti sünnimaa ja rahvu­se
märkimisel.
Kui näit. keegi on sündinud enne
I maaümasõda Austria-Ungaris,
siis nüüd ei saa niisugust riiki siin-niManä
enam märkida, kuna
Austria-Üngari riiki pole olemas.
Tuleb märkida kas Jugoslaavia^
Ungari jne. Kui keegi on sündinud
Ida-Preisünaal, ja märgib sünni^
kohana Saksamaa, siis see tõmma­takse
passil maha ja kirjutatakse
asemele!'— sünnikoht Poola. Tiibe­tis
sündinud isikud peavad nüüd
märkima sünnikohana Hiina jne. .
Kirjutises märgitakse edasi, et
ainsaks erandiks selles välisminis­teeriumi
tobeduses on Läti, Leedu
ja Eesti, Kui olete ühes nendest
riikidest sündinud, võite seda ka
passile märkida. Ajakirjanik jät­kab:
/ y
„Kuni Helsingi konverentsini
USA ei tuniiustaud nende maade
vallutamist Nõukogude Liidu poolt.
Ta teeb seda tegelikult nüüd, kuid
välisministeerium ei sunni nend^
riikides sündinud elanMe siiski
end venelasteks märkima. Kuid
yarem-hiljem seda tehakse."
Ajakirjanik on Helsingi konve­rentsi
seisukohtadest ilmselt kuul­nud
vaid; ühe kõrvaga. Ta ei näi
teadvat ka seda, et Kongress üks­meelselt
kinnitas Balti riikide an­neksiooni
mittetunnustamist. Phoe-nixi
lehemees on koguni arvamisel,
et eestlased, lätlased ja leedulased
peavad end tulevikus nimetama
venelasteks!
VES
tatakse uuest uusskklliilk e tagakiusa­mise
lainest, mis on 'eriti juhitud
nelipühilaste vastu. Hulk nendest
on vangistatud, nende elukorte­reid
on läbi otsitud, tjks N. Lüdu
nelipühilaste juhte, 83-aastane
Vladimir, Shtshelkov, on uuesti
vangistatud. Ta on kokku 26 aas­tat
veetnud vangilaagrites. Vü-matel
aastatel pn l a end pidevalt
varjanud usukaaslaste juures. ;
Riiu Wv
üks prantsuse kõnekäänd
ütleb: „Kes laulda oskab, see
laulab, kes ei oska, see õpe-tab^
teisi."
TQetudes nõnda sellele tõe­sõnale
olen vaevaks võtnud
oma õpetusi Ja nõuandeid
veelkordselt kuulutada, sest
ei ole midagi paremat, kui
õige noil õigel kohal.
Teateleht kui Enesekait-seühingu
häälekandja, sai
ühingult järelpärimiste peale
teada, et Teatelehes julitMr
ju, surmakuulutusi ega pea­koosolekute
protokolle ei
avaldata. Miks? Juhtkiri on
ühe inimese mõttemõlgutus
ja igav, surmakuulutused —
perekoimaasjadesse segamine
ja peakoosolekute protokol­lid
.— huvitayad ainiüt koos--
olekute juhatajaid.
Nii läheb asi edasi vanas
vaimus küsimuste, kostmiste
ja kommentaaridega.
1) Kohalekutsütud TV-pa-randaja
pidi ära vahetama
kulunud lainevahetajä elik
pööraja. Kruvikeerajaga pu­sides
saigi selle kuni oma
lahkumiseni „korda'V kuid
müütas muEe sealjuures neli
lampi endiste vanade asemel.
Sai tsheki. Et viga oli ikkagi
parandamata, tuli panka
korraldus teha tsheki stoppa-miseks
ja kohale kutsuda
uuest poest uus TV-mees,
kes must-valgel tõestas, et
ainult lainevahetajä tuleb
uuendada ja väljavõetud
lambid on veel paremad, kui
uued. „Gönsumer Proteütion
Office" vahendusel sai TV-mehe
endaalgatuslikult soo­ritatud
lampide müük tühis­tatud
ja lainevahetajä vahe­tati
nagu soovitud.
— Osav endakaitse. Hoidke
ka edasipidi silmad lahti!
Näib, et olete endakaitse as­jus
teel kõrguste poole ja
abi ei vaja.
.2) Fotoaparaat käis klõksti,
vastu autokeret. Mõik sees.
Fotöäri nõudis parandamise
eest 15.—, sai kaamera ning
andis tõendi sele vastuvõt-
V mise kohta, kuid tööhinna
jättis tõiendile märkimata.
Aparaati ära tUues oli aga
tööraha $20.~. Kui arved
selged, võtsin taslmst eelar-vestuse4apaka.
Kaupmees
lõi verest välja ja viskas
}.— tagasimaksuks lauale,
olnud eksitus. Mis
sest asjast arvata?
oleksite
korstnajaJast tuha.'keldri põ- •
randale kraapis, õhu^ütrid
tolmusel tsementpõrandal lä­bi
„puhus", sai raha ja läks.
Mis nüüd? -
— Xehvitage järele! Omast
olete ilma nükuinii! Aga
Järgmiseks korraks võtke
õpetust!
••5) On,:teada, et,mehed .on
maailmas allasurutud seisu­korras,
raskesti rõWtud Ja
vaevatud. Meeste piinamine
Jätkub ka seadusega, jmis
maksnia hakkas 1. jaan. s.a.
mille Järgi naisel on osasaa­mise
õigus ka mehe poolt ko­gutud
Kanada pensionüe
(3,6% palgast). Lugege sea­dust,
mis avaldati tõlkes ees­tikeelses
ajalehes: „Kui mees \
ja naine on abielu kestel
omandanud õiguse Kanada
pensioni väljamaksudele, siis
võib neid väljamakse jagada
võrdselt, Imi abielu lõpeb pä­rast
1. jaan. 1978 abielu lahu­tamise
või tühistamisega."
Sealjuures konuneritaarid:
,,See kindlustab olukorra, et
hüvitus, mis on akumuleeru­nud
mõlemate abielupooltel
pingutuste tulemusena nende
abielus oleku ajal, tuleb võrd­selt
jagamisele abielu puru­nemisel.*'
No tule Taevas ise
appi ülekohtule.. / ;
Hiljuti selgus, et keegi koh^
tunik Manitobas oli rahulda­nud
abielunaise nõudmise
oma mehe vastu 50%-le talu-väärtusest,
loiigi naise nimi ei
esinenud omanikuna. See
väärotsus on seega aluseks,
mida naised oma tuhvlialus-tele
seaduseks tegid. Meeste­le,
kes esma- või Järjekord­selt
kavatsevad naisele min­ia,
olgu kõik see siin Õpetu­seks
soovitusega, et enne
alustada naisega vahekorda
teenijana teenistuslepingu
alusel, milles loetletud tema
kohustused Ja õigused, et
talt ära võtta võimalused me­he
sissevedamiseks.
Järgmisel eesti seadustund-
Jate koosolekul esitan reso­lutsiooni,
et ka se^tpoole
midagi meeste kaitseks ette
võetakse, sest kolleldiiivne ki­sa
on efektüysem üksikvõit-leja
omast. Kas saate aidata?
— E i saa. Võitlen kõvasti
allasurutud naiste eesõiguste
eest Ja kuigi Teie argumendid
mu õrna südame lihtsalt verd
tUkuma on võtnud, ma nais-õigusluse
põhimõtete pärast
— Kaotasite $5.- Teid aidata eü saa. Kahjuks!
pidanud talitama nagu kirju- Otsigie toetust mujalt!
tatud eelmise küsimuse juu­res.
.-.
3) Kolme vümase aasta
jooksul olen oma iiaisele ost­nud
igal aastal uue kohvi
perkolaätöri, sest kohvlpaks
oli torustiku sõelad ära um­mistanud.
K u i ^ kohvipaks ei
Jookse enam kohvi sisse,
kasvab i naine oma volüümi-kuselt
nagu saiakuklike kuu­mas
ahjus. On's see pingu­tuste
tulemus? 1
W On, muidugi on.
- 4 ) Nõudmise. peale saatis
„Tuha luhani" kompanii ko­hale
korstnapühkija, kes
Teate, muMe tuli hea mõte,
päris kompromiss kohe! Tep-me
ühise ülestõusu! Võtam^
plakatid Ja marsime! ..ühes­koos
linnavalitsuse või Eesti
Maja ette. Teie meeste ja
meie naiste õiguste eest. See
eS tähenda, kui süs juhtmna
peaks, et me õrna südame­rahuks
üksteisele plakatite­ga
pähe peksame, sest võib­olla,
et me lõpptulemusena
süsk! üksteisele kaela lange-nie
Ja teeme suure ning sü­damliku
vaherahu, mis kes­taks
igavesest ajast igaveseni
välja.
Kevad .©m saabunud ka
• „Ema, kas inglid, võivad lenna­ta?":.
: .
„Kas inglid oskavad lennata."
,^eie Ä a kaih?" :
,,Anita on tubli toatüdruk, aga
rnitte ingel, mu laps!"
„Miks nirnetas papi teda; süs
magusaks ingliks?" :
, 4 h nii? Siis ta k a lendab!"
,yMul on tõsine feaüiitlus oma
naise truuduse pärast!":
„Miks s i i s ? " :
„Me kolisime^BronxIst BrooMy-ni
j a kubuta ette — nüüd anasta­sin,
©t meE on sama pümamess."
Igasugused ALUM. TÖÖD:
. UKSED,: AKNAD j.m.
..SISEMISED PUUTÖÖD
Tel. 422-0783 — Lie. B 876
Lapsed Holilywoodi kooiiõuel
vaidlevad omavaihel. ütleb uiks: '
,;Meid o n k o lm last j a igaühel
on omaette voodi." "
„Päh," vastab teüie. ,,Meil on
perekonnas neli last j a igaüht on
öma hambahari." :
Kolmas: „Päh, meid on viis last
i j a igaühel on oma eri isa."