Vaba eestlane , May 18, 1978

              EESTLÄIJE Kieljafpäaval, ig. maüim — Itiursday, May 18, Nr. .'38 .3»
ARMAST
: ,;EESTI KODU" ELANIKUB
Südamlik tänu kõigile sõprade, kes minu abiJsaasa
viimsele teekoimaie^saatmist j ä r e l h ü ü ^ ja tema
kaunistasid. Eriline tänu öp. 0. PulHE'ile, T . E :
Koorile.
Suur tänu kõigile!
Pensionäride
^Abikaasa ELFRIEDE
ARMAST KODUMAA SÕPRA J A KOOLIÕPETAJAT
mälestavad
.\LEKSANDER
LEMBI ja ABEL PINTSON
LAINE Ja HEINO ARRAS
.4812 YONGE STREET
KÄME
WnXOWDALE ONTARIO.
Matusemaja on üle 115. aasta teeninud Metropolitan
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud
küllaldaselt parkimiseruumi.
Väärikas teenimine
T. L. MORRISON- — Funeral Director
467;. Sherboume :St., Tonmto,
Telefon 9244408
Ameerika mandrü asuvate eesti
kirikuõpetajate seas on Uno
Plank-il silmapaistev koht. Ta ori
üks neist väga vähestest, kes rin-devõitlejana
seisis Vabadussõjas
ja nägi vabaduse koitu oma rahva
le lähedalt ja kes on veel elavate
seas. Ta ^on üks neist, kes teenis
oma rahvast kodumaal, sõja kee­rises
Saiksamaar ja paguluses
Ameerikas kuni aastad ja tervis,
käskisid puhkusele minna. Ta on
ainuke eesti kirikuõpetajate peres,
kelle sulest paguluses on ilmunud
kolm ladusalt loetavat jutluskogu
oma rahvale. Silmapaistvate ini­meste
kohta oli vanadel roomlastel
omapärane vanasõna: kotkas ei
püüa kärpseid. Ta ei tegele pisi­asjadega.
Seda võime öelda ka
Tartu linnast paraja jalutus­käigu
ikaugusel oli Raadi mõis —
lossitaoline ehitus kaunis pargis
maijuftas iseseisvuse ajal Eesti
Raiiva Mmtseumi. Selle muuseu­mi
ikunstiosaikonnas oli üks võõra­pärane
maaikig: ikooitud mütsis
tumedajuuikseline nooruk: suud­leb
tanulkandvat
kaunitari põsele. Maalingus
palju elavust, tundemängu, vär­vide
hõõguvast ja kimstniku sü-majpaisftvat
esikust.
.Noorte kimstiõpilastena muu­seumis
käies jäädi tihti selle
maali ette vaatama detailide
osavat väljatöötlust ja valgus-reflekside
efektset kašutamist>
kuigi ikunstniku nimi tookord mi-ägi
lähemat ei ütelnud: O. P.
M o e l fe
Hüjoiti lugedes. „Eesti Kunsti
Ajaloo" L 'köite 1. osa (Tallinn,
1975) aeidsin Voldemar Vaga kir­jutelt
peajtükis (Maal, graafika ja
skulptuur 19, sajandi esimesel
poolel) lühida märikuse sellesar
ma maali j a kunstniku köhita. Va­ga
ütleib, et maaliga „Suudlus",
sai 1$40 populaarseks kunstnik
Otto Friedrich Theodor Moeaier
(1812—1874) ja l|sa;b temale oma­ajal
maalis ta Poola mässust ühe
p i d i ja kinkis selle Nikolai
Ilsele — see sai üihtlasi noore
kaardiväeohvitseri tulevikule ot­sustavaks
— t a laMms sõjaväesit,
astus Peterburi Kunstiakadeemi­asse,
võitis seal oma tööde eest
mifcmed medalid ja .1838 sõitis
Itaaliasse. Asudes Rooma üüris
ta Quattro ^ontaii nr. 137 omale
ateljee j a alustas tööd. Esimese
maalina Peterburi kunstiakadee-ihia
näitusele saatis ta „Rooma
viljalõikaja" — (kuid see ei ärata­nud
mingit tähelepanu.
saatis Moeller Roomast
Peterburi näitusele maali
,,Suudlus'^ j a see muutus otse­kohe
tuntuimaks kunstiteoseks
feogu Venemaal -— kiideti selle
elamuslikku sisu, hoolikat toot­ja
se järsu otsekohesusega, et maali
iseloomustab maalimisviisi sUe-dus
ja kirevus ning eit. k a teisi
kunstniku teoseid karakterisee­rib,
võlts ilutsev laad.
Vaga märgib ka, et nüiid on see
maaling Tallinna Riiklikus
Kunstimuuseumis.
' Kunstiteoste, väärtustamine on
aga alati iiks tülikas probleem —
eriti kui tegemist on hoopis risti
vastukäivate seisukohtadega -
ja nagu oma aimniiste muljete
õigustamiseks hakkasin otsima
Vene kunstnikest abielupaar, lauljatar Galina Vishnevskaja Ja
tshellokunstik Mstislav Rostropovitsh, kelledelt Kremli diktaatoridl
võtsid hiljuti Vene kodakondsuse, esinesid 4. mail Kongressi Helsia-
^gi komisjoni ees;.seletMStega.;
Istungi avas sen. J . Javits,- kes j kcmmu^^ keskusi ja
märkis muuseas, et Nõuk. valitsu­se
sammud Rostropovitshi ja Vish­nevskaja
osas, ja nende tunnistu­sed
komisjoni ees võivad mõjutada
edaspidist USA ja Vene vahekorda.
USA rahvas hakkab ikka enam
mõistma nõuk. valitsuse repres­siivseid
samme.
Nad püüavad demokraatia sildi­ga
katta oma päris avalikku
omavolitsemist.
Rostropovitsh ütfes, et kodakond­suse
võtmine olnud temale ja abi­kaasale
suureks löögiks. N. Venest
lahkunud nad seepärast, et neil
osutunud võimatuks arendada seal
kunstnike elu. A|ast, mil nad; voir
maldasid oma majas elada Solzhe-nitsõni,
keelustati neil esmemised,
tehti; võjmatuks pääs TV-sse -j^
raadiosse. 1974 lubati neüe siiski
välismaale sõita esinema.
Tass teatas, fet nad viinud keela­tult
kaasa suured summad raha.
Roströppvitsh eitas seda jä mär­kis,
et saabunud Läände, elasid
nad ;kohn kuud sõprade laenude
varal. Ta eitas ka teisi Tassi tea-tpid
nende kohta. Ta esitas ka oma
kontsertide kavad, mis pole toi­munud
, ,diversantide keskustes'',
nägu teatas Tass. Valed on teated,
liagu- toetanuks Röstropovitshid
nagu ostnuks nad ühele neist maja.
Ta kahetses, et tal puudub yöi-mälus
Brezhnevi kohtulikule vas­tutusele
võtmiseks, kuid B>' üle
mõistab kord kohut ajalugu j a
avalik arvamine.
Seletustega esinesid komisjoriis
veel senaator Dole, Fašcell, välis­ministri
asetäitja inimõiguste kü-simusisj
siis Galina Vishnevskaja,
kes kinnitas Rostropovisthi seletu­si.
Koos abikaasaga väitsid nad,
et nad esinevad komisjoni ees kõi­kide
nõuk. omavoli all kanriataja-te
nimel.
© Lõbusa Õhtu pakki^ Lake-woodi
Eesti Teater kella-vüe-tee
raamides Eesti Majas. Hea kava­ga
sõnalises osas esinesid teatrüii-ge
Harry. Verder, I^isy Kuu­salu,
Laine-Lya Pais ja Harry
Tuul, igaüks andes; „ehitähtsai"
õpetust kuulajaskonnale. Laulu
ettekanneitega esines sopran Vir­ve
Puström j a bariton Harry Ver­der,
akordionil võluvaid helindeid
esitas mag. Lembit Köorits. Tant­sumuusika
oli ,,omalt'- orkestrilt.
Kohvi ja küpsiseid paikkusid pe­renaised
ja ,Melekastet" pere­mehed,
õhtule ; ilimiš üle saja
kaasmaalase.
sim.
Uno Plank süiidis 22. juunil 1902
Rõngus, Tartumaal, veskite pidaja
viienda lapsena. Temast pidi saa­ma
raudtee insener, siis loodus­teadlane,
sai aga vaimulik. Juubi­lar
ise on mõlgutanud mõtteid, et
mis teda küll selleks enimalt- ön
mõjutanud. Kas lapsena kodupal-vustel
jutluste lugemine, kaks kor­da
imelik pääsemine enamlaste
peolt mahalaskmisest Vabadussõ­jas
või Tartu tähetornis öised tae­valaotuse
uurimised? — ja ta ei ~
leia kai ise vasjfcust.
Tem'a 75. a. sünnipäev möödus
vaikselt, aga 40. až ordinatsiooni
päev võeti Baltunores ülesse.
õpetaja Uno Plank lõpetas Tar­tu
ülikooli Usuteaduskonna 1937.
aastal, sest Vabadussõjast saadud
roidenäryi põletik sundis teda mitu
korda õpingud katkestama. Kamb­ja
õpetaja .0. Erits'a juures pidas
ta prooviaasta ja 5; juuml 1938 or-dineeriti
ta õpetaja ametisse. See­ga:
just 40. aastat tagasi.
Tal tuli asuda suure Vastseliina
koguduse teenimisele Võrumaal,
kuhu valiti 1940. aastal. Siis enam­laste
tulek, sõda ja juba 1944 on
enamlased 10., augustil tagasi
Vastseliinas ning eestlased põgene­sid,
kes jõudsid.
õpetaja Plank teenis eesti sõdu­reid
ja. nende perekondi Posenis
ning hiljem eestlaste laagris Augs-burgi
linnas. Selles Usupuhastuse
linnas loob juubilar elava eestlaste
koguduse ja on õpetaja laagri koo­lides.
Seal trükib tema kõigi ras­kuste
ja puuduse kiuste väikese
eesti lauluraamatu 100 lauldav
koraaliga. See oli mitmes meie ko
guduses esimene koguduse laulmi­se
võimaldaja kuni terve lauluraa
mät alles hiljem sai ümuda trükis
• Märtsis 1950 õp. U. Plank jõuab
perekonnaga USA-sse ja rakendub
kohe Ameerika koguduste teenimi­sele.
1953. a. aga kutsuvad eestla­sed
ta Baltimore'sse Markuse ko­gudust
teenima, mida Ameerika
luteri kirik toetab. Varsti sai see
rohkem andmeid selle kimstniku
kohta. Välis-Eesti kultuurielu
üheks omapärasuseks on teadagi
igasuguste teatmeteoste ja käsi­raamatute
puudumine ~ aga sel­le
eest on Washingtoni J^ongresši
Raamatukogu kohaks, kust saab
vastuseid kui mitte -kõigile, siis
yäliemalt väga paljudele küsimus­tele.
;'
Selgus; ©t selle maaliga „Suud-lus"
on seotud sügav ininüik tra­göödia.
Kunstnik sündis Tallin­nas
1812. Tema isa petekond on
pärit Saaremaalt, ema on olnud
Julia yon Nolcken. Isa kohta on
märgitud, etita o l i minister ja ad­miral
ning Tallinna sõjasadama
ehitustööde ülevaataja.
Otto Priedrichist pidi saama
sõjaväelane ja juba 14 aastaselt
sai ta ohvitseriks, 19 .aastasena
oli ta polkovnik j a võttis osa
Poola mässu maüiasua:mnisest,
saades vapruse eest autasu. Vabal
Kunstnikuga oli ümsesti- mida­gi
juhtunud. Tema kaasaegsed
Roomas ongi mitmel moel kirjel­danud
seda juhtumit. Mitte kau­gel
Moelleri ateljeest oli elanud
küürakas vanaeit (nii nimetab te­da
oma autobiograafias graafik
Jordan), kel olnud kolm tütart,
kellest keskmine — Amalia —• ol­nud
haruldaselt ilus ja kes oli
teeninud raha poseerimisega
kunstnikele. Moeller oli Amalia
järele maalinud rea teoseid nagu
„Ki!hla9omius", „Mõrsja" ja „Nä-kineiu"
—- aga juba maalingu
„Suudlus*' eest määrati talle aka­deemiku
tütel..
.Nende maalingute loomise aijal
oli Moeller 28 aastat vana, aadli­soost,
rikas ning hea^ välimusega
— j a juhtus, .mis inimestega ikka
juhtub — kunstnik ja teina mo­dell
armusid üksteisesse. Maa­ling
„Suudlus" õli sellele kind­laks
tõendiks, sest Moeller oli
andnud tütarlast suudlevale noor­mehele
iseenda näojooned ning
maaling oli nü selle, kui ka kuns­tilise
teostuse tõttu nü Moelleri
kolleegide kui Rooma kunstihuvi­lise
seltskonna kõneaineks. .
diumi, kodust sai ta iga
500 rubla ja emalt veel iga­kordse
Rooma sõidu korral
1000 rubla taskuraha.
Amaliale ja itema perekonnale oli
eedolev abiellumine kindlasti suu­reks
õnneks. Kuidas suhtus sel­lesse
Moelleri perekond pole tea­da
— kuid tema sõpradele ja
kolleegidele Roomas o l i see täies-iti
ennekuulmatu ja võimatu.
Aadlisoost rikkal ja andekal
kunstnikul ei sobinud tolleaegse
arusaamise järele aningü juhul
abielluda lihtrahvast võrsunud
modelliga. Moelleri! ei jätkunud
meele!l?:indlust mõjutustele vastu­panemiseks
ja ta ostis enese va-balts.
J a k u i Amalia liiljem poeg­lapse
sünnitas, sai ta Moellerilt
veel kord suurema siunma ralia.
Nüüd pidanuks sõprade ja
seltskonna arvates kogu • see asi
olema lõpetet, kuid jäi-eljäänud
kirjadest selgub, ©t Moeller muu­tus
nukrameelseks, värvused ta
maalidel muutusid tiihmideks ja
elutuiks, nagu rnärgivad ta kollet^-
gid. Amalia kaotas elutahte ja
suri 1843 — tuberkuloosi, hagu
märgitakse. Matustel dii õpeitasja
noominud Amalia ema, seda ^ti­gedalt,
kurja ja küürakat vanaei-te",
©t 1 ta olla oma tütrega han-geldanud
ja seega süüdi teana sur­mas.
Võime küll küsida kes oli
õieti süüdi selles tragöödias, kui­gi
seltskond pesi omad käed ja
süüdistas Amalia ema?
Moeller tuli Rooma tagasi ja
alustas tööd oma suurima teose
juures —. „Johannes Patmosel''
(Välmis 18Ä5, praegn Vene Kuns­timuuseumis
Leningradis).
1865 külastas Moeller Kures-saares
oma sugulast, kohtas
seal 16 aastast Leonide Giil-denstubbeot
ning abielliks vii­masega
oma perekonna heaks-
. kütmisel olles ise 44 aastat va-na.
heal päeval olid aga nii
Moeller kui k a Amalia kadunud
— ateljee Quattro Fontani täna­val
oli tühi. Muidugi haickasid nü
sõbrad k u i kolleegid kunstnikku
otsima ja pikapeale selgus, et
Amalia perekond oli , saanud
Moelleri oma võimusesse, ,nad
elasid kõik koos, ilmsesti Moelleri
kulul ja vümane oli annud ka l u ­baduse
Amaliaga abielluda —
põhjps: Amalia oli jäänud rase­daks.'
•;
Muidugi öli Moelleri majan­duslik
olukord võrreldes teiste
Roomas viibivate kunstnikega
väga hea, ta sai Vene õueminis-teerlumilt
kaheaastase stipen-
Ta ostis omale Kaali mõisa (sel­le
pargis on tuntud Kaaili järv)
ehitas sinna uue elumaja koos
suure ateljeega ja elas seal vahel­dumisi
Peterburis töötades.
õnnetu itaalia tütarlaps ja te^-
ma poeg, kes ka üsna noorena
suri tuberkuloosi, olid unustet.
Amalia oli lühikese õnneperioodi
eest maksnud oma eluga, kuid
tema saatus annab sellele Tallin­na
Kunstimuuseumis olevaile
maalile sügavalt haarava taga­põhja
— nü nagu on mõningal.
teisel kuulsal kunstiteosel, näi­teks
Leonardo da Vinei ^JMona.
Lisal", Francisco Goya ,,Riideis
ja Theödore Gericault
,.Meduusa parv". -
(EPL)
940 ALNESS STREET, UNIT 12
OOWNSVlEW, ONTARIO M3J 2n9
5-tolliSed Jätkudeta yihma-
/ veerennid
, ALGAN VÄRVITOONIDES
valge, pruun, must, helebeesh,
metsaroh|lijie
Varustame' ISETEIIJAID vihma-a
ja sinna
kuuluvaga
H E L I S T A GE
V
Toronto Eesti Seltsi juhatusele saabus üllatav ja meeldiv kiri
Pprtlandist, niilles Portlandi noorte ansambel „Kaja" avaldab
soovi Torontosse tulekuks, et Noorte-Äasta puhui kiäakosti tuua
Törojato eestlaskonnale ja erita noortele/ ,
m
kogudus majanduslikult iseseisvaks
ja 1962. a. kingib ta juubilarile
kuld teeneteristi. Kümme aastat
hiljem 1972. a. sikdub ta pensionile
70. eluaasta ületamisega, kuid ta
teenib kogudusi ikka jõudumööäa
edasi eesti, saksa ja ingliskeeles:
•Selle intensiivse koguduse töö
kõrval ilmusid tema sulest 3 jut­luskogu:
„Jumala etsijad" — 1950,
,,Teelolijad" 1971 ja „Kojujõud-nud"
— 1975. Need teosed on ar-
Toronto Eesti Seltsi juhatusel
on hea meel, et.noored on endi
õlgadele võtnud sellise üusa idee
— vüjeleda ainult eesti muusikat.
See näitab, eit meie noored on val­mis
edasikandma meie esivane­mate
kultuuri ja
seda kõike on võimalik ise ko­geda
teisipäeval, 20. juunil To­ronto
Eesti Maja suures saalis.
niastušega vastu võetud meie kiri­kurahva
poolt. .
Juubüari kõrval on truult seis­nud
töös ja võitluses tema abikaa­sa
Sehna, neiuna Rätsep. Neil on
ainuke tütar, kes on abielusi Aka­deemiliselt
kuulub juubilar 1923. a.
alates Eesti üliõpilaste Seltsi per­re.
18. juunü s.a. on Baltimore ema-koguduse
kutsel juubüari austami­se
päev Baltimore Püha Markuse
Luteri kirikus, kus ameerika kogu­dus
koos kaasalüitsutud eestlastega
ütleb tänu U.Plankile ta töö eest.'
Sellel teenistusel jutlustab eesti
piiskop ja annab edasi meie kiriku
tänu, austuse ja õnnistuse juubi-
KARL RAUDSEPP
Paljudel kaasmaalastel oli või­malus
näha „Kaja" esinemas
Lääneranniku Eesti Päevadel. K a
äjalehemehed on leidnud küdu-sõnu
sellele grupüe.
Toronto Eesti Selts püüab
omaltpoolt teha kõik; et kaas­maalased
saaksid nautida ,yKaja"
külakosti. Peale kontserdi servee­ritakse
tasuta kohvi ja koo^ke To­ronto
Eesti Seltsi poolt.
Kaasmaalaste abistavat kätt —
nii Ideelist kui kä majanduslik­ku
— ei lükata Toronto Eesti
Seltsi juhatuse poolt tagasi.
Portlandi ansambel „Kaja"
kontserdipüetid oh eelmüügü Po-ko
ärides Danforth Avenue ja
Mt. Pieasant Road, Toronto Ee^-
ti Majas Abistamiskomitees ning,
T. E. Seltsi . juhatuse liikmeiLt.
T. E. Selts korraldajana palub
kõiki kaasmaalasi lunastada püe-tid
eelmüügilt, kuna neid on pii­ratud,
arvul. Samas toimub ka
tants noortele. Väljaspool Toron­tot,
^lavatel kaasmaalastel palu­me
piletid reserveerida telefonil
757-7763.
Et olla terve Ja karastatud^ selleks
KÄIGE EHTSAS -EESTI. SAUNAS
26 Ladysmitli Ave., Toronto,
mJAHT --• TeL 465-1)059
EESTI SIHTKAPITAL •
KANADAS , : .
äheie ühiskoniaa teenistuses
; Eesti.Majas
D58 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6
mm. mm^mw^m^^^^
01
mai-ball
Möödunud i l
mus Härböui-ventioh
Centrt
mis „Kungla"
ditsioonUine
T.E.R.R. „Kui
nus Marley, ta
aega võtmast;
millest väga p|
juba mitmeidi
Tänavune ballf
jas „Kimgla"
sul. Järgmine
juubeUaastaks 1
rahvatantsijat!
uut, huvitavat]
nimelt, selles
räägitud. ,
Esimehe lü
järgnes rahv£
Reet Marley
ti mitmeid hi
tuntud tantse
.tekantuina, pij
va aplausi. Pii
Liik ja Lembi
,,Kungla" b|
tavalt palju
enamus neistl
tantsijate ri{
Võücs öelda
oli publik
võrra noorei
laste : pidude]
Hoolimata m
tahtnud piduj
võtta, nagu
kester oli uu^
tega kontaldil
vaheajal võ|
mängunise
eestlastele tuj
se, müle rai
juubeldades
ei jäänud 1
paar. Kui k(
siis läks see
• kester, mis
meeldinud, -i
paarid kõik
kaugelt pära:
ei tahetud lal
STOKHOlj
toimkonna
näidenditevi
• seni olnud
hinnaikomisjl
kokku 19 d|
autorilt. Ne|
did, 4 telev
. raadio kuul|
Autorid
järele järgn|
raaliast 4,
2 ja Inglisi
sisse saaitnij
Näidendit!
on pikendi
nii et on v|
uute näidi
võistlusele
on, et miti|
dendite aul
nikud on
võib võistli
ga palju hi
lise prograj
Eesti Tc
toimub koll
g u s ^ k(ii
Eesti Majaj
suitud osa
ledel on ei
se keeltessi
dane ja 'täi
Puhastan
ning) Tei(}
bad seinast
oma kodus!
Te
nii Ihu
)