Vaba eestlane , May 18, 1978

              . 18: 1078 — Nr. 38
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAATOJA: Ö/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth a ToMtos.
PEATOIMETA.IA: l a d Ärro
POSTlÄÄDRESSi P.O. Bos 70, Stn.C, Toronto 3, Oxst.
TELEFONID: toünetüs 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
' ekspeditsioon) 364-7675
TELLITOHMNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.-
yeerandaastas $9.--^^ |48.—, poolaastas 125.50
lELLIMISmNNAD väljaspool Kanadat: aastas ^ 2 . - ,
tas $17.— ja veerandaastas $9.50. i Kiripostiga USA-s:
153.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-niaadesse: aastas 162.-
$3L50 ja veerandaastas $16.50 V
Aadressi muudatus 30 e. — Üksiknumbri hind 35
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.
Toronto 3, Orxt. M6J 2H2
Ameerika ühendriikide välispo­liitilised
suunad ja arusaamad!
maailma praeguse olukorra hinda­misel
ilmnevad kõige kujukamalt
kui meie jälgime ameerika massi­meediumi
suhtumist oma kahe juh­tiva
riigimehe välispoliitikasse
Eing nende hoiakusse ja filosoofias­se
kommunistlikkude riikidega käi-tuinisei
ning nende maailmavallu-tamise
plaanide pidurdamisel. Üks
neist riigimeestest oli John Foster
Btoes, kes oli Ühendriikide välis­ministriks
president Eisenhoweri
ajal 1953. aastast 1959* aastani, ku­na
teine pn endine president Ric­hard
Nixön, kes teatavasti oli sun­nitud
Wätergatel skandaalide pä­rast
Valgest majast lahkuma.
Need mõlemad mehed kuuluvad
vabariiklaste parteisse, kuid nende
arusaamad Ja tõekspidamised
|jhendriikide välissuhete ja maail­mapoliitika
kujundamisel on tun­duvalt
erinevad— võiks isegi ütel­da
iiksteisele vastukäivad. Välis­minister
Dulles oli teatavasti ran­ge
|iommunismi vastane ning teda
peeti omal ajal ja peetaksegi veel
praegugi ü^heks nõndauimeatud
külma sõja suuremaks apostliks.
DuIIes oli mõjuvõimas ÜhendriiM-die
jõupositsiooni eest i^õitleja ja
leidis, et kommunismi on võimalik
piduidada jä maailmas rahu saa­vutada
ainult sõja ja rahu piiril
balansseerimisega.
P(resident Nixon koos oma välls-ministri
Kissingeriga olid hoopis
erüisi majanduslikke soodustusi ja
soodsaid krediite. Selle
tulemused on ka selgesti näha, ku­na
detente poliitika raamides said
ameeriklased Vietnamis hävitava­te
kaotuste osalisteks, N. Liit kinni­tas
tugevasti oma kanda Aafrikas,
kus tema kontrolli alla kuuluvad
nüüd Angoola ja Etioojpia ning
kambodzhas ja Afganistanis pää­sesid
veriste võitluste tulemusena
võimule komniunistid. Kaudselt
võib i detente poliitikat süüdistada
ka Lääne-Euroopas tegutsevatele
põrandaalüstele ,,punaariiaeedele"
soodsa tegevuspinna loomisel ning
kommunistlikkudele parteidele va­limistel
edusammude kindlustami-
Eeitoodud kahle välispoliitilist
liini hing nende kandjaid ja ideo­looge;
vaadeldes peaks kõigile ole­ma
selge, et maailmas jõudude ta­sakaalu
säilitamiseks ja kommu­nismi
edasitimg! pidurdamiseks on
ainsaks võimaluseks Dullesi jõuli­se
liini rakendamine, kuna Nixohr-
Kissingeri detente liin on täielikult
korrupteeiumid ja pankrotistunud.
Kahjuks ei oie suur osa Ameerika
ühendriikide ja teiste vaba maail-m
a riikide juhtkondadest kaugeltki
samale käegakatsutavale järeldu­sele
jõudnud ning detente poliitika
toetajad saavad veel praegugi tu­geva
ja mõjuva seljataguse ajakii'-
jandiiselt ja teistelt massimeediu­mi
vahenditelt. Need seisukohad
I kajastuvad eriti ilmekalt nendes
keniifieiitcicirid
•Kas Kanadia dollari laaigHS ou
Lääne-Euroopa l Ä d e ja USA vahel OE tekkinud lahkheUd. Juba mõnda aega k^
üle, kas USA-s konstrueeritud nn* neutronipommi v õikš valmistama hakata ja Euroopas asuvate USA
maavägede käsutiisse anda. Küsimuse delikaatsuse pärast ei tahtnud USA valitsus seda ise otsustada,
vaid soovis Euroopa riikide kindlat sõna uue relva poolt või vastu.;
teisest materjalist ning hakkasid komirientaarides, mida jagatakse
maailmas püsiva rahu rajamiseks jjnolema erineva välispolütilise lii-koostöcd
otsima N. Liiduga Ja kandjatele - John Foster Dul-teiste
kommunistlikkude riikidega, jesilei ja Richard Nixonile. Endist
Nixoni ja Kissingeri arvates oli
võimalik kommunistlikke riike oh­jes
hpida ning nendega külg-külje
kõrval rahulikult elada kui pakku­da
neile soodsaid kaubalepinguid,
andes neile läänemaaUma tehno­loogiat
ja krediite ning kohelda
neid omasuguste võrdsete partne-
; riteria.
Nüüd, kus Dulles ja Nixon oma
välisministriga Ühendrükide polii­tiliselt
näitelavalt on kadunud,
avanevad võimalused tagasivaata­jalt
hinnata nende erinevate polii­tilist^
teooriate Ja sisukohtade ta-gajärjgi.
Ajalugu ja mineviku sünd­mused
kinnitavad, et John Foster
Dullesi jõupositsiooni ja balanssee­rimist!
poliitika andis väga häid tu-iemusi,
kuna N. Liit jä teised kom^
munistlikud riigid hoiti kõvasti oh­jes
ning sel perioodil olid mõelda­matud
sellised Moskvar-Havanna
kombinatsioonid Ja punaste palga­sõdurite
suure jopaelised operatsioo­nid
nagu neid näeme praegu Aafri­kas.
Nixon—Kissingeri detente ehk
pingelõdvendüse poliitika keeras
Ühendriikide välispoliitikale kohe
uue ja Dullesi poliitikaga vastuolus
oleva lehekülje, kuna selle poliiti­ka
alusel ei taotletud rahu Jõuga
ja Ühendriikide võimsusele Ja tu­gevusele
toetumisega vaid koostöö­ga
ja- kokkulepete sõlmimisega,
pakkudes venelastele samal ajal
išmihister Dullesi süüdistatakse
külma sõja propageerimises ja
ohtlikus ,, sõja ja rahu piiril shong-leerimises",
mille tuiemusena kül­mast
j sõjast oleks võinud kujuneda
kuuni sõda. Lühidalt: Dullesi ku-
Jutletbkse ebasümpaatse jä riskee­riva
poliitikuna, kes oma range
hoiaku tõttu ei olnud oma positsioo­ni
i^ääriline. Ja huvitaval kombel
kerkib Richard Nixon, keda tema
sisepoliitika ja Watergatei afääri
pärasi armetult sõimati ja mater­dati,
I Ühendiiikide ajakirjanduses
esile I geniaalse väüspoliitikuna,
uue suuna rajajana Ja maailma­rahu
: Ea uus relv on n.ö. tuumarelv,
kuid tä on konstrueeritud väga pii­ratud
mõjuraadiusega, kusjuures
ta plahvatusel ei teki ei kohutavat
kuumust ega ka kõike purustavat
õhusurvet. Portim loob plahvatusel
neütronikiirguse mis hävitab tea­tud
piirkonnas kõik elava või teki­tab
elusolevustele raskeid, vaevalt
paranevaid või teatava aja- järele
surmale viivaid kiirgušvigastusi,
jättes aga ehitused ja muud inime­se
poolt loodud asjad täiesti vigas­tamata.
Pommi Mirguseraadius on seni
ametlikult avaldatud andmete
põhjal seevõrd piiratud, et relv
oleks ideaalseks vahendiks vme
suurte soomusmasinate masside
peatamiseks,
kusjuui-es fcsiviilelanikud oleksid
minimaalselt ohustatud. ;
Imelikul kombel tekkis just selle
relva vastu, müline oleks suunatud
esijoones sõdurite - ja mitte tsiviil­elanike
vastu/ nagu kõik muud
tuumarelvad, äge, otse kii'glilt opo:
sitsioon kõigi vasalcpoplsete partei­de
poolt. Saksa sotsiaaldemokraati­de
peasekretär Bahr rääkis uue
relva ,,ebainunlikkusest", jättes
mulje, nagu oleks sõda alles neut­ronipommide
tarvituselevõtmisega
ebainimlik. Temale sekundeerisid
HGllandi, Belgia, Taani ja teiste.
NATO-riikide sotsialistid, nõtides
kõigi Euroopa riikide keeldumist
uue relva paigutamiseks nende
territooriumidele. •
Kuna uus relv on mõeldud pea­miselt
Nõukogude maavägede äh­vardava
ülekaalu vastu; pole USA
ise temast niiväga huvitatud.
Eventuaalne hädaoht ähvardab ju
Euroopa riike ja mitte USA-d.
See on praegu olukord, mida N.
Liit teiste kommunistlikkude riiki­de
kaasabil ära kasutab oma
maailmarevolutsiooni levitamiseks
ja uiite vallutuste teostamiseks.
Kui Ühendriikide president Carter
umbes aastapäevad tagasi ühend­riikide
rahvast õnnitles, et tä on
üle saanud oma ,jüSemäärasest
kartusest kommuhismi ees", nais
tema: arvates viis ameeriklased
Vietnami sõtta, siis kahjuks see
„kartusest ülesaamine" on kaasa
toonuil minnalaskmise poliitika,
kus ei ole enam võimu ega jõudu,
kes suudaks edasitungivat kommu-
^nismi!pidurdada.^'-.
täieliku ebakindjluse atmosfääri.
Viimasel hetkel püüdsid sakslased
teda veel mõjutada mitte loobuma
pommist, kuid Jünmy Carter oli
otsuse juba langetanud lõplikult
pomipi vastu.
Carteri otsus pommi vastu lõi
Euroopa pealiimades sisse nagu
pomm. Aga samuti ka USA-s. Al­gas
torm presidendi otsuse vastu.
Niisugust loobumist mõjuvast kait­sest
ei soovinud ka vasakpoolsed
sotsialistid! Euroopas ning USA-s
hakati kahtlema selles, kas presi­dent
ei andnud käest trumbi eel­olevatel
läbirääkünistel venelaste­ga
relvastuse piiramiseks. . ,
Carter muistis oma otsuse
veelkord Ja teatas, et ta loobub
neutronipommist „esialgselt",
andis aga korralduse seda pom­mi
kandvate relvade — rakettide
ja raskete suurtükkide kohanda­miseks
Juhuks, kui seda pommi
siiski hakatakse valmistama.
Nüüd on segadus täielik; keegi
ei tea enam, mida Carter tahab
ning kas USA president isegi teab,
mida ta iteeb. Carteri prestiizh on
kadunud nmg kaheldakse tema
võimetes üldse. USA ja Euroopa
vahekord on seninägematul madal­seisul
Muidugi on ka neil ameeriklastel
'õigus, kes ütlevad, et eurooplased
ise olevatoma kõhklemistega süü­di,
kui Saksa Liiduvabariigi valit­sus
oleks juba varem kindlalt oma
nõusoleku andnud neutronipommi­de
paigutamiseks Saksamaal asu­vate
ÜSA üksuste ladudesse; poleks
ÜSA presidendil üldse muud või­malust
jäänud, kiii avada tee neut­ronipommide
tootmisele.
TEHERAN— Iraani shahh Mo-hammed
Reza Pahlevi lükkas eda­si
jimsi külaskäigu Ida-Euroopasse
ja võttis isiklikult üle sõjaväe juh­timise,
©t. võidelda muhamedi ushi
a, kes nõuavad
shahhi riigipea kohalt lahkumist
ning Tange islami valitsusvormi
kehtestamist. Teheranis ja teistes
linnades on toimunud mitme päeva
kestel suured tänavarahutused
ning sõjavägi on mitmel korral
hirmutanud rahvamasse õhku tu-
Nii 'jättis • USA president asja .-ot­sustamise
Euroopa valitsuste
' lõpUke: seisukohtade ...saabumise-
Need aga ei saanud muigeid lõp­likke
seisukohti võtta, kuna erine-'
vaid arvamusi oli liiga palju ja
sotsialistid ähvardasid valitsuskrii­sidega,
mobüiseerides ka avalikku
arvamust selle uue ;ja „€bainimli-ku"
pommi vastu:
• • . ••• ^
Tugeva ja sihikmdla USA presi­dendi
all poleks muidugi nüsugust
kõhklemist olnud ja otsus oleks
langenud juba varem ja sulaselgelt
võib-ölia ka mõningate Euroopa
ringkondade arvamuste vastu. Car­ter
aga ajas kõik segamini,muutis
mitu korda oma otsust, sattudes
vastuollu nü oma nõuandjate kui
ka parteikaaslastega ning luues
. Teisest küljest tuleb rõhutada, et
USA oh läänemaailma juhtiv võim
ning USA president oleks võinud ja
isegi pidanud kõhklevatele euroop­lastele
survet avaldama. Nende
endi ja USA huvides.
Hoolimata pe!tumusest Ja süga
vast ebaküidlüsest toonitavad kõik
saksa ajalehed vajadust hoida
USA-ga ka tulevikus tihedat sidet
Seda teavad kõik, et Lääne-Saksa-maad
ei säa sün kaitsta mingisu­gune
oma jõud ega ka prantslaste
tuumarelvad, mülega vihnased
püüavad pidevalt oma sõltumatust
ameeriklastest rõhutada. •
Ainuke lootus on koostöö amee­riklastega,
lootus sellele, et nad
Saksamaad ei Jäta hädakorral
• kaitseta. •;
Ainuüksi Ida-Saksamaal seisavad
praegu 5 Nõukogude armeed, kok­ku
20 diviisiga, neist 10 soomus- ja
10 soomustatud jälaväediviisi kok­ku
umbes 6300 tankiga. Kui kaasa
arvata strateegilise ruumi sügavu­ses
seisvaid diviise, võivat kokku
umbes 1900Ö tanki arvestada.
Nende vastu võib NATO ainult um­bes
7000 tanki saata. Tankitõrje on­gi
NATO tätsamaid kaitseproblee-me.
Hoolimata konventsionaalsete
tankitõrjerelvade kurest arengust
ja nende äärmisest tõhususest tä­napäeval,
on sõjaväelised asja­tundjad
veendumusel, et ilma neut­ronipommita
on väga raske punas­tele
tanlÄassidele , vastukaalu
luua. Neutroriipomm oleks vastu-äbmõuks
kõigile soomusmasinate-le,
suurendades tohutult kallaletun­gija
riisütot ning vähendades seega
sõja puMceniise ohtu.
Nõukogude Liidu valitsus on seda
algusest peale õieti taibanud ning
mi on ka massiivne propaganda
selle relva vastu hästi mõistetav.
N. Liidu j õ h u v ülekaal läheks ka­duma
ning sellega ka võünalus
Lääne-Euroopale' poliitüist survet
avaldada.
. Taibanud pole seda Lääne-Euroo­pa
pahempoolsed, keda Nõukogude
LiiV on osavalt rakendanud oma
teenistusse propagandistlikus võit­luses
neutronipommi vastu. Kuid
nüüd, kus Lääne-Saksamaa valit­sevad
sotsialistid hakkasid kaldu­ma
selle uue relva poole ja oleks
selle paigutamisega-Saksa territoo-riumüe
nõustunud, Otsustas USA
president (teisiti. • ,
Võitlus uue relva pärast ja seega
Lääne-Eüroopa julgeoleku eest po­le
veel lõppenud. Tä jätkub, kuigi
märksa raskemates tingimustes.
ÜllendI^gid hakkasid oma dol­larit
massilvseU toetama, ostes
väiistural üles USA dollareid,
miiües selleks otstarbeks kulda.
Kanada, dollar liikus Ülieiidrüki-de
dollari töüsuvOöluga kaasa
ning paljud loodavad, et sellega
on Kanada dollari langus lõppe­nud.
Kahjuks on need lootused
asjatud. Hiljuti selgus, et Kana­da
dollari tõusu põhjuseks olid
salajased läbirääkimised hiiglas­liku
välislaenu tegemiseks— ni­melt
3 miljardi dollari suuruses
Simunas. TõenäoliseU laenu and­vad
välispangad nägid ette Kana­da
dollari tõusu ning hakkasid
Kanada dollarit ostma juba enne
kui krediidi andmise läbirääkimi­sed
olid lõppenud, teenides ilusa
profiidi Kanada dollari arvel.
Koos eelneva. 750 miljoni dolla­r
i suuruse välislaenuga on pea­aegu
kogu föderaalvalitsuse puu­dujääk
finantseeritud välislaenu­ga.
SeEega on saavutatud' kaks
eesmärki:
1. Kanada dollari langus on
peatatud, asetades praeguse va­litsuse
olukorda, kus see võjb uli-kustada
oma majanduspoliitika­ga,
eriti pidurdades dollari langu­sega
kaasrfei^at mflatsiooiii.
2. Valitsusel tekkis võimalus
alandada niakse, eriti läbimüügi-mäkse.
Võiks arvata, et valitsus speku­leerib
loodetavale välisvaluuta-sissevoolule
kui Lääne-iKaniadas
algab torustikkude ehitamine,
Sün juures tuleb aga meeles pida­da,
et sama poliitikat kasutaks
inglismaa, laenates aastate kestel
õlileidude Ootusel, välisvaluutat,
Inglise naela tabas lõpuks ikkas,i
langus. Vaatamata suurtele välis-
GERMANICUS (EPL)
laenudele peab ka Kanada dollar
veelgi langjema, kuna föderaalva­litsus
ei ole piiranud oma suuri
väljaminekuid. I Hiljutist välislae­nu
võiks perekonna raamidesse
paigutatult võrrelda perekonna­peaga,
kes laenab naabrilt suure
sumima, et anda lastele tasimra-ha,
selle asemel, et oma sissetu­lekuid
suurendada Ja väljamine­kuid
vähendada.
tihendriikide börsil oli ajalooli­selt
simr läbimüük ning paljiiö
oletasid sellest parema tule^ilai
ja uue majandusliku tõusuperioo-di
algust. Tõenäoliselt on siin te­gemist
pettepüdiga. Selline suur
läbikäik j toimus ka 1930-nendatel
aastatel enne suurt majandus
krahhi. Mitmed tundemärgid
kinnitavad, et kuigi New Yorgi
Dow Jones börsi indeks on kons­tantsetes
dollarites vaid 1945. aa,^-
ta tasemel, et saa meie loota, et
langus oleks lõppenud.
Majanduslikud' väljavaated
Ühendriikides ennustavad töös­tustoodangu
langust ning panga­laenu
intressi tõusu. Kana daie
mõjub see samal viisil ning imi
Kanadas pangavõla intress et
tõuse, peaks Kanada dollar lan­gema,
y ; •
Mida võiks sel puhul ennusta­da?-•
Kanadas tehakse kompromiss
—• pangaintress tõuseb teatud
määral ehkki laenusoovijaid ei
ole ning Kanada dollar langeb.
mida ei suuda pidurdada isegi
suur välislaen. :
, Kanada õliaktsiad. •on 'juba mi-,
tu kuud olnud tõusufaasis — kü­simus
seisab amult selles, kas nad
on tõusnud oma tippu?
listamise^a,'et sundida neid laiali
minema.
Praeguse presidenai juures on see
lootus küll veidi kahtlaseks muu­tunud,
aga ei jää muud üle, kui
vahekorda USA-^a jälle parandada
ja USA presidendile väshnatult sel­gitada,
€it lääne edukas kaitse pole
ilma uue relvata mõeldav.
HELSINGI —-me aimilaadsei-ma
kultuuriajaloolise ehituse.
Helsingi vana üliõpüasmaja, põ­lemine
oli juba seitsmes suurtu­lekahju
viimase kaihe a/asta jook­sul
Öelsingis.^^T^ jäi üks .eel-misel
nädalal vanglasit vabanenud
mees, 'kes oli majja tõenäoliselt
sisse murdnud ja kaitsunoid end
tule puhkemisel', vahuifcustutiga
päästa. Tuleõnnetuse majandus-lilaku
ikaihju pole -veel saaxiud
kindlates teha,, .kuid rohked Soo­me
kultuuriaarded suudeti õnne­tuse
ajal veel päästa, nägu E. W.
Värskete andmete põhjal en­nustatakse,
et Kanadas leidub
veei suurtes kogustes avastamata
õli — mitte ainult Põhja-läämere
piirkonnas)vaid ka Albertas ja
mujal. Neid optimistlildte ar\'a-musi
põhjendatakse sellega, et
ühendriikides puuritakse õli ja
gaasi avastamiseks aui^e kuhi
32.000 Jala sügavusesse, kuna Ka­nadas
piirdutakse ainult 15.000
jala sügavuste aukudega. Koge­mused
kinnitavad, ^ et viimasel
aja! Kanadas avastatud õlileiud-peituvad*
kõik sügaval. Sügavale
puurimist soodustab ka Kanada
. „ . uus tulumaksupoliitika. Maksude
^^.J^F""^ sügava augu pealt või-malik
„kasu" teha isegi siis kui
Gallön-Kallela ,,Kullervp sõtta­minek".
Mitmed nimeta/tud
seitsirrjjest tulekäihj-ust on olnud
taihtlikult süüdatud.
õli ei leita.
Nr. 38
nm
13. ja 14. ml
M. LeesmentJ
Eestiann
Hollywoodil
juba mõnda,
koostades 11
Hollywoodi fil
dö Salfile E^
kohta.
Marika Li
Kiil'' autor,
nud-kirjutanu(|
me Kanadas.!
mad elavad
eestlannast kii
ti gaidjühina, I
võimlejana,
jõpetaniist sil
tagasi oma p|
Yorgis.
Läti kulti
luMfiis
üheiidriikidj
.'JO. Juunist kli
(i. kiiltuuripäe|
• Kavas on ü
. jaga, rahvat|
t;antsijaga, sij
mulik kontseij
- löö näitus, Ü
icoperett, t(
spo;.diyõistlus
jne.
Pidustuste
rida, USA Seni
liikmeid, osaij
dio- ja telev^
loreid jt. .
® St. Kildasl
Vic. Austraali
ruaril 70-a. sil
ianö Karl Teil
Juubilar oli il
• sportlane. Tal
kondade meil
sis. Ka tegolj
leisto spordi]
seH kuulub
Ila viiistlaspc
23^ WESTlvi
Hexdah
•• T.
Kanadas
suur ülejäälj
na Lääne-Ül
rcd gaasi pi
gid on surn
importi suuj
seerida gai
suurenevat
takse laliei
gaasi müüi
se, süs on 1<
gaasif irmatU
Hiljuti sul
samaid majl
lane JaequeJ
ostis Prantsl
hulgal kuldJ
ainult 32—3J
oli tuntud l\
Keynesi mi
kritiseerijan
la alusele bai
kus kuld 0111
kiirelt ma;j
su, kindluse]
ku heaolu,
kohta ka
Franklin; R(
hinna 36 do|
miaailraama]
ma.
Kas võib
kullahinna
ning ainuke
si vastu vjoi
(Järg lk. 3)
Ui
Jj/::