Vaba eestlane , May 18, 1978

              •ps*
VABA EESTLANE neljapäisval, 18. tas^m^ I^ui^day, May 18, ITO Nr. 38
STOKHOLM — Stökholmi Äjalpomnuseumis toimub alates §
algusest näitus, milles demonstreeritakse kolme vana viiMmgIte lin-iia
leidude^ põhjal vükimgite. argiela Ja välisssihteii, .
Väljäkaeyamlsi on sooritatud Ri-besviHedes
(mõleniad Taanis) ja
Birkas. Neid iinnu on esmakordselt
mainitud misjonär Ansgarist järe-
1 jäänud ülestähendustes, ta ise on
viibinud kõigis neis linnades. Väl­jakaevamised
on enne kõike and­nud
pildi viikingite argielust -
nende elutingimustest, käsitööst ja
kaubandusest. Hede puhul on teh-.
tuä teatud miljöörekonstroktsioö-ne.-,
kuna nad olelesid eelajaloolise ja
ajaloolise aja vahel.
Misjonär Änsgär oli Hamburgis
peapiiskop. Ta sai taani kuningalt
850 marka kkikute ehitamiseks ja
teostas misjonireisi kolme suure-maasse
vükingiliniia.
Pärast tema surma lakkas misjo­nitöö,
sellega alustati uuesti ai-1
les aasta 1000 ümber.
Oma 80-ndat siinnipäeva, tähis­tas
Torontos 8. mail Paul Tamme­veski.
Sündinud Hüumaal, üles
kasvanud Haapsalus ja Peterbu­ris,
töötanud E V ailgusaastaist
kiuii kevadeni 1944 „Estonia'f oo­peri
kooris. Siirdunud Eesti Ring-hääiingu
koosseisus Saksamaale.
Emigreerus 1949 USA-sse Chicar'
gasse ja pärast pensioneerimi^t
1973 Torontosse.
' Paul Tamjmeveskil on tähelepa­nuvääriv
koht Eesti, kultuuriloos.
Hiljuti kodumaal ilmunud üle­vaateteos
„Eesti muusika II"
I Tallinn 1975, (koostaja Artur
yahter) peab teda eesti algupä­rase
kerge muusika, tähtsaimaks
pioneeriks. - ; ;
• Paljud Paul Tammeveski viisid
on jäänud alatiseks püsinia; e^sti
lauluvaramusse. Kokku ön ta
; komponeerinud üle 60 algupärase
(loo, milledest tuntuim on ,)tj>ks-.
ainus õis" aastast 1930. „Kunagi
leidsin lühe salmi, vist ,,Kosjale-hest".
Tekkis idee ja lisasin omalt:
poolt juurde teise salmi ja ref­rääni,"
ütleb autor. K m a see ro­manss
ilmus trukis pühendatuna
Müvi Laidile, siis on rahva hulgas
levinud visa ettekujutus muusiku
ja primadonna vahelisest armu­loost.
Tegelikult oli Paul Tamme­veski
üks M i l v i L a i d i , tookordse
noore pianisti laulütalendi avaš-tjajaid
ning ta esimene' muusika­juht
Tallinna Raihvateaitri lavas-
• .Näitus demonstreerib enne "kõi­ke,
et tavaline pilt viikingitest
kui kurikuulsatest mere- Ja maa-röövlitest
ning sõjameestest on
ühekülgne.
Sarvedega vamstatud kiivrid, mis
esinesid Lääne-Euroopas säilinud
piltidel, on tegelikult valed. Viikin­gid
neid t" kandnud, nee4 kuulusid
jumalalaijude juurde. Viikingid
(u.ä. 800—1050) OÜd ennekõike ra-
Väljakaevamisel on leitud nii
metsloomade kui koduloomade
konte, nende liha on kasutatud söö­giks.
Nii lehmad kui sead on olnud ||
tunduvalt väiksemad kui tänapäe­val.
Inimestel on juba olnud taltsad
koerad. On leitud naisteriideid,
väga peenikesi kamme, klaaskaus-se,
kulpe ja lusikaid puust ja sar-tuses,,
udumäe kimingäs", kuhu
P, T. oli Miivi sobitanud naispea­osaliseks.
Ihulikud talupojad, käsitöölised ja
„Nõnda siis, loii teitakse^i- kaup^
nulit/ kas selle, laulu loomisega! Viikingi'e linnadel oli keskmiselt
kaasneb k a mingisugmie roman­tiline
tagapõhi, siis. vastan üsna
rahulikult: E i ! . Milvi pole olnud
kunagi minusse armunud, ega
mina temasse!" on Paul Tamme­veski
alles hiljuti otsesele küsi­musele
vastanud.
Külalauludega alustas juubilar
a. 1931 Aleksander Arderi spovü.
Esimeseks ta lõi ,.Ligadi-logadi"
polka, mülest sai ehtne pop-laul.
Müüdi üle 10.000 plaadi ja l a ul
lõi. laineid Lätiski. Peagu niisa­ma
suure populaarsuse said ka
,-Külasimman-',;,,Jaanituli", „Tuh
su Antsu tuju", ,J\4ul valutab sü­da;"
(1932) ja ^Vanapoisi polka"
(1938). : .: •
Teist laadi lööldauludest said
tuntuiks Eedo Karrisoo esituses
romanš s", ,Unistus" (Ed. Wolir-manni
sõnadele 1933) j a tango
„Mu kuldne neid" (1935) ja Ants
Eskola plaatidel „Paula, sui on
poisipea" (A. Trüljärve sõnadele
1935) ja „Suudluse sünd'V (samu­ti
Trüljärve ieksit a. 1938). -
Omaette tähendusrikas on Paul
Tammeveski poolt a. 1939 asuta­tud
meeskvartett „Heli
u. 2000 elanikku, nende /kohta on
väga vähe kirjalikku materjali,
ötseesitajäna. „Heli,Neli" bn koik
sõj araasta.d Eesti. populaarseim
ansambel Selle kaudu levib
laiadesse hulkadesse : valsüaul
.„Kallike kaugel", . miÜe Paul
Taanmeveski komponeeris 1942.; a.
alul mujalt saadud sõnadale, sa­muti
šõdurilaur. Gert Helbemäe
sõnadega — „Minu. reamees"
naissölistüe ja kvartetile, müle
ta lavale toob enne jõule 1944
Saksamaal.
Pärast pensiöneerimist on Paul.
Tammeveski jälle võinud pühen­duda
loomingule.
Liilia Gorradi on USA-s oma re-petuaari
võtnud tango „ Unustu­se
jõel" (aasitäst 1976) ja Toron­to
'hiidlaste liülgas ootab esiette­kannet
Hiiu külalaul , ,Leika-Äadu
Liisu".- : . -.^/v^-^
' Eesti rahva! ei ole olnud veel
küllalt aega ja jäiksu Oma värvi­rikka
raihvalike laulude pärandi
talletamiseks, uurimiseks, väär-
Naiste ehted on väga hästi teh­tud
pandlad, kaela- ja käekeed.
Materjaliks on olnud kivid, pronks
ja hõbe;
Majad on olnUd puust. Linnal on
olnud kindel plaan ja see on olnud
kaitstud vägeva valliga. Majade
suuinis on erinev, 10-rlOO ruut­meetrit.
Kolmetoalises majas on
keskmine - olnud elutoaks, teises
toas on asunud küpsetusahi.
Linnadel on olnud elav kaiifea-vahetus
— kaudselt kogu sel ajal
tuntud ^naailmaga.
Rootsist on leitud' 80 000 araabia
raha, mis pärinevad yiikingiajast.
Maksuvahendiks on tihti olnud roh­kem
kaalutud hõbe kui mündid
ise oma väärtuse järgi. Mündid on
Skandinaaviasse tulnud enamikus
üle Venemaa ja Baltikumi piki suu­ri
jõgesid.
Usuliselt on pilt kirev. Haudades
leidub nü kristlaste väikesi riste
kui paganlikke haamriamulette,
mõned on kasutanud mõlemaid.
Mõnedes haudades ei leidu üldse
usulisi embleeme. ^
tustamiseks ja uuš-väljaanne-teks.
Neli". Et selles repertuaaris on .Paul
Sellega seoses saab temast tear i; Tammeveski looming omaette tä-tävas
mõttes üks meie esimesi^hendusega, ei kahtle enam vist
trubaduure ^ omaenese" viiside'/keegi.
Rähnäde töö tulmiisena. valmi^
,vad suurqjärased pesäkoppad ja
-urud surnud puude tüvedesse, ku­hu
sulus-pesitsevaid linde koguneb
nü palju, et korterite pärast toimu-
|vad dramaatüised ja julinad löö-
"niingud. Seal on venna-armastust
v ^ l hoopis vähem kui tülitsevatel
eestlastel. '
See kõik toimub õhus. Äga nüüd
teine element—-vesi!
Kõik paisutatud veekogus elune­vad
kalad, kahepaiksed, vähjad,
kaanid, ussid, veeputukad ja tuhan­ded
liigid mikroorganisme toima-vad
piibri loodud uude maailma.
See on eldoraado — kullaväU, kus
kõik on alies asustamata, vaba ja
lahti. Nõudlikumad liigid lähevad
tagasi oma endistesse kodukohta-d
^ e või hukkuvad aga tuhanded
jäävad ja ehitavad metsast järve.
. Konnad küdevad, sääsed munevad,
teised lügid ön omakorda nende
munade jahü. Veevooluga ujuvad
sisse vetikate^ järverohtude ja vee­taimede
paljud liigid — silme ees
läheb kirjuks!
Keegi pole võtnud seda tänama-
Itut ja lootusetut iilesämiet — loen­dada
vainult taünede ja loomade
1 i i k e Cüksikuid isendeid on Või-maitu
loendada!), mis mone aasta
jooksul asustavad piibri paisjäi*ve.
Liikide arv on tõenäoselt kolme
nulliga ja üksikute isendite arvu
oskame küll kirjutada, kuid mitte
lugeda.
Suvitajad metsajärvel on kõik
seda kogenud. Kaugel kaldavees on
tükk halli ajupuud (driftwood).
Ootamatult avab haU känd tiivad,
tõuseb lendu ja sõuab aeglaselt
metsalatvade taha. Hall ajupuü-känd
varitseb tundide viisi liikuma­tult.
Mööda-ujuva toidupala nap-sab
ta veest välkkiire nokalöögiga
ja kivistub jäHe liikumatuks. See
on haigur, kalakurg, kelle püügi-nieetöd
kõige rohkem sarnaneb
'Maitseks ainult pisut keele-otsaM^^^^P^gio™^^^
peale:
Kord uurisin Katla-augu paisjär­ve
kaldal, binokliga uhtis suurt
surnud palsami-nulgu, mille nrnr-dunud'
ladvas oli haigru pesa. Mi­nupoolsel
puu-kül jel oli näha küm­mekond
rähnaauku, mülest pooled
näisid olevat asustatud metsapää-sukestega.
ühte pesapaika asustas
väike lind, keda ei saanud määra­ta.
Arvestades pesades mune ja:
noorlinde. Võis lindude asur-kond
ainu-üksi selles ühes puus olla 25—
Iga paisjärv en uus maailm,
suur-projekl tohutu/ elanik-konna-ga.
Selle tasuta töö eest on piibrii
õigus istuda Kanada vapil ja talle
tuleb andestada mõned üleujutu­sed
ning langetatud puud.
Vaiksel suveööl kostab üle järve
tasane hääl, millele' esialgu ei osfka
nime anda. See on nagu mingi
kraapimine või nühkimine. Piiber
närib puud. Ja siis on kahin—-
puu langeb vette. Vaikus. Väikesed
laine-ringid virvendavad ööpilve-dest
kumaval veel.
müügil
0VABA.EESTLASE" TALITUSES
Hind Saatekulu
.Dmelvandi,—,.Pargi \; i
Kuldne tammetõru — Näiaendid >
ettekanded noortele
L. Wahtras — Liivaklass •
RaviESitaimed, 259 retsepti
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie ünder — Eeelkvlem
H. Michelson - Skantlikul teeS
H. Michelson - - Noorsootöö radade!
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krants — Lmndütlased (luuletuskogu)
Bona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskö^) \
2.J
2^
2.50
5 . -
3.50
39
19
15
40
33
Paul Laan — Mõttelend — Pilte ja peegeldusi
Karin Saarsen — Lohengrini lalfcamin©
Herbert Saiu — Utoopia jä faturoloogia
Triinu" üksiknumbreid
A. Kub ja — Kadunud kodud — mälestused
A. Kubja — Mälestusi ködusaardt
A. Kubja — Palukešed
E. Uustalu ja R. Moora — SoomepöisM
426 lk. -I- 64 ^k. fotosid
Leho Lumiste Alamuse Androsi - biograafi­line
jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste— Atlandi aknal
L. Lunuste — Killad külas
A. Vomm — Ristsõnad I -
A. Vwmn — Ristsõnad n
A. Vomm - Ristsõnad m
A. Vomm — Ristsõnad IV '
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu)
E. Eerme — Surnud laevad Ja elavad
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd 0
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos. — Jumalaga, Kars ja Erzuruna
J. Pitka. ~ Rajusõlmed
A. Käbm - - vaim Ja muld
Urve Karuks — Kodakondnr (muleiuskpgia)
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu)
3 . - 3§
4.30 35
9.-
3 . - 15
3.~ 15
5 . - 40
5 : - 23
450 13
450 25
1.50
4 . - 25
. 2 . - - 20
1.50 20
85
6.65 40
•40
550 40
2.50 20
2.25 20
2.25 20
225 20
20.- 40
1.50 15
4 . - y 40
4. 30
4 . - 30
8.80 ;-40
5 . - : 40
6 . - • 20
1.50 25
2.75 25
RAAMATUID LASTELE:
Viikingite valientksel sattusid
meie esivanemad kontakti nii
Skandinaaviaga Ja Lääne-Euroo-paga
kiu ka Venemaaga Ja
Araabia impeeriumiga.
Pärast a? 1050, kui viikingite ak­tiivsus
Läänemerel vaibus, võtsid
meie esivanemad (eriti saarlased)
teataval määral üle nende osa ja
ülesanded.
kepid ja pulgad nokkade vahel.
Mõned koogutavad nagu ehitus-kraanad
ja asetavad pulki kohale.
Pesalava peab ju kandma kahte
suurt lindu ja nelja poega. Seal oli
palju õpetamist ja seletamist. Ma
usun, et emalinnud riidlesid selle
vana allakukkunud pesa eest, niil-lega
mune või koguni poegi hukkus
ja õpetasid, kuidas uut paremini
teha. See on täiesti meelevaldne
oletus, sest „khräi"-häälitsus on
mõlematel sugupooltel sama.
Osa pesamaterjale kukkus järve
ja jäigi sinna. Koguni mõned pool-valminud
pesad tulid alla. Linnud
alustasid uuesti. Tugevast materja­list,
peša-platvormüe ehitatakse
veidi poeemast kraamist pesa:
Kui nüüd võrrelda kahte ehitus­meistrit:
instinkti ajel tegutsevat
haigrut ja insener kobrast, siis on
seal nii palju erinevat, et nagu ei
tohikski võn-elda. Haigrute pesade
juures on palju seda Looja õnnis­tuse
,,kas on linnukesel muret"
tunnet ja koprad on nagu Varga­mäe
vanamehed, kelle iga labida-täis
ja künnivagu koosneb jonnist,
järjekindlusest ja teadlikkusest.
Aga — kust saavad haigrud oma
ehituspuud? Maas^ vedelevad oksad
ja kaikad on enamasti nü pehastu-nud,
et ei kõlba konstruktsiooniks.
Tahes-tahtmata tuleb mõttesse .pii­ber,
kes möödunud sügisel lange­tas
kaski talvetoiduks. Küllap sealt
oksi ja pulki .üle jäi ja need pole
veel jõudnud pehastuda. Nii siis —
,,Beaver Lumber". E i julge ju ar­vata,
et aeglase lennu ja kark-jal
gadega kalakurg suudaks pesama-terjaü
varuda kotkaste kombel.
Kotkad nimelt valivad kasvava
puu paraja oksa, sööstavad sellele
Kalevipoeg— õppe- ja tööraamat lastele 2.50
Opetsi mind lugema I — (õppe < ja tööraama.t
edkooüealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema H — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.—
Eesti keele Harjutustik I • (i 255 S5
vad oksa puu küljest. Hästi vap- juhtuma, et pesa munemise ja
rait ja vägivaldselt! haudumise ajal vastu peab, siis
Haigur tarvitab vägivalda oma poegade kasvades muutub pere-,
laste kasvatamisel. Pojad kooru- konna kaal üha suuremaks.
ma: kumb kummalt õppis?
Haigrute pesitsemisel; on kõige
nähtavam side kobraste paisuta-mis-
tege\aisega. Paar aastat pä­rast
uue paisu ehitamist on uppu­nud
puude ladvad röövikute poolt
nii läbi töötatud, et need murdu­vad
Siis on haigrute aeg. Haigmd
on kolonii-pasitsejad ja uue asuh
loomine tohnub paljudel linnu-päa-ridel
korraga. Haigru-kolonil tek­kis
Kotkajärvele parast seda, kui
piiber ehitas kilomeetri pikkuse
tammi metsa, millest oli juttu ju
ba Varem. Korraga leidsime üle
kümne suure pesa puude latvades
— kust ja millal linnud tulid, seda
ei märganud keegi. ^ ^
Kui Kotkajärve haigru-küla puud
aastatega mädanesid ja pesade
allakukkumised sagenesid^ siis ko­lisid
haigrud sealt Katla-augii
paisjärve surnud palsamite latva­desse.
Selle asula loomine toimus
juba meie silma all ja see oli või­mas
vaatepilt. Kujutlege paarküm­mend
suurt Imdu ilusate Ja aeglas­te
tüvalöökidega türutamas puude
latvade kohal, sõrmejämedused lennult peale, haaravad ja murra­vad
munast nii saamatutena, et^
pole võimelised isegi toitu neela­ma.
Vanalinnud topivad neile toitu
kõrisse -vägivaldselt. Ja see toit
ei ole enam toores, vaid isegi see­dimisega
on juba algust tehtud.
Haigrud lendavad toidu jahile k u ­ni
mõnekümne kilomeetri taha.
Teisiti poleks mõeldav suurte Im-nu-^
kolomide puhul. Toit neelatakse
alla ja pärast pesale jõudmist öö-gitakse
sellest paras osa välja poe­gade
toiduks. Ja see läheb poega­dele
otse kõrisse. See — inimlikust
vaatevnikhst veidi ebaesteetiline —
lugu selgitab, miks ma pole kunagi
näinud pesale lendavat haignit toi­duga
noka vahel, kuigi nende
,,lennuliin" läheb poolpõiki üle
Orujärve minu akna alt läbi.
Möödunud suvel oli Katla-augu
paisjärve haigru-koloonias mi
traagilist sündmust: pesad kukku­sid
alla enne poegade lennuvõünes-tumist.
Hävinenud pesadega lindu­del
polnud mingit võnnalust ko­hapeal
uue pesa ehitamiseks. Ku
nad uuesti pesitsema asusid, siis
kindlasti kuskil mujal.
Haigrud kasutavad sama pesa
mitu aastat järjest, lisades igal
aastal veidi pesa-materjali. Selle­ga
muutub pesa raskemaks. Pesa-puu
on samal ajal edasi kõdunenud
ja nõrgemaks jäänud. K u i peaks
HAIGUR, HALL KALAKURG
GREAT BLUE HERON —
ARDEA HERODIAS
rk-jalaliste perekonda
kuuluv suur lind, pikkus kuni
1,3 m, tiib 0,5 m ja terav nokk
16 cm. Haigru sulestik on
määrdunud hall, kael ja kõhu­alune
heledamad, peas ja rin-
.nal üfcsilaid pikad suled. Jalad
ja nokk on mustad.
Haigur elab kogu põhja­poolkeral,
on kolonii-pesitseja
ja lendab talveks lõunasse.
Pesitseb veekogude lähedal
puude otsas keppidest ehitatud
pesa-laval. Muneb 3-4 määr-dund-
sinist muna, haudeaeg
28 päeva. Kerge tunda len­nul,
kuna tõmbab kaela S-ku-juliselt
kõverasse vastu keha.
Toit: kalad, veeussid, rohu­tirtsud,
vähjad, konnad, hiired
j.t. väikeloomad. Suuteline
puhkama veel ja sealt lendu
tõusma. Lend aeglane - kuni
35 km tunnis. Kohati loodus­kaitse
all.
Kalamehed vüikavad haig­rut
kui võistlejat, kuid šee
pole põhjendatud. Haigur hä­vitab
peamiselt väärtusetut
n.n. prahikala ja kala ei oma
tema menüüs domineerivat
osa.'
li
I:
••j/n
II:
m
i
Nr. 38
Chicoi
, Paljudel
inimestele
kui on sell
da teha
on lahkunt
pidajnist
taja Elmaj
pinud tim(
ku, vastut
hingekarjj
Olen isi|
tema elul
laagripõlv^
tema väsii
ketes põgl
maiusi ki]
kiis viibisi
võitlesid n
se eest ja|
et võime
del külas
tele, kes t|
mast ära
tuge ja vaJ
ja. kinnitan
Emigreel
USA-sse ei
. aega Bait:
eesti kiril
kaasmaalž
kortereid,
ta. kogudi
Peale B\
pihtkondi|
ja kogiidi
falos temi
iaste aitanl
nende vai|
misega, va
uue elu lo|
rai maal.
õp. Pälmjil
. • Sõnas" töf
maiuste
paldtus tal
rite leidinl
käis 1950-i|
kond Pä]
ja kaasm
dis peavari
põrandal
Aitas neil
ri ja oli jl
ralivuskaa
. Selgesti
suvisel ar^
. lastasiH tq
ümber isti
enda perelj
Mõtlesin, li
lik? Ag[|
abikaasaga)
ülimat ari
minu südäl
tundsin, etj
le ületa^maij
Aastad
tal tuli õp.'
mured. K i
oli asutatuij
õp. Pälin'
mas Buffi
olnud kog-^
jaanuaris
. Pahna, vali]
kidole nen|
mata õp.
liim ja sõi
giidiis ain;
kög-uduse
Clevelandi;]
naipolise ;k|
aasta algul
jaJ^s õpeta j
koguduses,
ei lõppenul
vahel, vai:
haigete ki,U(
kui haiglat(
Kõige sel
tema energi
kaasa Aino]
tööpäeva oi
dada noor}
eelnimetati
tivalt osa
iaagritest,
lis, laulmic
nud solistel
abiliseks 01
nistustel.
Meil tulel
austuses ja
mastusväärl
se edaišikar
• koos kõiki cl
radega. sool
. kestvat jõu|
tust nende
tos, Kanacid
Tõeline ki
. ge sagedarai
suse ajalugi